Resolutsiooni ettepanek - B8-0057/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-0057/2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK vastastikuse kaitse klausli (ELi lepingu artikli 42 lõige 7) kohta

14.1.2016 - (2015/3034(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Sabine Lösing, Neoklis Sylikiotis, Rina Ronja Kari, Fabio De Masi, Marina Albiol Guzmán, Martina Anderson, Sofia Sakorafa, Lynn Boylan, Matt Carthy, Liadh Ní Riada, Kostas Chrysogonos, Stelios Kouloglou, Kostadinka Kuneva, Dimitrios Papadimoulis, Javier Couso Permuy fraktsiooni GUE/NGL nimel

Menetlus : 2015/3034(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0057/2016
Esitatud tekstid :
B8-0057/2016
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8-0057/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon vastastikuse kaitse klausli (ELi lepingu artikli 42 lõige 7) kohta

(2015/3034(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 42 lõiget 7,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et 13. novembril 2015 toimus Pariisis mitu Islamiriigi/Daeshi korraldatud terrorirünnakut, milles hukkus 130 ja sai viga 352 inimest, kelle hulgast paljud püsivalt, ning paljud inimesed vajavad psühholoogilist abi;

B.  arvestades, et rünnakute tagajärjena palus Prantsusmaa 17. novembril 2015 ELi välisasjade nõukogu istungil ELi lepingu artikli 42 lõike 7 kohaldamist; arvestades, et see oli esimene kord, kui artikli 42 lõiget 7 on kohaldatud;

C.  arvestades, et ELi kaitseministrid väljendasid ühehäälset ja täielikku toetust Prantsusmaale ning oma valmisolekut anda kogu vajalik abi ja toetus artikli 42 lõike 7 kohaselt, märkides, et vastavalt aluslepingule pole vastastikuse abi andmiseks vaja nõukogu ametlikku otsust või järeldusi;

D.  arvestades, et järelmeetmeid alustati kahepoolse valitsustevahelise koostööna, mis ei nõua ei nõukogu ega komisjoni osalust; arvestades, et mõned liikmesriigid on juba võtnud kohustuse Prantsusmaale abi anda, mõndadel on jätkamiseks vaja parlamendi heakskiitu ja mõned ei ole selles suunas veel liikunud;

E.  arvestades, et nagu on näidanud 2001. aastast USA, NATO ja nende liitlaste peetav nn terrorismivastane sõda, põhjustavad sõjad üksnes rohkem terrorismi, riikide hävitamist ja inimkaotusi;

F.  arvestades, et Euroopa Parlamendil pole vastavalt aluslepingule võimalust artikli 42 lõike 7 kohaldamise üle parlamentaarset kontrolli teostada;

G.  arvestades, et ühelt poolt palus Prantsusmaa toetust selleks, et ühendada võimekus ja seda jagada Iraagi ja Süüria missioonidel, ja teiselt poolt toetust teistes piirkondades, kuhu Prantsuse väed lähetatud on, et oleks võimalik need ümber paigutada;

H.  arvestades, et ELi lepingu artikli 42 lõikes 7 on sätestatud, et kui liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud talle abi andma; arvestades, et seda tehakse valitsustevahelise kahepoolse koostöö tasemel ja see peab olema kooskõlas ÜRO põhikirjaga;

I.  arvestades, et ELi lepingu artikli 42 lõikel 7 ei ole pealkirja, seega ei ole mõiste „vastastikuse kaitse klausel“ õigusalane mõiste;

J.  arvestades, et artikli 42 lõige 7 on pärit Lääne-Euroopa Liidu Brüsseli lepingu artiklist 5 ja see lisati ELi lepingusse esmakordselt 2009. aastal Lissaboni lepinguga;

1.  ei poolda artikli 42 lõike 7 kohaldamist ja mõistab hukka asjaolu, et see käik muudab Euroopa Liidu sõjaliseks liiduks; hoiatab, et see ei tohiks luua pretsedenti tulevastele juhtumitele;

2.  on tugevalt vastu nimetatud artikli tõlgendusele, nagu oleks Prantsusmaa sõjaline, sõjalistel operatsioonidel või käimasoleva ja kavandatava sõjategevuse õigustuseks ja seadustamiseks toetamine kohustuslik; ei poolda Pariisi rünnakute esitlemist sõjategevusena, et seadustada sõjalist vastutegevust, ja rõhutab, et rahvusvahelise õiguse kohaselt ei kujuta nn Islamiriik/Daesh endast riiki;

3.  rõhutab, et sõjalised operatsioonid ei ole kunagi terrorismi piiranud või seda lõpetanud, vastupidi, need on kaasa toonud veel rohkem ohvreid ja häirinud ning halvendanud neist mõjutatud inimeste olukorda; nõuab nn terrorismivastase sõja lõpetamist ja nõuab, et terrorirünnakuid käsitletaks õigusriigi põhimõtete kohaselt politseiuurimise ja politseijõudude vahenditega; rõhutab, et terrorismivastane võitlus ei tohi mingil juhul olla ettekääne isikuvabaduste ja põhiõiguste piiramiseks, ja mõistab hukka kõik poliitikad, mille eesmärk on osa rahvastikust nende päritolu või religiooni alusel diskrimineerida;

4.  nõuab, et peetaks rangelt kinni rahvusvahelisest õigusest, et ei toimuks sõjalist ega muud sekkumist riigi siseasjadesse, ja et konfliktid lahendataks rahumeelselt;

5.  nõuab ELi välispoliitika üldist läbivaatamist, mis peaks kindlasti välistama sõjalised sekkumised ja meetmed ning olema suunatud ainult tsiviilmeetmetele, vaesuse leevendamisele ja selle algpõhjustega võitlemisele, sotsiaalsele ja majanduslikule arengule ning sümmeetrilisele koostööle;

6.  nõuab, et EL lõpetaks relvakaubanduse ning relvade ja sõjalise varustuse ekspordi konfliktipiirkondadesse;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, nõukogule ja komisjonile.