RESOLUTSIOONI ETTEPANEK sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja olukorra kohta pärast kohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust
1.6.2016 - (2016/2747(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Piernicola Pedicini, Marco Affronte, Eleonora Evi, Marco Zullo, Fabio Massimo Castaldo, Marco Valli, Daniela Aiuto, Laura Agea, Dario Tamburrano, Laura Ferrara, Isabella Adinolfi, Tiziana Beghin, David Borrelli, Rosa D’Amato, Ignazio Corrao, Marco Zanni fraktsiooni EFDD nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0733/2016
B8-0736/2016
Euroopa Parlamendi resolutsioon sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate ja olukorra kohta pärast kohtu 16. detsembri 2015. aasta otsust
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist[1],
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu (Üldkohtu kolmas koda) 16. detsembri 2015. aasta otsust kohtuasjas T-521/14 Rootsi Kuningriik vs. Euroopa Komisjon, hagi „Tegevusetus – Konkreetsed teaduslikud kriteeriumid sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks – Komisjon ei ole võtnud vastu delegeeritud õigusakte – Tegutsemiskohustus“, mille esitas Rootsi Kuningriik teiste hulgas ad adiuvandum Euroopa Parlamendi sekkumisel Euroopa Komisjoni vastu,
– võttes arvesse Euroopa Liidu (ELi) toimimise lepingu artikleid 168, 234, 265 ja 266,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 14 ja artikli 17 lõiget 8,
– võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 22. märtsi 2016. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile ((2016)1416502),
– võttes arvesse kodukorra artikleid 119 ja 123 ning artikli 169 lõiget 5,
– võttes arvesse komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanekut vastavalt kodukorra artiklile 119 (2016/1594(MOC)),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi õigusteenistuse 23. mail 2016 esitatud õiguslikku arvamust D(2016)24155, eriti selle punkte 17, 19, 20 ja 21,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et määrus (EL) nr 528/2012 põhineb ettevaatusprintsiibil eesmärgiga tagada, et toimeainete ja biotsiidide tootmine ning turul kättesaadavaks tegemine ei tooks kaasa kahjulikke mõjusid inimeste või loomade tervisele või vastuvõetamatut mõju keskkonnale;
B. arvestades, et määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt oleks komisjon pidanud võtma hiljemalt 13. detsembril 2013 vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks;
C. arvestades, et komisjon ei ole eelnimetatud delegeeritud õigusakte ei enne ega pärast 13. detsembrit 2013 vastu võtnud;
D. arvestades, et kohus otsustas oma 16. detsembri 2015. aasta otsuses, et komisjonil oli selge, täpne ja tingimusteta kohustus võtta eelnimetatud teaduslike kriteeriumite kehtestamiseks vastu delegeeritud õigusaktid hiljemalt 13. detsembril 2013;
E. arvestades, et kui kohus lükkas tagasi komisjoni esitatud konkreetse õigusliku väite oma tegevusetuse põhjendamiseks, selgitas ta (punktis 74) ühemõtteliselt, et ükski määruse nr 528/2012 säte ei nõua teaduslike riskipõhiste kriteeriumite mõju hindamist;
F. arvestades, et komisjon on mitmel korral kinnitanud kavatsust viia enne kõnealuse delegeeritud õigusakti vastuvõtmist läbi mõjuhindamine;
G. arvestades, et need avaldused annavad kinnitust määruse nr 528/2012 ja kohtu 16. detsembril 2015. aastal kohtuasjas T-521/14 tehtud otsuse jätkuvast, pidevast ja korduvast rikkumisest;
H. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 esimese lõigu kohaselt nõutakse institutsioonilt, organilt või asutuselt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks või kelle toimingu tegematajätmine on tunnistatud aluslepingutega vastuolus olevaks, Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist;
I. arvestades, et seetõttu on selline korduv nõuete mittetäitmine selge aluslepingute rikkumine, mida paneb toime aluslepingu täitmise järelevalvaja ise – komisjon;
J. arvestades, et Corporate Europe Observatory (CEO) poolt mais 2015 avaldatud üksikasjaliku ja vastuväideteta aruande kohaselt oleks komisjoni keskkonna peadirektoraat (DG ENVI) suutnud esitada õigeaegselt teaduslikud kriteeriumid sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide määratlemiseks;
K. arvestades, et sama aruande kohaselt oli viivitus delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel ebaseadusliku mõjuhindamise nõudmise teel vandenõustrateegia, mille võtsid kasutusele komisjoni tippbürokraadid, kes eelistasid kaitsta eraviisilisi tööstushuve inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise asemel;
L. arvestades, et komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek, mille esitasid hr Pedicini ja teised, tehti esimest korda teatavaks täiskogu istungil 12. mail 2016 ning seejärel luges president Schulz selle kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele adresseeritud kirjas kehtetuks muutunuks; arvestades, et selle otsuse põhjuste alus oli kodukorra artikli 169 lõike 5 täies ulatuses väär tõlgendamine;
M. arvestades, et Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamuses, mida palus ENVI-komisjon 10. mail 2016, on selgelt märgitud, et Euroopa Parlamendile on ainsa õiguskaitsevahendina jäänud 2 aasta pikkune menetlus, mis edu korral võib üksnes panna kohut teatama veel kord, et komisjoni tegevusetus on olnud ebaseaduslik, kuid ei saa sundida komisjoni võtma vastu delegeeritud õigusakte, nagu on nõutud määrusega nr 528/2012 (biotsiidide määrus);
N. arvestades, et Euroopa Parlamendi õigusteenistus lisab, et parlamendil on endastmõistetavalt õigus reageerida komisjoni hoiakule poliitilise kontrolli raames, mida ta teostab komisjoni üle ELi lepingu artikli 14 kohaselt;
1. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei täitnud oma kohustust võtta vastu delegeeritud õigusaktid, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 528/2012;
2. tuletab meelde, et komisjoni kohustus oli määrata kindlaks teaduslikud kriteeriumid sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks ning et samal ajal on parema õigusloome suuniste kohaselt mõju hindamiste eesmärk andmete kogumine, et hinnata edasiste õiguslikult siduvate või mittesiduvate ELi meetmete võtmise õigustatust ning seda, kuidas neid meetmeid saaks parimal viisil kujundada soovitud poliitikaeesmärkide saavutamiseks;
3. peab vastuvõetamatuks, et isegi pärast Euroopa Kohtu poolset hukkamõistu 2015. aasta detsembris ei ole komisjon võtnud vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad konkreetsete kriteeriumite kindlaksmääramist toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks;
4. on seisukohal, et mõju hindamiste käigus tuvastatud poliitilised valikud ei tohiks mingil juhul omada tähtsust sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste või teatavate ainete tervisemõju käsitlevate teaduslike kriteeriumite kindlakstegemisel;
5. rõhutab, et komisjon on aluslepinguid rikkunud ka sellega, et ta ei võta kõiki kohtu otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid;
6. peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi president kõigepealt tegi täiskogul teatavaks ja siis luges kehtetuks muutunuks umbusalduse avaldamise ettepaneku vastavalt kodukorra artiklile 119 (2016/1594(MOC));
7. palub komisjonil võtta määruse (EL) nr 528/2012 alusel vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks teaduslikud kriteeriumid toimeainete ja biotsiidide sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste määratlemiseks; kutsub komisjoni üles tegutsema viivitamata ja hiljemalt kahe kuu jooksul, kusjuures käesolevat toimingut tuleb lugeda ametlikuks üleskutseks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 265;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale ja komisjoni presidendile ning teavitada neid täiskogul toimunud resolutsiooni hääletuse tulemusest.
- [1] ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.