RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 7 sätestatud vastastikuse abistamise klausli rakendamise kohta

14.1.2016 - (2015/3034(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Urmas Paet, Ilhan Kyuchyuk, Louis Michel, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Pavel Telička, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Guy Verhofstadt, Ivo Vajgl fraktsiooni ALDE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0043/2016

B8-0058/2016

Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 7 sätestatud vastastikuse abistamise klausli rakendamise kohta

(2015/3034(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 2004. aastal Madridis, 2005. aastal Londonis, 2014. aastal Brüsselis ja mitmeid 2015. aastal Pariisis toimunud terrorirünnakuid,

–  võttes arvesse Prantsuse Vabariigi presidendi 16. novembri 2015. aasta sõnavõttu Prantsuse parlamendi mõlema koja liikmete ühisistungil,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist ning eriti selle artikli 42 lõiget 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 222,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõiget 4,

–  võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegiat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal, ja selle rakendamist käsitlevat aruannet, mis kiideti heaks 11.–12. detsembril 2008. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ELi vastastikuse kaitse klausli ja solidaarsusklausli poliitilise ja operatiivse mõõtme kohta[1],

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja, eelkõige selle VII peatüki ja artikli 51 sätteid,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 19.–20. detsembril 2013. aastal vastu võetud julgeoleku ja kaitse küsimusi käsitlevaid järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 25.–26. juunil 2015. aastal vastu võetud julgeoleku ja kaitse küsimusi käsitlevaid järeldusi,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini juhtimisel 16. ja 17. novembril 2015. aastal toimunud välisasjade nõukogu (kaitseministrite tasandil) kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et alates 2004. aastast on ELi tabanud mitmed terrorirünnakud, mille tagajärjel on hukkunud sadu ja saanud vigastada tuhandeid inimesi;

B.  arvestades, et viimane terrorirünnak pandi toime Pariisis 13. novembril 2015. aastal ning oli suunatud ELi ja selle kodanike vastu ning rünnaku tagajärjel hukkus 130 ja sai vigastada 368 Euroopa kodanikku;

C.  arvestades, et kõikjal ELis valitseb pidev ja üha suurenev terrorismioht, mis põhjustab ELi kodanike vabaduste valdkonnas märkimisväärseid muutusi;

D.  arvestades, et reageeringuna 13. novembril 2015. aastal Pariisis toimunud terrorirünnakutele tegi Prantsusmaa valitsus ametlikult ettepaneku kasutada vastastikuse abistamise klauslit (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 7);

E.  arvestades, et Põhja-Atlandi lepingu artiklis V sätestatud kollektiivse kaitse põhimõtte tähendus peaks olema samaväärne nagu on Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 tähendus ELi jaoks;

F.  arvestades, et ELi liikmesriikide vaheline solidaarsus, abi ja vastastikune abistamine, sh liidu vahendeid kasutades, moodustavad ELi aluse;

G.  arvestades, et sisejulgeolek ja terrorismivastane võitlus on ELi prioriteedid; arvestades, et tuleb välja töötada kõiki liikmesriike hõlmav ühisstrateegia;

H.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peavad lõpetama oma julgeoleku- ja kaitsestrateegia ja -võimete ülekandmise välistele osalistele;

I.  arvestades, et sellise tähtsusega valdkondade koordineerimine ja ennetav reageerimine nendes kuuluvad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastutusalasse;

J.  arvestades, et aluslepingutes sätestatud julgeoleku- ja kaitsevõime loomine ei ole veel lõpule viidud; arvestades, et liikmesriigid vastutavad Euroopa julgeoleku- ja kaitseliidu loomise eest; arvestades, et Euroopa julgeoleku- ja kaitseliit aitaks tugevdada ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, millest tulenevalt tugevneks ja muutuks tõhusamaks ka Euroopa, transatlantiline ning globaalne julgeoleku- ja kaitsevõime;

1.  väljendab täielikku solidaarsust alates 2004. aastast ELis aset leidnud terrorirünnakute ohvritega ning nende perekondade ja sõpradega;

2.  võtab teadmiseks ja kiidab heaks kõigi ELi liikmesriikide üksmeelse toetuse Prantsusmaale; kiidab heaks liikmesriikide valmisoleku täielikuks vajaminevaks abiks ja toetuseks;

3.  märgib rahuloluga, et terrorismivastasesse võitlusesse on suunatud täiendavaid vahendeid; palub liikmesriikidelt ka edaspidi tingimusteta ja jätkuvat toetust; tervitab asjaolu, et Prantsusmaa on nendes ühistes jõupingutustes võtnud endale käivitaja rolli;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et ettepanek vastastikuse abistamise klausli (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 7) kasutamiseks tehti esimest korda; on veendunud, et praeguse juhtumiga luuakse pretsedent selle klausli rakendamiseks tulevikus;

5.  väljendab kahetsust asjaolu üle, et ELi lepingu artikli 42 lõike 7 kohaldamist ei algatanud ega koordineerinud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, mille tõttu jäi kasutamata võimalus määrata selgelt kindlaks konkreetne reageerimisviis Euroopa tasandil; tuletab meelde, et on kehtestatud mitmeid tegevuspiiranguid ja osa ELi institutsioone, eelkõige Euroopa Ülemkogu, ei ole täitnud oma rolli läbirääkijana ega kasuta täielikult ära olemasolevaid võimalusi, et tagada kollektiivne ja tõhus reageerimine seoses vastastikuse abistamise klausli kohaldamisega;

6.  palub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tihedas koostöös Euroopa Ülemkogu ja komisjoniga määrata kindlaks asjakohased liidu vahendid ja menetlused vastastikuse abistamise klausli (artikli 42 lõige 7) kohaldamisalas, et tagada vastavate meetmete koordineerimine ja juhtimine;

7.  väljendab kahetsust vastastikuse abistamise klausli kohaldamist käsitlevate juhiste ja analüüside puudumise pärast, mille tõttu tekkis reaalselt praegune olukord, mis nõuab ad-hoc meetmete, ad-hoc juhtimise ja ad-hoc koostöö kasutamist;

8.  leiab, et vastastikuse abistamise klausli kasutamisele võtmine kujutab endast erakordset võimalust panna alus tugevale ja kestvale Euroopa julgeoleku- ja kaitseliidule; on arvamusel, et üksnes sõltumatu julgeoleku- ja kaitsevõime olemasolu annab ELile vahendid ja valmisoleku tulla toime laiaulatuslike sise- ja välisjulgeoleku ohtude ja ülesannetega;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, Euroopa Komisjoni presidendile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, NATO peasekretärile ning ÜRO peasekretärile.

• [1]  ELT C 419, 16.12.2015, lk 138.