RESOLUTSIOONI ETTEPANEK kosmoseandmete kasutuselevõtu kohta turul
1.6.2016 - (2016/2731(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Françoise Grossetête fraktsiooni PPE nimel
Constanze Krehl, Flavio Zanonato fraktsiooni S&D nimel
Evžen Tošenovský, Zdzisław Krasnodębski fraktsiooni ECR nimel
Cora van Nieuwenhuizen fraktsiooni ALDE nimel
Michel Reimon fraktsiooni Verts/ALE nimel
David Borrelli, Isabella Adinolfi, Rolandas Paksas fraktsiooni EFDD nimel
B8-0739/2016
Euroopa Parlamendi resolutsioon kosmoseandmete kasutuselevõtu kohta turul
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XIX jaotise artiklit 189,
– võttes arvesse komisjoni 28. veebruari 2013. aasta teatist „ELi kosmosetööstuse poliitika“ (COM(2013)0108),
– võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatist „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine“ (COM(2011)0152),
– võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa pilvandmetöötluse algatus. Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“ (COM(2016)0178),
– võttes arvesse komisjoni 14. juuni 2010. aasta teatist „Globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendusi käsitlev tegevuskava“ (COM(2010)0308),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 512/2014 (millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur)[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 377/2014 (millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010)[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008)[3],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1285/2013 (Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008)[4],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/758 (mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ)[5],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrust (EL) nr 165/2014 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist)[6],
– võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2016. aasta asjakohaseid järeldusi ja ministrite Amsterdami deklaratsiooni ühendatud ja automatiseeritud sõidukite juhtimise valdkonnas tehtava koostöö kohta,
– võttes arvesse väliskomisjonis 19. aprillil 2016. aastal vastu võetud resolutsiooni ettepanekut kosmosealase suutlikkuse kohta Euroopa julgeolekus ja kaitses (2015/2276(INI)),
– võttes arvesse oma 10. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ELi kosmosetööstuse poliitika ja kosmosesektori majanduskasvu potentsiaali avamise kohta[7],
– võttes arvesse oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsiooni kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamise kohta[8],
– võttes arvesse oma 7. juuni 2011. aasta resolutsiooni globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide transpordirakenduste kohta – ELi poliitika lühikeses ja keskpikas perspektiivis[9],
– võttes arvesse 2016. aasta jaanuari uuringut „Space Market Uptake in Europe“[10], mis käsitleb Euroopas kosmoseandmete kasutuselevõttu turul,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et ELi kosmosetegevus on väga oluline teaduse ja tehnika arengu, innovatsiooni, majanduskasvu, tööstuse konkurentsivõime, sotsiaalse ühtekuuluvuse, kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade ja ettevõtete loomise ning uute võimaluste jaoks nii eelnevatel kui ka järgnevatel turgudel;
B. arvestades, et satelliitnavigatsiooni-, Maa seire ja satelliitsideteenused võivad anda ülimalt olulise panuse liidu paljude poliitikasuundade rakendamisse; arvestades, et Euroopa kodanikud võivad saada märkimisväärset kasu satelliitnavigatsiooni- ja Maa seire teenustest;
C. arvestades, et kosmosealaste juhtprogrammide rakendamine näitab ELi tasandil tehtava koostöö lisaväärtust; arvestades, et ELil puudub endiselt integreeritud ja sidus kosmosepoliitika;
D. arvestades, et sõltumatu juurdepääs kosmosele on ELi jaoks strateegilise tähtsusega; arvestades, et ülimalt suure usaldusväärsuse ja täpsusega positsioneerimis- ja ajastusteave ning Maa seireandmed on Euroopa sõltumatuse tugevdamiseks põhjapaneva tähtsusega, ning arvestades, et Euroopa GNSSi ja Copernicuse programmides kasutatakse tehnoloogia rakendamise puhul ainulaadset innovatiivset lähenemisviisi; arvestades, et liit investeerib kuni 2020. aastani kestval ajavahemikul nende taristusse rohkem kui 11 miljardit eurot;
E. arvestades, et Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS), mis tugevdab GPS-signaali, on juba toimiv ning Galileo programmi raames alustatakse peagi selle esialgsete teenuste osutamist; arvestades, et Copernicuse programm on toimiv ning selle põhiteenused on juba kasutajatele kättesaadavad ja andmed on kogu maailmas vabalt juurdepääsetavad;
F. arvestades, et kosmoseuuringute raames välja töötatud tehnoloogiatel on suur vastastikku täiendav ja ülekanduv mõju teistele poliitikavaldkondadele;
G. arvestades, et olemasoleva taristu ühendamine Euroopas sellistes valdkondades nagu andmete säilitamine, andmevõrkude loomine ja kõrgjõudlusega andmetöötlus on vajalik suuremahuliste satelliitandmete töötlemise ja salvestamise võimsuse arendamiseks ning on seetõttu oluline tugeva ja konkurentsivõimelise Euroopa järgneva Maa seire tööstusharu võimaldamiseks;
H. arvestades, et järgmisel kahel aastakümnel loob Euroopa GNSS eeldatavasti 60–90 miljardi euro väärtuses majanduslikku ja sotsiaalset kasu; arvestades, et 2030. aastaks saavutatav Maa seire järgneva teenusteturu potentsiaalne aastane käive on hinnanguliselt umbes 2,8 miljardit eurot, millest rohkem kui 90 % peaks tulenema Copernicuse programmist;
I. arvestades, et kosmoseandmetel põhinevate järelrakenduste ja -teenuste kasutuselevõtt ei ole seni saavutanud oodatud taset; arvestades, et kosmoseandmete turu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks tuleb nii avaliku kui ka erasektori nõudlust ergutada ning üle tuleb saada turu killustatusest ning mis tahes tehnilistest, seadusandlikest ja muudest tõketest, mis takistavad siseturu toimimist kosmosepõhiste toodete ja teenuste valdkonnas;
J. arvestades, et komisjon andis oma 2016. aasta tööprogrammis teada kavatsusest esitada Euroopa kosmosestrateegia ning käivitas 2016. aasta aprillis avaliku konsultatsiooni; arvestades, et käesoleva resolutsiooniga pakutakse mainitud strateegiale sisendmaterjali;
Kosmosestrateegia ja kosmoseandmete kasutuselevõtt turul
1. ergutab komisjoni esitama kõikehõlmava, ulatuslike eesmärkidega ja tulevikku suunatud strateegia, mis tagab lühiajalises, keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis Euroopa juhtpositsiooni kosmosetehnoloogia ja -teenuste valdkonnas ülemaailmsetel turgudel, Euroopa sõltumatu juurdepääsu kosmosele ning võrdsed võimalused Euroopa kosmosetööstusele;
2. on veendunud, et strateegia üks põhielement peaks olema kosmoseandmete, -teenuste ja -rakenduste kasutuselevõtt turul, et suurendada võimalikult palju ELi kosmoseprogrammidest tulenevat sotsiaal-majanduslikku kasu;
3. palub komisjonil esitada tulevase strateegia osana ettepaneku selge Euroopa kosmosetööstuse poliitika vastuvõtmiseks;
4. rõhutab asjaolu, et ELi kosmoseprogrammide edasine areng peaks olema kasutajakeskne ning lähtuma avaliku, era- ja teadussektori kasutajate vajadustest;
5. võtab teadmiseks ELi kosmosepoliitika rakendamisse kaasatud sidusrühmade laia ringi, kuhu kuuluvad eelkõige komisjon, Euroopa GNSSi Agentuur (GSA), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Copernicuse programmi teenuseosutajad (Eumetsat, Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Frontex, Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, Teadusuuringute Ühiskeskus, Mercator Ocean), liikmesriigid ja tööstus; ergutab neid tõhustama veelgi oma koostööd, eelkõige ELi ja ESA vahelist koostööd; kutsub komisjoni üles etendama suuremat rolli Euroopa tööstuse suutlikkuse arendamisel, et parandada andmetele juurdepääsu, kasutuselevõttu turul ja konkurentsivõimet ülemaailmsel turul;
6. rõhutab vajadust lihtsustada ELi kosmosetegevuse institutsioonilist maastikku, et hõlbustada nii avaliku kui ka erasektori kasutajate poolset kasutuselevõttu; palub komisjonil käsitleda seda vajadust oma strateegias ja esitada eri tegutsejate rollide selged määratlused;
7. rõhutab piirkondliku mõõtme tähtsust; toetab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ulatuslikumat kaasatust edukasse ELi kosmosepoliitikasse; jääb kindlaks seisukohale, et kohalikke algatusi tuleb koordineerida riigi tasandil, et vältida dubleerimist komisjoni ja liikmesriikide vahel;
Tehnilised takistused
8. tunneb heameelt edusammude üle, mida on tehtud mõlemas kosmosevaldkonna juhtprogrammis, Galileos ja Copernicuses; on arvamusel, et neid tuleks käsitada täiendavate programmidena ja et tuleks ergutada suuremat koostoimet; nõuab tungivalt, et komisjon hoiaks ajakavast kinni ning tagaks mõlema juhtprogrammi pakutavate kosmose- ja maapealsete taristu ja teenuste kiire ja täieliku toimimise; on arvamusel, et erasektori usalduse säilitamiseks on tähtis vältida edasisi viivitusi; kordab, et Euroopa GNSS koos EGNOSe laiendamisega Euroopa kagu- ja idaossa, Aafrikasse ja Lähis-Idasse pakub ülemaailmseid turuvõimalusi;
9. toetab integreeritud rakenduste väljatöötamist, mis kasutavad nii EGNOSt/Galileod kui ka Copernicust;
10. on arvamusel, et Copernicuse andmete levitamine on liiga killustatud ning on vaja ELi lähenemisviisi, et Euroopa tööstus sellest kasu saaks; toonitab asjaolu, et parem juurdepääs Copernicuse Maa seireandmetele on tugeva järgneva tööstussektori arengu eeltingimus; rõhutab eriti vajadust kiirema juurdepääsu järele mahukatele Maa seireandmete kogumitele, näiteks aegridadele;
11. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks Copernicuse andmete kättesaadavuse sõltumatute IKT-platvormide jaoks, mis võimaldaks suurandmete säilitamist, haldamist, töötlemist ja hõlpsat juurdepääsetavust ning lihtsustaks võimalikult paljudest allikatest pärit andmekogumite integreerimist ja pakkumist kasutajale; on arvamusel, et sellised platvormid peaksid tegema järgmist:
• koondama nõudlust, aidates üle saada praegusest killustatusest, ja looma Maa seireandmete siseturu, vajamata reguleerivaid meetmeid;
• tagama kasutajatele avatud ja mittediskrimineeriva juurdepääsu;
• võimaldama tööstusel osutada platvormide kaudu mis tahes sobivaid teenuseid;
• täiendama liikmesriikide, ESA, tööstuse ja avatud teaduspilve jõupingutusi;
12. soovitab samuti, et komisjon teeks tihedat koostööd liikmesriikide ja ESAga nõuetekohaselt integreeritud taristusüsteemi loomisel, millel oleks sobilikul tasemel andmekaitse;
13. toonitab asjaolu, et ilma Galileo kiipseadmete ja vastuvõtjateta oleks Galileo kasutuselevõtt turul tõsiselt takistatud; tunneb seepärast heameelt Euroopa GNSSi eelarves Euroopa GNSSi Agentuuri (GSA) hallatavale rahastamisprogrammile „Fundamental Elements“ määratud summa üle, mille eesmärk on toetada nende arengut; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks vahehindamises, kas seda summat tuleks suurendada;
14. palub, et GSA jätkaks tööd kiipseadme ja vastuvõtja tootjatega, et mõista nende vajadusi ja pakkuda neile vajalikku tehnilist teavet ja spetsifikatsioone tagamaks, et võimalikult paljud kasutajaseadmed ühilduksid Galileoga; on arvamusel, et tööstuse vajadused tuleks lõimida programmi arenguprotsessiga, et süsteem vastaks jätkuvalt turuvajadustele; palub komisjonil tagada, et tööstus lisaks Galileo mitmesüsteemilistesse vastuvõtjatesse ühe viitesüsteemina;
15. tuletab meelde, et Galileol hakkavad olema diferentseerumist soodustavad tegurid, st teatavad eelised, mida muud GNSSi süsteemid ei paku, näiteks avatud autentimisteenus ning kaubandusliku teenuse väga suur täpsus ja usaldusväärsus; toonitab, kui oluline on, et need diferentseerumist soodustavad tegurid saaksid kättesaadavaks võimalikult kiiresti, et tagada Galileo tulevik viitesüsteemina ja Galileo konkurentsieeliste edendamine;
16. toonitab, kui tähtis on tagada vajalike tehniliste standardite olemasolu, et võimaldada kosmoseandmete ja -teenuste kasutamist; nõuab tungivalt, et komisjon moodustaks liikmesriikide ekspertidega temaatilised töörühmad, et niisugused standardid kehtestada;
Turutõkked
17. on arvamusel, et avaliku sektori tegevus, k.a Euroopa ametite tegevus peaks olema prognoositav, et stimuleerida erasektori investeeringuid; arvab põhimõtteliselt, et tulevasi kosmoseteenuseid peaksid põhiliselt osutama kaubandusettevõtted, kellelt neid tuleks ka hankida, välja arvatud juhul, kui on hea põhjus seda mitte teha, näiteks käegakatsutavate julgeolekuriskide puhul; teeb ettepaneku kasutada Copernicuse ja Galileo määruste vahehindamist, et tagada erasektori suurem kaasatus teenuste hankimisse;
18. nõuab tungivalt, et komisjon määraks seoses Copernicuse andmetega võimalikult kiiresti kindlaks põhiliste avalike teenuste rolli (milliseid tooteid nad pakuvad avatud ja vaba juurdepääsu poliitika raames, millise menetluse korras võib lisada uusi tooteid) ja selle, mis tuleks jätta järgneva sektori ülesandeks; palub komisjonil hinnata vajadusi väga kõrge resolutsiooniga Maa seireandmete järele ELi sisetoimimise eesmärgil; on arvamusel, et selliseid andmeid tuleks hankida Euroopa kaubanduslikelt pakkujatelt, et asetada Euroopa tööstus kindlale positsioonile, mis võimaldaks müüki ülemaailmsetel kaubandusturgudel; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks samuti meetmeid hõlbustamaks kosmosepõhiste teenuste hankimist avaliku sektori ametiasutuste poolt, sealhulgas ergutades kommertskasutusele eelnevaid hankeid, et eelkõige toetada innovaatilisi VKEsid;
19. nõuab suuremaid jõupingutusi, et tõsta teadlikkust Euroopa kosmoseprogrammide võimalustest avaliku ja erasektori ning lõpptarbijate seas ning ergutada kosmoseandmete kasutamist avalikus sektoris ja äriringkondades; on arvamusel, et kasutajatele suunatud, probleeme lahendav lähenemisviis, mille puhul poliitilistele vajadustele vastavad asjakohased toimivad satelliidipõhised teenused, võib olla tulemuslik; soovitab komisjonil ergutada parimate tavade vahetamist, tuues eeskujuks näiteks Ühendkuningriigi programmi „Space for Smarter Government“; on arvamusel, et komisjon võib etendada tähtsat rolli avaliku sektori vajaduste koondamisel ja kasutajate nõudluse loomisele kaasa aitamisel;
20. hindab komisjoni, GSA, ESA, Copernicuse programmi teenuseosutajate, riikide kosmoseagentuuride ja muude huvirühmade pakutavaid mitmesuguseid teadlikkust suurendavaid meetmeid; toob parima tava edukate näidetena esile Euroopa kosmosepoliitika aastakonverentse, Euroopa kosmoselahenduste konverentse, kosmosepäevi, Euroopa kosmosenäitust, Galileo joonistusvõistlust, Euroopa satelliitnavigatsiooni võistlust ja konkurssi „Copernicus Masters“;
21. on arvamusel, et Copernicuse programmi edendamiseks ja turustamiseks tuleks teha rohkem jõupingutusi;
22. ergutab GSAd jätkama jõupingutusi Galileo ja EGNOSe edendamise ja turustamise vallas ning pakkuma teavet kasutajate vajaduste ning satelliitnavigatsiooni turu arengusuundumuste kohta;
23. on arvamusel, et komisjon peaks kaasama Copernicuse ja Galileo kosmoseandmete eeliste alase teadlikkuse suurendamisse liikmesriikides asuvate Europe Directi piirkondlike keskuste võrgustiku ning samuti toetama avaliku sektori ametiasutusi nende vajaduste kindlaks tegemisel;
Kosmos ELi poliitikavaldkondades
24. soovitab komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et Euroopa kosmoseprogrammide taristut ja nende teenuseid kasutatakse seotud poliitikavaldkondades ja programmides; on arvamusel, et komisjon peaks tugevdama sidet ELi kosmoseressursside ja tegevuse vahel sellistes poliitikavaldkondades nagu siseturg, tööstusbaas, töökohad, kasv, investeerimine, energia, kliima, keskkond, tervis, põllumajandus, metsandus, kalandus, transport, turism, digitaalne ühtne turg, regionaalpoliitika ja kohalik plaanimine; leiab, et selliste teemadega tegelemises nagu ränne, piirihaldus ja säästev areng peitub tohutu potentsiaal;
25. nõuab seepärast, et komisjon viiks läbi nn kosmosekontrolli kõigi olemasolevate ja uute poliitikaalgatuste puhul, et tagada ELi kosmoseressursside parim kasutus; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi kehtivad ELi õigusaktid ning hindaks, kas on vaja midagi muuta, et stimuleerida satelliitandmete ja -teenuste (GNSS, Maa seire, telekommunikatsioon) kasutamist, pakkuda sotsiaal-majanduslikke ja muid eeliseid ning viia kõigi uute õigusaktide puhul läbi nn kosmosekontroll;
26. ärgitab komisjoni uurima võimalusi Euroopa GNSSi ja Copernicuse kasutuselevõtuks liidu naabrus- ja arengupoliitikas ning koostööläbirääkimistel, mida peetakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
27. toonitab, et Euroopa GNSSi andmed on kriitilise tähtsusega suurema ohutuse ning intelligentsete transpordi ja liikluse juhtimissüsteemide tõhusa kasutamise seisukohast; osutab eCalli ja digitaalsete sõidumeerikute määrustele, mis aitavad edendada Galileo ja EGNOSe kasutuselevõttu; ergutab komisjoni tegelema muude asjakohaste kohaldamisaladega, millest oleks kasu ELi kodanike ohutuse ja turvalisuse seisukohast, näiteks hädaabikõne/-sõnumi asukoha kindlakstegemine; palub komisjonil võtta sellega seoses seadusandlikke meetmeid, et tagada GNSSi kiipseadmete ühilduvus Galileo/EGNOSega, eelkõige tsiviillennunduse ja elutähtsate taristute valdkonnas;
28. toonitab asjaolu, et kosmoseandmetel ja -teenustel võib olla oluline osa Euroopa asumisel juhtpositsioonile sellistes suurtes tehnoloogilistes trendides nagu asjade internet, arukad linnad, suurandmed ning ühendatud / isesõitvad sõidukid; tunneb sellega seoses heameelt Amsterdami deklaratsiooni üle, milles toonitatakse Galileo ja EGNOSe rolli;
Rahastamisvõimalused ja juurdepääs oskusteabele
29. toonitab, et tuleb tugevdada rahastamist järelrakenduste ja -teenuste väljatöötamiseks ning järgneva turu jaoks üldiselt; palub, et komisjon uuriks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal seda, kas oleks soovitav eraldada selleks otstarbeks suurem osa ELi kosmose-eelarvest;
30. toonitab, et kosmose järelsektori toetamiseks on ELi kasutada ulatuslikud rahastamisvõimalused (programm „Horisont 2020“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, COSME, EFSI jne); nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks neid vahendeid koordineeritult ja keskendatult ning sealhulgas nõuande- ja teavitusteenuseid hõlbustavalt; ergutab komisjoni samuti võtma kasutusele innovaatilisi ja paindlikke rahastamismehhanisme ning tegelema riskikapitali vähese kättesaadavuse probleemiga; toonitab vajadust pöörata erilist tähelepanu lihtsustatud rahastamisvõimalustele Euroopa idufirmade, mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks eelkõige eesmärgiga abistada neid edu saavutamisel turustamise varajastel etappidel;
31. nõuab tungivalt, et komisjon edendaks kosmoseettevõtete ja sh VKEde rahvusvahelistumist, parandades rahastamisvõimalusi, pakkudes piisavat toetust Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimeks ning võttes ka sihipäraseid ELi meetmeid, mis võimaldavad Euroopa sõltumatut pääsu kosmosesse;
32. soovitab tihedamalt siduda teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse arendamise programmide toetamise; on eelkõige arvamusel, et programmi „Horisont 2020“ innovatsioonipotentsiaali tuleks kosmosesektoris paremini ära kasutada; nõuab programmi „Horisont 2020“ kosmosega seotud teadusuuringute tulemuste puhul asjakohast strateegiat nende levitamiseks äriringkondades ning arvab, et see on vajalik tihedama koostöö edendamiseks ülikoolide ja eraettevõtete vahel, et töötada välja rakendusi ja teenuseid;
33. on veendunud, et kosmosetööstuse klastrid, inkubaatorid ja sarnased algatused aitavad toetada lahenduste turule viimist, stimuleerida innovatsiooni ning edendada kosmose- ja IKT- ning muude majandussektorite koostoimet; tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida teevad selles valdkonnas teatavad liikmesriigid ning ka ESA ettevõtlusinkubaatorid; arvab, et komisjon peaks lähtuma neist jõupingutustest ja töötama välja sidusa ELi strateegia, et toetada kosmosealast ettevõtlust ning töötada välja vahendid selle sidumiseks majandusega laiemalt; palub, et komisjon aitaks korrigeerida niisuguse tegevuse geograafilist tasakaalustamatust, mille puhul jäävad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid maha; toonitab vajadust tugevdada koostööd ning vahetada teavet ja parimaid tavasid ning jagada taristute võimalusi;
34. on arvamusel, et EL ja liikmesriigid peaksid koostöös erasektoriga suurendama jõupingutusi, et stimuleerida oskusi ja ettevõtlust ning meelitada kosmosesektorisse tehniliste kõrgkoolide üliõpilasi, noori teadlasi ja ettevõtjaid; on arvamusel, et see aitab säilitada juhtivat kosmoseteaduse alast suutlikkust ning ennetada väga haritud ja asjatundlike ekspertide lahkumist mujale maailma;
35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] ELT L 150, 20.5.2014, lk 72.
- [2] ELT L 122, 24.4.2014, lk 44.
- [3] ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.
- [4] ELT L 347, 20.12.2013, lk 1.
- [5] ELT L 123, 19.5.2015, lk 77.
- [6] ELT L 60, 28.2.2014, lk 1.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0534.
- [8] ELT C 227E, 6.8.2013, lk 16.
- [9] ELT C 380E, 11.12.2012, lk 1.
- [10] Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni tellimusel koostatud uuring „Space Market Uptake in Europe“, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A, 2016, ISBN 978-92-823-8537-1.