Menetlus : 2016/2537(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0178/2016

Esitatud tekstid :

B8-0178/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/02/2016 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0048

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 280kWORD 79k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0146/2016
1.2.2016
PE576.539v01-00
 
B8-0178/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Liibüas (2016/2537(RSP))


Victor Boştinaru, Knut Fleckenstein, Ana Gomes, Richard Howitt, Pier Antonio Panzeri, Nikos Androulakis, Zigmantas Balčytis, Hugues Bayet, Brando Benifei, Goffredo Maria Bettini, José Blanco López, Vilija Blinkevičiūtė, Nicola Caputo, Andi Cristea, Miriam Dalli, Viorica Dăncilă, Nicola Danti, Isabella De Monte, Tanja Fajon, Eugen Freund, Doru-Claudian Frunzulică, Eider Gardiazabal Rubial, Enrico Gasbarra, Neena Gill, Theresa Griffin, Enrique Guerrero Salom, Sergio Gutiérrez Prieto, Cătălin Sorin Ivan, Liisa Jaakonsaari, Kashetu Kyenge, Miltiadis Kyrkos, Javi López, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Costas Mavrides, Marlene Mizzi, Luigi Morgano, Alessia Maria Mosca, Victor Negrescu, Momchil Nekov, Péter Niedermüller, Demetris Papadakis, Vincent Peillon, Pina Picierno, Tonino Picula, Kati Piri, Miroslav Poche, Soraya Post, Gabriele Preuß, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Elena Valenciano, Julie Ward, Josef Weidenholzer, Carlos Zorrinho fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Liibüas (2016/2537(RSP))  
B8-0178/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Liibüa kohta, eriti 15. septembri 2011. aasta(1), 22. novembri 2012. aasta(2), 18. septembri 2014. aasta(3) ja 15. jaanuari 2015. aasta(4) resolutsioone,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini 30. aprilli, 26. ja 27. mai, 30. juuni, 12. juuli, 17. augusti, 13. ja 22. septembri, 9. oktoobri ning 19. ja 26. novembri 2015. aasta ning 7. jaanuari 2016. aasta avaldusi Liibüa kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 11. mai, 20. juuli, 12. oktoobri, 4. novembri ning 14. ja 17. detsembri 2015. aasta ja 8. jaanuari 2016. aasta märkusi,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi poolt 17. detsembril 2015 ELi nimel tehtud avaldust Liibüa poliitilise kokkuleppe allkirjastamise kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 30. augusti, 20. oktoobri, 17. ja 18. novembri ja 15. detsembri 2014. aasta, 19. jaanuari, 9. veebruari, 16. märtsi ja 12. oktoobri 2015. aasta ning 18. jaanuari 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi 17. veebruari 2015. aasta ühisavaldust Liibüa kohta ning Alžeeria, Ameerika Ühendriikide, Araabia Ühendemiraatide, Hispaania, Itaalia, Katari, Maroko, Prantsusmaa, Saksamaa, Tuneesia, Türgi, Ühendkuningriigi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 19. oktoobri 2015. aasta ühisavaldust,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1970 (2011), 1973 (2011), 2174 (2014) ja 2259 (2015),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 26. veebruari 2015. aasta aruannet ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL) kohta,

–  võttes arvesse 17. detsembril 2015. aastal Marokos Skhiratis allkirjastatud Liibüa poliitilist kokkulepet, mis käsitleb rahvusliku kokkuleppe valitsuse moodustamist,

–  võttes arvesse UNSMILi 4. septembri 2014. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Liibüas ning selle 27. detsembri 2014. aasta ning 12. jaanuari ja 16. novembri 2015. aasta täiendusi,

–  võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende 1977. aasta lisaprotokolle ning relvakonflikti osaliste kohustust järgida rahvusvahelist humanitaarõigust ja tagada selle järgimine igas olukorras,

–  võttes arvesse nõukogu 22. mai 2013. aasta otsust 2013/233/ÜVJP, millega loodi Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya),(5)

–  võttes arvesse, et 4. novembril 2015 nimetati ametisse ÜRO peasekretäri uus Liibüa eriesindaja Martin Kobler,

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2015. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2013. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(6), 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas 2014. aastal käsitleva aruande ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(7) ning 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna julgeolekuprobleemide ja poliitilise stabiilsuse väljavaadete kohta(8),

–  võttes arvesse 13. detsembri 2015. aasta Rooma kommünikeed, millega tunnustati rahvusliku kokkuleppe valitsust Liibüa ainsa seadusliku valitsusena,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Liibüa poliitiline kokkulepe kujutab endast ainulaadset võimalust Liibüa jätkusuutmatu olukorra lahendamise ja Liibüa rahva kannatuste leevendamise alustamiseks ning demokraatliku tsiviilriigi rajamiseks rahvusliku ühtsuse põhjal;

B.  arvestades, et Liibüa poliitilises dialoogis osalesid Liibüa demokratiseerimisprotsessi põhiosalised, sh Liibüa esindajatekogu, rahvuskongressi ja rahvusliku üleminekunõukogu esindajad; arvestades, et tegelikku leppimist aitasid edendada ka teised sõltumatud sidusrühmad, nagu linnavolikogud, erakonnad, hõimujuhid ja naisorganisatsioonid;

C.  arvestades, et Liibüa poliitilise kokkuleppe eesmärk on tagada Liibüa elanikele demokraatlikud õigused, luua konsensusel põhinev valitsus, järgides võimude lahususe põhimõtet, ning anda riiklikele institutsioonidele, nagu rahvusliku kokkuleppe valitsus, piisav võim tegeleda kõikide Liibüa ja selle rahva probleemidega;

D.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomastes resolutsioonides klassifitseeriti Liibüas tegutsevad Daesh, Ansar al-Sharia ja Al Qaeda terroriorganisatsioonideks;

E.  arvestades, et riigijuhtimise, inimõiguste ja humanitaarolukord on Liibüas järjest halvenenud, kuid samas vägivald on üha volatiilsemas poliitilises õhkkonnas eskaleerunud; arvestades, et 2016. aasta jaanuaris oli ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul Liibüas ligikaudu 435 000 sisepõgenikku; arvestades, et lisaks sellele on Liibüas sadu tuhandeid pagulasi ja varjupaigataotlejaid muudest riikidest ning paljud neist elavad väga ebakindlates tingimustes; arvestades, et Liibüast on saanud inimkaubanduse transiidiriik, mistõttu on tuhandeid Euroopasse jõuda püüdvaid inimesi Vahemerd ületades hukkunud;

F.  arvestades, et Liibüas lokkab endiselt vägivald ning mitut regiooni mõjutavad eri relvakonfliktid, väheintensiivne sõjategevus ja kolmandate osapoolte kaudu peetav sõda, millega on kaasnenud avaliku korra üldine kokkuvarisemine; arvestades, et endiselt pannakse toime rahvusvahelise inimõigustealase ja humanitaarõiguse rikkumisi ja levinud on kuritarvitused, näiteks kohtuvälised hukkamised ja muud tapmised, meelevaldsed kinnipidamised, piinamine ja muu julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine, mis takistavad kokkuleppe rakendamist ja õõnestavad demokraatiale üleminekut;

1.  peab kiiduväärseks Liibüa poliitilise kokkuleppe allkirjastamist, millega moodustati rahvusliku kokkuleppe valitsus – Liibüa ainus seaduslik valitsus, mis koosneb Fayyez al-Sarraji juhitavast presidendi nõukogust ning valitsuskabinetist, mille tegevust toetavad teised riiklikud institutsioonid, nagu esindajatekogu ja riiginõukogu;

2.  nõuab tungivalt, et esindajatekogu ja selle eesistuja ilmutaksid kompromissivalmidust ja jätkaksid arutelusid kabinetiliikmete nimekirja üle, et kiita heaks Liibüa poliitilise kokkuleppega ette nähtud rahvusliku kokkuleppe valitsus;

3.  toonitab, et Liibüa poliitiline kokkulepe on liibüalaste loodud; rõhutab, kui oluline on seda rakendada heas usus ja kaasavalt ning näidata üles järjekindlat poliitilist tahet; märgib, et selle täielik rakendamine annab Liibüale vahendid, mille abil reageerida riiklike institutsioonide reformimise ja ülesehitamise pakilistele vajadustele, kindlustada õigusriigi põhimõtete järgimine, võidelda terrorismi vastu, parandada inimõiguste olukorda, tegeleda rändega, võidelda inimkaubitsejatega ja stimuleerida majanduskasvu;

4.  toetab täielikult ÜRO peasekretäri Liibüa eriesindaja Martin Kobleri jõupingutusi, mille eesmärk on vahendada ja hõlbustada läbirääkimiste teel Liibüa juhitud poliitilise lahenduse leidmist ning kriis lahendada ja tagada ühtsus, riigivalitsemine, stabiilsus ja rahu; on sellega seoses veendunud, et rahvuslik leppimine on äärmiselt oluline, et saavutada Liibüas rahumeelne, demokraatlik ja kaasav tulevikuühiskond, ning ärgitab rahvusvahelist kogukonda, st eriti ÜROd seda protsessi ELi tõhusal kaasabil suunama; nõuab, et EL kasutaks sihipäraseid sanktsioone, näiteks reisikeelde ja vara külmutamist isikute ja organisatsioonide vastu, kes Liibüa poliitilist kokkulepet boikoteerivad;

5.  väljendab solidaarsust Liibüa rahvaga ning mõistab karmilt hukka kogu vägivalla ja terrorirünnakud, sh hiljutised juhtumid, ning sõjategevuse ja sõjaliste operatsioonide põhjustatud inimõiguste rikkumised ja kuritarvitused; väljendab sügavat muret Liibüa tsiviilelanikkonna ja kõikide Liibüasse lõksu jäänud migrantide, seal elavate välismaalaste ja pagulaste kannatuste pärast; märgib, et sõjategevuse tõttu on Liibüas hukkunud sadu tsiviilelanikke, inimesed on sunnitud kodudest massiliselt lahkuma ja tekkinud humanitaarolukord on äärmiselt vilets; kordab oma toetust Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, kelle tegevus aitab õigussüsteemi uuesti üles ehitada, ja väljendab valmisolekut teha sellega koostööd, et lõpetada kõige tõsisemate kuritegude toimepanijate karistamatus; peab äärmiselt oluliseks, et kõik Liibüas tegutsevad asjakohased toimijad teeksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd;

6.  tuletab meelde, et kõik asjaosalised Liibüas peavad tsiviilisikuid alati kaitsma ning et kõiki kinnipeetavaid tuleks kohelda kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõigusega; tuletab meelde, et tahtlikud rünnakud töötajate vastu, kes on seotud humanitaarabi andmise või ÜRO põhikirja kohaste rahuvalveoperatsioonidega, mille eesmärk on tsiviilisikute või tsiviilobjektide kaitse relvastatud konflikte käsitleva rahvusvahelise õiguse alusel, on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohaselt sõjakuriteod;

7.  kutsub naaberriike ja piirkondlikke toimijaid üles hoiduma tegevusest, mis suurendavad lõhesid ja takistavad Liibüa üleminekut demokraatiale, ning toetama täielikult rahvusliku kokkuleppe valitsust kui Liibüa ainsat seaduslikku valitsust; juhib tähelepanu asjaolule, et rahvusliku kokkuleppe valitsusele aktiivselt vastu töötavad isikud rikuvad Liibüat käsitlevaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning peavad oma tegude eest vastutust kandma; on veendunud, et EL peaks kasutama ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas (ÜJKP) ning muudes poliitikavaldkondades, näiteks kaubanduse ja koostöö vallas, diplomaatiat ja välispoliitika vahendeid, et ergutada Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonna riike Liibüa üleminekuprotsessile kaasa aitama; on samuti veendunud, et EL ja liikmesriigid peaksid lõpetama vaikimise seoses asjaoluga, et teatavad piirkonnas tegutsevad osalised toetavad Liibüas vaenupooli ja terrorirühmitusi, kes kasutavad Liibüa territooriumi kolmandate osaliste kaudu sõja pidamiseks; peab kiiduväärseks Alžeeria, Tuneesia ja Maroko vahendustegevust ning tuletab meelde, kui oluline on Liibüa stabiilsus kogu piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks;

8.  palub kõigil liikmesriikidel toetada täielikult liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi jõupingutusi ning teha koostööd Liibüa võimude, ELi ja UNSMILiga, et töötada rahvusliku kokkuleppe valitsuse toetamiseks välja kooskõlastatud meetmete pakett, milles austatakse Liibüa prioriteete ja soove; kutsub liikmesriike samuti üles hoiduma Liibüas sellisest riiklikust poliitikast ja meetmetest, mis võivad olla vastuolus ELi ja rahvusvaheliste jõupingutustega; on seisukohal, et EL vastutab suurel määral Liibüa rehabiliteerimise, taastustööde ja demokraatiale ülemineku eest, ning on veendunud, et EL suudab panustada Liibüa rahu ja stabiilsuse tagamisse järjepidevalt ja kasulikult üksnes siis, kui järgitakse kooskõlastatud, ühtset ja hoolikalt sõnastatud Euroopa strateegiat; märgib sellega seoses, et julgeolekusektori reformi toetamine on riigi demokraatliku juhtimise seisukohast äärmiselt oluline ning liikmesriigid peavad olema valmis sellele meetmele Liibüa võimude taotluse korral kohapeal täielikult kaasa aitama; märgib, et see on täielikus kooskõlas Euroopa enda julgeolekualaste vajaduste ja huvidega;

9.  väljendab heameelt ELi 100 miljoni euro suuruse abipaketi üle; rõhutab aga humanitaarabi rahastamise kahekordistamise olulisust selleks, et katta Liibüa konfliktis tõsiselt kannatanute kõige pakilisemad vajadused; toonitab vajadust eraldada humanitaarabiorganisatsioonidele vahendeid, et aidata neil olukorda paremini hinnata ja reageerida kohapealsetele vajadustele; juhib tähelepanu asjaolule, et kui rahvusliku kokkuleppe valitsus on võimule tulnud, on sel ka legitiimne õigus nõuda tagasi Liibüa varad, mida on Gaddafi perioodist saadik välismaal hoitud;

10.  tuletab meelde parlamentaarse mõõtme keskset osatähtsust kriisi poliitilisel lahendamisel; rõhutab, et Euroopa Parlamendi organid ja parlamendiliikmed võivad oma institutsioonilisi kogemusi Liibüa asjaomaste toimijatega jagada, et neid kaasava poliitilise dialoogi korraldamisel aidata;

11.  väljendab sügavat muret seoses üha kasvava ohuga, mida terrorirühmitused Liibüa suveräänsusele, rahvuslikule ühtsusele ja demokraatiale ülemineku protsessile põhjustavad; kordab, et mõistab karmilt hukka äärmusluse, terrorismi ja vägivalla kõik vormid ja ilmingud, olenemata nende ajenditest; rõhutab vajadust abistada uut rahvusliku kokkuleppe valitsust Liibüa julgeolekut ähvardavatele ohtudele reageerimisel ning Daeshi, Ansar al-Sharia ja kõikide Al Qaedaga seotud ja Liibüas tegutsevate rühmituste mahasurumisel; peab kiiduväärseks otsust moodustada ajutine julgeolekukomitee, et hõlbustada Liibüa poliitilises kokkuleppes esitatud julgeolekumeetmete rakendamist;

12.  on jätkuvalt mures relvade, laskemoona ja lõhkeainete leviku, aga ka relvade salakaubaveo pärast, kuna see kujutab endast ohtu elanikkonnale ning Liibüa ja kogu piirkonna stabiilsusele; märgib sügava murega, et terrorismipesa Lõuna-Liibüas muutub üha tugevamaks ning et kui viivitamatult meetmeid ei võeta, võib see muutuda Daeshi väljaõppebaasina äärmiselt ohtlikuks; märgib, et Euroopa enda julgeoleku huvides on abistada Liibüa võime terroristide väljajuurimisel Liibüast, relvade voolu peatamisel, kõikide erarühmituste käes olevate relvade kasutusest kõrvaldamisel ning kõikide Liibüas või Liibüa kaudu tegutsevate relvarühmituste ja kuritegelike võrgustike laialisaatmisel;

13.  toonitab vajadust võtta viivitamatult meetmeid kõikide relvarühmituste laialiajamiseks, relvade sissevoolu vähendamiseks ning relvade või muu sõjalise abi pakkumise kaudu konflikti hoogustavatele piirkondlikele toimijatele konkreetsemalt vastu astumiseks; väljendab suurt muret seoses asjaoluga, et Liibüasse saadetavad relvad võivad langeda valedesse kätesse; kinnitab, et kooskõlas Liibüa rahvusvaheliste kohustuste ja muu hulgas asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega peab relvade ja laskemoona importimise ainuõigus olema rahvusliku kokkuleppe valitsusel; toonitab, et vaja on ühteainsat rahvusliku kokkuleppe valitsusele alluvat töökindlat riiklikku armeed, mis suudaks kontrollida kogu Liibüa territooriumi ja merealasid, kindlustada riigipiirid ning võidelda nii sise- kui ka välisohtudega;

14.  tuletab meelde ELi suurt toetust Liibüa suveräänsusele, iseseisvusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele; tuletab meelde ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2174 (2014) ja 2213 (2015), millega laiendati Liibüa suhtes kehtestatud rahvusvahelisi sanktsioone, et hõlmata nende isikute kriminaalvastutust, kes panevad toime või toetavad tegusid, mis „seavad ohtu Liibüa rahu, stabiilsuse või julgeoleku või takistavad või kahjustavad riigi poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist“;

15.  rõhutab vajadust tagada rahvusliku kokkuleppe valitsuse võimu all finantsasutuste ja naftaga tegelevate institutsioonide, eelkõige Liibüa Keskpanga, Liibüa riikliku naftakompanii ja Liibüa Investeerimisameti neutraalsus ja sõltumatus; rõhutab vajadust tagada, et need institutsioonid toimiksid läbipaistvalt ja vastutustundlikult, muu hulgas selleks, et tegeleda varastatud riigivarade tagastamisega kõikide liibüalaste ja demokraatliku valitsuse hüvanguks;

16.  kordab kõrgele esindajale esitatud üleskutset vaadata läbi volitused, mis on antud Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioonile Liibüas (EUBAM), mille tegevus on praegu peatatud ja mis on üle viidud Tuneesiasse, võtta läbivaatamisel arvesse Liibüas valitseva olukorra muutumist ning töötada välja nõuetekohaselt koordineeritud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioon, mida viidaks ellu koos rahvusliku kokkuleppe valitsuse, ÜRO ja piirkondlike partneritega; on seisukohal, et ÜJKP missiooni eesmärk peaks olema Liibüa poliitilise kokkuleppe rakendamisele kaasaaitamine, selles tuleks tähtsustada julgeolekusektori reformi ning desarmeerimist, demobiliseerimist ja taasintegreerimist, samuti peaks see vastama kaasava riigivalitsemisega seotud muudele pakilistele vajadustele;

17.  leiab, et kuluvaldkondi on vaja hoolikalt valida, sest paljusid Vahemere lõunapiirkonna riike iseloomustab ebastabiilsus, ning peab vajalikuks Euroopa naabruspoliitika läbivaatamist; on seisukohal, et Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (2014–2020) prioriteedid peaksid hõlmama ka meetmeid, mille eesmärk on toetada üleminekuprotsessiks vajalikke sotsiaal-majanduslikke tingimusi, sh töökohtade loomist ja kutseõpet Liibüa noorte ja naiste jaoks, kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi ning tehnilist asjatundlikkust, mis võimaldaks piire paremini jälgida;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Liibüa rahvusliku kokkuleppe valitsusele, ÜRO peasekretärile, Araabia Liigale ja Aafrika Liidule.

 

(1)

ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 114.

(2)

ELT C 419, 16.12.2015, lk 192.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0028.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0010.

(5)

ELT L 138, 24.5.2013, lk 15.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0076.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0470.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0271.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika