RESOLUTSIOONI ETTEPANEK usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta ISISe poolt
27.1.2016 - (2016/2529(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Charles Tannock, Mark Demesmaeker, Ryszard Antoni Legutko, Anna Elżbieta Fotyga, Ryszard Czarnecki, Tomasz Piotr Poręba, Karol Karski, Arne Gericke, Angel Dzhambazki, Marek Jurek, Raffaele Fitto, Peter van Dalen, Kosma Złotowski, Zdzisław Krasnodębski, Jadwiga Wiśniewska, Andrew Lewer, Beatrix von Storch, Zbigniew Kuźmiuk, Kazimierz Michał Ujazdowski, Timothy Kirkhope, Stanisław Ożóg, Mirosław Piotrowski, Bolesław G. Piecha, Czesław Hoc, Branislav Škripek, Jana Žitňanská fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0149/2016
B8-0154/2016
Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta ISISe poolt
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi ja Süüria, ISISe/Daeshi ja usulise tagakiusamise kohta,
– võttes arvesse nõukogu 16. märtsi 2015. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISILi/Da'eshi ohu kohta, 20. oktoobri 2014. aasta järeldusi ISILi/Da'eshi kriisi kohta Süürias ja Iraagis, 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta, 14. aprilli 2014. aasta ja 12. oktoobri 2015. aasta järeldusi Süüria kohta ning 15. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi kohta,
– võttes arvesse nõukogu 8. mai 2003. aasta otsust 2003/335/JSK genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest vastutuselevõtmise kohta,
– võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta; ELi suuniseid rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamiseks; ELi suuniseid, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naiste diskrimineerimise vormide vastu; suuniseid kolmandatele riikidele suunatud Euroopa Liidu poliitika kohta, mis käsitleb piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist; ELi suuniseid laste ja relvakonfliktide kohta; laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevaid ELi suuniseid ja ELi inimõigustealaseid suunised sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi avaldusi Iraagi ja Süüria ning ISISe/Daeshi ohu kohta,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1966. aastal sõlmitud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni ja selle 2000. aasta fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvakonfliktidesse,
– võttes arvesse ÜRO 1981. aasta deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,
– võttes arvesse ÜRO 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastast konventsiooni,
– võttes arvesse ÜRO 1948. aasta genotsiidi vältimise ja genotsiidi eest karistamise konventsiooni,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, eriti selle artikleid 5 ja 8,
– võttes arvesse ÜRO genotsiidi vältimise erinõuniku ameti (Office of the UN Special Adviser on the Prevention on Genocide (OSAPG)) analüüsiraamistikku,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 27. märtsi 2015. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Iraagis seoses niinimetatud Iraagi ja Levandi Islamiriigi ning nendega seotud rühmituste kuritarvitustega, eelkõige aruande punkti 16 „ISILi toimepandud rikkumised. Rünnakud usu- ja etniliste rühmituste vastu“,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay 25. augusti 2014. aasta avaldust Iraagi tsiviilelanike „kohutavalt ulatusliku ja süstemaatilise tagakiusamise kohta“,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu hiljutisi resolutsioone Iraagi ja Süüria kohta, eelkõige resolutsiooni 2249 (2015), milles mõistetakse hukka ISISe hiljutised terrorirünnakud,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 3. septembri 2014. aasta resolutsiooni S-22/1 inimõiguste olukorra kohta Iraagis niinimetatud Iraagi ja Levandi Islamiriigi ning sellega seotud rühmituste toimepandud kuritarvituste valguses,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri genotsiidi vältimise erinõuniku ja kaitsmise kohustuse erinõuniku 13. oktoobri 2015. aasta avaldust Süürias laieneva usuvägivallale õhutamise kohta,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 27. juuli 2015. aasta aruannet „Tehniline abi inimõiguste edendamiseks ja kaitseks Iraagis“, eelkõige selle punkti 18,
– võttes arvesse Inimõiguste Nõukogus 13. augustil 2015 esitatud sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruannet Süüria Araabia Vabariigi kohta, eriti selle punkte 165–173,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis, mille on allkirjastanud ja ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid, kinnitatakse, et kõige rängemad kuriteod, mis puudutavad kogu rahvusvahelist üldsust, sealhulgas eelkõige genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod, ei tohi jääda karistamata ja tulemuslik süüdistuste esitamine tuleb sel puhul tagada riiklikul tasandil meetmete võtmise ning rahvusvahelise koostöö tõhustamise abil;
B. arvestades, et 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni II artikli kohaselt hõlmab genotsiidi rahvusvaheline õiguslik määratlus „ iga allpool loetletud tegu, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi, nagu: (a) üksuse liikmete tapmine; (b) üksuse liikmetele tõsiste kehaliste vigastuste või vaimsete hälvete tekitamine; (c) üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumine, mis põhjustab üksuse täielikku või osalist hävimist; (d) abinõude rakendamine üksusesisese sündimuse takistamiseks; (e) laste sunniviisiline ümberpaigutamine ühest üksusest teise; arvestades, et kõnealuse konventsiooni III artikli kohaselt loetakse karistatavaks mitte üksnes genotsiid ise, vaid ka vandenõu genotsiidi toimepanemiseks, genotsiidi toimepaneku otsene ja avalik õhutamine ning kaasosalus genotsiidis;
C. arvestades, et mitme ÜRO aruande kohaselt pannakse ISISe/Daeshi kontrollitud aladel toime sõjakuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja võimalik, et ka genotsiidi kristlaste, jeziidide ja teiste vähemuste kallal;
D. arvestades, et näiteks 15. juulil 2014 teatas konfliktidega kaasneva seksuaalse vägivalla küsimustega tegelev ÜRO eriesindaja Zainab Hawa Bangura, et Iraagist „on saadud teateid ka etniliste ja usuliste vähemuste vastu suunatud füüsiliste kallaletungide, sealhulgas seksuaalvägivalla kohta“; arvestades, et 3. augustil 2015, Sinjari tragöödia esimesel aastapäeval, teatas ÜRO eriesindaja järgmist: „Järgnenud päevadel, keset kohutavaid tapmisi, jälitas ja vangistas ISIL sadu etnilistesse ja usuvähemustesse kuuluvaid naisi ja tüdrukuid, käivitades seksuaalvägivalla, orjuse, röövimiste ja inimkaubanduse tsükli, mis kestab tänaseni (...)“„ “„See konflikti käigus toime pandud koletu seksuaalvägivald, mis võidakse tunnistada sõjakuritegudeks, inimsusvastasteks kuritegudeks ja/või genotsiidiks, ei unune“;
E. arvestades, et 13. augustil 2014. aastal tegid konfliktidega kaasneva seksuaalse vägivalla küsimustega tegelev ÜRO peasekretäri eriesindaja Zainab Hawa Bangura ning ÜRO peasekretäri Iraagi-eriesindaja Nickolay Mladenov ühisavalduse, milles kinnitasid, et ISIL võib olla röövinud ja seksiorjusse sundinud umbes 1500 kristlasest ja jeziidist naist; arvestades, et selles avalduses tunnistasid eriesindajad „naiste ja laste sihipärast ründamist ning barbaarseid tegusid, mida nn Iraagi ja Levandi Islamiriik on oma kontrolli all olevatel aladel vähemuste vastu toime pannud“;
F. arvestades, et ÜRO peasekretäri genotsiidi vältimise erinõunik ja kaitsmise kohustuse erinõunik märkisid 12. augustil 2014. aastal seoses Iraagi olukorraga, et „teated, mis on meieni jõudnud nn Islamiriigi poolt toimepandud tegude kohta, võivad osutada ka genotsiidi ohule“;
G. arvestades, et ÜRO inimõiguste komisjoni 13. märtsi 2015. aasta aruandes, mis koostati Iraagi valitsuse taotluse alusel, öeldakse, et ISILi rünnakute objektiks olevate etniliste ja usuliste rühmituste seas on jeziidid, kristlased, türkmeenid, saaba-mandalased, kakaid, kurdid ja šiiidid ning on põhjust järeldada, et mõned [Iraagis aastatel 2014–2015 toimunud] vahejuhtumid võivad endast kujutada genotsiidi;
H. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ja ÜRO Iraagi abimissiooni – inimõiguste büroo 19. jaanuaril 2016. aastal avaldatud aruandes, mis käsitleb tsiviilisikute kaitset Iraagi relvakonfliktides ajavahemikul 1. mai – 31. oktoober 2015, öeldakse järgmist: „Iraagis jätkub šokeeriv vägivald tsiviilisikute vastu. Nn Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) jätkab süstemaatilist ja ulatuslikku vägivalda ning rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse ja humanitaarõiguse rikkumist. Need teod võivad mõnel juhul kvalifitseeruda sõjakuritegudeks, inimsusvastasteks kuritegudeks ja ehk ka genotsiidiks.“;
I. võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 27. märtsi 2015. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Iraagis seoses nn Iraagi ja Levandi Islamiriigi ning nendega seotud rühmituste kuritarvitustega, mille punktis 16 „ISILi toimepandud rikkumised. Rünnakud usuliste ja etniliste rühmituste vastu“ öeldakse, et „mõned vägivallateod, mis on toime pandud tsiviilisikute vastu seoses nende kuuluvuse või arvatava kuuluvusega etnilisse või usulisse rühmitusse (...), võivad kogutud andmete kohaselt (...) endast kujutada genotsiidi.“;
J. arvestades, et ÜRO Iraagi abimissiooni aruande kohaselt, mis käsitleb tsiviilisikute kaitset Iraagi relvakonfliktides (11. detsember 2014 – 30. aprill 2015), jätkab ISIL „süstemaatilist ja ulatuslikku vägivalda ning rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse ja humanitaarõiguse rikkumist. Need teod võivad mõnel juhul kvalifitseeruda sõjakuritegudeks, inimsusvastasteks kuritegudeks ja ehk ka genotsiidiks.“;
K. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 27. juuli 2015. aasta aruandes „Tehniline abi inimõiguste edendamiseks ja kaitseks Iraagis“ on märgitud, et „UNAMI / ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo saab jätkuvalt arvukaid usaldusväärseid teateid inimõiguste raskete rikkumiste ja kuritarvituste ning tõsiste rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste kohta, mida ISIL ilmselgelt ulatuslikul või süstemaatilisel viisil tsiviilisikute suhtes toime paneb. Need teod võivad mõnel juhul kvalifitseeruda sõjakuritegudeks, inimsusvastasteks kuritegudeks ja genotsiidiks.“;
L. arvestades, et eriraportöör inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismivastases võitluses teatab oma 16. juuni 2015. aasta aruande punktis 11, et „on tõendeid selle kohta, et ISIL on toime pannud tõsiseid rahvusvahelise õiguse rikkumisi, sealhulgas genotsiid, inimsusvastased kuriteod, sõjakuriteod ja tõsised humanitaarõiguse rikkumised“;
M. arvestades, et genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod teevad muret kõikidele ELi liikmesriikidele, kes on otsustanud teha koostööd niisuguste kuritegude ärahoidmiseks ja nende toimepanijate karistamatuse kaotamiseks kooskõlas nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühise seisukohaga 2003/444/ÜVJP;
N. arvestades, et nagu tõdetakse ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2249 (2015), kujutavad nn ISISe/Daeshi vägivaldne äärmuslik ideoloogia, selle terrorirünnakud, jõhkrad süstemaatilised ja ulatuslikud rünnakud tsiviilisikute vastu, inimõiguste rikkumised ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, sealhulgas usulistel või etnilistel alustel, ning rühmituse poolt toimepandav kultuuripärandi hävitamine ja kultuuriväärtustega kauplemine endast ülemaailmset ja enneolematut ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule;
O. arvestades, et eriti kristlased on massiliselt Iraagist ja Süüriast põgenenud ja nende kogukonnad on nii absoluut- kui ka suhtarvult järsult kahanenud; arvestades, et eriti Iraagis algas see väljaränd juba 2003. aastal, hulk aega enne ISIS/Daeshi esilekerkimist; arvestades, et kristlasi lahkub pidevalt ka teistest Lähis-Ida riikidest, sest nad ei näe seal endale enam tulevikku; arvestades, et kui praegune suundumus jätkub, kaob suurtest Lähis-Ida piirkondadest kristlaskond täiesti ning kogukonnad ja kultuurid, millest mõned on 2000 aastat vanad, hävivad igaveseks;
P. arvestades, et hiljuti on saadud teateid usuvähemuste olukorra halvenemise kohta kurdide kontrollitud aladel;
1. mõistab kõige karmimalt hukka nn ISISe/Daeshi ning rängad inimõiguste rikkumised ja tõsised rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, mida see toime paneb eesmärgiga luua nn kalifaat ning hävitada oma kontrolli all olevatel aladel ja laiemalt Lähis-Idas kõik mittesunni moslemid ja kõik jäljed nende kultuurist ja ajaloost;
2. on veendunud, et ÜRO ja selle organid, mitu ÜRO liikmesriiki, inimõiguste kaitse ja edendamise organisatsioonid ning meedia on esitanud piisavalt tõendeid, mis võimaldavad mõistlikult järeldada, et ISIS/Daesh paneb toime ja püüab toime panna sõjakuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi kristlaste (kaldealased/assüürlased/süürlased, melkiidid, armeenlased), jeziidide, türkmeenide, šabakite, saaba-mandalaste, kakaide, kurdide, šiiitide, mõõdukate sunnide ja mitteusklike vastu;
3. on seisukohal, et kõik, kes ISISt/Daeshi mis tahes moel toetavad, kaasa arvatud rahaliselt, logistiliselt või poliitiliselt, propageerides seda terroriorganisatsiooni ja selle ideoloogiat internetis või mujal või takistades rahvusvahelise üldsuse tulemuslikku vastutegevust, on süüdi ülalnimetatud kuritegudele kaasaaitamises;
4. palub ELi ja selle naaberriike, eelkõige Prantsusmaad ja Ühendkuningriiki kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalisi liikmeid, taotleda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmist ÜRO põhikirja VII peatüki alusel, et esitada ISISe/Daeshi kontrolli all olevate alade olukord Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidi uurimiseks ning nende eest süüdistuste esitamiseks;
5. nõuab tungivalt, et Süüria ja Iraak aktsepteeriksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni;
6. nõuab tungivalt, et kõik ÜRO liikmesriigid parandaksid oma õigus- ja jurisdiktsioonisüsteeme, et takistada oma kodanikke ISISe/Daeshiga ühinemast ja sõjakuritegudes osalemast; nõuab tungivalt, et kõik ÜRO liikmesriigid esitaksid oma kodanikele süüdistuse, kui nad niisugustes kuritegudes osalevad;
7. tunnustab ja toetab kõikide Iraagis ja Süürias elavate usuliste ja etniliste (põlis- ja muude) vähemuste võõrandamatut õigust elada väärikalt, võrdõiguslikult ja turvaliselt oma traditsioonilisel ja ajaloolisel kodumaal ning vabalt oma usku järgida ilma igasuguse sunni, vägivalla või diskrimineerimiseta, ning nõuab kõikidelt selle õiguse austamist; on veendunud, et kristlaste ja muude piirkonna põliselanike kannatuste ja massilise oma maalt lahkumise takistamiseks on tingimata vaja kõikide piirkondlike poliitiliste ja usujuhtide selget ja ühemõttelist avaldust, milles toetatakse nende inimeste jätkuvat kohalolekut ning täielikke ja võrdseid õigusi oma koduriigi kodanikena;
8. nõuab, et kõik ÜRO liikmed ja eelkõige ELi liikmesriigid kahekordistaksid oma jõupingutusi tagakiusatud rahvaste ja nende pärandi päästmiseks ja kaitsmiseks, kuni nad saavad koju tagasi pöörduda;
9. on seisukohal, et probleemi, kuidas Süüria ja Iraagi konflikti eest põgenenud miljonitele inimestele ajutist kaitset pakkuda, võiks aidata lahendada ÜRO mandaadiga üksuste kaitse all olevate turva-alade loomine;
10. mõistab hukka ja lükkab tagasi islami sõnumi mis tahes niisuguse tõlgenduse, mis soodustab vägivaldset, julma, totalitaarset, rõhuvat ja ekspansiivset ideoloogiat, millega seadustatakse kristlaste ja teiste vähemuste hävitamine; nõuab tungivalt, et Islami Koostöö Organisatsioon (OIC) ja selle organid, Araabia Liiga, Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu (Pärsia lahe koostöönõukogu – GCC) ja kogu maailma moslemiliidrid mõistaksid täielikult hukka koledused, mida nn ISIS/Daesh paneb toime kristlaste, jeziidide ja muude usuliste põlisvähemuste kallal, ning kasutaksid nende kohta õiget terminoloogiat, milleks on „inimsusvastased kuriteod“, „sõjakuriteod“ ja „genotsiid“;
11. peab täiesti vastuvõetamatuks ja talumatuks, et terroristid mis tahes maailmaosas mingit territooriumi alaliselt oma kontrolli all hoiavad, ning palub ÜROd ja NATOt kaaluda, millise strateegia abil takistada ISISe/Daeshi, Boko Harami ja Talibani taolisi terroriorganisatsioone selliseid territooriume kehtestamast;
12. kutsub ISISe/Daeshi vastast koalitsiooni üles konkreetselt ja otseselt toetama kõiki vähemusrühmi oma partnerite seas, et kaasata vähemused oma kodumaa julgeoleku tagamisse, kaitsesse ja vabastamisse ning vältida sõltuvuse, võimetuse ja allasurumise kordumist; tuletab meelde, et Demokraatliku Omavalitsuse (DSA) mitmerahvuselised ja eri usutunnistusi esindavad kaitseväed kuuluvad ISISe/Daeshi vastases võitluses kõige tõhusamate jõudude hulka; kutsub Türgit üles DSA ja selle üksuste vastast vaenutegevust lõpetama, sest see ei ohusta kuidagi Türgit;
13. rõhutab, et jeziidi, türkmeeni ja kaldea-süüria-assüüria rahvastele tuleb anda mõjukas ja aktiivne poliitiline roll oma kodumaa poliitilise tuleviku kujundamisel, selle taasülesehitamisel ja selle julgeoleku tagamisel, eelkõige Sinjaris, Tal Afaris ja Niineve tasandikul; nõuab, et Euroopa välisteenistus osaleks aktiivselt poliitilise lahenduse otsimisel Sinjaris rahu ja ühtsuse taastamiseks; nõuab, et kodanikuühiskonna organisatsioonid, näiteks Euroopa Süürlaste Liit, samuti usurühmituste esindajad kaasataks vähemuste ning Kurdistani piirkondliku valitsuse ja Iraagi valitsuse läbirääkimiste vahendamisse;
14. tunneb muret seoses hiljutiste teadetega vähemuste diskrimineerimisest kurdide kontrollitud aladel; palub Kurdistani piirkondlikku valitsust Iraagis ja kurdi vägesid Süürias jätkata sõja ja tagakiusamise eest põgenejate kaitsmist; kiidab heaks sellised algatused nagu mitmerahvuseline demokraatlik omavalitsus Põhja-Süürias, ning peab seda koostöö ja konfliktilahendamise eeskujuks;
15. palub ELil ja selle liikmesriikidel võtta meetmeid, et tagada abi toimetamine kõige kaitsetumas olukorras olijatele ning nõuab, et Türgi ja Iraagi Kurdistani piirkondlik valitsus avaksid viivitamata oma piirid Põhja-Süüria demokraatliku omavalitsuse maa-alaga ning tühistaksid piirangud, mis takistavad humanitaarabi andmist, taasülesehitustööd, meedia juurdepääsu ning poliitilist ja kodanikuühiskonna mõttevahetust, sest demokraatlik omavalitsus pakub varjupaika kasvavale arvule sisepõgenikele ning omavalitsuse isoleerimine kahjustab neil aladel elavaid vähemusi;
16. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kaasama Süüria ja Iraagi vähemuste abiorganisatsioone sisepõgenikele abi toimetamisse; on seisukohal, et leidub mitmeid toetust väärivaid algatusi, nagu organisatsioon Süüria Rist Süürias ning kaldea katoliikliku peapiiskopi Bashar Matti Warda juhtimisel tehtavad jõupingutused;
17. rõhutab, et rahuläbirääkimised Süüria tuleviku üle võivad õnnestuda ainult siis, kui kaasatakse kõik osalised, ja kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles tagama, et rahukõnelustesse kaasataks ka Süüria Demokraatliku Nõukogu mitmerahvuseline ja eri usundeid esindav delegatsioon;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Süüria valitsusele ja parlamendile, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, Islami Koostöö Organisatsiooni (OIC) institutsioonidele, Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogule (Pärsia lahe koostöönõukogu – GCC), ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassambleele, ÜRO Julgeolekunõukogule ja ÜRO Inimõiguste Nõukogule.