Resolutsiooni ettepanek - B8-0156/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-0156/2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta ISISe poolt

27.1.2016 - (2016/2529(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Miguel Urbán Crespo, Javier Couso Permuy, Patrick Le Hyaric, Neoklis Sylikiotis, Takis Hadjigeorgiou, Younous Omarjee, Fabio De Masi, Merja Kyllönen, Tania González Peñas, Lola Sánchez Caldentey, Xabier Benito Ziluaga, Estefanía Torres Martínez, Kostadinka Kuneva, Kostas Chrysogonos, Helmut Scholz, Stelios Kouloglou, Marie-Christine Vergiat fraktsiooni GUE/NGL nimel

Menetlus : 2016/2529(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0156/2016
Esitatud tekstid :
B8-0156/2016
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8-0156/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta ISISe poolt

(2016/2529(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 2013. aasta resolutsiooni nr 2118 Lähis-Ida kohta (S/RES/2118 (2013)),

–  võttes arvesse oma 17. juuli 2014. aasta[1] ja 27. veebruari 2014. aasta[2] resolutsioone olukorra kohta Iraagis,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni Iraagi ning vähemusrühmade, sh Iraagi türkmeenide tõsise olukorra kohta[3],

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2014. aasta[4] ja 12. septembri 2013. aasta resolutsioone Süüria kohta ning 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni teatavate kaitsetute kogukondade olukorra kohta Süürias[5],

–  võttes arvesse oma 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS)[6],

–  võttes arvesse oma varasemat resolutsiooni Iraagi ja Süüria olukorra kohta pärast sektantliku vägivalla puhkemist,

–  võttes arvesse nõukogu 16. märtsi 2015. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISILi/Daeshi ohu kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta, 20. jaanuari 2014. aasta ja 14. aprilli 2014. aasta järeldusi Süüria kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2015. aasta, 15. augusti 2014. aasta, 23. juuni 2014. aasta ja 2014. aasta veebruari järeldusi Iraagi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 20. jaanuari 2016. aasta avaldust usuvähemuste esindajate süstemaatilise massilise tapmise kohta ISISe poolt,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Genfi pagulasseisundi konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ISISe toime pandud süstemaatilised rünnakud tsiviilisikute vastu ning inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumised, sealhulgas usulistel või etnilistel alustel, kujutavad endast ohtu rahvusvahelisele rahule;

B.  arvestades, et USA ja tema Lähis-Ida liitlaste sekkumispoliitika tulemuseks on ebastabiilsus ja sügav kriis, mis hõlmab kogu vaidlusalust piirkonda, mida eri võimud üritavad oma mõju alla saada;

C.  arvestades, et 29. juunil 2014 kuulutas ISIS oma võimu all olevatel Iraagi ja Süüria aladel välja „kalifaadi“ ehk „Islamiriigi“; arvestades, et rühmitise juht Abu Bakr al-Baghdadi kuulutati kaliifiks; arvestades, et nüüdseks on suured alad Iraagis ja Süürias ISISe islamisusuliste äärmuslaste kontrolli all;

D.  arvestades, et Iraagis ja Süürias käimasolevad konfliktid ja nende riikide killustumine on pakkunud äärmuslikele islamijõududele võimaluse okupeerida suuri alasid mõlemas riigis ja asutada niinimetatud Islamiriik (ISIS);

E.  arvestades, et ISIS on Põhja-Iraagis toime pannud etnilise puhastuse; arvestades, et see rühmitis on süstemaatiliselt sihikule võtnud mitteusklikke, muid kui araabia päritolu ja muid kui sunniidi moslemite kogukondi, samuti sunniidi moslemeid, kes ei nõustu ISISe barbaarse ja fundamentalistliku religioonitõlgendusega, tappes või röövides tuhandeid ja sundides rohkem kui miljonit inimest põgenema aladelt, mille nad on Iraagis ja Süürias vallutanud; arvestades, et ülekaalukas osa ISISe ohvritest on moslemid;

F.  arvestades, et etnilis-usulised vähemused – kristlastest assüürlased, türkmeeni šiiidid, šabaki šiiidid, jeziidid, kakaid ning saabalased ehk mandalased – on sajandeid koos elanud Niineve kubernerkonnas (mis nüüd on suures osas ISISe kontrolli all); arvestades, et selles kubernerkonnas jäid lõksu need, kel ei õnnestunud põgeneda, kui ISISe võitlejad piirkonna vallutasid, ning neid ähvardab surm, kui nad islamiusku ei pöördu;

G.  arvestades, et tuhanded jeziidid – enamus neist Iraagi Sinjāri piirkonnast pärit naised ja lapsed – rööviti, kui nad 2014. aasta augustis ISISe sissetungi eest põgenesid; arvestades, et on teatatud mitmest massihukkamisest, sealhulgas Kochos, Qiniyeh'is ja Jdalis; arvestades, et viimased andmed räägivad jõhkratest massimõrvadest ja annavad kinnitust, et leitud on mitu massihauda, milles arvatakse olevat sadu jeziitide surnukehasid; arvestades, et ÜRO on nimetanud seda rünnakut jeziitidele võimalikuks genotsiidiks;

H.  arvestades, et mehi, naisi ja lapsi rünnatakse süstemaatiliselt nende etnilise, usulise või sekti kuuluvuse tõttu; arvestades, et vähemuste sihikule võtmine on viinud selliste inimõiguste kohutavate rikkumisteni nagu sihipärased tapmised, usuvahetusele sundimised, röövimised, orjastamised, seksuaalkuriteod, sunniviisilised värbamised ja pühapaikade hävitamised;

I.  arvestades, et ISISe kontrolli all olevatel aladel elavatel kristlastel, kes soovivad sinna jääda, on kolm võimalust: pöörduda islamiusku, maksta usumaksu või surra; arvestades, et pärast USA sissetungi Iraaki 2003. aastal arvatakse vähemalt pooled Iraagi kristlased olevat riigist lahkunud;

J.  arvestades, et Iraagi etniliste ja usuliste vähemuste sundümberasumine on ajalooline tragöödia, mis ei hävita üksnes elusid, vaid tekitab korvamatut kahju Iraagi ühiskonna struktuurile ja kütab järelikult rahvustevahelisi, sektantlikke ja uskudevahelisi pingeid nii asjaomases piirkonnas kui sellest väljaspool;

K.  arvestades, et ISIS on kindlustanud endale märkimisväärse sissetuleku, rüüstates oma kontrolli all oleval territooriumil asuvaid panku ja ärisid ning võttes üle Süüria ja Iraagi olulisi naftavälju; arvestades, et ISIS on saanud raha toetajatelt, kelleks on eelkõige Saudi Araabia, Katar, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid – riigid, mis on ise tuntud inimõiguste raskete rikkumiste poolest;

L.  arvestades, et suur osa enam kui poolest miljonist registreeritud Palestiina pagulasest Süürias on muutunud teist korda pagulasteks, sest nad pidid põgenema Süüria pagulaslaagritest ja linnadest pärast seda, kui relvarühmitised tungisid laagritesse ja need hõivasid, rikkudes nii pagulaste neutraalsust;

1.  mõistab teravalt hukka ISISe toime pandud massilised hukkamised ja muud inimõiguste rikkumised kõikidel juhtudel ja olenemata ohvrite etnilisest päritolust või usuvähemusse kuulumisest; väljendab sügavaimat kaastunnet ja poolehoidu ohvrite perekondadele ning nõuab selle terrorirühmituse poolt pantvangi võetute vabastamist;

2.  väljendab sügavat muret ISISe aina sagedasemate vägivallategude ja süstemaatilise inimõiguste rikkumise üle, mille käigus on tapetud hulgaliselt tsiviilisikuid ja tuhanded inimesed põgenema sunnitud;

3.  rõhutab, et kõik isikud, kes on süüdi genotsiidis, inimsusvastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes, tuleb tuua Rahvusvahelise Kohtu ette, nagu on sätestatud Rooma statuudis ning kooskõlas kehtiva rahvusvahelise õigusega;

4.  nõuab, et leitaks poliitiline lahendus, milles oleksid kaasatud kõik poliitilised ja sotsiaalsed osalised, et leida viis võidelda ISISe vastu pikaajalise strateegia abil, mis järgiks demokraatlikke väärtusi ja austaks inimõigusi; tervitab Genfi II läbirääkimisi, mille eesmärgiks on leida lahendus sõjale Süürias; toonitab vajadust toetada demokraatiat kui põhilist teed ISISele lõpu tegemiseks; tuletab meelde, et ülekaalukas osa ISISe ohvritest on moslemid ja seetõttu kannatab kõige rohkem kohalik elanikkond;

5.  rõhutab, et on vaja ära lõigata ISISt toetavad rahastamisallikad ja logistilised varustuskanalid; tuletab sellega seoses meelde, et suurem osa ISISe kasutatavast sõjavarustusest on toodetud läänes ja et seetõttu on ülimalt oluline tagada, et relvade müük konfliktipiirkonda lõpetatakse viivitamata; palub välistel osalejatel lõpetada kogu relvaeksport ja relvade saatmine piirkonda; palub eelkõige riikidel endil ning lääneriikidel lõpetada mis tahes relvarühmitiste rahastamine ning eelkõige lõpetada ISISe kontrolli all olevatelt naftaväljadelt pärit nafta ostmine, mida transporditakse veoautodega läbi Türgi;

6.  väljendab muret Iraagi ja Süüria humanitaarkriisi pärast, mida ISIS on teravdanud ja mis on muutnud tuhanded inimesed pagulasteks ja sundinud neid kodust põgenema; palub nõukogul, komisjonil ja kõrgel esindajal teha pagulaste aitamiseks kättesaadavaks kõik vajalikud rahalised ja inimressursid; rõhutab vajadust anda ümberasustatutele asjakohast humanitaarabi ning tagada ohus olevate haavatavate elanikerühmade täielik ja võrdne kaitse;

7.  avaldab täit toetust Süüria konflikti poliitilisele lahendusele, mis säilitaks riigi suveräänsuse ja tagaks inimõigused ja põhivabadused kõigile Süüria elanikele, olenemata nende etnilisest või usulisest kuuluvusest;

8.  on seisukohal, et sissetung Iraaki, al-Maliki valitsuse sektantlik poliitika ja Süürias käiv sõda lõid ISISe levikuks sobiva pinnase; nõuab, et lõpetataks sõda nii Süürias kui Iraagis; kordab, et rahutagamis- ja stabiliseerimisülesandeid saab rakendada ainult laia konsensuse alusel ÜRO raamistikus; kordab, et on vastu mis tahes välisele sõjalisele sekkumisele Süürias, rõhutades ühist vajadust pidada rahumeelset ja kaasavat poliitilist dialoogi eesmärgiga algatada leppimine ja aidata taastada stabiilsus nii riigis kui piirkonnas;

9.  rõhutab naiste üha halvenevat olukorda Iraagis, mis on aset leidnud paralleelselt riigi hävimisega viimase kolmekümne aasta jooksul ja mistõttu naised on lõksus ühelt poolt nende vähetähtsa seisundi vahel Iraagi ühiskonnas – seda olukorda on ISISe kohalolek veelgi halvendanud – ja teiselt poolt ISISe poolse seaduste tõlgenduse vahel, mis paneb Iraagi naised põlu alla;

10.  kordab, et terves piirkonnas toimub ajaloolise ulatusega ümberasumine ja et seetõttu on piirkondlikud osalejad võtmeks selle probleemi lahendamisel; on seisukohal, et kindel ja pikaajaline lahendus peab põhinema kõigi nende kogukondade ja vähemusrühmade vahelisel dialoogil, kes on ajalooliselt kõrvuti elanud, olles kultuurilise mitmekesisuse ja rahumeelse kooseksisteerimise väärtuslikuks näiteks;

11.  kutsub nõukogu üles võtma endale juhtrolli sellise rahvusvahelise konverentsi korraldamisel, kus käsitletaks kogu maailma massihävitusrelvade arsenali (sh tuuma-, keemia- ja bakterioloogilised relvad) keelustamist ja hävitamist keskkonda mittekahjustaval viisil;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni presidendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi Iraagi delegatsiooni juhile, liikmesriikide parlamentide esimeestele, Iraagi Vabariigi valitsusele ja esindajatekogule, Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Vahemere Liidu peasekretärile ning Araabia Liigale.