Resolutsiooni ettepanek - B8-0061/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-0061/2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK toetuse kohta Colombia rahuprotsessile

14.1.2016 - (2015/3033(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Ramón Jáuregui Atondo, José Blanco López, Nicola Danti, Monika Flašíková Beňová, Karoline Graswander-Hainz, Enrique Guerrero Salom, Richard Howitt, Jude Kirton-Darling, Javi López, Marlene Mizzi, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Elena Valenciano, Carlos Zorrinho fraktsiooni S&D nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0041/2016

Menetlus : 2015/3033(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0061/2016
Esitatud tekstid :
B8-0061/2016
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8-0061/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon toetuse kohta Colombia rahuprotsessile

(2015/3033(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma arvukaid resolutsioone inimõiguste olukorra kohta Colombias, sh 18. aprilli 1996. aasta, 12. juuni 1997. aasta, 12. märtsi ja 14. mai 1998. aasta, 11. märtsi 1999. aasta ning 7. septembri 2000. aasta resolutsiooni,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Colombias, sh 14. märtsi ja 24. oktoobri 1996. aasta, 18. septembri 1997. aasta ning 14. jaanuari 1999. aasta resolutsiooni,

–  võttes arvesse oma 1. veebruari 2001. aasta resolutsiooni Colombia plaani (Plan Colombia) ja Colombia rahuprotsessi toetamise kohta ning 4. oktoobri 2001. aasta ja 14. märtsi 2002. aasta resolutsiooni Colombia kohta,

–  võttes arvesse erilisi sidemeid ELi ja Colombia vahel, eriti mitmepoolset kaubanduslepingut ühelt poolt Colombia ja Peruu ning teiselt poolt ELi ja selle liikmesriikide vahel, mis kirjutati alla Brüsselis 26. juulil 2012,

–  võttes arvesse Havannas 23. septembril 2015 alla kirjutatud ühiskommünikeed nr 60 eriotstarbelise rahukohtu loomist käsitleva kokkuleppe kohta,

–  võttes arvesse konfliktiohvreid puudutava ühise kokkuleppe projekti, mis koostati Havannas 15. detsembril 2015,

–  võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees esindatud EP delegatsiooni sõnumi (mis edastati Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse ning ELi (CELAC-ELi) II tippkohtumisele Brüsselis) punkti 44 riigisisese konflikti lõpetamise kohta Colombia valitsuse ja Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude (FARC) vahel,

–  võttes arvesse CELAC-ELi II tippkohtumise lõpus 11. juunil 2015 Brüsselis vastu võetud deklaratsiooni,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 24. septembri 2015. aasta avaldust üleminekuperioodi õigusemõistmist käsitleva kokkuleppe kohta Colombias ning tema 1. oktoobri 2015. aasta avaldust Eamon Gilmore´i nimetamise kohta liidu eriesindajaks Colombia rahuprotsessis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL ja Colombia on alates 2013. aastast toiminud tihedas majandus- ja kaubanduskoostöö raamistikus, mis loodi ühelt poolt Colombia ja Peruu ja teiselt poolt ELi ning selle liikmesriikide vahelise kaubanduslepinguga, mille lõppeesmärk ei ole mitte ainult edendada majandussuhteid osaliste vahel, vaid luua ühtlasi liit, mis läheb sügavamale pelgalt kaubavahetusest ja millega tugevdatakse rahu ja demokraatiat ning suurendatakse kodanike heaolu;

B.  arvestades, et lepinguga seoses toonitatakse ELi viisanõude kaotamist Colombia kodanikele, milles lepiti kokku CELAC-ELi II tippkohtumisel 2015. aasta juunis;

C.  arvestades, et see lähedane suhe laieneb ka rahvusvahelisele koostööle olulistes ühist huvi pakkuvates küsimustes, nagu võitlus rahu eest ja terrorismi vastu, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et pärast ELi kriisiohjeoperatsioonides osalemist käsitlevale ELi-Colombia 2014. aasta raamlepingule alla kirjutamist on Colombia relvajõud teinud rahvusvaheliste rahuoperatsioonide käigus koostööd ELi relvajõududega ÜRO põhimõtete alusel;

D.  arvestades, et 26. augustil 2012 pandi Havannas (Kuuba) alus dialoogile (Mesa de Conversaciones) Colombia valitsuse ja FARCi vahel konflikti lõpetamist ja stabiilse ning püsiva rahu loomist käsitlevale üldkokkuleppele alla kirjutamisega, millega täidetakse Colombia rahva soov elada rahus ja tunnistatakse eelkõige, et rahu ülesehitamine on kogu rahva asi ning on riigi kohus edendada inimõigusi kogu oma territooriumil ning et õiglane majanduslik ja ühiskondlik areng tagab rahu, olles samas kaasava ja jätkusuutliku kasvu eeltingimus riigis;

E.  arvestades, et läbirääkijad jõudsid eri etappide jooksul Havannas kokkuleppele Colombia maapiirkondade kaasajastamise ja tervikliku maareformi, poliitikas osalemise ja demokraatliku avanemise suhtes rahu ülesehitamise eesmärgil ning ebaseaduslike uimastite probleemi lahendamises;

F.  arvestades, et Colombia valitsus ja FARC teatasid 23. septembril 2015 kokkuleppe sõlmimisest, mille alusel luuakse eriotstarbeline rahukohus, et arvestada ohvrite õigusi ning aidata kaasa stabiilse ja püsiva rahu loomisele, ning sellel eesmärgil nõustusid osalised rakendama terviklikku süsteemi tõe väljaselgitamiseks, õigluse jaluleseadmiseks, hüvitiste maksmise tagamiseks ja konflikti kordumise ärahoidmiseks (Sistema Integral de Verdad, Justicia, Reparación y No Repetición), mis näeb muu hulgas ette komisjoni loomise, mille ülesanne on selgitada välja tõde, teha võimalikuks kooseksisteerimine ja hoida ära konflikti kordumine (Comisión para el Esclarecimiento de la Verdad, la Convivencia y la No Repetición) ning kokkulepete sõlmimise ohvritele tekitatud kahju heastamiseks;

G.  arvestades, et eespool nimetatud üleminekuperioodi õigusemõistmist käsitleva kokkuleppe sõlmimisega astusid läbirääkijad otsustava ja tundub et pöördumatu sammu rahu suunas, kuna mõlemad pooled kohustusid saavutama rahu maksimaalselt kuue kuu jooksul ja lõpptähtajaks määrati 23. märts 2016;

H.  arvestades, et Colombia valitsus ja FARC teatasid 15. detsembril 2015 konfliktiohvreid käsitleva kokkuleppe sõlmimisest, mis kujutab endast terviklikku süsteemi tõe väljaselgitamiseks, õigluse jaluleseadmiseks, hüvitiste maksmise tagamiseks ja konflikti kordumise ärahoidmiseks, millesse kuuluvad eriotstarbeline rahukohus ning inimõigusi puudutav erikokkulepe; arvestades, et selle kokkuleppega luuakse komisjon, mille ülesanne on selgitada välja tõde, teha võimalikuks kooseksisteerimine ja hoida ära konflikti kordumine, ning eriüksus konflikti tõttu ja sellega seoses kadunuks kuulutatud inimeste otsimiseks;

I.  arvestades, et see kokkulepe on märkimisväärne samm stabiilse ja püsiva rahu loomise suunas, millega tunnustatakse kõiki konfliktiohvreid mitte ainult ohvritena, vaid ühtlasi ja eriti kui kodanikke, kellel on õigused, eelkõige õigus osaleda tõe väljaselgitamisel ja saada hüvitist konflikti tõttu kannatatud kahju eest;

J.  arvestades, et eriotstarbelise rahukohtu loomisega reageeritakse vajadusele seada sisse rahvusvahelise õigusega kooskõlas olev õiguslik erisüsteem, mille kaudu karistatakse vägivaldsete kuritegude toimepanijaid ja makstakse hüvitist ohvritele, lihtsustades samas relvadest loobumist;

K.  arvestades, et Colombia valitsusel, seadusandlikul kojal ja Colombia rahval on suveräänne õigus kehtestada selle eriotstarbelise rahukohtu parameetrid, kusjuures sellesse kohtusüsteemi kuuluvad õiguskohtud ja rahukohus, kelle peamine ülesanne on teha lõpp karistamatusele, selgitada välja tõde ja mõista kohut konflikti käigus kuritegusid sooritanud isikute üle ning määrata neile karistused, eriti kõige raskemate ja representatiivsete kuritegude puhul, millega tagatakse nende kordumise ärahoidmine ja aidatakse ühtlasi kaasa ohvritele hüvitise maksmisele;

L.  arvestades, et selle erikohtu asutamisega

  -  tunnistatakse, et konflikti ajal kuritegusid toime pannud isikud tuleb anda kohtu alla ka siis, kui nad on tunnistanud teo üles;

  -  luuakse süsteem, mille kohaselt määratakse kinnipidamise pikkus kindlaks selle põhjal, kas tõsine kuritegu tunnistati üles varakult või hilja või ei tunnistatud seda üldse üles; süüdimõistva otsuse korral määratakse seega karistuseks vastavalt viis kuni kaheksa või kuni 20 aastat, kusjuures kuriteo ülestunnistamisest sõltub reaalse vabadusevõtmise korral ka karistuse kandmise koht ja tingimused;

  -  nähakse ette, et vaenutegevuse lõppemise korral kuulutab Colombia riik vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele välja võimalikult ulatusliku amnestia poliitiliste ja poliitikaga seotud kuritegude toimepanijatele, kuid amnestia ei laiene inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi ega tõsiste sõjakuritegude toimepanijatele ega neile, kes on pannud toime muid tõsiseid kuritegusid, nagu pantvangide võtmine, piinamine, sunniviisiline ümberasustamine, kadunuks jääma sundimine, kohtuvälised hukkamised ja seksuaalvägivald;

M.  arvestades, et stabiilse ja püsiva rahu saavutamine Colombias üle 50 aasta kestnud ning miljoneid ohvreid nõudnud sisekonflikti lõpetamise teel on kõige tähtsam eelkõige Colombiale, aga ka Euroopa Liidule ja rahvusvahelisele kogukonnale, nagu nähtub arvukatest deklaratsioonidest rahuprotsessi toetuseks, mille on vastu võtnud eri riigid ning piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, sh Euroopa Liit;

1.  väljendab sügavat rahulolu kokkuleppe üle luua eriotstarbeline rahukohus, mis kujutab endast rahuldavat lahendust läbirääkimiste kõige tähtsamale ja keerulisemale küsimusele, ning peab tervitatavaks ühist otsust kehtestada kuuekuine tähtaeg lõplikule rahukokkuleppele alla kirjutamiseks enne 23. märtsi 2016;

2.  väljendab ka heameelt Colombia valitsuse ja Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude (FARC) vahel 15. detsembril 2015 saavutatud kokkuleppe üle üldkokkuleppe kava punkti 5 (ohvrid) osas, millega nähakse muu hulgas ette komisjoni loomine, mille ülesanne on selgitada välja tõde, teha võimalikuks kooseksisteerimine ja hoida ära konflikti kordumine, luuakse eriüksus konflikti tõttu ja sellega seoses kadunuks kuulutatud inimeste otsimiseks, asutatakse eriotstarbeline rahukohus ja kohaldatakse konkreetseid heastamismeetmeid;

3.  tunnistab, et see on ainulaadne kokkulepe läbirääkimiste ja relvakonfliktide ajaloos, mille keskmesse on asetatud ohvrid ja mille prioriteedid on tõde, õiglus, kahju heastamine ja konflikti kordumise ärahoidmine, mistõttu see on õiglane ja karistamatust välistav kokkuleppe;

4.  on seisukohal, et nii hiljaaegu alla kirjutatud kokkulepe ohvrite kohta kui ka varem saavutatud kokkulepete kinnitamine, mis puudutavad terviklikku maareformi, poliitikas osalemist ja demokraatlikku avanemist rahu loomiseks ning ebaseaduslike uimastite probleemi lahendamist, on otsustavad sammud Colombia ühiskonna poolt toetatava lõpliku rahukokkuleppe sõlmimise suunas, mis teeb võimalikuks stabiilse ja püsiva rahu saavutamise ja millega lõpetatakse pool sajandit kestnud riigisisene relvakonflikt ja milles võetakse arvesse eelkõige konfliktiohvrite õigust füüsilise, moraalse ja materiaalse kahju täielikule, tõelisele ja õiglasele hüvitamisele;

5.  kutsub üles laiendama käimasolevat protsessi, et kaasata ka Rahvuslik Vabastusarmee (ELN) või vajaduse korral alustada paralleelseid läbirääkimisi sarnastel tingimustel ja sarnaste tähtaegadega;

6.  avaldab soovi, et kõnelused viidaks lõpule nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul 23. septembril Havannas kindlaks määratud kuuekuuse tähtaja jooksul, et 23. märts 2016 tähistaks konflikti täielikku lõppu ja tõelist teetähist Colombia kaasaegses ajaloos;

7.  tunnustab suuri poliitilisi pingutusi, realismi ja püsivust, mida on üles näidanud nii Colombia valitsus kui ka FARC, et lähendada vastandlikke seisukohti ja sillutada järk-järgult teed kompromissideks, mis on võimaldanud jätkata läbirääkimisi kõigi Colombia elanike poolt väga soovitud stabiilse ja püsiva rahu nimel, välistades konflikti kordumise;

8.  rõhutab veel kord, et vägivald ei ole legitiimne poliitilise võitluse vahend, ja palub nendel, kes on pidanud vägivalda õigustatuks, aktsepteerida demokraatiat koos kõigi selle järelmite ja nõudmistega, panna eeskätt relvad lõplikult ja alatiseks maha ning kaitsta oma ideid ja püüdlusi vastavalt demokraatia reeglitele ja õigusriigi põhimõttele; kutsub sellega seoses üles austama opositsiooni õigust poliitilisele tegevusele süsteemse tagakiusamiseta, millega opositsioon on traditsiooniliselt kokku puutunud;

9.  tunnustab ühtlasi olulist rolli, mida seni on etendanud Kuuba ja Norra rahuprotsessi suunajatena ning Tšiili ja Venezuela rahuprotsessi jälgivate riikidena, ning avaldab erilist tänu paavst Franciscusele moraalse juhtimise ja pingutuste eest, et aidata saavutada ihaldatud rahu Colombias;

10.  väljendab heameelt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini 1. oktoobri 2015. aasta otsuse üle nimetada Iiri Vabariigi endine asepeaminister ja endine välis- ning kaubandusminister Eamon Gilmore Euroopa Liidu eriesindajaks Colombia rahuprotsessis; kohustub tegema kõik selle nimel, et uus eriesindaja saaks võimalikult kiiresti vajalikud eelarvevahendid oma tähtsa ülesande edukaks täitmiseks; palub eriesindajal kohtuda mõlema osapoolega;

11.  kinnitab veel kord valmisolekut osutada lõpliku rahuleppe rakendamisel igakülgset abi ja kordab üleskutset Euroopa Liidu liikmesriikidele luua konfliktijärgse etapi jaoks usaldusfond; on seisukohal, et fondi tuleks juhtida mõlema osapoole kokkuleppel ning kogukondadel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaks olema fondile otsene juurdepääs;

12.  peab tervitatavaks otsust kuulutada välja laiaulatuslik amnestia või armuandmine konfliktiga seotud poliitiliste või poliitikaga seotud kuritegude eest ning kutsub Colombia valitsust üles võtma vastu õigusakt, milles määratletakse selgelt poliitilised kuriteod ning selgitatakse ühtlasi muid tavakuritegusid, nagu ebaseaduslik uimastikaubandus ja selle võimalikud seosed poliitiliste kuritegudega; võtab teadmiseks, et Colombia kehtivate õigusaktide kohaselt loetakse poliitiliseks kuriteoks põhiseadusliku korra vastased teod, eelkõige mäss, mässule õhutamine ja massirahutused;

13.  märgib rahuloluga, et amnestia ja armuandmise välistamisega inimsusevastaste kuritegude, genotsiidi ja raskete sõjakuritegude puhul on rahukokkulepe kooskõlas rahvusvahelise kriminaal- ja humanitaarõigusega ning inimõiguste valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste eeskirjade ja õigusnormidega;

14.  toonitab vajadust luua tõhus süsteem, et hinnata ebaseadusliku uimastikaubanduse ja relvakonflikti vahelisi seoseid ning välistada relvakonflikti väliselt sooritatud tavakuritegude toomine erikohtu ette;

15.  peab ülioluliseks, et kuritegude toimepanijatele määratud karistused aitaksid kaasa ohvritele kahju heastamise ja poliitilise leppimise eesmärgi saavutamisele, ning toetab seetõttu mõtet, et need, kes on tunnistanud üles vähem tõsiste kuritegude sooritamise, võiksid kanda karistust väljaspool vanglat, et nad saaksid panustada ohvritele kahju heastamisse ja taastada sidemed kogukonnaga;

16.  väljendab heameelt osapoolte kokkuleppe üle asutada pärast lõplikule rahukokkuleppele alla kirjutamist komisjon, mille ülesanne on selgitada välja tõde, teha võimalikuks kooseksisteerimine ja hoida ära konflikti kordumine, kui sõltumatu ja erapooletu kohtuväline mehhanism, et koostada juhtunust ühiselt tõepärane ajalooline käsitlus, sest üksnes mineviku ausa kirjeldamise ja kogu vastutuse võtmise kaudu on võimalik tulevikus kõigil osapooltel ära leppida ja tagada kõikide ohvrite õigused;

17.  väljendab kindlat toetust käimasolevatele aruteludele lõpliku relvarahu sõlmimiseks ja kogu vaenutegevuse täielikuks lõpetamiseks enne 23. märtsi 2016; kutsub sellega seoses kõiki Colombia poliitilisi jõude üles pingutama ühiselt selle kokkuleppe nimel, et see leiaks võimalikult ulatusliku kodanike toetuse ja võiks olla esimene ja parim samm ühiskondliku leppimise suunas, mis on igal juhul vältimatu, selleks et lõpetada aastakümned väldanud vägivald, mis on nõudnud tohutult palju ohvreid;

18.  nõuab veel kord, et Colombia poliitiline süsteem ja selle institutsioonid tagaksid inimõiguste täieliku ja pideva austamise kogu riigis; on seisukohal, et vägivalla subkultuur tuleb täielikult välja juurida riigist, kus 50 aastat väldanud konflikt on toonud mõnes riigiasutuses kohati kaasa õigussüsteemi väliseid reaktsioone ning tavasid ja käitumist, mis ei ole kooskõlas ei õigusriigi põhimõtete ega inimõiguste austamisega; nõuab sellega seoses inimõiguste kaitsjate kaitsmist Colombias ja kutsub kodanikuühiskonna organisatsioone üles tegema võimalikult head ja lojaalset koostööd äraleppimisel rajaneva kooseksisteerimise taastamiseks Colombias;

19.  peab kiiduväärseks Colombia relvajõudude hiljutist teadet Colombia sõjalise doktriini läbivaatamise kohta eesmärgiga seda kohandada ja valmistada relvajõud ette reageerima mõjusalt ja kiiresti uutele ülesannetele ja probleemidele konfliktijärgses etapis, täites samaaegselt ka rahukokkulepete garandi rolli; on samas seisukohal, et FARCi hiljutine teadaanne, et organisatsioon lõpetab sõjalise väljaõppe andmise ja keskendub edaspidi poliitilisele ja kultuurilisele koolitusele relvakonflikti lõpetamisele suunatud protsessi raames, kujutab endast samuti sammu õiges suunas, mis on samavõrd lootustandev;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi ametisolevale eesistujariigile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarsele Assambleele ning Colombia Vabariigi valitsusele ja kongressile.