Resolutsiooni ettepanek - B8-0802/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-0802/2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK tapatalgute kohta Kongo idaosas

17.6.2016 - (2016/2770(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Mariya Gabriel, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Cristian Dan Preda, Joachim Zeller, Michael Gahler, György Hölvényi, Davor Ivo Stier, Theodor Dumitru Stolojan, Krzysztof Hetman fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0801/2016

Menetlus : 2016/2770(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0802/2016
Esitatud tekstid :
B8-0802/2016
Vastuvõetud tekstid :

B8-0802/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon tapatalgute kohta Kongo idaosas

(2016/2770(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) kohta, eriti 9. juuli 2015. aasta[1], 17. detsembri 2015. aasta[2] ja 10. märtsi 2016. aasta[3] resolutsioone,

–  võttes arvesse Kongo Demokraatlikku Vabariiki nimetatud ELi delegatsiooni avaldusi inimõiguste olukorra kohta riigis,

–  võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2014. aastal, mille nõukogu võttis vastu 22. juunil 2015. aastal,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Kongo DV kohta, eriti resolutsioone 2198 (2015) Kongo DV sanktsioonide uuendamise ja eksperdirühma mandaadi kohta ning 2277 (2016), millega uuendati ÜRO stabiliseerimismissiooni Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO) mandaati veel üheks aastaks,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 27. juuli 2015. aasta aastaaruannet inimõiguste olukorra kohta Kongo DVs,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 9. novembri 2015. aasta avaldust olukorra kohta Kongo DVs,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 9. märtsi 2016. aasta aruandeid ÜRO stabiliseerimismissiooni kohta Kongo DVs ning Kongo DV ja piirkonna rahu, julgeolekut ja koostööd käsitleva raamistiku rakendamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 23. mai 2016. aasta järeldusi Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning tema pressiesindaja avaldusi olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis, eriti 25. jaanuari 2015. aasta ja 12. oktoobri 2015. aasta avaldusi,

–  võttes arvesse ELi 21. oktoobri 2015. aasta kohapealseid avaldusi inimõiguste olukorra kohta Kongo DVs,

–  võttes arvesse Addis Abebas 2013. aasta veebruaris allkirjastatud Kongo DV ja piirkonna rahu, julgeolekut ja koostööd käsitlevat raamistikku,

–  võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse ELi suuniseid laste ja relvastatud konflikti kohta,

–  võttes arvesse 1981. aasta juuni inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Kongo DV on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et püsivad humanitaar- ja sõjalised kriisid Kongo DVs on juba kaasa toonud hinnanguliselt 5 miljoni inimese surma;

B.  arvestades, et julgeoleku- ja inimõiguste olukord Kongo DVs halveneb jätkuvalt riigi idaosas, kus jätkavad tegutsemist kümned relvarühmitised ning pidevalt tuleb teateid inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisest, muu hulgas tsiviilelanike vastu suunatud rünnakutest, laialt levinud seksuaalvägivallast ning laste süsteemsest värbamisest ka kasutamisest relvarühmitiste poolt;

C.  arvestades, et Põhja-Kivu provintsis jätkavad välismaised ja kohalikud relvarühmitised, sh Kongo sõjavägi (FARDC), tsiviilelanike massilist tapmist, sageli etnilistel põhjustel ja täiesti karistamatult;

D.  arvestades, et 2016. aasta mai alguses tapeti Benis jõhkralt enam kui 50 inimest, sh lapsi, nii et piirkonnas on alates 2014. aasta oktoobrist hukkunud enam kui 600 inimest; arvestades, et relvarühmitised on okupeerinud paljud külad riigi idaosas;

E.  arvestades, et üha enam avaldatakse rahulolematust president Kabila tegevusetuse ja vaikimisega nende hirmutegude valguses, mida väidetavalt panevad toime nii mässajate relvarühmitised kui ka riigi relvajõud;

F.  arvestades, et Kongo DV idaosa kriisile on vaja tingimata leida poliitiline lahendus, et tugevdada rahu ja julgeolekut riigis, aga ka Ida-Aafrika järvede piirkonnas üldiselt;

G.  arvestades, et humanitaarorganisatsioonide hinnangul vajab praegu abi 7,5 miljonit inimest; arvestades, et jätkuva konflikti ja sõjaliste operatsioonide tõttu on Kongo DVs 1,5 miljonit riigisisest põgenikku ja 500 000 inimest on olnud sunnitud riigist lahkuma;

H.  arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) on teatanud abitöötajate ja konvoide kasvavast röövimisest ja rünnakutest nende vastu, mis on sundinud humanitaarorganisatsioone abi kohaletoimetamisega viivitama ja oma tegevust peatama;

I.  arvestades, et koole kasutatakse jätkuvalt sõjalistel eesmärkidel, kas hõivamiseks või värbamiskohtadena;

J.  arvestades, et seoses seksuaalvägivallaga on ÜRO rõhutanud märkimisväärseid meetmeid Kongo ametivõimude poolt – muu hulgas on viimastel kuudel toimunud 20 kohtuprotsessi, mille käigus on vägistamises süüdi mõistetud 19 sõjaväe ohvitseri; arvestades, et seksuaalvägivalla näitajad on Kongo DVs siiski ühed kõrgemad maailmas;

K.  arvestades, et Kongo sõjavägi ja ÜRO stabiliseerimismissioon Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO) on piirkonnas kohal selleks, et säilitada stabiilsust, võidelda mässajate relvajõudude vastu ja kaitsta tsiviilelanikke;

L.  arvestades, et Kongo DV riiklikus soovituskavas 2014–2020, mida rahastatakse 620 miljoni euroga 11. Euroopa Arengufondist, peetakse esmatähtsaks valitsemise ja õigusriigi põhimõtte tugevdamist, sh kohtusüsteemi, politsei ja sõjaväe reforme;

M.  arvestades, et järgmised presidendi- ja parlamendivalimised peaksid toimuma 2016. aasta novembris ja need tähendavad president Kabila teise ja põhiseaduse järgi viimase ametiaja lõppu; arvestades, et oponendid on süüdistanud president Kabilat selles, et ta üritab valimisi edasi lükata ja kauemaks võimule jääda; arvestades, et see on tekitanud kogu riigis järjest suuremaid poliitilisi pingeid ning suurendanud rahutusi ja vägivalda;

N.  arvestades, et juurdepääs loodusvaradele ja nende kasutamine mängib jätkuvalt olulist rolli konfliktide õhutamisel Kongo DVs ja piirkonnas;

1.  tunneb sügavat muret Kongo DV idaosas valitseva julgeoleku- ja inimõiguste olukorra pärast, mis on jätkuvalt väga ebakindel ja hõlmab erinevate relvarühmitiste jätkuvaid rünnakuid tsiviilelanike vastu; rõhutab taas, et inimõiguste rikkumiste, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanijad ei tohi jääda karistuseta, ning nõuab, et Kongo DV ametivõimud ja rahvusvahelised partnerid käivitaksid Põhja-Kivu tapatalgute põhjaliku, sõltumatu ja läbipaistva uurimise;

2.  kordab üleskutset kõigile konfliktiosalistele lõpetada viivitamata vägivald, panna relvad maha, vabastada nende ridades olevad lapsed ning edendada dialoogi konfliktile rahumeelse ja jätkusuutliku lahenduse leidmiseks;

3.  tuletab lisaks meelde, et kõikide relvarühmitiste neutraliseerimine selles piirkonnas annab suure panuse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks, ning palub Kongo DV valitsusel seada see ja Põhja-Kivu alade turvalisus prioriteediks;

4.  tuletab Kongo valitsusele meelde tema kohustust tagada kogu riigis julgeolek ning kodanike kaitse; nõuab seetõttu, et ametivõimud võtaksid kõik vajalikud meetmed, et lõpetada püsiv konflikt Kongo DV idaosas ja taastada riigi autoriteet;

5.  võtab teadmiseks jõupingutused, mida Kongo ametivõimud on võitluses karistamatuse vastu teinud, ehkki edusammud on jätkuvalt liiga aeglased; rõhutab, et isikud, kes vastutavad inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise eest (sh laste röövimise ja värbamise eest relvastatud konflikti ning naiste- ja lastevastase seksuaalvägivalla eest), tuleb võtta vastutusele ja tuua kohtu ette; väljendab sellega seoses heameelt, et rahvusassamblee võttis 2015. aasta detsembris vastu seaduse, millega rakendatakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti;

6.  väljendab veel kord sügavat muret riigi ärevaks tegeva humanitaarolukorra pärast, mille on tekitanud eelkõige ägedad relvakonfliktid riigi idaosas; palub ELil ja liikmesriikidel jätkata abi andmist Kongo DV inimestele, et päästa elusid ja parandada elanikkonna kõige haavatavamate rühmade elamistingimusi;

7.  mõistab hukka kõik rünnakud humanitaartöötajate vastu ja humanitaarjuurdepääsu takistamise; nõuab, et kõik konfliktiosalised austaksid humanitaartöötajate sõltumatust, neutraalsust ja erapooletust;

8.  rõhutab, et valimiste edukas ja õigeaegne läbiviimine on riigi pikaajalise stabiilsuse ja arengu seisukohast otsustava tähtsusega; nõuab, et Kongo DV ametivõimud kohustuksid sõnaselgelt austama Kongo põhiseadust ja tagama keskkonna, mis soodustab läbipaistvaid, usaldusväärseid ja kaasavaid valimisi; rõhutab, et valitsus vastutab praeguse poliitilise kriisi süvenemise vältimise ning kodanike poliitiliste õiguste ja julgeoleku tagamise eest;

9.  tuletab meelde Kongo DV Cotonou lepingu alusel võetud kohustust austada demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtteid; nõuab, et EL tihendaks dialoogi Kongo DVga ja keskenduks arengukoostöös parema valitsemistava edendamisele ning nõrga sõjaväe-, politsei- ja kohtusüsteemi tugevdamisele riigis;

10.  palub rahvusvahelisel kogukonnal, eelkõige Aafrika Liidul, ELil ja Kongo DV naaberriikidel tagada püsiv poliitiline dialoog Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide vahel, et vältida ebastabiilsuse suurenemist; peab kahetsusväärseks, et rahu, julgeolekut ja koostööd käsitleva raamistiku rakendamisel on tehtud vähe edusamme, ning palub kõigil osapooltel stabiliseerimistegevusele aktiivselt kaasa aidata;

11.  palub ELil saata vaatleja hindama humanitaarolukorda ja teavitama rahvusvahelist kogukonda tapatalgutest;

12.  väljendab heameelt MONUSCO mandaadi pikendamise üle ja tema pädevuse suurendamise üle tsiviilkaitse valdkonnas, muu hulgas soopõhise vägivalla ja lastevastase vägivalla läbivates küsimustes; väljendab lisaks heameelt Maman Sambo Sidikou määramise üle ÜRO peasekretäri eriesindajaks Kongo DVs ja MONUSCO juhiks ning kinnitab taas oma täielikku toetust MONUSCO tugeva mandaadi täitmisele inimõiguste ja õigusriigi toetuseks;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile ning Kongo DV valitsusele ja parlamendile.