Menetlus : 2016/2773(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0892/2016

Esitatud tekstid :

B8-0892/2016

Arutelud :

PV 06/07/2016 - 5
CRE 06/07/2016 - 5

Hääletused :

PV 06/07/2016 - 6.12
CRE 06/07/2016 - 6.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0312

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 172kWORD 72k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0885/2016
4.7.2016
PE585.333v01-00
 
B8-0892/2016

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele


komisjoni 2017. aasta tööprogrammi kohta (2016/2773(RSP))


József Szájer fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2017. aasta tööprogrammi kohta (2016/2773(RSP))  
B8-0892/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm. Vanamoodi edasi minna ei saa“ (COM(2015)0610) ning selle I–VI lisa,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.  arvestades, et poliitilised prioriteedid peaksid olema vastavuses kasutada olevate rahaliste vahenditega;

B.  arvestades, et ELi poliitikal ja tegevusel, mis toimub koostöös liikmesriikidega ning kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, saab olla ja peab olema kriisidele reageerimisel tegelik mõju ning see peab aitama kodanikel kiirelt muutuvas ühiskonnas muutusi ette näha ja neile reageerida;

C.  arvestades, et EL peab halastamatu ülemaailmse konkurentsi tingimustes sihikindlalt taastama oma konkurentsivõimet, säilitades sellega oma sotsiaalse turumajanduse mudeli ja tagades säästva kasvu, et luua noorte kodanike järgmisele põlvkonnale töökohti, selle asemel et neile võlgu jätta;

Euroopa kriisidele Euroopa lahendused

1.  rõhutab, et ELi praegused kriisid vajavad Euroopa tasandi lahendusi, mis toetuvad kindlalt vastutustundlikule ja kõigiti demokraatlikule protsessile ning põhinevad ühenduse meetodil, millesse on kaasatud Euroopa Parlament ja milles tihedalt osalevad liikmesriikide parlamendid;

2.  tuletab meelde ELi kohustust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 5, mis käsitleb subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võtta õigusakte vastu ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui see on vajalik; usub seepärast kindlalt, et jõupingutused peavad olema keskendunud ainult kõige olulisematele prioriteedele, ning kutsub komisjoni üles hoiduma algatustest, mis ei ole hädavajalikud, et ELi tegevus keskenduks alati peamistele prioriteetidele, mis on kodanike otsestes huvides;

3.  rõhutab, et haldustakistused suurendavad ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja idufirmade kulusid ning takistavad innovatsiooni ja töökohtade loomist; palub seetõttu komisjonil võtta igakülgselt arvesse kodanike ja ettevõtete ootusi tõhusa avaliku halduse kui konkurentsvõime otsustava teguri suhtes;

4.  rõhutab, et ELi ees seisavad enneolematu intensiivsusega hübriidohud, ja palub komisjonil keskenduda teostatavatele meetmetele, et nende hübriidohtudega võidelda ning tugevdada ELi ja liikmesriikide, aga ka ELi partnerite ning eriti naabruskonna partnerite vastupanuvõimet;

5.  kinnitab ühenduse meetodi, seadusandliku protsessi läbipaistvuse, demokraatliku õiguspärasuse ning liikmesriikide parlamentide osaluse ja vastutuse olulisust;

Majanduse elavdamine

6.  tuletab meelde, et tööhõive on endiselt kõige tähtsam prioriteet ning EL vajab eesmärgipäraseid investeeringuid, et ergutada üleminekut innovaatilisele ja ressursitõhusale digitaalmajandusele, eesmärgiga Euroopa taasindustrialiseerida ja töökohad väljastpoolt Euroopat tagasi tuua, ning kinnitab otsustavalt, et ELi konkurentsipoliitika on Euroopa sotsiaalse turumajanduse toimimiseks otsustava tähtsusega;

7.  palub komisjonil esitada vajalikud abinõud, et tõhustada teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja loovust, mis on töökohtade loomise kesksed hoovad;

8.  palub komisjonil lihtsustada ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, mis koos intellektuaalomandi tõhusa kaitsega on hädavajalik uute toodete ja teenuste arendamise ja tootmise ergutamiseks;

9.  leiab, et üleilmselt konkurentsivõimeline, innovaatiline ja kodanikele suunatud digitaalne ühtne turg on ainus võimalik viis 21. sajandi vajadustele vastamiseks; palub seepärast komisjonil kasutada ühtse turu kogu potentsiaali, süvendada integratsiooni, eriti digitaalvaldkonnas, ning luua keskkond, mis toetab teiste seas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

10.  usub vahendite konsolideerimise võimalustesse, eelkõige juba olemasolevate eeskirjade rakendamise, võrdsete tingimuste kindlustamise ja ühtse turu eeliste täieliku ärakasutamise teel;

11.  rõhutab, et ELi majandusliku ja sotsiaalse tegevuskava tuumik peab sisaldama meetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks ja töökohtade loomise ergutamiseks, sh eriti noortele ja pikaajaliste töötutele, samal ajal suurendades investeeringuid haridussüsteemi, elukestvasse õppesse ja oskuste arendamisse;

12.  palub komisjonil tähelepanelikult jälgida kõikide finantsteenuseid ja maksustamist puudutavate õigusaktide korrektset ülevõtmist ja täielikku rakendamist ning rõhutab, et pangandusliidu väljakujundamiseks peavad riskivähendamismeetmed käima käsikäes riskijagamisstrateegiatega;

13.  palub komisjonil jätkata oma senist järjepidevat ja ranget võlgade, defitsiidi ja makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalvet, et jõustada stabiilsuse ja kasvu pakt ning ergutada majanduskasvu ja töökohtade loomist;

14.  on seisukohal, et investeeringute puudujäägi vähendamiseks Euroopas ja nõudluse toetamiseks tuleb ergutada majanduspoliitika tihedamat koordineerimist ning äärmiselt oluline on järgida ELi õiguse nõudeid, mis kehtivad Euroopa majanduse juhtimisel tehtavate otsuste demokraatliku vastutuse suhtes;

15.  toetab komisjoni võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega, mis kujutab endast kuni ühe triljoni euro suurust potentsiaalset tulu, samuti kavatsust esitada ettepanek äriühingu tulumaksu kohustusliku ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta;

Kliimamuutus ja energiajulgeoleku tagamine

16.  palub komisjonil võtta edasisi meetmeid energialiidu saavutamiseks, tagades sellega energiajulgeoleku ning kättesaadava ja säästva energia kõikidele kodanikele ja ettevõtetele;

17.  nõuab, et EL jätkaks võitlust kliimamuutuse algpõhjustega, tagades samal ajal oma tööstuse konkurentsivõime, ning kasutaks selleks energiastrateegiat ja kliimadiplomaatiat, mis tegeleb selle ülemaailmse probleemiga vastavalt Pariisi COP 21 kokkuleppele;

Rände- ja pagulaskriis

18.  nõuab, et komisjon tegeleks rändekriisi algpõhjustega, tugevdades koostööd rändevoogude transiidi- ja päritoluriikidega ning kasutades kõiki olemasolevaid poliitikavahendeid, et tagada nende riikide stabiliseerimine, taastamine ja areng;

19.  rõhutab vajadust luua süstemaatilised ja teostatavad programmid varjupaigataotlejate otseseks ümberasustamiseks ja ümberpaigutamiseks;

20.  on seisukohal, et komisjon peaks koostöös liikmesriikidega osutama humanitaarabi ning tagama põgenikelaagrites elamisväärsed tingimused, millele lisanduvad pikaajalised arenguprogrammid;

21.  tuletab meelde, et pagulaste tööturule integreerimist ja sotsiaalset kaasamist silmas pidades tuleb tagada tingimused varjupaigataotlejate tõhusaks vastuvõtmiseks, millega kindlustatakse inimlik kohtlemine ja turvalisus ning piisavad vahendid Euroopa piires;

22.  rõhutab, et rahvusvaheline ränne on ülemaailmne nähtus, mille ulatus, keerukus ja mõju üha kasvab, ning seetõttu ei peaks pagulaste kaitse eest senisest enam vastutust võtma mitte üksnes kogu EL, vaid samavõrd ka rahvusvaheline üldsus, arvestades et vastutus jaguneb praegu maailma mastaabis ebavõrdselt; tuletab meelde, et tegemist on rahvusvahelise üldsuse jagatud vastutusega, mida on võimalik vajalikul määral ja jätkusuutlikult korraldada ainult kõikide rahvusvaheliste osalejate kooskõlastatud ja otsusekindla tegevuse abil; palub komisjonil sellega seoses algatada tihedas koostöös asjaomaste rahvusvaheliste osalejatega mõttevahetuse rahvusvahelise õigusraamistiku, sealhulgas 1951. aasta Genfi konventsiooni läbivaatamise võimaluste üle, et kohandada seda enneolematule üleilmsele rände- ja pagulaskriisile, millega EL ja maailm praegu kokku puutuvad;

Stabiilsus ja ELi kodanike julgeolek

23.  usub kindlalt, et EL koostöös liikmesriikidega peaks olema suuteline haldama ühiselt Euroopa turvalisi välispiire, et kindlustada ELi ja Schengeni ala turvalisus;

24.  on seisukohal, et terrorismi ja radikaliseerumise ohtudega võitlemiseks peab komisjon tähelepanelikult jälgima terrorismi eri tahkudele suunatud meetmete ülevõtmist ja rakendamist, mis ulatuvad toimivast politsei- ja õigusalasest koostööst kuni teabevahetuseni riiklike ametiasutuste vahel ning Europoli ja Eurojusti kaudu ning ettepanekuteni võidelda kujunevate suundumustega terrorismi rahastamisel;

25.  on seisukohal, et komisjon peaks keskenduma juba vastuvõetud õigusakti ettepanekute rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu julgeolekupaketi rakendamisele; on arvamusel, et julgeoleku tegevuskava tuleks regulaarselt ajakohastada, et võtta arvesse kõiki toimivaid meetmeid, mida on vaja ELi kodanike turvalisust ohustava tõsise ja pidevalt muutuva terrorismiohuga võitlemiseks;

26.  märgib, et sise- ja välisjulgeoleku piirid muutuvad üha hägusemaks, mis tähendab, et komisjon peab täitma oma osa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamisel, mis ei saa jääda ELi integratsiooniprotsessi kõige nõrgemaks lüliks;

Laiahaardeline välistegevuse kava naabruskonna ja ülemaailmse süsteemi suhtes

27.  on seisukohal, et EL peab tugevdama oma rolli ülemaailmse jõuna, ning palub seepärast komisjonil kasutada kõiki ELi välistegevuse vahendeid selleks, et saavutada nii tõhusam ülemaailmne juhtimine kui ka laialdane lähenemine paremate standardite osas;

28.  usub, et praegune julgeolekukeskkond nõuab, et Euroopa kaitsmine kujuneks täiemahuliseks poliitikavaldkonnaks, mis tagaks kõikidele liikmesriikidele võrdse julgeolekutaseme ja pööraks võrdset tähelepanu nende kõikide julgeolualastele muredele; on arvamusel, et olemasolevad struktuurid, mehhanismid ja vahendid peavad reaalselt toimima hakkama;

29.  palub komisjonil jätkata:

–  stabiilsuse ja jõukuse edendamist ELi naabruskonnas algatuste abil, millega tugevdatakse arengut, demokraatiat, head valitsemistava ja õigusriiki;

–  laienemisläbirääkimiste protsessi, tugevdades kandidaatriikides sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku stabiilsust ning demokraatiat;

–  arengukoostöö poliitika kujundamist tõhusamaks, paremini koordineerituks ja muude ELi välistegevuse vahenditega kooskõlas olevaks;

–  säästva arengu tegevuskava 2030 ja poliitikavaldkondade arengusidususe integreerimist ELi välis- ja sisepoliitikasse;

–  arengu- ja julgeolekupoliitika sidususe ja järjepidevuse tagamist, sest need on omavahel seotud, teineteisest sõltuvad ja teineteist tugevdavad;

–  partnerluse tugevdamist Aafrika riikidega, eelkõige uue laiahaardelise Cotonou-järgse lepingu abil, et tulla toime kõikide praeguste probleemküsimustega;

–  kaubanduse arendamist olulise vahendina, mille abil suurendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, tugevdades samas konkurentsivõimet ning edendades ELi standardeid, inimõigusi ja säästvat arengut; liidu kaubanduse kaitsevahendite kaasajastamist;

Vahendid tegutsemiseks

30.  on seisukohal, et EL peab oma rahastamist reformima, et kiiresti mobiliseerida vajalikke vahendeid; on arvamusel, et selleks peaks komisjon kaaluma täiendavate tegelike omavahendite kasutuselevõttu, et muuta ELi eelarve stabiilsemaks, jätkusuutlikumaks ja ennustatavamaks, parandades ühtlasi selle läbipaistvust kodanike jaoks ning järgides kõikehõlmavuse põhimõtet;

31.  peab vältimatuks iga-aastase finantsraamistiku piirmäärade suurendamist ja selle paindlikkumaks muutmist, et kohandada seda oludele, mida ei olnud 2013. aastal võimalik ette näha; on veendunud, et komisjon peab selles osas otsustavalt edasi liikuma;

32.  rõhutab, et ELi eelarvevahendite haldamisel tuleb pöörata suurt tähelepanu tulemuslikkusele ja kulutõhususele, kindlustades samal ajal kooskõla ELi finantshuvidega ja nende kaitse;

33.  on seisukohal, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) tuleb ellu rakendada, et kõikidel liikmesriikidel oleks võimalik teha mahukaid strateegilisi investeeringuid;

34.  leiab, et EL peaks koguma vahendeid selliste probleemide lahendamiseks nagu noorte suur tööpuudus või pagulaskriisi sise- ja välismõõde;

35.  on seisukohal, et komisjon peaks alustama 2020. aasta järgse kaasajastatud ühtekuuluvuspoliitika ettevalmistamist, säilitades selle olemuse investeerimisvahendina ELi kõikide piirkondade jaoks; on arvamusel, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, EFSI ja muude ELi rahastamisvahendite koostoimet tuleks suurendada, et kiirendada arukat, keskkonnahoidlikku ja kaasavat majanduskasvu, mis põhineb toetuste ja rahastamisvahendite jätkusuutliku tasakaalu väljakujundamisel;

Demokraatia tugevdamine

36.  kinnitab otsustavalt, et praeguste probleemide taustal on erakordselt tähtis hoida alal ELi ühiseid demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi väärtusi ning tihendada veelgi koostööd ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel;

37.  on seisukohal, et EL peaks kasutama ühist tegevust ELi kodanike teavitamiseks nende õigustest ja kohustustest ning ergutama neid, eriti nooremat põlvkonda, poliitilises elus aktiivselt osalema;

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika