Menetlus : 2016/2699(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0726/2016

Esitatud tekstid :

B8-0726/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 08/06/2016 - 12.17
CRE 08/06/2016 - 12.17
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 196kWORD 84k
1.6.2016
PE596.892v01-00
 
B8-0726/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


olukorra kohta Venezuelas (2016/2699(RSP))


Javier Couso Permuy, Marina Albiol Guzmán, João Pimenta Lopes, Neoklis Sylikiotis, Miguel Viegas, João Ferreira, Eleonora Forenza, Paloma López Bermejo, Takis Hadjigeorgiou, Sofia Sakorafa fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Venezuelas (2016/2699(RSP))  
B8-0726/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1945. aastal vastuvõetud põhikirja I peatüki artikli 1 lõiget 2, mille kohaselt ÜRO üks eesmärke on „arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte austamise alusel ja rakendada muid meetmeid üldise rahu kindlustamiseks“,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 1 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 1, milles kummaski on kirjas, et „kõigil rahvastel on enesemääramise õigus“ ja „seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu“,

–  võttes arvesse 2013. aasta jaanuaris toimunud Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse (CELAC) ja ELi 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel vastuvõetud deklaratsiooni, millele allakirjutanud kinnitasid veel kord oma valmidust järgida kõiki ÜRO põhikirjas sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning toetada kõiki pingutusi, et kindlustada kõikide riikide suveräänset võrdsust ning austada nende territoriaalset terviklikkust ja poliitilist sõltumatust,

–  võttes arvesse Ladina-Ameerika ja Kariibi mere kuulutamist rahupiirkonnaks, milles lepiti kokku CELACi tippkohtumistel Havannas (Kuuba) 2014. aastal, Belénis (Costa Rica) 2015. aastal ja Quitos (Ecuador) 2016. aastal,

–  võttes arvesse 10.–11. juunil 2015 toimunud ELi ja CELACi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel vastuvõetud poliitilist deklaratsiooni ja Brüsseli deklaratsiooni, millele allakirjutanud kinnitasid veel kord oma valmidust järgida kõiki ÜRO põhikirjas sätestatud eesmärke ja põhimõtteid ning toetada kõiki pingutusi, et kindlustada kõikide riikide suveräänset võrdsust, austada nende territoriaalset terviklikkust ja poliitilist sõltumatust, lahendada vaidlused rahumeelsete vahenditega ja kooskõlas seaduste ja rahvusvahelise õigusega, ning märkides, et CELAC on kuulutanud Ladina-Ameerika ja Kariibi mere rahupiirkonnaks,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirjas sätestatud mittesekkumise põhimõtet,

–  võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse Venezuela Bolívari Vabariigi tagasivalimist ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks 2015. aasta oktoobris ja Inimõiguste Nõukogu Venezuela kohta tehtud viimase üldise korrapärase läbivaatamise järeldusi,

–  võttes arvesse 1961. aastal sõlmitud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni,

–  võttes arvesse eelmist Lõuna-Ameerika Riikide Liidu (UNASUR) peasekretäri 23. mai 2016. aasta avaldust pärast UNASURi visiiti Venezuelasse,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 21. mai 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Venezuela ülemkohtu otsust, mis puudutab valitsuse poolt vastu võetud erakorralise olukorra ja majandusliku hädaolukorra dekreedi nr 2323 vastavust põhiseadusele,

–  võttes arvesse president Nicolás Maduro algatust tõe- ja vägivallaohvrite hüvitamiskomisjoni loomiseks ja edendamiseks kooskõlas õigusriigi põhimõttega ja pidades kinni põhiseaduslikust raamistikust;

–  võttes arvesse Mercosuri, UNASURi ja CELACi eelnevaid avaldusi olukorra kohta Venezuelas, eelkõige kõigi kolme organisatsiooni deklaratsioone, milles nad väljendasid vastuseisu USA ühepoolsetele Venezuela Bolívari Vabariigi vastastele sunnimeetmetele,

–  võttes arvesse Nobeli preemia laureaadi, argentiinlase Adolfo Pérez Esquiveli ja paavst Franciscuse avaldusi Venezuela kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Venezuela kohta, eelkõige tema pressiesindaja kõige hilisemat, 24. veebruari 2015. aasta avaldust,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venezuela kohta, eriti 24. mai 2007. aasta(1), 23. oktoobri 2008. aasta(2), 7. mai 2009. aasta(3), 11. veebruari 2010. aasta(4), 8. juuli 2010. aasta(5), 24. mai 2012. aasta(6), 27. veebruari 2014. aasta(7), 18. detsembri 2014. aasta(8) ja 9. märtsi 2015. aasta resolutsiooni(9),

–  võttes arvesse Lõuna-Ameerika Riikide Liidu (UNASUR) peasekretäri 28. mai 2016. aasta ametlikku teatist ja Dominikaani Vabariigi endise presidendi Leonel Fernándezi varasemaid avaldusi Venezuela majandusküsimuste rühma visiidi ajal;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et mõned Venezuela sektorid on alustanud majandussõda, mis on viimastel kuudel ägenenud, kasutades selleks hindade tõstmist, salakaupu ja laovarude suurendamist; arvestades, et samaaegselt erakordsete sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste, looduslike ja keskkondlike probleemidega seisab Venezuela silmitsi nii sise- kui ka välisohtudega oma rahule ja suveräänsusele;

B.  arvestades, et Venezuela Bolívari Vabariigi valitsus on korduvalt hukka mõistnud opositsiooni poolt toetatud destabiliseeriva tegevuse Venezuela rahva ning rahu ja demokraatliku stabiilsuse vastu riigis, näiteks 12. veebruaril 2014. aastal toimunud „Operatsiooni Jericho“, mis kujutas endast riigipöördekatset demokraatlikult valitud valitsuse vastu, mille kavandas paremäärmuslik opositsioon ning mida rahastas ja toetas USA valitsus mitme Venezuela kõrge sõjaväelase toetusel, samuti viimastel kuudel ägenenud majandussõja, vägivallaaktide propageerimise tsiviilelanike, avalike institutsioonide, sõjaväe ja politsei vastu ning avalike teenuste saboteerimise, millesse on segatud opositsiooniliidrid, sh Caracase linnapea Antonio Ledezma, María Corina Machado ja Leopoldo López, kes on sooritanud raskeid kuritegusid ning püüavad nüüd manipuleerida rahvusvahelist avalikku arvamust, et neid peetaks „poliitvangideks“;

C.  arvestades, et Antonio Ledezma on vahistatud prokuratuuri vahistamismääruse alusel ning teda süüdistatakse vandenõus ja kuritegelikku ühendusse kuulumises väidetava osalemise tõttu riigipöördekatses; arvestades, et mõlemad kuriteod, milles teda süüdistatakse, on Venezuela kriminaalkoodeksi ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi rahastamise vastase alusseaduse põhjal määratletud kuriteona ja karistatavad;

D.  arvestades, et Venezuela paremäärmuslaste juhitav vägivald on olnud soodustav tegur mitmete Venezuela Ühendatud Sotsialistliku Partei (PSUV) juhtivate liikme mõrvades – Omar Arcadio Guararima ja Jhonny Rodríguez 2013. aastal; Juancho Montoya, Eliézer Otaiza, Efraín Enrique Larreal ja Robert Serra 2014. aastal; Dimas Gómez Chirinos, César Cristóbal Grisel Salazar, José Coraspe ja Jean Carlos Añanguren 2015. aastal; ning Alfredis José Escandela Sánchez, Ricardo Durán, César Vera ja Marco Tulio Carrillo 2016. aastal, rääkimata alles hiljuti, käesoleva aasta 28. mail vägivaldselt mõrvatud sõjaväe erukindralmajorist ja bolivarliku riikliku miilitsa endisest komandörist, Félix Velásquezist, kes suri Caracases kuulihaavadesse; arvestades, et sise-, justiits- ja rahuminister Gustavo González López on teatanud, et mõrvakahtlustusega vahistatute hulgas on kaks opositsiooni toetavale Caracase linnapeale alluva Chacao politsei tegevliiget;

E.  arvestades, et USA president Barack Obama kuulutas 2014. aasta detsembris välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse Venezuela suhtes ühepoolsed ja ekstraterritoriaalsed sanktsioonid, ning USA Senat kiitis selle heaks, pikendades USA ühepoolseid ja ekstraterritoriaalseid sanktsioone Venezuela rahva ja Bolívari Vabariigi valitsuse vastu kuni 2019. aastani; arvestades, et 33 Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riiki on USA ühepoolsed sanktsioonid Venezuela suhtes hukka mõistnud ja tagasi lükanud; arvestades, et ELi ja CELACi teisel tippkohtumisel vastuvõetud Brüsseli deklaratsioonis märkisid ELi riigipead ja valitsusjuhid asjaolu, et CELAC lükkas tagasi USA sanktsioonid Venezuela Bolívari Vabariigi vastu; arvestades, et Venezuela valitsus on vastureaktsioonina teatanud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artiklite kohaste meetmete rakendamisest;

F.  arvestades, et 10. mail 2016. aastal Strasbourgis nõudis komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini sekkuval ja murettekitaval viisil Euroopa Parlamendi toetust Venezuela olukorra „mis tahes kasuliku lahenduse“ elluviimisele;

G.  arvestades, et 17. mail 2016. aastal Lissabonis toimunud EuroLati kohtumisel nõudis Euroopa Parlamendi asepresident Antonio Tajani ELi sekkumist Venezuelas;

H.  arvestades, et üks Venezuela destabiliseerimise jätkuvaid elemente on olnud ja on ka praegu valitsusvastaste organisatsioonide ja erakondade rahastamine mitmete miljonite dollaritega, millesse sellised USA agentuurid nagu USA Rahvusvahelise Arengu Amet (USAID) ja USA Riiklik Demokraatia Sihtasutus on segatud juba üle 12 aasta; arvestades, et president Obama on andnud loa Venezuela valitsusvastaste rühmituste rahastamiseks USA välisministeeriumi kaudu 5,5 miljoni USA dollariga;

I.  arvestades, et 2014. aasta veebruaris käivitati tegevuskava „La Salida“ („Väljapääs“) üliõpilaste poolt parempoolsete ja paremäärmuslike erakondade üleskutsel korraldatud meeleavaldustega, mis muutusid vägivallatsemiseks, mis kestis mitu kuud ja omas selget eesmärki destabiliseerida Venezuela demokraatlikult valitud valitsust; arvestades, et 2014. aasta veebruarist juunini sai surma 43 ja haavata 878 inimest; arvestades, et selline strateegia ei olnud uus, kuna selle stsenaarium meenutab 2002. aasta riigipööret ja vägivallatsemist, mis järgnes Nicolás Maduro demokraatlikule valimisele riigi presidendiks 2013. aasta aprillis; arvestades, et opositsiooniliidrid keeldusid tookord valimistulemusi tunnustamast ja on pärast seda korduvalt vägivalda õhutanud; arvestades, et valimiste õhtul sai bolivarliku võidu tähistajate ründamise tagajärjel surma 11 Venezuela elanikku, sh kaks last;

J.  arvestades, et Comité de Víctimas de la Guarimba y el Golpe Continuado (Venezuela tänavabarrikaadide ja jätkuva riigipöörde vägivallaohvrite komitee), mille moodustasid vägivallaohvrid ja nende sugulased, on kutsunud rahvusvahelist üldsust üles mitte kasutama inimõigusi poliitilistel eesmärkidel ja mitte tegema koostööd nende Venezuela poliitiliste jõududega, kes püüavad Venezuelas alates 2014. aasta veebruarist aset leidnud vägivallategusid ja vihkamist varjata või nendega manipuleerida; arvestades, et ohvrite sugulased on nõudnud, et süüdlased toodaks kohtu ette ja et tehtaks lõpp karistamatusele inimõiguste rikkumise eest riigis;

K.  arvestades, et 2016. aasta mais moodustati president Maduro palvel ja algatusel UNASURi komisjon edendamaks jõupingutusi dialoogi arendamisel Venezuela valitsuse ja opositsiooni vahel, et lahendada riigi ees seisvad peamised probleemid; arvestades, et dialoogi töökava väljatöötavasse meeskonda kuuluvad endine Hispaania peaminister José Luis Rodríguez Zapatero, endine Panama president Martín Torrijos ja endine Dominikaani Vabariigi president Leonel Fernández; arvestades, et sellega seoses on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon avaldanud toetust endiste riigipeade ja valitsusjuhtide jätkuvatele algatustele edendada dialoogi Venezuela valitsuse ja opositsiooni vahel UNASURi egiidi all;

L.  arvestades, et suurem osa riiklikust ja rahvusvahelisest meediast kajastab Venezuela olukorda ühepoolselt; arvestades, et manipuleerides infot, eriti sotsiaalmeedias, levitatakse kuulujutte ja desinformatsiooni Venezuela kohta, sh väidetavast humanitaarkriisist, et õigustada sekkumist Venezuelas;

M.  arvestades, et Nobeli rahupreemia laureaat Adolfo Pérez Esquivel on kutsunud üles kaitsma Venezuela demokraatiat katsete eest valitsust destabiliseerida, hoiatades, et riigipöördekatsete korraldamiseks on Ladina-Ameerikas levimas uued meetodid, ning taunides rahvusvaheliste meediaettevõtete, näiteks CNNi ja Fox Newsi tegevust, kes edastavad rahu nimel sõjapropagandat ja vabaduse nimel vihkamist;

N.  arvestades, et Venezuelas on viimase 15 aasta jooksul toimunud 20 korral erinevad valimised; arvestades, et viimased parlamendivalimised võitis opositsioon, mis tõestab väite, nagu Venezuelas ei oleks demokraatiat, täielikku paikapidamatust; arvestades, et hoolimata mis tahes demokraatlikest valimistest keeldub osa opositsioonist alati tunnistamast valitsuse legitiimsust; arvestades, et viimastel valimistel tunnistas opositsioon oportunistlikult nende tulemusi ja nõudis Venezuela põhiseaduse austamist, kuigi on alati selle vastu olnud; arvestades, et Venezuela Bolívari Vabariigi põhiseaduses sisalduvad osalusdemokraatia mehhanismid, nagu säte referendumi korraldamise kohta presidendi volituste tühistamiseks;

O.  arvestades, et Venezuela paremäärmuslikud jõud püüavad eksitada avalikku arvamust, väites et keskvalimisnõukogu blokeerib volituste tühistamise referendumit; arvestades, et opositsioonil oli võimalus seda protsessi alustada 10. jaanuaril 2016, kuid mingil põhjusel nad ei teinud seda, vaid ootasid taotluse esitamisega viimase hetkeni, kuigi teadsid kõiki etappe, mis neil tuli läbida; arvestades, et paremäärmuslikud jõud ei järginud menetluskorda ning kritiseerivad nüüd keskvalimisnõukogu ainult sellel põhjusel, et soovivad oportunistlikult kohandada seadust vastavalt oma eesmärkidele;

P.  arvestades, et paremäärmuslikud jõud püüdsid vastu võtta sellist amnestiaseadust, mis mõnedes Euroopa riikides kehtides tähendaks mõrvarite ja terroristide vabastamist; arvestades, et paremäärmuslikud jõud väidavad samas, et selle seaduse mõte on poliitvangide vabastamine; arvestades, et Venezuelas vangistatud isikud on süüdi Venezuela rahva ja nende seadusliku valitsuse vastu sooritatud kuritegudes, tavainimeste mõrvamises tänavabarrikaadide ajal jt terroritegudes;

Q.  arvestades, et Venezuela Bolívari Vabariik valiti suure toetusega ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks; arvestades, et Venezuela on aktsepteerinud ÜRO Inimõiguste Nõukogu viimase, 2011. aasta üldise korrapärase läbivaatamise soovitustest 97 %; arvestades, et 80 % soovitustest olid otseselt rakendatavad ja Venezuela riik on võtnud endale kohustuse ka teised aktsepteeritud soovitused rakendada; arvestades, et 2014. aasta oktoobris valiti Venezuela aastateks 2015–2016 ÜRO Julgeolekunõukogu viie eesistuja hulgas üheks eesistujaks, kusjuures selle poolt hääletas ÜRO 193 liikmesriikidest 181; arvestades, et 6.–7. novembril 2014 kuulati Venezuela ära ÜRO piinamisvastases komitees, kus uuriti, kas riik järgib piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni;

R.  arvestades, et 2006. aastast kuni 2013. aastani kerkis Venezuela ÜRO inimarengu indeksis 13 koha võrra, 187 riigi seas 71. kohale; arvestades et viimase kümne aastaga on Venezuela valitsus sotsiaalkulusid suurendanud rohkem kui 60,6 %; arvestades, et Venezuela on praegu oma piirkonnas kõige madalama ebavõrdsuse määraga riik;

S.  arvestades, et ÜRO Ladina-Ameerika majanduskomisjoni (CEPAL) andmetel on vaesuse määr Venezuelas märkimisväärselt vähenenud ja oodatav eluiga pikenenud; arvestades, et äärmise vaesuse määr langes 2015. aastal rekordmadalale tasemele (5,4 %), võrreldes 1998. aasta 21 %ga; arvestades, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on kiitnud Venezuela valitsust alatoitumuse all kannatavate inimeste arvu olulise vähendamise eest, millega täideti üks ÜRO aastatuhande eesmärke;

T.  arvestades, et Venezuela on maailmas naftat eksportivate riikide hulgas viiendal kohal ja Venezuelal on maailma suurimad tõestatud naftavarud; arvestades, et 2015. aasta eelarve projekti kohaselt suunatakse 38 % avaliku sektori kulutustest sotsiaalsetesse investeeringutesse, sh haridusse, elamuehitusse ja linnaarendusse, tervishoidu, sotsiaalkindlustusse, kultuuri, kommunikatsiooni ning teadusesse ja tehnoloogiasse, kokku 8,2 % Venezuela SKPst;

U.  arvestades, et Venezuela seisab silmitsi tõsise USA- ja ELi-poolse poliitilise, diplomaatilise, rahandusliku, majandusliku ja meediarünnakuga, samal ajal kui riigil tuleb tegeleda ilmastikunähtusega El Niño, mis on viimase kolme aasta jooksul põhjustanud tõsise vihmapuuduse ning üha rohkem piirkondi kannatab põua ja kõrgete temperatuuride käes; arvestades, et see olukord on põhjustanud veetaseme languse Guri veehoidlas, mis on süvendanud energiakriisi riigis; arvestades, et Venezuela majanduslikku olukorda mõjutavad ka langevad naftahinnad ning riigi valitsus näeb vaeva praeguse sotsiaalse mudeli ja kogu saavutatud sotsiaalse progressi säilitamisega;

V.  arvestades, et seoses erakordsete tingimustega Venezuelas otsustas president Maduro vastu võtta erakorralise olukorra ja majandusliku hädaolukorra dekreedi nr 2323, mis on juba andnud teatavaid positiivseid tulemusi töötajate, põlisrahvaste ja pensionäride õiguste kaitsmisel kõigi nende gruppide seas, keda praegused erakorralised olud kõige rohkem kahjustavad;

W.  arvestades, et on käivitatud Venezuela Bolívari Vabariigi valitsuse ja opositsiooni vaheline dialoog, mida vahendavad José Luis Rodríguez Zapatero, Leonel Fernández ja Martín Torrijos;

1.  mõistab karmilt hukka pideva kampaania Venezuela Bolívari Vabariigi destabiliseerimiseks vägivallaaktide kaudu, mis pannakse toime eelmise, 2002. aasta riigipöördekatsega sarnanevas raamistikus; on seisukohal, et Venezuela suveräänsuse vastane sekkumine mitte ainult et ei loo ei dialoogi- ega rahuvõimalusi, vaid pigem ergutab äärmuslikke seisukohti, mis ei mahu riigi institutsioonilise ja põhiseadusliku korra raamidesse;

2.  taunib väiteid Venezuelat tabanud väidetavast humanitaarkriisist, mille eesmärk on edendada kampaaniat rahvusvaheliseks sekkumiseks riigis;

3.  väljendab sügavat kahetsust inimelude kaotuse pärast ning avaldab kaastunnet opositsiooni märatsemise ohvrite perekondadele; nõuab, et asjaomaste kuritegude toimepanijad või nendele õhutajad võetaks oma tegude eest vastutusele; väljendab austust Venezuela Bolívari Vabariigi kohtusüsteemi suhtes ning on seetõttu vastu mis tahes riiklikule sekkumisele käimasolevatesse kohtumenetlustesse;

4.  väljendab kahetsust, et mõned opositsiooni liikmed, nagu Antonio Ledezma, María Corina Machado ja Leopoldo López, on varemgi osalenud riigipöördekatsetes, asetades end oma Venezuela põhiseaduslikku korra lõhkumise püüetega väljapoole demokraatlikku raamistikku;

5.  kinnitab, et toetab täielikult Venezuela rahvast, bolivarlikku ümberkorralduste protsessi ja valitud presidenti Nicolás Madurot ning on nendega täielikult solidaarne; tuletab meelde oma täielikku austust riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõtte vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega; mõistab karmilt hukka ELi või mis tahes muu riigi sekkumise kolmandate riikide siseasjadesse ning taunib Federica Mogherini ja Antonio Tajani hiljutisi avaldusi; mõistab samadel põhjustel hukka USA otsuse kehtestada sanktsioonid Venezuela vastu;

6.  taunib inimõiguste silmakirjalikku kasutamist poliitilistel eesmärkidel Euroopa Parlamendi poolt, eelkõige Venezuela puhul; tuletab meelde, et käesolev resolutsioon on alates 2007. aastast parlamendi kümnes resolutsioon selle riigi kohta ning enamik varasematest esitati enne valimisi või destabiliseerimisprotsessiga ühel ajal; hoiatab ja on kindlalt veendunud, et Euroopa Parlamenti kavatsetakse kasutada areenina manipulatsioonideks, mille puhul Venezuela siseasju kasutatakse Hispaania valimiskampaania ning selle riigi teatavate erakondade huvides, millel ei ole mingit pistmist ELi prioriteetidega, mille jõupingutused peaksid olema suunatud pigem sotsiaalsete ja poliitiliste põhiprobleemide lahendamisse, mis avaldavad mõju tema enese kodanikele ja territooriumile;

7.  mõistab hukka destabiliseerimiskampaania ebademokraatlikud ja mässulised eesmärgid; rõhutab, et USA-l on imperialistlik huvi kindlustada endale juurdepääs Venezuela naftavarudele ja poliitiline eesmärk õõnestada ALBA–TCP (Meie Ameerika rahvaste bolivarlik liit – Rahvaste kaubandusleping) riike;

8.  toetab Ladina-Ameerika ja Kariibi mere rahupiirkonnaks kuulutamises sisalduvaid põhimõtteid ja nõuab tungivalt, et kogu rahvusvaheline üldsus austaks täies ulatuse seda avaldust oma suhetes CELACi riikidega ja täidaks seejuures kohustust mitte sekkuda otseselt ega kaudselt ühegi teise riigi siseasjadesse ning järgida riikliku suveräänsuse, võrdsete õiguste ja rahvaste enesemääramisõiguse põhimõtteid;

9.  rõhutab, et dialoog kolmandate riikidega ei tohiks mingil juhul viia piirangute kehtestamiseni rahvaste enesemääramisõigusele; mõistab hukka asjaolu, et EL ja selle liikmesriigid peavad sageli inimõigustest tähtsamaks diplomaatilisi, poliitilisi ja majanduslikke kaalutlusi, sest selline hoiak soodustab poliitikat, mida iseloomustavad topeltstandardid ja mis on vastuolus inimõiguste universaalse käsitusega; lükkab tagasi mis tahes stsenaariumi, mis (Iraagi, Afganistani, Süüria ja Liibüa näitel) on demokraatia ja inimõiguste kehtestamise ettekäändel põhjustanud tervete piirkondade langemise hävingusse, sõtta, kaosesse ja humanitaarkriisi;

10.  taunib kuulujuttude ja desinformatsiooni levitamist suurema osa rahvusvahelise meedia poolt eesmärgiga luua Venezuela valitsust õõnestav vägivalla ja ebastabiilsuse õhkkond; tuletab meelde, et teabevabadus on üks põhilisi inimõigusi, ning kutsub rahvusvahelist meediat üles käituma vastutustundlikult ja kajastama sündmusi õiglaselt, täpselt ja tasakaalustatult, kuna praegu seda ei tehta;

11.  mõistab hukka Venezuela paremäärmuslike jõudude esitatud amnestiaseaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on vabastada mõrvarid, terroristid ja isikud, kes on vastutavad süütute inimeste hukkumise eest;

12.  väljendab solidaarsust Venezuela ja Ladina-Ameerikaga El Niño ilmastikunähtuse ja selle tohutu mõju tõttu Venezuelale; nõuab tungivalt rahvusvahelist solidaarsust nende piirkondade abistamisel ja toetamisel, mis kannatavad selle loodusnähtuse all;

13.  peab tervitatavaks, et Venezuela rakendab sotsiaalse kaasamise poliitikat, mis põhineb sotsiaalsel vastutusel ja õiglusel, võrdsusel, solidaarsusel ja inimõigustel ning mis on aidanud riigis vähendada ebavõrdsust, eelkõige mis puudutab sotsiaalse arengu meetmeid ja märkimisväärseid edusamme vaesuse vähendamisel ja hariduse vallas, sh kirjaoskamatuse likvideerimisel aastaks 2005 ja üliõpilaste arvu suurendamisel;

14.  tuletab meelde Venezuela olulist osa Ladina-Ameerika rahvaste huvides toimuva koostöö- ja integratsiooniprotsessi loomises ja tugevdamises; rõhutab olulisi edusamme Ladina-Ameerika rahvaste nimel toimuva piirkondliku integratsiooni ja koostöö vallas; väljendab heameelt ALBA–TCP ja CELACi märkimisväärsete saavutuste üle tervishoiu, hariduse, kultuuri ja finantsintegratsiooni vallas;

15.  tunnistab, et ALBA–TCP liikmesriigid on teadlikud Venezuela valitsuse suurest tööst inimõiguste, õigluse ja rahu edendamisel ja kaitsel ning püüetest ohjeldada kavatsusi rahvusvaheliseks sekkumiseks Venezuelas, millega ei ohustata stabiilsust mitte üksnes oma vennasriigis vaid piirkonnas tervikuna;

16.  avaldab toetust Lissabonis 16.–18. mail 2016 toimunud EuroLati tippkohtumisel vastu võetud deklaratsioonile, milles seoses mõnede selle kahe piirkonna vahelise assamblee liikmesriikide ees seisvate probleemidega väljendatakse muret paljusid Euroopa ja Ladina-Ameerika riike mõjutava poliitilise, majandus- ja sotsiaalkriisi pärast ning soovitatakse seoses Venezuela kriisiga otsida puutepunkti, millest lähtudes saaksid valitsus, rahvusassamblee ja erakonnad teha koostööd lahenduste leidmiseks Venezuela põhiseaduse raames;

17.  tervitab president Maduro toetatud algatust pidada UNASURi kaasabil dialoogi Venezuela Bolívari Vabariigi valitsuse ja opositsiooni esindajate vahel ning toetab UNASURi etendatavat rolli kaitsta selle dialoogi prioriteetidena kõigi kodanike heaolu, rahu, õiglust, tõde, häid suhteid institutsioonide vahel, majanduse tugevdamist, õigusriigi põhimõtte, demokraatia ja riikliku suveräänsuse kaitset, kusjuures esimene kohtumine selle dialoogi raames leidis aset Dominikaani Vabariigis endiste peaministrite või presidentide José Luis Rodríguez Zapatero (Hispaania), Leonel Fernándezi (Dominikaani Vabariik) ja Martín Torrijose (Panama) osavõtul;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele, Mercosuri Parlamendile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ladina-Ameerika piirkondlikele organitele, sh UNASURile, ALBA–TCP-le ja CELACile.

(1)

ELT C 120 E, 24.4.2008, lk 484.

(2)

ELT C 15 E, 21.1.2010, lk 85.

(3)

ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 113.

(4)

ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 69.

(5)

ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 130.

(6)

ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 88.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0176.

(8)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0106.

(9)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0080.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika