Resolutsiooni ettepanek - B8-0861/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-0861/2016
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK innovatsioonile suunatud koostoime kohta struktuurifondide, programmi „Horisont 2020‟ ja muude Euroopa innovatsioonifondide vahel

29.6.2016 - (2016/2695(RSP))

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Younous Omarjee, Merja Kyllönen, Jiří Maštálka, Ángela Vallina, Martina Michels fraktsiooni GUE/NGL nimel

Menetlus : 2016/2695(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0861/2016
Esitatud tekstid :
B8-0861/2016
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B8-0861/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon innovatsioonile suunatud koostoime kohta struktuurifondide, programmi „Horisont 2020‟ ja muude Euroopa innovatsioonifondide vahel

(2016/2695(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eelkõige selle artikleid 4, 162 ning 174–178,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus“)[1],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[2],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006[3],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil[4],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist[5],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006[6],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005[7],

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni äärepoolseimate piirkondade potentsiaali optimeerimise kohta struktuurifondide ja muude Euroopa Liidu programmide koostoimimise abil[8],

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise kohta liidus[9],

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta[10],

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse“,

–  võttes arvesse komisjoni 2014. aasta suuniseid „Koostoime võimaldamine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel“,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu (COP21) kokkulepet, mis sõlmiti 2015. aastal Pariisis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et programmitöö perioodil 2014–2020 kujutab ühtekuuluvuspoliitika endast jätkuvalt ELi peamist vahendit, mis hõlmab kõiki piirkondi, ja arvestades, et see on ainus fond, mis võimaldab rikkuse ümberjaotamist ELi piirkondade vahel ning mille eesmärk on suurendada majanduskasvu ja vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, mida teravdasid majandus- ja finantskriis ning kokkuhoiupoliitika;

B.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on rajatud oma kolme fondi – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi – omavahelisele seotusele, koos ühise strateegilise raamistiku alusel toimuva laiema kooskõlastamisega maaelu arengu jaoks toetust andva fondi ehk Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD) ning merendus- ja kalandussektoris toetust andva fondi ehk Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF);

C.  arvestades, et ühissätete määrusega kehtestati kõigile neile viiele fondile – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele – ühissätted, samas kui iga üksiku struktuuri- ja investeerimisfondi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi suhtes kohaldatavad eeskirjad põhinevad eraldi määrustel;

D.  arvestades, et hiljutise ühtekuuluvuspoliitika reformiga võeti kasutusele piiratud hulk eesmärke ja prioriteete, millega saavutati temaatiline keskendatus;

1.  tuletab meelde, et koostoimet ei tohi kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kõrvalekallutamiseks nende eesmärgist, milleks on territoriaalne, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus;

2.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on suurendada majanduskasvu ja vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, mida teravdasid majandus- ja finantskriis ning kokkuhoiupoliitika; taunib sellega seoses kindlalt majanduse juhtimise ja ühtekuuluvuspoliitika vahelist seost;

3.  kordab, et seosed ühtekuuluvuspoliitika ning muude ELi poliitikavaldkondade ja algatuste vahel on tugevnenud ühissätete määrusega kasutusele võetud ühises strateegilises raamistikus, seega kõigi selle vahendite ja eesmärkide kaudu, kaasa arvatud linnade tegevuskava, territoriaalne tegevuskava, investeerimine VKEdesse, eriti mikroettevõtetesse, arukas majanduskasv ja aruka spetsialiseerumise strateegiad, ning see peab aitama saavutada ühtekuuluvuspoliitika eesmärke;

4.  rõhutab, et ühissätete määrus, mis on seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, annab esmakordselt seadusliku volituse koostoime maksimeerimiseks mitte ainult nende kahe instrumendi vahel, vaid ka muude programmidega, nagu COSME, Erasmus+ ja Euroopa ühendamise rahastu; tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika uus raamistik on koondatud piiratud arvule poliitikaeesmärkidele ja neljale eelisvaldkonnale;

5.  rõhutab, et koostoime on ette nähtud juba strateegilisest planeerimistasandist alates ja seetõttu on vaja, et liikmesriigid teeksid algusest peale strateegilisi valikuid ja koostaksid kavasid, et võimalusi kindlaks teha ja luua; juhib tähelepanu sellele, et „Horisont 2020“ puhul tähendab see programmide rakendamist koostoimet soodustaval viisil, suurendades teadlikkust, jagades teavet, korraldades teabekampaaniaid ning tagades riiklike kontaktpunktide võimalikult head sidemed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklike ja piirkondlike poliitikajuhtide ja haldusasutustega;

6.  rõhutab, et aruka spetsialiseerumise strateegiate arendamine, kaasates selleks riiklikke või piirkondlikke korraldusasutusi ja sidusrühmi, näiteks ülikoole ja muid kõrgharidusasutusi ning sotsiaalpartnereid, on kasulikud piirkondadele ja neile liikmesriikidele, kes soovivad investeerida ERFi vahendeid teadusuuringutesse ja innovatsiooni;

7.  tunnistab finantsinstrumentide kui täiendava rahastamisvormi suuremat kasutamist liidu eelarves subsiidiumide ja toetuste kõrval; märgib, et finantsinstrumendid kujutavad endast alternatiivset ja täiendavat rahastamisviisi, kuid neid tuleks kasutada ainult niisuguste projektide puhul, mille puhul selline rahastamisvorm lisaväärtust annab ning avaliku sektori vahendite haldamise usaldusväärsust suurendab;

8.  palub komisjonil põhjalikult analüüsida rahastamisvahendite kasutamist käesoleva programmitöö perioodi algusest alates; rõhutab, et finantsinstrumendi hindamisel ei saa hindamise ainsaks kriteeriumiks olla võimenduslik mõõde; tuletab sellega seoses meelde täiendavuse kriteeriumi tähtsust ning vajadust hinnata instrumendi panust ELi ühtekuuluvuseesmärkide täitmisse, sest Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 175 lõik 3;

9.  kahetseb sellega seoses geograafiliste ja arengukriteeriumide puudumist EFSIs; rõhutab, et EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide poliitika (sealhulgas ühtekuuluvuse, maaelu arengu ja kalanduse valdkonnas) on suunatud erinevatele poliitikavaldkondadele ja institutsioonilistele tasanditele; rõhutab, et tuleks tagada kõigi ELi vahendite täielik kooskõla ja koostoime, et vältida kattumist või vastuolusid nende vahel või poliitika rakendamise eri tasandite vahel; kahetseb siinjuures, et EFSI loomine tõi kaasa Euroopa ühendamise rahastu ja programmi „Horisont 2020“ eelarve vähendamise, piirates nende võimalusi oma eesmärke saavutada ja näidates, et see fond ei ole ühitatav aluslepingutes sätestatud sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega;

10.  tuletab meelde, et programmi „Horisont 2020“ raames ei ole piisavalt vahendeid, eelkõige vähemarenenud ja kaugeimate piirkondade jaoks, ning et kvaliteetseks hinnatud projektid ei leia rahastamist; rõhutab, et tuleb leida alternatiivseid rahastamisvahendeid (näiteks võiks kvaliteetsetele „Horisont 2020“ projektidele anda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetust); teeb ettepaneku, et selliste projektide taset, mis programmi „Horisont 2020“ raames on kvaliteetseks hinnatud, tunnustataks juba eelnevalt, sest hindamiskriteeriumid vastavad ühissätete määruses asjaomase valdkondliku eesmärgi (st teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine) jaoks sätestatud kriteeriumidele;

11.  peab kahetsusväärseks ELi teadusfondide territoriaalset koondatust väikesele arvule riikidele ja ülikoolidele; nõuab niisugust teadus- ja innovatsioonipoliitikat, mis tagaks õiglase territoriaalse jaotuse ja ühtiks ka tegelikult ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega;

12.  palub komisjonil kiiresti koostada raamistik, mis toetaks ERFi ja EAFi tõhusat koostoimet;

13.  palub komisjonil algatada raamistiku loomine, mis võimaldaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ja meremajanduse kasvu strateegia koostoimet;

14.  tuletab meelde, et ühissätete määrus põhineb säästva arengu horisontaalsel eesmärgil, ning on sellega seoses veendunud, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muu ELi poliitika koostoimet tuleb tugevdada, eelkõige kooskõlas ELi taastuvenergia arendamise eesmärkidega, kaasa arvatud COP21 eesmärgid ning koostoime kõigi looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmist toetavate ELi fondidega;

15.  on veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Horisont 2020“ koostoime ei peaks hõlmama sõjalise eesmärgiga teadusuuringuid;

16.  rõhutab probleeme, mida kokkuhoiupoliitika ja eelarvepiirangud tekitavad riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele võimudele ELi fondide kaasfinantseerimismäära saavutamisel; palub komisjonil praegune kaasfinantseerimismäär läbi vaadata ja lubada ajutisi erandeid ELi liikmesriikidele ja piirkondadele, kellel on tõsiseid majanduslikke probleeme;

17.  nõuab seiresüsteemi loomist, et jälgida koostoime edukust, levitada parimaid tavasid ja saada kogemusi enne strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamist;

18.  palub komisjonil hinnata võimalust kohaldada avaliku sektori investeeringutele nn kuldreeglit, jättes avalikud investeeringud valitsemissektori eelarvepuudujäägi arvestusest välja ja võimaldades liikmesriikidel arendada avalikke investeeringuid, kaasa arvatud need, mida toetatakse ELi fondidest;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika