Menetlus : 2016/2529(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0162/2016

Esitatud tekstid :

B8-0162/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/02/2016 - 8.10
CRE 04/02/2016 - 8.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0051

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 191kWORD 83k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0149/2016
27.1.2016
PE576.523v01-00
 
B8-0162/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta ISISe poolt (2016/2529(RSP))


Fabio Massimo Castaldo, Ignazio Corrao, Isabella Adinolfi, Rolandas Paksas fraktsiooni EFDD nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta ISISe poolt (2016/2529(RSP))  
B8-0162/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3 ning artikli 21 lõiget 1,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18,

–  võttes arvesse 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 9,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 18,

–  võttes arvesse ÜRO 1981. aasta deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse 9. detsembril 1948 vastu võetud ÜRO genotsiidi vältimise ja genotsiidi eest karistamise konventsiooni,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, eriti selle artikleid 5 ja 14,

–  võttes arvesse ELi sõnavõttu 25. märtsil 2015. aastal toimunud ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungil (interaktiivne dialoog ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo Iraaki käsitleva aruande teemal),

–  võttes arvesse nõukogu 16. märtsi 2015. aasta järeldusi ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning ISILi/Daeshi ohu kohta, 20. oktoobri 2014. aasta järeldusi ISILi/Daeshi kriisi kohta Süürias ja Iraagis, 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta, 14. aprilli 2014. aasta ja 12. oktoobri 2015. aasta järeldusi Süüria kohta ning 15. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu otsust 2002/495/JSK genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimise ning nende eest vastutuselevõtmise kohta, mida taaskinnitati nõukogu 8. mai 2003. aasta otsusega 2003/335/JSK,

–  võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta; ELi suuniseid rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamiseks; ELi suuniseid, mis käsitlevad naistevastast vägivalda ja võitlust kõikide naiste diskrimineerimise vormide vastu; suuniseid kolmandatele riikidele suunatud Euroopa Liidu poliitika kohta seoses piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamisega; ELi suuniseid laste ja relvakonfliktide kohta;

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi avaldusi Iraagi ja Süüria kohta ning tema vastuseid parlamendi küsimustele Kreeka õigeusu kristlaste genotsiidi kohta Süürias (E-004733/2015), mis avaldati 1. juunil 2015, Iraagi ning kristlaste tagakiusamise ja nende vara röövimise kohta (E-004152-15), mis avaldati 30. juunil 2015, kristlaste tagakiusamise ja genotsiidi kohta (P-012721/2015), mis avaldati 30. oktoobril 2015, kristlaste röövimise kohta Süürias (E-004156-15) ning kristlike kogukondade säilitamise kohta Lähis-Idas (E-004001/15), millele anti ühine vastus 10. novembril 2015,

–  võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning Daeshi ohu kohta,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone – 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis(1), 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta(2), eelkõige selle punkti 4, 27. novembri 2014. aasta resolutsiooni naiste röövimise ja väärkohtlemise kohta Iraagis(3), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS)(4), eriti selle punkti 27, 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni hiljutiste ISISe/Da’eshi rünnakute ja inimröövide kohta Lähis-Idas, eelkõige assüürlaste vastu(5), eriti selle punkti 2, 23. märtsi 2015. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(6), eriti selle punkte 129 ja 211, 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2015. aasta istungjärguks(7), eriti selle punkte 66 ja 67, 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kristlaste tagakiusamise kohta kogu maailmas seoses üliõpilaste tapmisega Keenias terrorirühmituse Al-Shabaab poolt(8), eriti selle punkti 10, ning 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni kultuurimälestiste hävitamise kohta ISISe/Daeshi poolt(9),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 25. veebruari 2015. aasta avaldust, milles mõistetakse hukka rohkem kui 100 assüürlase röövimine ISILi poolt,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidise 27. märtsil 2015 ÜRO Julgeolekunõukogu avatud arutelul Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust„Lähis-Idas toime pandud rünnakute ning etnilistel või usulistel põhjustel väärkohtlemise ohvrid“,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsiooni 2199, milles käsitletakse Al Qaeda terrorirünnakutest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte,

–  võttes arvesse resolutsiooni 2249 (2015), milles mõistetakse hukka ISISe hiljutised terrorirünnakud,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 3. septembri 2014. aasta resolutsiooni S-22/1 inimõiguste olukorra kohta Iraagis niinimetatud Iraagi ja Levandi Islamiriigi ning sellega seotud rühmituste toime pandud kuritarvituste valguses,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 26. veebruari 2007. aasta otsust genotsiidi vältimise ja genotsiidi eest karistamise konventsiooni kohaldamist käsitlevas kohtuasjas (Bosnia ja Hertsegoviina vs Serbia ja Montenegro), endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu kohtukoja 2. augusti 2001. aasta otsust (Prokuratuur vs Radislav Krstic) ning selle apellatsioonikoja poolt samas kohtuasjas 19. aprillil 2004. aastal langetatud otsust;

–  võttes arvesse genotsiidi vältimise ÜRO erinõuniku ameti (Office of the UN Special Adviser on the Prevention on Genocide – OSAPG) analüüsiraamistikku,

–  võttes arvesse genotsiidi vältimise ÜRO peasekretäri erinõuniku ja kaitsmise kohustuse ÜRO peasekretäri erinõuniku 12. augusti 2014. aasta avaldust olukorra kohta Iraagis,

–  võttes arvesse ÜRO Iraagi abimissiooni (UNAMI) Iraagi relvakonfliktides tsiviilisikute kaitset käsitlevaid aruandeid, mis hõlmavad vastavalt ajavahemikke 11. septembrist kuni 10. detsembrini 2014 ja 11. detsembrist 2014 kuni 30. aprillini 2015,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 27. märtsi 2015. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Iraagis seoses niinimetatud Iraagi ja Levandi Islamiriigi ning nendega seotud rühmituste kuritarvitustega, eelkõige aruande punkti 16 „ISILi toimepandud rikkumised. Rünnakud usu- ja etniliste rühmituste vastu“,

–  võttes arvesse genotsiidi vältimise ÜRO peasekretäri erinõuniku ja kaitsmise kohustuse ÜRO peasekretäri erinõuniku 13. oktoobril 2015 tehtud avaldust usulistel põhjustel vägivalla õhutamise eskaleerumise kohta Süürias,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 27. juuli 2015. aasta aruannet „Tehniline abi inimõiguste edendamiseks ja kaitseks Iraagis“, eelkõige selle punkti 18,

–  võttes arvesse Inimõiguste Nõukogus 13. augustil 2015 esitatud sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruannet Süüria Araabia Vabariigi kohta, eriti selle punkte 165–173,

–  

A.  arvestades, et Daesh jätkab laialdasi ja süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi, mis on suunatud eelkõige selliste vähemusrühmade vastu nagu jeziidid, kristlased, türkmeenid, šiiidid, šabakid, saabalased ehk mandalased, kakaid ja kurdid; arvestades, et Daesh ei vägivallatse ainult inimeste kallal, vaid hävitab ka usupühamuid ja arheoloogiamälestisi;

B.  arvestades, et demokraatia edendamine ning inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamine kuuluvad Euroopa Liidu aluspõhimõtete ja põhieesmärkide hulka ning annavad ühise aluse liidu suhetele kolmandate riikidega; arvestades, et tahe hoida ära sõdade ja inimsusevastaste kuritegude kordumine on üks tähtsamaid tegureid, mis Euroopa integratsiooni toidab;

C.  arvestades, et vastavalt rahvusvahelistele inimõigusnormidele ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 18 on igal inimesel õigus mõtte- südametunnistuse ja usuvabadusele, mis hõlmab ka vabadust usku või veendumusi muuta ning vabadust usku või veendumusi väljendada – olgu üksinda või koos teistega, avalikult või eraviisiliselt – palvuste, kombetalituste, tavade ja õpetuse kaudu; arvestades, et vastavalt ÜRO inimõiguste komitee seisukohale hõlmab usu- ja veendumusvabadus kõigi veendumuste, kaasa arvatud teistlike, mitteteistlike ja ateistlike veendumuste kaitset;

D.  arvestades, et ISIS/Daesh on oma kontrolli all olevatel territooriumitel alustanud kampaaniat nende usukogukondade täielikuks likvideerimiseks, kelle usutunnistus erineb ISISe islamitõlgendusest, tappes või saates välja nende poolehoidjaid ning hävitades nende pühapaiku, ajaloolisi paiku ja esemeid, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ainulaadset ja korvamatut kultuuripärandit;

E.  arvestades, et ISIS/Daesh ründab valimatult kristlasi, jeziide, türkmeene, šiiite, šabakke, saabalasi ehk mandalasi, kakaisid, kurde ning teisi etnilisi ja usulisi vähemusi, püüdes tahtlikult selle poole, et need vähemused ISISe kontrolli all olevalt aladelt füüsiliselt ja kultuuriliselt täielikult kaoksid;

F.  arvestades, et äärmuslus ja vähemuste jätkuv tagakiusamine inimeste massilise rände ja riigisisese ümberasumise üks olulisi tegureid; arvestades, et Süüria 1,1 miljonist kristlasest on ISISe survel ümber asustatud 700 000 ning Süüriasse on jäänud maksimaalselt 250 000 kristlast; arvestades, et Iraagis, kus 2003. aastal elas 1,5 miljonit kristlast, on neid praegu umbkaudu 250 000; arvestades, et teadete kohaselt on ISIS kristlasi risti löönud, pea maharaiumisega hukanud, vägistanud ja sundinud islami usku pöörduma, kristlaste lapsi on aga orjaks müüdud;

G.  arvestades, et 2014. aastast saadik tapetud jeziidide arvu hinnatakse 5000-le ning paljusid jeziide on piinatud või sunnitud islami usku pöörduma; arvestades, et vähemalt 2000 jeziidi naist on orjaks tehtud ning neist on saanud sundabielu ja inimkaubanduse ohvrid; arvestades, et vägistatud on ka kõigest kuueaastasi tüdrukuid ja jeziidi lapsi on vägisi võetud Daeshi sõduriteks; arvestades, et on selgeid tõendeid ISISe/Daeshi poolt röövitud jeziidide massihaudade kohta;

H.  arvestades, et ISIS/Daesh kuulutas oma internetiajakirja uusimas numbris totaalse sõja šiiitidele, nõudes koordineeritud tegutsemist Lähis-Ida šiiidi elanikkonna täielikuks minemapühkimiseks;

I.  arvestades, et ISIS/Daesh tahab välistada teatavate inimrühmade eksisteerimise õiguse; arvestades, et on selgeid tõendeid ISISe/Daeshi poolt toime pandud massimõrvade ning kristlaste ja jeziidide hulka kuuluvate tütarlaste ja naiste seksuaalse orjastamise ja süstemaatilise vägistamise kohta;

J.  arvestades, et näiteks 15. juulil 2014 teatas Zainab Hawa Bangura, ÜRO eriesindaja konfliktidega kaasneva seksuaalse vägivalla küsimustes, et Iraagis korraldatakse etniliste ja usuliste vähemuste liikmete vastu pidevalt füüsilisi rünnakuid ja kasutatakse seksuaalvägivalda; arvestades, et 3. augustil 2015, Sinjari tragöödia esimesel aastapäeval, teatas ÜRO eriesindaja, et toimunud kuriteod võivad võrduda sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja/või genotsiidiaktidega;

K.  arvestades, et ÜRO Iraagi abimissiooni aruande kohaselt, mis käsitleb tsiviilisikute kaitset Iraagi relvakonfliktides (11. detsember 2014 – 30. aprill 2015), jätkab ISIS/Daesh etniliste ja usuliste vähemuste, ajakirjanike, sõjavangide, aktivistide ja teiste tagakiusamist, sandistamist ja tapmist, kasutades mõnikord äärmiselt julmi ja kujuteldamatuid mooduseid;

L.  arvestades, et 13. augustil 2014. aastal tegid konfliktidega kaasneva seksuaalse vägivalla küsimustega tegelev ÜRO peasekretäri eriesindaja Zainab Hawa Bangura ning ÜRO peasekretäri Iraagi-eriesindaja Nickolay Mladenov ühisavalduse, milles kinnitasid, et ISIS võib olla röövinud ja seksiorjusse sundinud umbes 1500 kristlasest ja jeziidist naist; arvestades, et selles avalduses tunnistasid eriesindajad naiste ja laste kavakindlat ründamist ning barbaarseid tegusid, mida Daesh on oma kontrolli all olevatel aladel vähemuste vastu toime pannud;

M.  arvestades, et – nagu on tunnistatud ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2249 (2015) – ISISe/Daeshi vägivaldne äärmuslik ideoloogia, selle terrorirünnakud, jõhkrad süstemaatilised ja ulatuslikud rünnakud tsiviilisikute vastu, inimõiguste rikkumised ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, sealhulgas usulistel või etnilistel alustel toime pandud rikkumised, ning kultuuripärandi hävitamine ja kultuuriväärtustega kauplemine kujutavad endast üleüldist ja enneolematut ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule;

N.  arvestades, et genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod, ükskõik kus ja mis ajal need toime pannakse, ei tohi jääda karistamata, ning arvestades, et neid kuritegusid tuleb tulemuslikult uurida ning selleks tuleb võtta meetmeid riigi tasandil ja tõhustada rahvusvahelist koostööd;

O.  arvestades, et vastavalt nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühisele seisukohale 2003/444/ÜVJP tuleb kõigil ELi liikmesriikidel teha koostööd niisuguste kuritegude ärahoidmiseks ja nende toimepanijate karistamatuse välistamiseks;

P.  arvestades, et 1948. aasta genotsiidi vältimise ja genotsiidi eest karistamise konventsiooni II artikli kohaselt hõlmab genotsiidi rahvusvaheline õiguslik määratlus „ iga allpool loetletud tegu, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi, nagu: (a) üksuse liikmete tapmine; (b) üksuse liikmetele tõsiste kehaliste vigastuste või vaimsete hälvete tekitamine; (c) üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumine, mis põhjustab üksuse täielikku või osalist hävimist; (d) abinõude rakendamine üksusesisese sündimuse takistamiseks; (e) laste sunniviisiline ümberpaigutamine ühest üksusest teise“; arvestades, et selle konventsiooni III artikli kohaselt loetakse karistatavaks mitte üksnes genotsiid ise, vaid ka vandenõu genotsiidi toimepanemiseks, genotsiidi toimepaneku otsene ja avalik õhutamine ning kaasosalus genotsiidis;

Q.  arvestades, endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu kohtukoja 2. augusti 2001. aasta otsuses Srebrenica genotsiidi käsitlevas kohtuasjas Prokuratuur vs Radislav Krstic on punktis 580 märgitud, et üheaegsed rünnakud sihtmärgiks oleva üksuse kultuuri- ja usuliste väärtuste ning ka sümbolite vastu võib õiguspäraselt lugeda tõendiks kavatsuse kohta üksus füüsiliselt hävitada;

R.  arvestades, endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu apellatsioonikoja 19. aprilli 2004. aasta otsuses Srebrenica genotsiidi käsitlevas kohtuasjas Prokuratuur vs Radislav Krstic on märgitud, et „üksuse sihtmärgiks oleva osa arvuline suurus on oluline lähtepunkt, kuid mitte kõikidel juhtudel uurimise lõpp-punkt. Sihtmärgiks olevate isikute arvu ei tuleks hinnata üksnes absoluutväärtuses, vaid ka kogu üksuse üldist suurust arvesse võttes. Lisaks sihtmärgiks oleva osa arvulisele suurusele võib olla kasulik võtta arvesse ka selle tähtsust üksuses. Kui üksuse konkreetne osa on kogu üksuse jaoks iseloomulik või vajalik selle ellujäämiseks, võib see asjaolu toetada järeldust, et kõnealust osa võib lugeda olemuslikuks artikli 4 tähenduses“;

1.  on vapustatud ja masendatud ISISe/Daeshi äärmuslaste julmadest tegudest kristlaste, jeziidide, türkmeenide, šiiitide, šabakkide, saabalaste ehk mandalaste, kakaide, kurdide ning teiste etniliste ja usuliste vähemuste vastu ning on solidaarne inimestega, kes kannatavad ISISe/Daeshi tagakiusamise all;

2.  mõistab ISISe/Daeshi ja selle rühmituse rängad inimõiguste rikkumised kindlalt hukka ning on sügavalt mures kavakindlate rünnakute pärast, mida terrorirühmitus korraldab kõigi tema kontrolli all olevatel aladel elavate usuvähemuste vastu, püüdes sellega terveid inimrühmi ja nende identiteeti hävitada; on kindlalt seisukohal, et need, kes sepitsevad, kavandavad, õhutavad, panevad toime või püüavad toime panna hirmutegusid ja rahvusvahelisi kuritegusid kõigi etniliste ja usuliste vähemuste, sealhulgas kristlaste, jeziidide, türkmeenide, šabakkide saabalaste ehk mandalaste, kakaide ja kurdide vastu, samuti need, kes on niisuguste tegude kaasosalised või toetajad ning kes vähemusi teatavatel etnilistel või usulistel põhjustel kavakindlalt ründavad, panevad toime kuritegusid, mis võivad olla inimsusevastased kuriteod ja genotsiidiaktid;

3.  tunnustab ja toetab kõikide Iraagis ja Süürias elavate usuliste ja etniliste, nii põlis- kui ka muude) vähemuste vääramatut õigust elada väärikalt, võrdõiguslikult ja turvaliselt oma traditsioonilisel ja ajaloolisel kodumaal ning ilma igasuguse sunni, vägivalla või diskrimineerimiseta järgida vabalt oma usku, ning nõuab niisuguse õiguse austamist;

4.  rõhutab, et ÜRO konventsioonide ja teiste rahvusvahelise õiguse konventsioonide kohaselt ei tohi karistamata jääda niisuguste tegude toimepanijad, kaasa arvatud need, kes on selliseid tegusid sepitsenud, kavandanud, õhutanud, toime pannud või püüdnud toime panna, ning et niisugustes tegudes süüdi olevad isikud tuleks anda pädeva riikliku või rahvusvahelise kohtu alla; kutsub kõiki genotsiidi vältimise ja genotsiidi eest karistamise ÜRO 1948. aasta konventsiooni ning sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidi vältimiseks ja nende eest karistamiseks sõlmitud muude rahvusvaheliste lepingute kõiki osalisi ja eelkõige riikide pädevaid asutusi (ja nende riikide kodanikke), kes mingilgi moel toetavad või rahastavad niisuguseid kuritegusid või teevad nende heaks koostööd või on nendes kaasosalised, täitma täielikult oma juriidilisi kohustusi, mis tulenevad nimetatud konventsioonist ja muudest rahvusvahelistest lepingutest;

5.  rõhutab, et genotsiidiaktide jt inimsusevastaste kuritegude õigeaegne ärahoidmine ja tõhus karistamine nende kuritegude toimepanemise eest peaks olema üks rahvusvahelise üldsuse ja Euroopa Liidu peamisi prioriteete; on veendunud, et selle piirkonna põliselanike kannatuste ja massilise oma maalt lahkumise ärahoidmiseks on tingimata vaja kõikide piirkondlike poliitiliste ja usujuhtide selget ja ühemõttelist seisukohavõttu;

6.  palub kõikidel valitsus- ja avaliku sektori asutustel, sealhulgas ELi asutustel (eelkõige nõukogul ja Euroopa välisteenistusel) ja ELi liikmesriikide asutustel, samuti Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil, ÜRO peasekretäril, eriesindajatel ja eriraportööridel, ÜRO inimõiguste ülemvolinikul ning kõikidel teistel rahvusvahelistel organitel ja institutsioonidel ja nende juhtidel ja esindajatel kasutada nn ISISe/Daeshi poolt kristlaste, jeziidide, türkmeenide, šabakkide, saabalaste ehk mandalaste, kakaide, kurdide ja teiste usuliste põlisvähemuste vastu toime pandud julmuste tähistamiseks õigustatud mõisteid – „inimsusvastased kuriteod“ ja „genotsiid“;

7.  on veendunud, et ISISe/Daeshi hirmuteod vastavad ilma igasuguse kahtluseta genotsiidi õiguslikule määratlusele, mis sisaldub genotsiidi vältimise ja genotsiidi eest karistamise konventsiooni artiklites 2 ja 3 ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artiklis 6; rõhutab, et genotsiid on igasugune tegu, mis on toime pandud kavatsusega mõnda rahvuslikku, etnilist, rassilist või usulist rühma täielikult või osaliselt hävitada; rõhutab, et ka teatava rühma osaline hävitamine selle rühma rahvusliku või etnilise kuuluvuse või usu tõttu kujutab endast genotsiidi; rõhutab lisaks, et nende õigussätete järgi ei pruugi genotsiidiakt tingimata põhjustada rühma liikme surma, vaid genotsiidina tuleb käsitada ka raske kehavigastuse või vaimse kahjustuse tekitamist, sealhulgas traumeerimist, piinamist, vägistamist, seksuaalvägivalda ja sandistamist ning laste äraviimist, juhul kui niisugused teod pannakse toime rühma hävitamise poliitika raames; rõhutab veel, et juba enne massimõrvade algust on ainuüksi genotsiidi sepitsemine, otsene ja avalik genotsiidile õhutamine, katsed genotsiidi toime panna ja kaassüü genotsiidis genotsiidikuriteoga võrdväärsed teod;

8.  on kindlalt seisukohal, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on kõige sobivam koht alustamaks kohtumenetlust ülalnimetatud kuritegude eest vastutavate isikute suhtes, võttes arvesse Süüria ja Iraagi riigi soovimatust või suutmatust korraldada tõsist uurimist ja vastutuselevõtmist, kuigi see kuuluks nende esmaste kohustuste hulka;

9.  arvestades asjaolu, et Süüria ja Iraak ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriigid, nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu esildist Rooma statuudi artikli 13 punkti b alusel, et anda Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule pädevus ülalmainitud kuritegusid uurida ja nende eest karistada; palub ÜRO Julgeolekunõukogul selleks viivitamata volitada Rahvusvahelist Kriminaalkohut arutama Süüria olukorda, et Süüria elanikel tekiks vähemalt õigusemõistmise lootus; toetab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja Šveitsi juhitud, 58 riigist koosneva riikide rühma nõudmisi ÜRO Julgeolekunõukogu esildise kohta;

10.  soovitab kõigil ELi liikmesriikidel ja kolmandatel riikidel avalikult ühineda esildise nõudmisega ja kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu alalisi liikmeid üles mitte kasutama vetoõigust; kutsub Süüria ja Iraagi valitsust üles suurendama jõupingutusi takistamaks vähemustesse kuuluvate inimeste tagakiusamist ja röövimist, kuna need jõupingutused kuuluvad nende esmaste kohustuste hulka;

11.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid käsitleksid teatavate riikide kahetist rolli selles konfliktis, eriti juhul, kui need riigid on kaasa aidanud või aitavad jäkuvalt aktiivselt või passiivselt kaasa ISISe/Daeshi ja teiste äärmusrühmituste tõusule; kutsub eelkõige naaberriike, sealhulgas Türgit, andma oma panuse ISISe/Daeshi vastasesse võitlusse ning lubama Süüriast põgenevatel etnilistel ja usuvähemustel ületada oma piire ja taotleda varjupaika;

12.  rõhutab veel kord, et konfliktipiirkondades olevate inimeste humanitaarolukorra parandamiseks on vaja teha suuri rahvusvahelisi jõupingutusi, ning nõuab humanitaarkoridoride loomist, et jõuda nende inimesteni, kes kõige rohkem abi vajavad; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles jätkama humanitaarabi andmist, lähtudes sõltumatutest vajaduste hindamistest ja taotledes erapooletut reageerimist;

13.  palub nõukogul ja Euroopa välisteenistusel alustada koos rahvusvaheliste ja piirkondlike partneritega tööd ISISe/Daeshi järgse aja tegevuskava kallal;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Süüria valitsusele ja parlamendile, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, Islami Koostöö Organisatsiooni (OIC) institutsioonidele, Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogule (Pärsia lahe koostöönõukogu – GCC), ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassambleele, ÜRO Julgeolekunõukogule ja ÜRO Inimõiguste Nõukogule.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0011.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0027.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0066.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0040.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0071.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0076.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0079.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0178.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0179.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika