RESOLUTSIOONI ETTEPANEK uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat
27.1.2016 - (2016/2526(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5
Constance Le Grip fraktsiooni PPE nimel
B8-0163/2016
Euroopa Parlamendi resolutsioon uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,
– võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5“ (2000), „Peking +10“ (2005), „Peking +15“ (2010) ja „Peking +20“ (2015),
– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu poolt 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),
– võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Naiste harta“ (COM(2010)0078),
– võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni meeste ja naiste võrdsete võimaluste nõuandekomitee 26. novembri 2015. aasta koosoleku tulemusi,
– võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ (SWD(2015)0278),
– võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 7. detsembri 2015. aasta kohtumise järeldusi, eelkõige lõiget 35,
– võttes arvesse ELi eesistujariikide kolmiku (Holland, Slovakkia ja Malta) 7. detsembri 2015. aasta deklaratsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta,
– võttes arvesse uut tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks” – see on seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest ettepanekutest koosnev pakett, mille komisjon 2015. aasta augustis avaldas,
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust uue naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia kohta Euroopas pärast 2015. aastat (O-000006/2016 – B8-0103/2016),
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud ELi põhiväärtus ning EL on võtnud kohustuse integreerida see kõikidesse oma tegevustesse, ja arvestades, et see on ülioluline strateegiline eesmärk, mis aitab saavutada ELi üldiseid eesmärke, näiteks strateegias „Euroopa 2020“ sisalduvat tööhõive määra eesmärki;
B. arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele on Euroopa Liidu aluslepingutes tunnustatud määrava tähtsusega põhiõigus, mis on Euroopa ühiskonnas sügavalt juurdunud ja ühiskonna edasiarenemiseks hädavajalik ning seda tuleb võrdselt arvesse võtta nii seadusandluses, kohtupraktikas kui ka igapäevaelus;
C. arvestades, et EL on aegade jooksul astunud olulisi samme naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tugevdamiseks; arvestades, et viimasel aastakümnel on soolise võrdõiguslikkuse poliitikameetmete ja reformide tulemuste saavutamine ELi tasandil aeglustunud; arvestades, et komisjoni eelmine naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 ei aidanud piisavalt kaasa soolise võrdõiguslikkuse toetamisele Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil, ning arvestades, et strateegiaga püstitatud eesmärke ei ole tegelikkuses veel saavutatud; arvestades, et uus strateegia peab andma naiste õiguste tugevdamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele uut hoogu ja tooma kaasa konkreetseid meetmeid;
D. arvestades, et oma 9. juuni 2015. aasta resolutsioonis ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks nõudis parlament selgesõnaliselt uut eraldi strateegiat soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigustega tegelemiseks;
1. märgib, et varem on komisjon selgesõnaliselt pooldanud selget, läbipaistvat, õiguspärast ja avalikku teatist naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta, mida toetaksid kõik ELi institutsioonid kõrgeimal poliitilisel tasandil;
2. tõdeb, et novembris avaldatud komisjoni 2016. aasta tööprogrammis ei mainitud eraldi ELi 2015. aasta järgset naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat;
3. kiidab heaks tõsiasja, et komisjon avaldas 2015. aasta augustis tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks”, mis on seadusandlikest ja muudest kui seadusandlikest ettepanekutest koosnev pakett; märgib, et 11. novembril 2015. aastal sotsiaalpartneritega alustatud avalikud konsultatsioonid viidi lõpule 4. jaanuaril 2016;
4. peab tervitatavaks komisjoni väga praktilist ja konkreetset lähenemisviisi, mille alusel seati 2015. aasta detsembris avaldatud komisjoni talituste töödokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019” selged ja mõõdetavad eesmärgid, ehkki dokument on mõeldud sisemiseks kasutamiseks ega ole täielikult väljakujundatud teatis;
5. kiidab heaks volinike kolleegiumi nimel esinenud vastutava voliniku Jourová kindla pühendumuse, mida ta väljendas 14. detsembril 2015 Strasbourgis naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni erakorralisel koosolekul kõnealust dokumenti tutvustades, ning kavatseb järgida selle konkreetseid tulemusi;
6. rõhutab, et esmalt tuleb keskenduda kehtivate õigusaktide puudulikule rakendamisele liikmesriikides ja alles seejärel kaaluda, kas soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on vaja esitada uusi seadusandlikke ettepanekuid, järgides kohaldatavaid standardeid kooskõlas komisjoni parema õigusloome algatusega;
7. palub liikmesriikidel vastutada täielikult selliste kehtivate õigusaktide ja poliitikavahendite ülevõtmise, rakendamise ja hindamise eest, mille eesmärk on parandada naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtete rakendamist liikmesriikide tasandil;
8. mõistab hukka asjaolu, et tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) ei jõudnud 7. detsembril 2015 kokkuleppele ametlikus seisukohas mitme küsimuse osas seoses soolise võrdõiguslikkusega, sealhulgas naiste osakaalu juhtorganites käsitleva direktiivi osas, mida Euroopa Parlament on ammu oodanud;
9. palub komisjonil teha koostööd parlamendi ja nõukoguga, et tuvastada tehtud edusammud ning võtta EPSCO 2016. aasta märtsi koosoleku kontekstis uusi kohustusi; kutsub sellega seoses nõukogu eesistujariiki Madalmaid üles tegema olulisi jõupingutusi, et lõpetada olemasolevate seadusandlike dokumentide blokeerimine nõukogu tasandil;
10. palub komisjonil anda parlamendile regulaarselt aru strateegilise raamistiku rakendamise seisust;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.