Menetlus : 2015/2791(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0255/2016

Esitatud tekstid :

B8-0255/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 25/02/2016 - 7.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0061

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 198kWORD 86k
17.2.2016
PE576.619v01-00
 
B8-0255/2016

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Euroopa Liidu ja Tuneesia vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta (2015/2791(RSP))


Bernd Lange, Marielle de Sarnez rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu ja Tuneesia vahelise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste avamise kohta (2015/2791(RSP))  
B8-0255/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse läbirääkimiste avamist 13. oktoobril 2015 vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Tuneesia vahel,

–  võttes arvesse volinik Cecilia Malmströmi 13. oktoobril 2015. aastal Tuneesias tehtud avaldusi läbirääkimiste avamise puhul põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ELi ja Tuneesia vahel,

–  võttes arvesse 9. oktoobri 2015. aasta otsust, millega anti 2015. aasta Nobeli rahupreemia Tuneesia riigisisest dialoogi pidanud nelikule, kes esindab Tuneesia kodanikuühiskonda,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldusi Tuneesia kohta(1),

–  võttes arvesse ELi ja Tuneesia assotsiatsiooninõukogu 17. märtsi 2015. aasta soovitust nr 1/2015 Euroopa naabruspoliitika raames eripartnerlust ellu viiva ELi-Tuneesia tegevuskava (2013–2017) rakendamise kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsust nr 534/2014/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesia Vabariigile ning selle esimese osa väljamaksmist 26. aprillil 2015(3),

–  võttes arvesse analüüse kaubanduse mõju kohta säästvale arengule, mille konsultatsiooniettevõte Ecorys tegi ELi ja Tuneesia vahel põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste toetuseks(4),

–  võttes arvesse hinnangut Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala mõju kohta säästvale arengule, selle mõjuhinnangu lõpparuannet ning Manchesteri ülikooli arengupoliitika ja juhtimise instituudi mõjuhindamise uurimiskeskuse poolt 2007. aasta septembris läbi viidud konsultatsiooniprojekti(5),

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingut, mis on sõlmitud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia vahel(6),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. novembri 2015. aasta ühisteatist ELi naabruspoliitika läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Vahemere Liidu ja lõunapartnerlusega hõlmatud riikide kohta, eriti 10. mai 2012. aasta resolutsiooni „Kaubandus- ja investeerimisstrateegia Vahemere lõunapiirkonna riikides pärast araabia maade kevadisi revolutsioone“(7),

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 3, 207 ja 218,

A.  arvestades, et Euroopa ja Tuneesia suhted on tihedad ja neil on väga pikk ajalugu, et Euroopa Liit on Tuneesia suurim kaubanduspartner ja Tuneesia omakorda liidu 34. partner;

B.  arvestades, et esimene nende kahe partneri vahel sõlmitud kaubandusalase koostöö leping pärineb aastast 1969 ja et Tuneesia on esimene Vahemere lõunakalda riik, kes sõlmis 1995. aastal Euroopa Liiduga assotsieerimislepingu;

C.  arvestades, et 13. oktoobril 2015 alustasid Euroopa Liit ja Tuneesia läbirääkimisi laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle, mille aluseks on liidu liikmesriikide poolt 14. detsembril 2011 ühehäälselt vastu võetud mandaat, ja et läbirääkimiste esimene voor toimus 19.–22. oktoobril 2015;

D.  arvestades, et esialgsed arutelud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Tuneesia vahel on kestnud neli aastat ning et Tuneesia on moodustanud riikliku komisjoni oma prioriteetide kaitsmiseks;

E.  arvestades, et Euroopa ja Tuneesia kaubandussuhete tugevdamine laiaulatusliku kaubanduslepingu sõlmimisega kujutab endast Tuneesia ja Euroopa Liidu majanduste jaoks kasvu- ja lähenemisvõimalust; arvestades, et see partnerlus aitab stabiliseerida Tuneesia poliitilist olukorda ja demokraatiat;

F.  arvestades, et kaubanduspartnerlus on osa Euroopa Liidu ja Tuneesia naabrussuhete laiemast raamistikust, mida reguleerib 1995. aastal sõlmitud assotsieerimisleping, mis näeb ette vabakaubanduspiirkonna loomist ning käsitleb põllumajandust ja teenuseid; arvestades, et ELi ja Tuneesia assotsiatsiooninõukogu võttis 17. märtsil 2015 vastu uue tegevuskava, millega viiakse ellu eripartnerlust, et saavutada kõrgemal tasemel majanduslik integratsioon; arvestades, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisega soovitakse edendada Euroopa Liidu ja Tuneesia ühiseid väärtusi ja huve, arendada sotsiaal-majanduslikku solidaarsust, luua töökohti noortele ning stabiliseerida majandust;

G.  arvestades, et Tuneesia, kust nn araabia kevad alguse sai, on ainuke Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riik, kus toimub demokraatliku ja poliitilise ülemineku protsess, ning see riik on selles mõttes kogu piirkonnale eeskujuks;

H.  arvestades, et poliitiline stabiilsus ja majandusareng on omavahel seotud ning et kõnealuse kaubanduslepingu eesmärk peab olema pakkuda Tuneesia ja Euroopa majandusele reaalseid väljavaateid;

I.  arvestades, et käimasolevate läbirääkimiste kõrval peab Euroopa Liit jätkama ja suurendama Tuneesiale antavat abi ning pakkuma asjakohast finants- ja tehnilist toetust läbirääkimiste ajal ning seejärel lepingu sätete rakendamisel, luues tõelise partnerluse, milles võetakse arvesse Vahemere mõlema kalda elanike huve;

J.  arvestades, et nii Tuneesia kui ka Euroopa Liidu huvides on edendada ja tugevdada lõunapoolsete riikide piirkondlikku integratsiooni Tuneesia ja selle naaberriikide vahel, eelkõige Agadiri lepingu abil; arvestades, et ELi ja Tuneesia vabakaubanduslepingu üle peetavad läbirääkimised peavad vastavaid jõupingutusi täiendama;

K.  arvestades, et Tuneesia üleminek demokraatiale on endiselt eeskujuks teistele piirkonna riikidele, et 26. jaanuaril 2014 võttis põhiseaduslik kogu vastu Tuneesia uue põhiseaduse, et see on õiguste ja vabaduste kaitse valdkonnas eeskujulik, et 21. detsembril 2014 valiti vabade, pluralistlike ja läbipaistvate valimiste tulemusel Tuneesia Vabariigi presidendiks Beji Caïd Essebsi;

L.  arvestades, et Tuneesia kodanikuühiskond täidab oma dünaamilisuse ja haridustasemega väga tähtsat rolli riigi üleminekul demokraatiale; arvestades, et kodanikuühiskond tuleb jätkuvalt tihedalt kaasata poliitika kujundamisse, kaasa arvatud käimasolevate läbirääkimiste ajal;

M.  arvestades, et Nobeli rahupreemia andmine Tuneesia riigisisest dialoogi pidanud nelikule on tunnustus demokraatia kindlustamiseks tehtud jõupingutuste eest ning ergutus sama kursi jätkamiseks; arvestades vajadust sõlmida eeskujulik leping, et leevendada kodanikuühiskonna väljendatud muresid;

Tuneesia majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse olukorra hindamine

1.  mõistab karmilt hukka Tuneesias viimastel kuudel toime pandud terrorirünnakud, mis on nõudnud arvukalt ohvreid; on arvamusel, et Tuneesia seisab silmitsi väga suure terrorismiohuga ja tuletab meelde, et 24. novembril 2015 toimunud rünnak presidendi ihukaitsjate bussile, 26. juunil 2015 Sousse'is toimunud rünnak ja 18. märtsil Bardo muuseumile tehtud rünnak kahjustasid tõsiselt turismi väljavaateid 2015. aasta suveks, samas kui turism ja sellega seotud sektorid annavad 15 % riigi SKPst; väljendab täielikku solidaarsust Tuneesiaga ja kinnitab toetust Tuneesia ametivõimudele nende võitluses terrorismi vastu ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kindlustamisel;

2.  sedastab, et Tuneesia majandus on tõsistes raskustes, et SKP kasvumäär oli 2014 aastal 2,3 %, et töötuse määr tõusis 2015. aastal 15 %-ni aktiivsest rahvastikust, et 28,6 % kõrghariduskraadi saanutest on ilma tööta ja et töötus noorte tuneeslaste seas aina kasvab;

3.  rõhutab, et Euroopa Liidu ja Tuneesia vahel on selge demograafiline ja majanduslik erinevus ning et seetõttu on läbirääkimistel vaja asümmeetrilist ja järkjärgulist strateegiat;

4.  tuletab meelde, et Tuneesiat iseloomustavad suured piirkondlikud erinevused pealinna Tunise ja riigi muude piirkondade vahel, kusjuures arenguerinevused on eriti suured riigi rannikualade ja keskel asuvate alade vahel, eelkõige töötuse määra ning tervishoiuteenuste ja hariduse kättesaadavuse osas, ning et kliimamuutused võivad neid probleeme süvendada;

5.  tuletab meelde, et Tuneesia tööturul valitseb kaubanduslepinguga hõlmatud sektorite vahel ebavõrdsus ning kui seda ei vähendata, võib see tuua kaasa tööjõu ülekülluse põllumajandussektoris, samas kui teised Tuneesia majanduse mitmekesistamise seisukohast olulised sektorid, näiteks töötlev tööstus ja kaevandussektor, võivad hääbuda;

6.  märgib, et demokraatiale ülemineku protsess Tuneesias on piirkonnas kõige kaugemale arenenud ja et riik on valinud Vahemere lõunaranniku riikide seas ainulaadse poliitilise ja majandusarengu mudeli; nõuab, et komisjon seda läbirääkimistel täielikult arvesse võtaks; on seisukohal, et Euroopa Liit peab võtma kõik võimalikud meetmed, et toetada Tuneesia demokraatlikku kujunemist stabiilseks ja pluralistlikuks ühiskonnaks;

7.  tõdeb, et Tuneesiat nõrgestab piirkonnas valitsev suur ebakindlus, mis lähtub eelkõige kahest naaberriigist – konfliktist Liibüas ja vägivallapuhangutest Alžeerias;

8.  märgib, et Tuneesia on võtnud vastu üle 1,8 miljoni Liibüa pagulase ning et see arv võrdub 16 %-ga Tuneesia elanikkonnast;

Euroopa Liidu ja Tuneesia vahelise kaubanduslepingu sõlmimise tingimused

9.  tunneb heameelt läbirääkimiste avamise üle 2015. aasta sügisel, et sõlmida Euroopa Liidu ja Tuneesia vahel põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, mille aluseks on nõukogu poolt 2011. aastal pärast nn araabia kevadet vastu võetud mandaat; märgib, et Tuneesia on alates 2011. aastast kindlustanud üleminekut demokraatiale, võttes 26. jaanuaril 2014 vastu uue põhiseaduse ning korraldades parlamendi- ja presidendivalimised, mis toimusid vastavalt 26. oktoobril ja 23. novembril 2014;

10.  on arvamusel, et see leping hõlmab enamat kui vaid kaubandusmõõdet ja et see peab kindlasti aitama kaasa Tuneesia stabiilsusele, demokraatia tugevdamisele ja riigi majandusele uue hoo andmisele, mõjutades positiivselt ka tarbijahindasid ja tööhõivet, kvalifitseeritud töötajate ja lihttööliste töötasu ning ebavõrdsuse vähendamist; nõuab, et sõlmitaks ainult niisugune leping, kus neid olulisi teemasid on arvesse võetud;

11.  nõuab tungivalt, et läbirääkijad sõlmiksid progressiivse ja asümmeetrilise lepingu, võttes arvesse suurt majanduslikku ebavõrdsust kahe lepingupoole vahel, ning oleksid läbirääkimistel paindlikud, reageerivad, uuenduslikud, läbipaistvust austavad ja kohanemisvõimelised ning peaksid ka meeles, et see kahepoolselt kasulik leping tuleb sõlmida eelkõige Tuneesia ja Euroopa majanduse ja ühiskonna hüvanguks, austades enesestmõistetavalt erisusi ja tundlikke teemasid, kohalikku sotsiaal-majanduslikku valdkonda ja kultuuri ning kahjustamata Tuneesia kaubandussuhteid piirkonna riikidega;

12.  tunneb heameelt, et Tuneesia valitsus on esitanud majandusreformide viie aasta kava (2015–2020), seades eesmärgiks vähendada töötuse määra ja piirkondlikku ebavõrdsust ning muuta majanduse struktuuri mitmekesisemaks; on seisukohal, et vabakaubandusleping peab olema selle kava eesmärkidega kooskõlas;

13.  tuletab meelde, et Tuneesia jaoks on need esimesed nii ulatuslikud kaubandusläbirääkimised ning et seepärast on oluline, et Tuneesia majandussektorite avamine toimuks progressiivselt, järk-järgult ja asümmeetriliselt, et nähtaks ette üleminekuperioodid tundlike sektorite jaoks ning et teatud tooted, mida pooled peavad tundlikuks, jäetaks läbirääkimistest välja;

14.  peab väga oluliseks, et Tuneesia saaks Euroopa Liidult märkimisväärset finants- ja tehnilist toetust vabakaubanduslepingu sätete nõuetekohaseks rakendamiseks; nõuab, et rahalist abi eraldataks läbipaistvalt ning et see jõuaks tegelikult ette nähtud adressaatideni;

15.  väljendab heameelt, et Euroopa Investeerimispank toetab Tuneesias arvukaid projekte; toonitab, et see toetus aitab muuta Tuneesia majandust mitmekesisemaks ning luua töökohti, eriti noortele;

16.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Liit on pidanud Tuneesiat Vahemere lõunapiirkonna riikide suhtes läbiviidavas naabruspoliitikas üheks esmatähtsatest riikidest ning on andnud Tuneesiale makromajandusliku finantsabi kujul 300 miljonit eurot laenu majandusreformide elluviimiseks;

17.  kutsub siiski Euroopa Liitu, liikmesriike, Euroopa Investeerimispanka ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka üles tuneeslasi jätkuvalt toetama ning optimeerima abiprogramme, sealhulgas erakorraliste autonoomsete kaubandusmeetmete kehtestamisega ja vajaduse korral laenutingimuste uuendamisega, kui peaks tekkima probleeme tagasimaksetega, et aidata Tuneesial kindlustada demokraatiat; väljendab heameelt, et mõned liikmesriigid on loonud partnerlussuhteid Tuneesia ümberkorralduste toetuseks; kutsub Euroopa Liitu üles jätkama oma piirkondade ebavõrdsuse vähendamise programmi seoses juurdepääsuga esmasele arstiabile;

18.  palub Euroopa Liidul võtta läbirääkimistel arvesse Tuneesia eriolukorda, mis on eelkõige seotud ebakindla üleminekuga demokraatiale ning liidu ja Tuneesia majandusarengu erinevusega, pidades alati meeles, et parimad lahendused on need, mis on kasulikud mõlemale poolele;

19.  nõuab, et komisjon jälgiks, et läbirääkimised annaksid kiiresti konkreetseid tulemusi ELi ja Tuneesia majanduse võtmevaldkondades, samuti kõigi asjaosaliste jaoks, kaasa arvatud VKEd ja väga väikesed ettevõtjad;

20.  rõhutab, et leping peab toetama praegu eelkõige põllumajandusel põhineva Tuneesia majanduse arengut ja mitmekesistumist ja piirkondlike erinevuste vähenemist ning et see peab andma kõigile tuneeslastele ja ELi kodanikele konkreetset kasu;

21.  rõõmustab selle üle, et Tuneesia on alustanud tähtsaid sotsiaalseid ja majanduslikke reforme; nõuab tungivalt nende reformide jätkumist, kaasa arvatud läbirääkimiste ajal, et riik võiks lepingust täielikult kasu saada;

22.  on seisukohal, et leping peab aitama süvendada Euroopa Liidu ja Tuneesia majanduskoostööd, mis on juba hästi sisse seatud tänu tööstustoodete tollimaksu kaotamisele kooskõlas assotsieerimislepinguga; teeb seetõttu ettepaneku võtta kasutusele uus nimetus „ELi ja Tuneesia majanduspartnerlus“;

23.  soovitab tungivalt, et komisjon ja Tuneesia valitsus kehtestaksid selge ja täpse menetluse Tuneesia ja ELi kodanikuühiskonna osalemiseks kogu läbirääkimisteprotsessis ning ilmutaksid uuenduslikkust; sellega seoses väljendab rahulolu Tuneesia kodanikuühiskonna rolliga läbirääkimiste esimeses etapis ning nõuab, et konsultatsioonid oleksid avatud ja läbipaistvad ning et eelkõige võetaks arvesse Tuneesia ühiskonna mitmekesisust, rakendades samalaadsetel läbirääkimistel kujunenud parimat tava;

24.  kiidab heaks kaubandus- ja käsitööndusministeeriumi loodud internetisaidi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu teemalise teabe levitamiseks üldsuses, samuti kiidab heaks läbirääkijate kavatsuse avaldada lõplik tekst kolmes keeles; on seisukohal, et Tuneesia kodanikuühiskonda võiks läbirääkimistesse kaasata ka mõjuanalüüside järelevalvekomitee vahendusel;

25.  nõuab, et nõukogu viivitamata avalikustaks läbirääkimisvolitused, mille liikmesriigid 14. detsembril 2011 üksmeelselt heaks kiitsid;

26.  soovib, et algatataks kogu läbirääkimiste aja kestev korrapärane dialoog Tuneesia parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmete vahel; tunneb sellega seoses heameelt ELi-Tuneesia parlamentaarse ühiskomisjoni loomise üle, mis on väga oluline, sest võimaldab Euroopa Parlamendi ja Tuneesia parlamendi liikmetel korrapäraselt kohtuda ning reaalselt vabakaubandusläbirääkimiste käiku jälgida;

27.  soovib, et see dialoog võimaldaks mõlema poole ootusi ja eelistusi paremini hinnata ning seega lepingu tingimusi parandada;

28.  tuletab meelde, et Vahemere Liit toetab konkreetsete projektide arendamist piirkonnas ja võib seega läbirääkimiste huvides kogemusi jagada;

29.  soovib, et mõlemad pooled, kaasa arvatud Euroopa Parlament koostöös Tuneesia ekspertidega, korraldaksid rangeid ja läbipaistvaid sektoriviisilisi mõju-uuringuid lepingu mõju kohta eri valdkondades, eelkõige teenuste, avalike hangete, VKEde konkurentsivõime, tööhõive, põllumajanduse ja keskkonna vallas ning kõigis muudes esmatähtsates sektorites; võtab teadmiseks, et Tuneesia soovib algusest peale kaasata Tuneesia spetsialiste, et tagada mõjuhinnangute tulemuste usaldusväärsus Tuneesia piires;

30.  palub, et EL rahastaks niisuguseid mõjuhinnanguid ja sektoriviisilisi hinnanguid ning et vastavalt mitme Tuneesia kodanikuühiskonna organisatsiooni soovile koostataks kõigepealt 1995. aasta assotsieerimislepingu sotsiaal-majandusliku mõju järelhinnang;

31.  nõuab, et komisjon määraks võimalikult peatselt kindlaks, kas tegemist on olemuselt sega- või ainulepinguga, ning palub tal algusest peale kaasata arutellu ka liikmesriikide parlamendid;

32.  rõhutab, et läbirääkimistel tuleb arvesse võtta Vahemere piirkonna keskkonnatingimusi, eelkõige veenappust, mis raskendab põllumajandustegevust, ning et tuleb edendada keskkonda ja loodusvarasid säästvat majandusmudelit;

33.  toonitab, et kaubandusläbirääkimised Tuneesiaga toimuvad Euroopa-Vahemere piirkonna kaubandussuhete laiemas raamistikus; nõuab, et Vahemere Liidu kaubandusministrite 10. konverents, mida on alates 2013. aastast määramata ajaks edasi lükatud, tuleks peatselt kokku, et arutada piirkonna kaubandusküsimusi ning järgnevate aastate peamisi tööeesmärke;

Läbirääkimiste sektoripõhine käsitus

34.  palub, et lepingus pöörataks piisavalt tähelepanu teenustesektorile, millel on Tuneesia majanduses tugev kasvupotentsiaal ja mis peaks ligi tõmbama strateegilisi investeeringuid; on arvamusel, et kuna tegemist on Tuneesia jaoks esimeste nii ulatuslike kaubandusläbirääkimistega, tuleks teenuste peatükis selgelt loetleda sektorid, kus pooled soovivad võtta kohustusi turulepääsu või võrdse kohtlemise vallas;

35.  tuletab meelde, et avalik sektor on Tuneesia jaoks väga tähtis ning hõlmab suurema osa kvalifikatsiooni nõudvatest töökohtadest;

36.  tuletab meelde, et Tuneesias tegutseb arvukalt väga dünaamilisi kõrgtehnoloogia valdkonna idufirmasid, mikroettevõtteid ja VKEsid, ning palub, et lepingus toetataks nende arengupotentsiaali ja rahvusvahelisele turule suundumise suutlikkust; võtab teadmiseks tuneeslaste soovi lisada lepingusse ulatuslikke ja tasakaalustatud punkte internetikaubanduse kohta;

37.  palub läbirääkimiste osalistel muuhulgas ühisalgatuste korras edendada tööhõivet, mis on Tuneesia majanduse taastumise ja poliitilise stabiilsuse peamine tingimus;

38.  on seisukohal, et leping peab kasu tooma Tuneesia väiketootjatele ja väikeettevõtetele, kes moodustavad Tuneesia majanduse lahutamatu osa; soovitab arendada ettevõtjate, kutseorganisatsioonide ja haridusasutuste korrapärast dialoogi, mis võimaldab levitada parimaid tavasid ja paremini mõista kõigi osaliste ootusi;

39.  leiab, et läbirääkimistel konkurentsi käsitleva peatüki üle tuleb tegutseda ettevaatlikult, progressiivselt ja paindlikult, võttes arvesse riigiabi strateegilist tähtsust Tuneesia majanduse arengus;

40.  tuletab meelde, et tähtis on luua kahepoolseid kaubanduskodasid, mis oleksid alaliseks foorumiks, kus osalejad võiksid partnerlusi sõlmida ning majandus- ja kaubandustegevust arendada;

41.  palub, et komisjon hõlbustaks lühiajaliste viisade väljastamist „Move IV” liiki teenuste osutamiseks, milleks on vaja füüsiliste isikute liikumist lühiajaliselt ja lepingute ning riikliku seadusandlusega ette nähtud täpsetel tingimustel; rõhutab, et lepingus ei tohi olla tingimusi, mis takistaksid ELi ja selle liikmesriike kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu ELi territooriumile või nende ajutist viibimist ELi territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, näiteks territooriumile pääsu lubamise tingimused;

42.  soovib, et kõnealune leping aitaks luua Tuneesias püsivalt soodsat keskkonda pikaajalisteks investeeringuteks peamistesse dünaamilistesse ja suure lisaväärtusega majandussektoritesse, nagu turism ja energeetika, kaasa arvatud taastuvad energiaallikad, kõrgtehnoloogiateenused, digitaalmajandus ja andmevahetus; palub komisjonil lisada lepingusse investeeringuid käsitlev peatükk, et hõlbustada ELi ja Tuneesia vahelisi otseseid välisinvesteeringuid ning kiirendada Euroopa–Vahemere piirkonna kaubanduse ja investeeringute hõlbustamise mehhanismi loomist, mis võimaldab asjakohase teabe ja andmete kogumist, tugevdab kaubanduspartnerlusi ning toob kasu ennekõike Tuneesiale;

43.  on seisukohal, et leping peaks hõlmama sätteid avalike hangete kohta, hoolikalt täpsustades avatuse määra nii ELi kui ka Tuneesia poolelt ning võttes arvesse Tuneesia majanduse struktuuri ja eritingimusi;

44.  leiab, et nii ELile kui ka Tuneesiale tuleks kasuks parem juurdepääs üksteise põllumajandusturule ning et leping peab aitama vähendada tollitariife, kõrvaldada mittetariifseid tõkkeid ja täiustada ekspordimenetlusi;

45.  märgib, et Tuneesia on keskendunud mahepõllumajanduse edendamisele ning et kõnealuse lepinguga tuleb Tuneesia mahepõllumajanduslikele toodetele anda võimalus uutele turgudele pääsemiseks;

46.  soovib, et läbirääkimised ei kahjustaks kummagi poole majandust; nõuab, et EL ja Tuneesia võtaksid arvesse, et mõlemal pool Vahemerd leidub mitmeid tundlikke põllumajandussektoreid, mille kohta tuleb läbirääkimiste käigus koostada täielikud nimekirjad, näha ette sobivad üleminekuperioodid ja kvoodid ning vajaduse korral jätta vastavad tooted läbirääkimistest välja;

47.  ergutab komisjoni pidama läbirääkimisi rangete kvaliteedinormide kehtestamiseks looma- ja taimetervise valdkonnas ning lahendama Tuneesias veterinaarkontrolli ja liha, puu- ja köögiviljade kontrolli vallas esinevaid probleeme; palub komisjonil ette näha konkreetsed tehnilise abi sätted, et aidata Tuneesia tootjatel ELi rangemaid looma- ja taimetervisenorme täita;

48.  on seisukohal, et leping peab aitama koostada säästva arengu valdkonnas rangeid kvaliteedinorme, eelkõige sotsiaalnorme;

49.  ootab, et Tuneesia valitsus ja ELi institutsioonid koostaksid sätted, mis võimaldaksid piisavalt selgelt kindlaks määrata Tuneesia toodete päritolu ja jälgitavuse ning tagaksid tootjatele, vahendajatele ja tarbijatele suurema läbipaistvuse;

50.  soovib, et leping sisaldaks põhjalikku intellektuaalomandiõiguste peatükki, mis hõlmaks geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitset, tagades ELi ja Tuneesia geograafiliste tähiste täieliku tunnustamise, asjaomaste toodete jälgitavuse ning tootjate oskusteabe kaitse;

51.  palub komisjonil laiendada geograafiliste tähiste kaitset ka mittepõllumajandustoodetele, kaasa arvatud kõnealuses lepingus, arvestades, et ka Tuneesia neid omalt poolt tunnustab;

52.  soovib, et leping võimaldaks Tuneesia tööstusel ajakohastuda ning asjatundlikkust suurendada, et hõlmata laiemaid tööstustoodete tarneahelaid ning seega rakendada kõrgemal tasemel oskusteavet ja anda paremini kvalifitseeritud töötajatele kohalikul tasandil tööd;

53.  ergutab komisjoni lisama lepingusse ulatuslikku peatükki, mis käsitleb energiat ja tooraineid ning võimaldab laiemaid teadusuuringuid ja tihedamat koostööd elektri-, gaasi-, tuule- ja päikeseenergia ja muude taastuvenergiaallikate valdkonnas;

54.  soovib, et leping soodustaks teaduskoostööd ELi ja Tuneesia ülikoolide, teaduskeskuste ja haridusasutuste vahel, toetades teadusuuringuid, innovatsiooni ja uue tehnoloogia arendamist ning laiemalt kultuuri ja haridust ning et need algatused toetaksid ka Tuneesia tööturgu;

55.  tunneb heameelt selle üle, et Tuneesia on liitunud Euroopa teadusuuringute programmiga „Horisont 2020” ning palub, et komisjon ja Tuneesia valitsus lisaksid lepingusse ulatusliku peatüki, mis käsitleb säästlikku arengut ning edendab rangeid sotsiaal- ja töönorme, mis vastavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide sätetele ning valdkonnas sõlmitud mitmepoolsete lepingute keskkonnanormidele;

56.  tuletab meelde, et Tuneesia on ratifitseerinud kõik ILO konventsioonid, kuid sõltumatu kontrolliorganisatsiooni hinnangul peab ta suurendama jõupingutusi rangete tööõiguse standardite edendamiseks; soovib, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping aitaks Tuneesial välja töötada kaitsvamad sotsiaalsed ja tööõiguse standardid, eelkõige seoses ametiühinguõigustest kinnipidamisega; võttes arvesse Tuneesia demokraatiale ülemineku protsessi ja terrorismiohtu, ootab, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping aitaks tugevdada õigusriigi põhimõtteid ja põhivabadusi, eelkõige kogunemis-, sõna- ja teabevabadust;

57.  palub komisjonil lisada lepingu teksti inimõiguste punkt, mille alusel EL võib lepingu ühepoolselt peatada, kui üks lepinguosaline rikub inimõigusi;

58.  palub pooltel kaaluda head maksuhaldustava käsitleva punkti lisamist, võttes eeskuju Euroopa Komisjoni hea maksuhaldustava platvormi tööst, et vältida mõlemapoolse maksustamata jätmise juhtumeid;

59.  tunneb heameelt mõlemapoolse soovi üle süvendada 3. märtsil 2014 sõlmitud liikuvuspartnerlust ning soovib viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu väljatöötamist;

60.  palub, et juhul, kui ühes või mitmes lepingu kohaldamisalasse kuuluvas majandusvaldkonnas tekib tõsine kahju või kahju võimalus, võtaksid ELi institutsioonid vastu piisavad heastamismeetmed;

61.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Euroopa Liidu Nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldused 11076/15 RELEX 626.

(2)

ELT L 151, 18.6.2015, lk 25.

(3)

ELT L 151, 21.5.2014, lk 9.

(4)

http://www.trade-sia.com/tunisia/the-study/?lang=fr.

(5)

http://www.sia-trade.org/emfta.

(6)

EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0201.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika