Resolutsiooni ettepanek - B8-0165/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-0165/2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK saarte erilise olukorra kohta

27.1.2016 - (2015/3014(RSP))

suuliselt vastatava küsimuse B8-0106/2016 alusel
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5

Iskra Mihaylova regionaalarengukomisjoni nimel


Menetlus : 2015/3014(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0165/2016
Esitatud tekstid :
B8-0165/2016
Vastuvõetud tekstid :

B8-0165/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon saarte erilise olukorra kohta

(2015/3014(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 174 ja 175,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005,

–  võttes arvesse komisjoni kuuendat aruannet majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Saarte spetsiifilised probleemid“ (1229/2011),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust saarelisuse kohta (O-000013/2016 – B8-0106/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et saarepiirkondadel, mis on liigitatud NUTS-2 ja NUTS-3 piirkondadeks, on ühine ja püsiv konkreetne eripära, mis eristab neid selgelt maismaast;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 tunnistatakse, et saarte olukorda iseloomustavad püsivad ebasoodsad looduslikud ja geograafilised tingimused;

C.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika peamised eesmärgid on piirkondade vahel valitseva majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase ebavõrdsuse vähendamine ning ühtlane polütsentriline areng, mis on tihedalt seotud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisega;

D.  arvestades, et majanduskriis on avaldanud väga tugevat mõju mitmete liikmesriikide riiklikele ja piirkondlikele eelarvetele, piirates rahastamise kättesaadavust paljudes sektorites ja tuues kaasa avaliku sektori investeeringute 20% vähenemise; arvestades, et kriisi tagajärjed on tõsiselt kahjustanud mitmete ebasoodsas olukorras piirkondade, sealhulgas saarte arengupotentsiaali, millele on juhitud tähelepanu ka kuuendas aruandes majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, arvestades, et majanduskriis on pööranud ümber SKP ja töötuse määrade üleeuroopalise lähenemise pikaajalise suundumuse, mis on toonud kaasa suurema vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ning takistanud liidu majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse alaste pikaajaliste eesmärkide saavutamist;

E.  arvestades, et ELi saared on ka ELi välispiiridel asuvad äärealad, mida eriti ohustavad praegu ELi ees seisvad probleemid, nagu globaliseerumine, demograafilised suundumused, kliimamuutused, energiavarustus ja eelkõige lõunapiirkondade puhul üha suurenevate rändevoogudega toimetulek;

F.  arvestades, et Euroopa saared aitavad kaasa liidu mitmekesisusele nii keskkonnaalaselt (konkreetsed elupaigatüübid ja endeemilised liigid) kui ka kultuuriliselt (keeled, arhitektuuripärand, vaatamisväärsused, maastikud, põllumajandusega seotud ja mitteseotud aspektid ning geograafiline identiteet);

G.  arvestades, et Euroopa saared saavad kaasa aidata liidu säästva arengu tugevdamisele tänu nende taastuvenergia tootmise suurele potentsiaalile, mis tuleneb nende erilisest avatusest tuulehoovustele, ookeanilainetele ja päikesevalgusele;

H.  arvestades, et piirkondade juurdepääsetavus ja saartevahelised ühendused on saarte atraktiivsemaks muutmise põhitegurid; arvestades, et territoriaalse ühtsuse põhimõttest lähtudes on vaja vähendada isikute ja kaupade mere- ja õhutranspordi kulusid, tehes samal ajal jõupingutusi mere- ja õhutranspordist pärit heitkoguste ja saaste vähendamiseks;

I.  arvestades, et põllumajandus, tõuaretus ja kalandus on kohaliku saaremajanduse tähtis osa, mis on tarneallikaks suurele osale agrotööstussektorist, ning arvestades, et need sektorid kannatavad eriti VKEde puhul vähese juurdepääsetavuse, toodete vähese eristamise ning kliimatingimuste all;

J.  arvestades, et intensiivne turism, mis keskendub ainult teatavatele aastaaegadele ja mida hooajaväliselt piisaval määral ei planeerita, võib ohustada saarepiirkondade keskkonnasäästlikku arengut;

1.  ergutab komisjoni määratlema selgelt püsivad ebasoodsad geograafilised, looduslikud ja demograafilised tingimused, mis võivad saarepiirkondades valitseda, osutades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 174;

2.  küsib, kuidas komisjon kavatseb kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 sõnastust seoses saarepiirkondades valitsevate püsivate ebasoodsate tingimustega, mis pidurdavad nende loomulikku arengut ja takistavad neid saavutamast majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

3.  tunnistab kooskõlas Eurostati määratlusega tavaliste saarte ja pealinna asukohaks olevate saarte vahelist erinevust ning seda, kui tähtis on pakkuda toetust võitluseks saarepiirkondade ulatusliku rahvastikukao suundumusega; tuletab meelde, et osade ebasoodsate tingimustega on saarte puhul saareriikidega võrreldes palju raskem tegeleda, sealhulgas vastavalt nende väikesele suurusele ja nende kaugusele Euroopa mandri rannikutest;

4.  nõuab, et komisjon algataks põhjaliku uuringu/analüüsi saareks olemisega seotud täiendavate kulude kohta, eelkõige VKEde jaoks, seoses isikute ja kaupade transpordisüsteemi, energiavarustuse ja turulepääsuga;

5.  kutsub komisjoni üles moodustama saarte spetsiifilist olukorda tunnustava Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 alusel kõigist saareterritooriumitest koosneva homogeense rühma; nõuab, et komisjon võtaks lisaks SKP-le arvesse ka muid statistilisi näitajaid, mis võivad kajastada püsivate ebasoodsate looduslike tingimuste põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset haavatavust;

6.  tuletab eelkõige meelde vajadust mereteede kaudu parema ühenduvuse saavutamise, suurema sadamatele juurdepääsu ja paremate õhutransporditeenuste järgi; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata transpordisõlmedele, ühendvedudele ja säästvale liikuvusele; rõhutab samuti vajadust toetada saarepiirkondade tasakaalustatud territoriaalset arengut, edendades innovatsiooni ja konkurentsivõimet nendes piirkondades, mis asuvad kaugel peamistest haldus- ja majanduskeskustest ning ei saa kasu hõlpsast juurdepääsust transpordile, ning tugevdades kohalikku tootmist kohalike turgude jaoks;

7.  rõhutab, et digitaalne suutlikkus on saarepiirkondade ühenduvusega seotud puudujääkide tasakaalustamisel esmatähtis vahend; rõhutab, et tuleb investeerida taristusse, et tagada saartel lairibajuurdepääs ning saarte täielik osalemine digitaalsel ühtsel turul;

8.  tuletab meelde, et paljudele Vahemere saartele on saabunud suur arv rändajaid ning nad peavad selle olukorraga toime tulema; rõhutab vajadust tervikliku ELi lähenemisviisi järele, mis peaks hõlmama ELi toetust ja kõigi liikmesriikide ühiseid jõupingutusi;

9.  rõhutab, kui tähtis on tagada hariduse andmine kõigil tasanditel, mida saab vajaduse korral teha ka kaugõppesüsteemide suurema kasutamise abil; tuletab meelde, et saared seisavad silmitsi ka tõsise kliimamuutuste mõjuga, millel on väga tõsised tagajärjed, sealhulgas looduslike ohtude arvu suurenemine;

10.  rõhutab, et kuigi saared seisavad silmitsi piirangutega, saavad nad oma territoriaalsest potentsiaalist ka kasu, mida tuleks kasutada arengu, majanduskasvu ja töökohtade loomise võimalusena; mainib sellega seoses hooajaturismi kõrval ka säästva turismi arendamist, mille puhul keskendutakse kultuuripärandile ja konkreetsetele käsitööndusega seotud majandusvaldkondadele; rõhutab ka ookeani-, tuule- ja päikeseenergia suurt potentsiaali ning saarte potentsiaali muutuda tähtsaks alternatiivenergia allikaks, olla võimalikult suures ulatuses sõltumatu energiavarustusega ning ennekõike tagada oma elanikele odavam energiavarustus;

11.  rõhutab sellega seoses, kui tähtis on kasutada kogu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude liidu vahendite vahelist koostoimet, et tasakaalustada saarte puudujääke ning edendada nende majanduskasvu, töökohtade loomist ning jätkusuutliku arengu olukorda;

12.  kutsub komisjoni üles looma ELi saarte strateegilist raamistikku, et ühendada suure territoriaalse mõju potentsiaaliga vahendid;

13.  kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles täitma kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega saarte arengustrateegiates tähtsat rolli kõiki valitsustasandeid hõlmava vertikaalse lähenemise abil, et tagada ELi saarte jätkusuutlik areng;

14.  soovitab komisjonil luua komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadiga (DG REGIO) ühendatud saarte talitus, kus töötaks väike arv ametnikke, kelle ülesanne on kooskõlastada ja analüüsida saarepiirkondadega seotud küsimusi;

15.  palub komisjonil esitada teatise, mis sisaldab ELi saarte tegevuskava, ning seejärel saarte arengut käsitleva valge raamatu, mis tugineb parimatele tavadele ning hõlmab kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi ning teisi asjaomaseid osalisi, sealhulgas majandus- ja sotsiaalpartnereid ning kodanikuühiskonna esindajaid;

16.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut Euroopa saarte ja mägede aasta väljakuulutamiseks;

17.  palub komisjonil võtta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku ettevalmistamisel arvesse saarte konkreetset olukorda;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele ja liikmesriikidele.