Menetlus : 2016/2529(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0157/2016

Esitatud tekstid :

B8-0157/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/02/2016 - 8.10
CRE 04/02/2016 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0051

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 266kWORD 73k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0149/2016
27.1.2016
PE576.518v01-00
 
B8-0157/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta ISISe poolt (2016/2529(RSP))


Javier Nart, Petras Auštrevičius, Dita Charanzová, Gérard Deprez, Filiz Hyusmenova, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Ilhan Kyuchyuk, Norica Nicolai, Urmas Paet, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic, Pavel Telička, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta ISISe poolt (2016/2529(RSP))  
B8-0157/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi, Süüria, Liibüa ja Egiptuse kohta, eelkõige 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni kristlaste vastu hiljuti toime pandud vägivallaaktide ja nende tagakiusamise kohta Maaloulas (Süüria) ja Peshāwaris (Pakistan) ning pastor Saeed Abedini juhtumi (Iraan) kohta(1), 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta(2), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS)(3), ja 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni hiljutiste ISISe/Da’eshi rünnakute ja inimröövide kohta Lähis-Idas, eelkõige assüürlaste vastu(4),

–  võttes arvesse nõukogu 16. märtsi 2015. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISILi/Da’eshi ohu kohta, 20. oktoobri 2014. aasta järeldusi ISILi/Da’eshi kriisi kohta Süürias ja Iraagis, 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta, 14. aprilli 2014. aasta ja 12. oktoobri 2015. aasta järeldusi Süüria kohta ning 15. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–  võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta ning ELi suuniseid rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamiseks; võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 8. mai 2003. aasta otsust 2003/335/JSK genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest vastutuselevõtmise kohta(5); võttes arvesse ÜRO peasekretäri erinõuniku avaldust genotsiidi vältimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidise poolt ÜRO Julgeolekunõukogu avatud arutelul 27. märtsil 2015 Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust teemal „Lähis-Idas toime pandud rünnakute ning etnilistel või usulistel põhjustel kuritarvitamise ohvrid“,

–  võttes arvesse Inimõiguste Nõukogus 13. augustil 2015 esitatud sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruannet Süüria Araabia Vabariigi kohta, eriti selle punkte 165–173,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2254 (2015), millega kinnitatakse tegevuskava Süüria rahuprotsessi käivitamiseks ja määratakse kindlaks kõneluste ajakava,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et nagu on tunnistatud ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2249 (2015), on nn ISISe/Daeshi vägivaldne äärmuslik ideoloogia, selle terrorirünnakud, jõhkrad süstemaatilised ja ulatuslikud tsiviilisikute vastu suunatud rünnakud, inimõiguste rikkumised ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, sealhulgas usulistel või etnilistel alustel, selle poolt toime pandav kultuuripärandi hävitamine ja kultuuriväärtustega kauplemine kujunenud ülemaailmseks ja enneolematuks ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule;

B.  arvestades, et ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on teatanud ISISe/Daeshi ning sellega seotud rühmituste poolt Lähis-Idas, eriti Süürias ja Iraagis toime pandud ulatuslikest rasketest rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumistest, mis on suunatud etniliste ja usuliste vähemuste vastu ning hõlmavad sihipäraseid tapmisi, usuvahetusele sundimist, röövimisi, naiste müümist, naiste ja laste orjastamist, laste enesetapuründajateks värbamist ning seksuaalset ja füüsilist väärkohtlemist ja piinamist; arvestades, et üha kasvavat muret tekitab nende inimeste käekäik, kes on veel lõksus ISISe/Daeshi jõudude kontrolli all olevatel aladel, kuna nende piirkondadeni ei jõua praktiliselt mingit rahvusvahelist humanitaarabi;

C.  arvestades, et Daesh/ISIS on rünnanud usulisi ja etnilisi vähemusi, nt kristlasi, jeziidi, türkmeeni, šabaki, kakai, saaba ja šiiidi kogukondi, kuid ka paljusid araablasi ja sunniidi moslemeid; arvestades, et tahtlikult on hävitatud mošeesid, mälestusmärke, pühamuid, kirikuid ja muid palvekohti, haudasid ja surnuaedu;

D.  arvestades, et 2015. aasta veebruaris võttis Daesh/ISIS pantvangi rohkem kui 220 assüüria kristlast pärast mitme põllumajanduskogukonna rüüstamist Khaburi jõe lõunakaldal Hassakehi provintsis, ning arvestades, et praeguseks on vangistajad vabastanud pärast lunaraha saamist vaid mõned neist, kusjuures ülejäänute saatus on endiselt teadmata;

E.  arvestades, et sõltumatu rahvusvaheline uurimiskomisjon on olukorda dokumenteerinud ja teatanud, et etniliste ja usuvähemuste esindajaid, kes ei toeta Daeshi/ISISt ning muid terrorirühmitusi, sõjalisi rühmitusi ja valitsusväliseid relvastatud rühmitusi de facto nende kontrolli all olevatel aladel, ähvardab jätkuvalt tagakiusamise oht;

F.  arvestades, et mitu ÜRO organit, sealhulgas ÜRO peasekretäri erinõunik genotsiidi vältimise küsimuses, ÜRO peasekretäri erinõunik kaitsmise kohustuse küsimuses ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on oma aruannetes märkinud, et Daeshi/ISISe toimepandud tegusid võib käsitleda sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja võib-olla isegi genotsiidina;

G.  arvestades, et genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod on mureks kõikidele ELi liikmesriikidele, kes on otsustanud teha koostööd niisuguste kuritegude ärahoidmiseks ja nende toimepanijate karistamatuse kaotamiseks kooskõlas nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühise seisukohaga 2003/444/ÜVJP;

H.  arvestades, et rahvusvahelise õiguse järgi on kõigil isikutel õigus elada vastavalt oma südametunnistusele ning usulisi ja mitteusulisi veendumusi vabalt valida ja muuta; arvestades, et poliitilistel ja usujuhtidel on kohustus võidelda kõigil tasanditel äärmuslusega ning edendada üksikisikute ja usurühmade seas vastastikust austust;

1.  tuletab meelde, et ta on karmilt hukka mõistnud ISISe/Daeshi ja selle koletud inimõiguste rikkumised, mis kvalifitseeruvad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi tähenduses inimsusevastasteks kuritegudeks ja sõjakuritegudeks ning mida võiks nimetada genotsiidiks; on väga mures, et see terroristlik rühmitus on võtnud tahtlikult sihikule kristlased, jeziidid, türkmeenid, šiidid, šabakid, saabalased, kakaid ja sunniidid, kes ei nõustu tema islami tõlgendusega, ning püüab seeläbi likvideerida oma kontrolli all olevates piirkondades kõik usuvähemused;

2.  nõuab tungivalt, et iga riik, kes on 9. detsembril 1948 Pariisis allkirjastatud ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni ning muude asjaomaste rahvusvaheliste lepingute osaline, väldiks oma territooriumil sõjakuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi; toonitab, et nende tegude toimepanijad ei tohi jääda karistamata ning nende tegude eest vastutavad isikud tuleks saata Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette; nõuab tungivalt, et Süüria ja Iraak aktsepteeriksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni;

3.  keeldub reservatsioonideta tunnustamast ja loeb ebaseaduslikuks nn ISIS/Daeshi juhi teadaannet kalifaadi moodustamise kohta praegu ISIS/Daeshi poolt kontrollitavatel aladel; rõhutab, et islami kalifaadi loomine ja laienemine ning teiste vägivaldsete äärmusrühmituste tegevus Lähis-Idas ohustab otseselt piirkonna ja Euroopa riikide julgeolekut ning kujutab endast rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse selget rikkumist;

4.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid aktiivselt tööd radikaliseerumise vastu võitlemiseks ning parandaksid oma õigus- ja kohtusüsteeme, et nende kodanikud ei sõidaks ühinema nn ISIS/Daeshiga, ning tagaksid, et kodanikud, kes seda siiski teevad, võetakse võimalikult kiiresti kriminaalvastutusele, seda ka veebis tehtud kihutustöö ja selliste kuritegude toimepanemise toetamise eest; rõhutab ennetuse, vastutuselevõtmise, teavitustegevuse, rehabiliteerimise ja ühiskonda taasintegreerimise tähtsust;

5.  tunnustab ja toetab kõikide Iraagis ja Süürias elavate etniliste, usuliste ja teiste vähemuste vääramatut õigust elada väärikalt, võrdõiguslikult ja turvaliselt oma ajaloolisel ja traditsioonilisel kodumaal ning järgida oma usukombeid täiesti vabalt, ilma igasuguse sunni, vägivalla või diskrimineerimiseta, ning nõuab kõikidelt niisuguse õiguse austamist; rõhutab, et kõikidel piirkondlikel poliitilistel ja usuliidritel on vaja teha selge ja ühemõtteline avaldus, milles toetatakse selle piirkonna etnilisi ja usulisi vähemusi, nende jätkuvat kohalolekut ning täielikke ja võrdseid õigusi oma päritoluriigi kodanikena;

6.  palub rahvusvahelisel üldsusel, sealhulgas ELil ja selle liikmesriikidel, tagada vajalikud julgeolekutingimused ja väljavaated oma kodumaalt lahkuma või põgenema sunnitud etnilistele ja usulistele vähemustele, et viia võimalikult kiiresti ellu nende õigus pöörduda tagasi kodumaale, säilitada oma kodu, maa, kinnis- ja vallasvara, oma kirikud ning usulised ja kultuurilised paigad, ning tagada neile võimalus väärikaks eluks ja tulevikuks;

7.  rõhutab, kui tähtis on tagada, et kõik osalised ja rahvusvaheline üldsus pakuksid Daesh/ISISe poolt Lähis-Idas sihikule võetud eriti haavatavatele rühmadele, nagu etnilistele ja usulistele vähemustele, sõjalist kaitset ja abi, sealhulgas asjakohast sõjalist abi, ning tagaksid nende osalemise tulevaste püsivate poliitiliste lahenduste leidmisel, et kaitsta nende elu ja säilitada nende kultuuride-, rahvuste- ja religioonidevahelise kooseksisteerimise traditsioonid; kutsub kõiki konfliktiosalisi üles austama üldisi inimõigusi ning hõlbustama humanitaarabi ja toetuse andmist kõikide võimalike kanalite kaudu; tuletab meelde, et kõigi piirkondlike osalejate ja ELi ülim kohustus ja ülesanne on teha kõik, et tagada traditsiooniliste vähemuste ja kõigi kodanike tagasipöördumine oma eelnevasse elukohta, kust nad olid sunnitud põgenema;

8.  kutsub kõiki Süüria osapooli, välja arvatud terrorirühmitusi, nagu Al Qaeda, Daesh, Jabhat al-Nusrah ja nendega seotud rühmi, üles tulema ÜRO egiidi all kokku ning pidama kogu rahvusvahelise üldsuse toetusel läbirääkimisi poliitilise ülemineku üle; kinnitab veel kord oma täielikku ja aktiivset toetust tööle, mida ÜRO erisaadik Staffan de Mistura teeb selleks, et algatada lähipäevil kõigi Süüria osapoolte vahelised läbirääkimised, ning tema ettepanekutele kohaliku relvarahu saavutamiseks; nõuab, et EL ja rahvusvaheline üldsus avaldaksid survet kõikidele doonorriikidele, et nad täidaksid oma lubadusi ja kohustuksid täiel määral andma vastuvõtvatele riikidele rahalist toetust, pidades eriti silmas peatset Süüria doonorite konverentsi, mis toimub 4. veebruaril 2016 Londonis;

9.  palub ELi humanitaarabi ja koostöö üksustel teha samuti oma töös otseselt koostööd sihtmärgiks olevate etniliste ja usuliste vähemuste tunnustatud juhtidega ning kaasata neid oma abi eraldamise plaanidesse ning abi praktilisse rakendamisse ja jaotamisse, et täita paremini nende ja üldiselt elanikkonna vajadusi;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Süüria valitsusele ja parlamendile, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, Islami Koostöö Organisatsiooni (OIC) institutsioonidele, Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogule (Pärsia lahe koostöönõukogu – GCC), ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassambleele, ÜRO Julgeolekunõukogule ja ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0422.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0027.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0040.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0071.

(5)

ELT L 118, 14.5.2003, lk 12.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika