Resolutsiooni ettepanek - B8-0607/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-0607/2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Hiina turumajandusliku staatuse kohta

10.5.2016 - (2016/2667(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Alexander Graf Lambsdorff, Marietje Schaake, Marielle de Sarnez, Dita Charanzová, Hannu Takkula, Johannes Cornelis van Baalen fraktsiooni ALDE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0607/2016

Menetlus : 2016/2667(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0607/2016
Esitatud tekstid :
B8-0607/2016
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8-0607/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon Hiina turumajandusliku staatuse kohta

(2016/2667(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ELi dumpinguvastaseid õigusakte (nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1]) ja subsiidiumivastast määrust (nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[2]),

–  võttes arvesse Hiina Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise protokolli, eriti selle 15. jagu,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi ja Hiina kaubandussuhete kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582), milles seatakse eesmärgiks tõsta tööstuse osakaal ELi SKPs 2020. aastaks 20 %-le,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit ja Hiina on kaks maailma suurimat kauplejat, kusjuures Hiina on ELi suuruselt teine kaubanduspartner ja EL on Hiina peamine kaubanduspartner ning nende kaubavahetuse maht on suurem kui miljard eurot päevas;

B.  arvestades, et kõigis otsustes selle kohta, kuidas võtta arvesse Hiina WTO-ga ühinemise protokolli 15. jao punkti a alapunkti ii kehtivuse lõppemist ja kuidas käsitada Hiina ebaseaduslikku dumpinguhinnaga importi pärast 2016. aasta detsembrit, tuleb peamise põhimõttena tagada WTO õiguse järgimine ELi õiguses;

C.  arvestades, et Hiina ühinemisel WTOga lubati ühinemist reguleeriva üleminekukorraga kohaldada dumpingu arvestamiseks erimetoodikat, mis sätestati ühinemisprotokolli 15. jaos ja mis on Hiina importkauba erikohtlemise alus;

D.  arvestades, et Hiina ei täida praegu ELi seatud turumajandusliku staatuse andmise kriteeriume ning ei täida neid kindlasti ka 2016. aasta lõpus;

E.  arvestades, et 15. jao punkti a alapunkti ii kehtivuse lõppemisest tulenevaid täpseid õiguslikke tagajärgi tuleb hinnata seoses meetodiga, mida praegu kasutatakse ELi eksporditavate Hiina kaupade normaalväärtuse kindlaks määramiseks dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärgil, arvestades ka 15. jao kehtima jäävate osade õiguslikku mõju;

F.  arvestades, et tulenevalt Hiina majanduse mõjutamisest riigi poolt praegusel tasemel, ei vasta äriühingute otsused hinna, kulude, tootmismahtude ja tootmissisendite kohta sageli nõudlust ja pakkumist kajastavatele turusignaalidele;

G.  arvestades, et läbipaistvuse ja koostöö puudumise tõttu on ELil sageli raske nõuetekohaselt kontrollida väiteid, et toimub hindadega manipuleerimine ja valitsuse sekkumine Hiina tööstussektoris;

H.  arvestades, et ületootmine Hiina tööstuse mõnes sektoris viib alla maailmaturu hinnad ja nii odava hinnaga Hiina eksport avaldab mõju teatavatele ELi tööstustele, mida näitab hiljutine negatiivne mõju ELi terasesektorile;

I.  arvestades, et hiljaaegu alustatud avalikud konsultatsioonid ja uuring selle kohta, millised võivad olla Hiinat puudutavate ELi dumpinguvastaste menetluste võimaliku muutmise tagajärjed, võiksid anda lisateavet, mis võib olla selle küsimuse käsitlemisel kasulik;

1.  tuletab meelde, et ELi strateegiline partnerlus Hiinaga, milles kaubavahetusel ja investeeringutel on keskne roll, on oluline, ka on Hiina oluline ülemaailmsetes väärtusahelates ning paljud töökohad ELis sõltuvad kaubandussuhetest Hiinaga;

2.  võtab teadmiseks Hiina WTO-ga ühinemise protokolli 15. jao punkti a alapunkti ii kehtivuse lõppemise 11. detsembril 2016; kutsub komisjoni üles kaaluma vajaduse korral, milliseid õiguslikke muudatusi võib olla vaja teha selle alapunkti kehtivuse lõppemisega arvestamiseks;

3.  nõuab, et kui komisjon kavatseb koostada sellel teemal ettepaneku, siis peab see kindlalt tuginema järgmisele neljale kesksele põhimõttele:

•  tuleb tagada, et ELi õiguses järgitakse jätkuvalt täielikult WTO õigusest ja Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jao teatavates osades tehtavate muudatuste õiguslikest tagajärgedest tulenevaid ELi kohustusi;

•  arvesse tuleb võtta mitte ainult 15. jao punkti a alapunkti ii kehtivuse lõppemisest tulenevat konkreetset õiguslikku mõju, vaid tagada ka nõuetekohase õigusliku tõlgenduse andmine neile protokolli jagudele, mis jäävad pärast 11. detsembrit 2016 kehtima;

•  tuleb tagada – see on kriitilise ja otsustava tähtsusega küsimus –, et EL säilitaks täieliku ja pideva võime võtta dumpingutegevuse vastu õigeaegseid, vajalikke ja mõjusaid meetmeid ning ajakohastaks oma suutlikkuse tegelda ELi kaubanduspartnerite subsiidiumide ja ületootmisega, mis kahjustab ELi tööstust, ja tagada, et ELi ettevõtted tegutsevad jätkuvalt ülemaailmselt võrdsetel tingimustel;

•  tuleb tagada, et kõik seadusandlikud ettepanekud tugineksid kõikide otsuste õiguslike aspektide mõju põhjalikule ja läbimõeldud hinnangule ning hinnangule nendest tuleneda võiva keskpika ja pikaajalise majandusliku, sotsiaalse, tööstusliku, poliitilise ja strateegilise mõju kohta;

4.  nõuab, et see analüüsimine toimuks nii, et see ei mõjutaks Euroopa Liidu kaubanduse kaitsevahendite üldisemat reformimist, mida on vaja kiiresti teha;

5.  palub komisjonil jätkata järgmiste võetavate meetmete osas arutelusid kõigi asjaomaste ELi tööstussektoritega, nt terase-, keraamika- ja paberitööstusega;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon kooskõlastaks meetmed, mida võetakse pärast 15. jao teatavate sätete kehtivuse lõppemist, oma peamiste kaubanduspartneritega, sealhulgas tulevase G7 tippkohtumise raames;

7.  nõuab, et komisjon ei esitaks ühtegi võimalikku ettepanekut parlamendi istungjärkude vaheajal;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.