Menetlus : 2016/2537(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0177/2016

Esitatud tekstid :

B8-0177/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/02/2016 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0048

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 258kWORD 66k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0146/2016
1.2.2016
PE576.538v01-00
 
B8-0177/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Liibüas (2016/2537(RSP))


Elmar Brok, Cristian Dan Preda, Andrej Plenković, Mariya Gabriel, David McAllister, Tunne Kelam, Michael Gahler, Barbara Matera, Daniel Caspary, Davor Ivo Stier, Roberta Metsola, Kinga Gál, Adam Szejnfeld, Therese Comodini Cachia, Traian Ungureanu, Lorenzo Cesa, Dariusz Rosati, Tokia Saïfi, Lara Comi, Milan Zver, Ramón Luis Valcárcel Siso fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Liibüas (2016/2537(RSP))  
B8-0177/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Liibüa kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone olukorra kohta Liibüas, sealhulgas resolutsiooni nr 2259 (2015),

–  võttes arvesse Liibüa poliitilise kokkuleppe allkirjastamist 17. detsembril 2015 Marokos Skhiratis,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. jaanuari 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL) ja ÜRO peasekretäri eriesindaja volitusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et pärast kolonel Muammar Gaddafi diktatuuri kukutamist 2011. aastal on Liibüas võtnud maad ebastabiilsus, sisepoliitiline võimuvõitlus ja sektantlus;

B.  arvestades, et 2014. aastal toimunud parlamendivalimistest hoolimata on kolonel Gaddafi kukutamisest innustatud Liibüa rahva püüdlused poliitilise lõhestatuse ja vägivalla tõttu liiva jooksnud; arvestades, et rivaalitsevad valitsused ja parlamendid asuvad Tripolis ja Tobrukis;

C.  arvestades, et 17. detsembril 2015 allkirjastati Liibüa poliitiline kokkulepe osana riigi ühendamise protsessist ning kaasava, stabiilse ja jätkusuutliku valitsuse ja poliitilise korra loomisest;

D.  arvestades, et Tobrukis asuv Liibüa parlament avaldas 25. jaanuaril 2016 ÜRO toetatavale ühtsusvalitsusele vastuseisu, kuid kiitis samas heaks Liibüa poliitilise kokkuleppe, mis on aluseks riigi poliitilisele üleminekule;

E.  arvestades, et poliitilist vaakumit ja stabiilse valitsuse puudumist on ära kasutanud Daesh ja teised äärmuslikud jõud, ohustades kogu piirkonna rahu ja julgeolekut;

F.  arvestades, et hiljutised kokkupõrked on märkimisväärselt lihtsustanud terrorirühmituste, näiteks Daeshi levikut ja kannakinnitamist Liibüas; arvestades, et kui selle probleemiga ei tegeleta, võib see kujutada endast suurt ohtu nii kõnealuse piirkonna kui ka ELi julgeolekule; arvestades, et Daesh on korraldanud jõulisi rünnakuid Liibüa peamistele naftarajatistele;

G.  arvestades, et inimõiguste olukord halveneb kogu riigis ja esineb meelevaldseid kinnipidamisi, inimrööve, ebaseaduslikke hukkamisi, piinamisi ning ajakirjanike, ametnike, poliitikute ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud vägivalda; arvestades, et Liibüa kaootiline olukord võimaldab inimkaubitsejatel kasutada ära Euroopasse jõuda püüdvaid pagulasi;

1.  toetab 17. detsembril 2015 allkirjastatud Liibüa poliitilist kokkulepet ja tunneb heameelt presidendi nõukogu moodustamise üle;

2.  toetab rahvusliku kokkuleppe valitsust Liibüa seadusliku valitsusena ning ergutab kõiki osalisi ja kolmandaid riike selle mõjuvõimu tunnustama;

3.  peab kahetsusväärseks Tobruki parlamendi otsust rahvusliku kokkuleppe valitsust mitte tunnustada; usub, et rahvusliku kokkuleppe valitsuse heakskiitmine on oluline samm Liibüa poliitilise kokkuleppe elluviimisel;

4.  on jätkuvalt mures Liibüas laieneva humanitaarkriisi pärast; nõuab tungivalt, et kõik osalised lõpetaksid vägivalla, hoiduksid edasist lõhestumist ja vastandumist tekitavatest sammudest ning püüaksid leida lahendusi poliitilise dialoogi teel;

5.  peab väga murettekitavaks äärmusrühmituste ja -liikumiste üha suuremat kohalolu Liibüas; on veendunud, et need rühmitused kujutavad endast suurt ohtu kogu piirkonna stabiilsusele ja julgeolekule ning ühtlasi Euroopa julgeolekule;

6.  on mures Liibüa konflikti julgeolekumõju ülekandumise pärast Egiptusesse ja eelkõige Tuneesiasse, aga ka Alžeeriasse ja sealsetele naftaväljadele; rõhutab Liibüa konflikti rolli äärmusluse levikus Tuneesias; palub ELil tugevdada terrorismivastase võitluse alast koostööd Tuneesiaga ja suurendada oma toetust Tuneesia sotsiaal-majanduslikule üleminekule;

7.  tõstab esile Liibüa konflikti destabiliseerivat mõju muudele Saheli piirkonna riikidele; rõhutab, et Liibüa piiride lekkimine ja poliitilise keskvõimu puudumine on oluliselt hõlbustanud relvade levikut ja ebaseaduslikku relvaäri ning relvastatud rühmituste vaba liikumist; kutsub naaberriike ja muid piirkondlikke osalejaid üles toetama UNSMILi poolt dialoogi edendamiseks tehtavaid jõupingutusi ning hoiduma sellega vastuolus olevatest meetmetest;

8.  toetab ELi sõjalist operatsiooni Vahemere lõunapiirkonna keskosas (EUNAVFOR MED SOPHIA) ning selle püüdu ohjata põgenikevoolu ja takistada pagulasi ära kasutavaid inimkaubitsejaid; tuletab meelde, et operatsiooni edu sõltub otseselt Liibüa poliitilise dialoogi jätkusuutlikkusest ning vajadusest taastada riigis rahu ja stabiilsus; nõuab kokkuleppe sõlmimist, mis võimaldaks ELi missioonil korraldada peatselt operatsioone Liibüa territoriaalvetes;

9.  nõuab, et EL ja rahvusvaheline üldsus jätkaksid humanitaar-, finants- ja poliitilise abi andmist, et tulla toime Liibüa humanitaarolukorraga ning riigisiseste põgenike ja pagulaste, aga ka põhiteenuste katkemise tõttu kannatavate tsiviilisikute probleemidega;

10.  mõistab hukka Daeshi rünnakud Liibüa naftarajatistele; tuletab meelde, et Liibüa ülemäärane sõltuvus süsivesinike tööstusest suurendab riigi majanduslikku haavatavust; usub, et majanduse taastumisel on oluline osa Liibüa demokraatlikus üleminekus;

11.  rõhutab Liibüa isevastutust poliitilises protsessis ning selle protsessi jätkuva kaasavuse tähtsust, mis hõlmab naiste, kodanikuühiskonna ning poliitiliste ja kohalike osalejate kaasamist;

12.  on rahul ÜRO Liibüa toetusmissiooni ja ÜRO peasekretäri eriesindaja Martin Kobleri tehtud tööga;

13.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles koordineerima liikmesriikide tegevust Liibüas ja suunama toetuse riikluse ja institutsioonide ülesehitamisele, samuti aitama koos liikmesriikide, ÜRO, NATO ja piirkondlike partneritega kaasa selliste tõhusate ja riiklikul tasandil juhitavate ja kontrollitavate julgeolekujõudude (relvajõud ja politsei) loomisele, mis suudavad riigis tagada rahu ja korra, toetades relvarahu kehtestamist ja töötades välja selle jälgimise mehhanismi; rõhutab, et EL peaks pidama esmatähtsaks ka reformide toetamist Liibüa kohtusüsteemis ja muudes demokraatliku juhtimise seisukohast olulistes valdkondades;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Liibüa valitsusele ja esindajatekojale, ÜRO peasekretärile, Araabia Liigale ja Aafrika Liidule.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika