Resolutsiooni ettepanek - B8-0893/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-0893/2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK komisjoni 2017. aasta tööprogrammi strateegiliste prioriteetide kohta

4.7.2016 - (2016/2773(RSP))

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele

Enrique Guerrero Salom, Maria João Rodrigues fraktsiooni S&D nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0885/2016

Menetlus : 2016/2773(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0893/2016

B8-0893/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2017. aasta tööprogrammi strateegiliste prioriteetide kohta

(2016/2773(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud poliitilisi suuniseid pealkirjaga „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“, mida esitles Jean-Claude Juncker 15. juulil 2014. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm. Vanamoodi edasi minna ei saa“ (COM(2015)0610) ning selle I–VI lisa,

–  võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet,

–  võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi koondaruannet, mis täiendab käesolevat resolutsiooni parlamendikomisjonide vaatepunktist ja mida komisjon peaks oma 2017. aasta tööprogrammi kavandamisel ja vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse võtma,

–  võttes arvesse oma 28. juuni 2016. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi referendumist tuleneva otsuse kohta EList lahkuda[1],

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. oktoobri 2016. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee panust komisjoni 2017. aasta tööprogrammi,

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuli 2016. aasta avaldust komisjoni 2017. aasta tööprogrammi kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.  arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsess on toonud Euroopasse rahu ning aidanud aastakümneid tagada turvalisuse ja heaolu;

B.  arvestades, et Euroopa seisab hetkel silmitsi paljude üldiste ja üleilmsete probleemidega ning ühtlasi tuleb tal tegeleda suure hulga kodanike üha suureneva pettumuse ja usalduse kadumisega seoses ebastabiilsete tulevikuväljavaadete ja puuduvate võimalustega, ning arvestades, et kodanikud ootavad, et poliitikakujundajad nendele probleemidele reageeriksid; arvestades, et kui soovime, et Euroopa integratsiooni saadaks edu, ei tohi seda vaid ainuüksi majandusliku projektina käsitleda; arvestades, et eurooplaste südamed tuleks aega kaotamata Euroopa integratiooniprojekti jaoks tagasi võita ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

C.  arvestades, et samaaegsete kriiside lahendamiseks ELis on tarvis mõjusaid üleeuroopalisi lahendusi, mis kinnistuksid ühenduse meetodi abil kindla osana demokraatlikumasse protsessi, kuhu tuleb kaasata täielikult ka Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid;

D.  arvestades, et ELi puhul on tegemist meie kõigi ühise majaga ning liit peab oma kodanikele tagama turvalise kodu ja stabiilse majanduskeskkonna koos kõigile tõeliselt võrdsete võimalustega; arvestades, et jätkusuutlikkus ja majanduskasv ei välista teineteist ja neil võib olla vastastikune tugevdav mõju; arvestades, et on tähtis lõpetada pikaajaline majanduskriis ELis ja saavutada edu sotsiaalvaldkonnas, suurendades selleks järk-järgult jätkusuutlikke investeeringuid, vähendades ebavõrdsust ja töötades välja paremad poliitilised meetmed, eelkõige siseturu tugevdamise ning majandus- ja rahaliidu lõpuleviimise kaudu;

E.  arvestades, et ühendusena, mis põhineb ühistel väärtustel ning kus me oma traditsioonide ja ajaloo rikkust ja mitmekesisust hindame, teeme otsuse ühise tuleviku kasuks; arvestades, et meie soov on, et Euroopa täidaks oma rolli ja võetud kohustusi rahvusvahelisel tasandil ning kohustuks seejuures järgima solidaarsuse ja mitmepoolsuse põhimõtet, osalema välispartnerlustes ning toetaks lähenemist paremate standardite saavutamise suunas; arvestades, et tahame kindlustada ühise rahu-, heaolu- ja demokraatiaprojekti jätkumise, et luua kõikidele põlvkondadele parem tulevik;

Euroopa kodanike töö- ja elutingimuste parandamine

1.  tuletab meelde, et Euroopa majanduse taastumine on siiani olnud tagasihoidlik ja ebaühtlane, sest paljudes liidu piirkondades on töötus, vaesus ja ebavõrdsus endiselt lubamatult kõrgel tasemel ning noorematel põlvkondadel puuduvad sageli tulevikuväljavaated; rõhutab, et EL peab seetõttu tegema pingutusi sellise dünaamilise ja kaasava tööturu suunas, mis moodustab osa Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudelist, mis omakorda aitab parandada kodanike elu- ja töötingimusi nende päritolukohas ning võimaldab õiglast liikuvust, austades kõigis liikmesriikides ELi ühe peamise põhimõttena tööliste vaba liikumise põhimõtet; on arvamusel, et kõik ELi kodanikud peaksid saama arvestada õiglaste töötingimustega, Euroopa tervishoiu- ja tööohutusstandardite järgimisega täies ulatuses ja juurdepääsuga heatasemelisele haridusele, sotisaalkaitsele ja olulistele töö- ja eraelu tasakaalu võimaldavatele teenustele;

2.  palub seetõttu komisjonil toetuda jätkuvale avalikule arutelule ja parlamendi tulevasele raportile, et esitleda kooskõlas aluslepingute eesmärkide ja põhiõiguste hartaga ambitsioonikat Euroopa sotsiaalõiguste samba ettepanekut, mis tuleb üle kanda konkreetsetesse algatustesse:

  –  edendada alushariduse, lastehoiu ja tervishoiuteenuste kättesaadavust, taskukohasust ja kvaliteeti, sest see aitab olulisel määral tagada, et ükski laps ei jääks hooleta; komisjon peaks seega kaaluma uute meetmete võtmist sotsiaalsete investeeringute ergutamiseks ning eelkõige laste vaesuse vähendamiseks lastegarantii kasutusele võtmise kaudu;

  –  kaotada oskuste nappus ning tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele;

  –  vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja edendada kvaliteetsete töökohtade loomist, eelkõige noortele ja pikaajalistele töötutele;

  –  leida lahendus töö- ja eraelu tasakaalu ning soolise palgaerinevuse ja pensionilõhe probleemile, sh uute seadusandlike ettepanekute esitamise teel rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi, hoolduspuhkuse direktiivi ja isapuhkuse kohta;

3.  rõhutab, et komisjon peaks jälgima, ergutama ja toetama liikmesriike, et nad kasutaksid tõhusalt ja mõjusalt rahalisi vahendeid noorte tööhõive suurendamiseks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks, eriti kõrge töötuse tasemega piirkondades, noorte tööhõive algatuse, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimispanga rahastatavate programmide kaudu;

4.  rõhutab, et komisjon peaks koostöös liikmesriikide ja tööturu osapooltega süvendama ka sotsiaaldialoogi Euroopas, et paremini ühitada tööturg ja sotsiaalkaitse süsteemid, mis aitaks leida lahendusi sotsiaalsele ebavõrdsusele ning globaliseerumise ja digiteerimisega kaasnevatele uutele probleemidele;

5.  rõhutab, et komisjon peaks tagama diskrimineerimiskeelu põhimõtte ja kõikidele töötajatele samal töökohal võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte järgimise, sõltumata töösuhte aluseks olevast lepingust, k.a liikuvad töötajad ja lähetatud töötajad;

Majanduse elavdamise ja pikaajalise konkurentsivõime tugevdamine eesmärgiga luua töökohti, parandada elatustaset ja saavutada heaolu

6.  on veendunud, et EL võiks olla juhitval kohal maailmas, kui ta kasutaks täielikult ära oma ühtse turu võimalused ja ergutaks ettevõtlust, õiglast konkurentsi ja investeeringuid innovatsiooni;

7.  nõuab, et algatataks uuesti Euroopa 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegia koos tegelike tulevikku suunatud eesmärkidega, eelkõige edendada sotsiaalse turumajanduse mudelit ja saavutada laialdane üldine heaolu; on veendunud, et tööhõive suurendamine on endiselt kõige tähtsam prioriteet ning EL vajab eesmärgipäraseid investeeringuid, et ergutada üleminekut innovaatilisele ja ressursitõhusale digitaalmajandusele eesmärgiga Euroopa taasindustrialiseerida;

8.  palub komisjonil töötada välja uus ambitsioonikas tööstusstrateegia, mille aluseks oleks ringmajanduse pakett ja mis viimast täiendaks; rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamiseks, ökoinnovatsiooniga tegelevate VKEde tegevuseks, teadustegevuseks ja hariduse edendamiseks on tarvis era- ja avaliku sektori lisainvesteeringuid;

9.  palub komisjonil esitada rohkem meetmete ettepanekuid, mis toetaksid teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, kultuurilist mitmekesisust ja loovust kui peamisi töökohtade loomist hoogustavaid tegureid, pidades samal ajal silmas, et ettevõtjate, eelkõige VKEde, juurdepääs kapitalile on ülioluline, et ergutada arengut ning uute toodete tootmist ja teenuseid nii traditsioonilistes kui ka kujunemisjärgus olevates sektorites ning kaitsta tõhusalt intellektuaalomandi õigusi;

10.  on arvamusel, et ühtsel turul on vajalik edasine integratsioon, eriti digitaalvaldkonnas, see aitaks luua tarbijate ja VKEde jaoks õiglase keskkonna ja kõrvaldada õigustamata takistused; on täielikult veendunud, et üleilmselt konkurentsivõimeline, innovaatiline ja kodanikele suunatud digitaalne ühtne turg on üks võimalusi 21. sajandi väljakutsetele reageerimiseks; on arvamusel, et majanduskasvu saaks ELis suurendada reisi- ja turismisektori võimaluste täieliku ärakasutamise teel, ning rõhutab, et komisjon peab võtma endale juhtiva rolli konkurentsivõime, digiteerimise, hea valitsemistava, oskuste ja kvalifikatsioonide ning turismisektoris jätkusuutlikkuse ja ühenduvusega seotud prioriteetide arvesse võtmise tagamisel kõikides poliitilistes raamistikes;

11.  eeldab, et komisjon kasutab kõiki oma volitusi ja pädevusi, et toetada üleminekut paremale kasvumudelile, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu põhimõtetega, seejuures tuleb arvestada ka selle arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet;

Kliimamuutus ja energiajulgeoleku tagamine

12.  viitab sellele, et energialiidu väljakujundamiseks tuleb jõupingutusi intensiivistada, et kõigile kodanikele ja ettevõtjatele oleks võimalik tagada energiajulgeolek ja taskukohane, jätkusuutlik energiavarustus, seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata kütteostuvõimetuse vastasele võitlusele;

13.  tõstab esile inim- ja majandustegevuse mõjusid kliimakatastroofidele Euroopas; rõhutab, et tuleb jätkata kliimamuutuse algpõhjustega tegelemist ja selleks on vajalik ambitsioonikas kliimastrateegia, mis sisaldaks ka energiatõhususe meetmeid;

14.  nõuab, et EL seaks endale ÜRO kliimamuutuste konverentsil Pariisis allkirjastatud kokkuleppe raames auahnemad eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamise ning taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas 2020. aasta järgseks perioodiks;

15.  palub komisjonil töötada välja energia- ja kliimadiplomaatia ühisstrateegia, kus need üleilmsed probleemid käsitlemist leiaksid;

16.  palub komisjonil koordineerida jõupingutusi fossiilkütuste toetamise järkjärguliseks kaotamiseks;

Ühtne reageerimine pagulaste suurenevale sissevoolule

17.  on arvamusel, et Euroopa Liit peab töötama välja konkreetsed lahendused, et pagulaskriisiga rahvusvahelise õiguse kohaselt toime tulla, tegeledes eelkõige rändekriisi algpõhjustega, tugevdades koostööd rändevoogude transiidi- ja päritoluriikidega ning kasutades kõiki olemasolevaid poliitikavahendeid, et tagada nende riikide stabiliseerimine, taastamine ja areng;

18.  ergutab komisjoni koostöös liikmesriikidega osutama vajalikku humanitaarabi ning tagama põgenikelaagrites elamisväärsed tingimused, millele lisanduvad pikaajalised arenguprogrammid, eelkõige hariduse valdkonnas;

19.  juhib tähelepanu sellele, et ELi varjupaiga- ja rändepoliitika ei täida oma eesmärki ja seda tuleb ELi toimimise lepingu artikli 80 alusel põhjalikult muuta; viitab sellele, et ükski Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform ei tohiks endaga kaasa tuua ELis kehtiva varjupaigaõiguse kaitsetaseme vähenemist; palub komisjonil seista hea varjupaigataotlejate õiglase jaotamise eest liikmesriikide vahel ja asendada kehtiv Dublini süsteem, sest see on vananenud;

20.  nõuab, et viivitamata tuleb luua süstemaatilised ja teostatavad programmid varjupaigataotlejate otseseks ümberasustamiseks ja -paigutamiseks;

21.  nõuab, et ELis loodaks tingimused varjupaigataotlejate hästikorraldatud vastuvõtmiseks, mis tagaks nende turvalisuse ja inimliku, soopõhise kohtlemise, pöörates erilist tähelepanu haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste vajadustele; rõhutab ühtlasi, et pagulaste tööturule integreerimiseks ja sotsiaalseks kaasamiseks, mille kaudu tagatakse juurdepääs haridusele, tervishoiuteenustele ja sotsiaalkaitsele, tuleb eraldada piisavalt vahendeid; tõstab sellega seoses esisel vajadust eraldada rohkem rahalisi vahendeid Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise raames;

22.  palub komisjonil esitada ettepanekud tõelise ELi majandus- ja seadusliku rände poliitika kujundamiseks, mis toetuks olemasolevatele vahenditele üliõpilaste, teadlaste ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks, ning esitada pikemas perspektiivis ettepanekud üldisemate eeskirjade kehtestamiseks, mis põhinevad nende kolmandate riikide kodanike võrdsel kohtlemisel liitu sisenemisel ja seal elamisel, kes otsivad ELis tööd, et täita liidu tööturul välja selgitatud tühjad kohad;

23.  on arvamusel, et rahvusvaheline ränne on ülemaailmne nähtus, mille ulatus, keerukus ja mõju üha kasvab ning seetõttu peavad EL ja rahvusvaheline üldsus selles valdkonnas vastavalt vastutuse võtma;

Kodanike julgeolekuga seotud murede lahendamine

24.  rõhutab, et sise- ja välisjulgeolek on järjest enam omavahel seotud;

25.  nõuab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loomise ettepaneku vastuvõtmisest tulenevalt tungivalt, et komisjon tagaks, et amet hakkaks kiiresti tööle ning et sellele eraldataks vajalikud inim- ja logistilised ressursid, et kaitsta ELi ja viia Schengeni ala väljakujundamine lõpule koos kõikide ühineda soovivate liikmesriikide ühinemisega;

26.  palub terrorismi- ja vägivaldse äärmusluse ohu vältimiseks, et komisjon jälgiks tähelepanelikult ELi terrorismivastaste meetmete ülevõtmist ja rakendamist, mis hõlmab tõhusat politsei- ja õiguskoostööd, teabe õigeaegset jagamist riikide ametiasutuste vahel ning Europoli ja Eurojusti kaudu ja meetmeid, millega võideldakse terrorismi rahastamise uudsete suundumuste vastu; rõhutab peale selle, et komisjon peaks nende liikmesriikide suhtes, kes ELi sellealaseid õigusakte – eelkõige tõhusa teabevahetuse osas – ei täida, algatama rikkumismenetluse;

27.  kutsub komisjoni üles koondama teadmisi ning tehnilisi ja rahalisi vahendeid, et tagada ELi tasandil heade tavade koordineerimine ja vahetus võitluses vägivaldse äärmusluse ja terroristliku propaganda, äärmusvõrgustike ning terroriorganisatsioonidesse uute liikmete värbamise vastu nii interneti kaudu kui ka väljaspool seda, keskendudes eelkõige ennetus-, integratsiooni- ja taasintegratsiooni strateegiatele;

28.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid juba vastu võetud julgeolekualaste õigusaktide täieliku rakendamise; kordab, et nõuab ELi terrorismivastase võitluse strateegia põhjalikku hindamist, mille puhul analüüsitakse nii vastuvõetud meetmete rakendamist kui ka nende mõjusust; loodab, et komisjon ajakohastab julgeoleku tegevuskava, mis on vajalik suureneva terrorismisohu tõttu;

29.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud, millest ta on teada andnud ja mis puudutavad Europoli raames loodava Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse asjakohast õiguslikku alust, olemasolevate teabesüsteemide parandamist ja arendamist, teabepuudujääkide kõrvaldamist ja koostalitluse rakendamist ning ELi tasandil toimuvat kohustuslikku teabevahetust, millega kaasnevad nõutavad andmekaitsemeetmed;

Naaberriike ja globaalset süsteemi hõlmava laiaulatusliku välistegevuse kava rakendamine

30.  tunneb heameelt selle üle, et esitati ELi üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, millega määratletakse ELi kui geopoliitilise osaleja roll kiiresti muutuvas maailmas, ning loodab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus võtavad sidusalt kasutusele kõik ELi välistegevuse vahendid, et saavutada parem ülemaailmne juhtimine, paremate standardite ulatuslik rakendamine, suurem julgeolek ja inimõiguste suurem austamine kogu maailmas; rõhutab, et selleks tuleks ELi välispoliitilises tegevuskavas seada esmatähtsalt kohale järgmised elemendid:

–  ELi naabruses stabiilsuse ja jõukuse soodustamine algatuste kaudu, millega toetatakse arengut, demokraatiat, head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtet, tugevdatakse tsiviilkonfliktide ennetamist ja lepitusmeetmeid, julgeolekudialoogi ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika meetmeid, kaasates asjakohaselt ka NATOt, mis jääb selle liikmesriikidele nende kollektiivse kaitse aluseks ja selle rakendamise kohaks;

–  komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja abil ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika taaselustamine, mis ei saa enam olla ELi integratsiooniprotsessi nõrgim lüli; tagamine, et olemasolevad struktuurid, mehhanismid ja vahendid rakendatakse tööle;

–  laienemisläbirääkimistega edasiminek, tugevdades kandidaatriikides sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku stabiilsust ning demokraatiat, tegemata Kopenhaageni ühinemiskriteeriumides järeleandmisi;

–  arengukoostööpoliitika muutmine tõhusamaks, paremini koordineerituks ja muude ELi välistegevuse vahenditega kooskõlas olevaks, pidades kinni selle esmasest eesmärgist, mis on sõnastatud Lissaboni lepingus, ning sidususe ja järjepidevuse tagamine arengu- ja julgeolekupoliitika vahel, sest need on omavahel seotud, teineteisest sõltuvad ja teineteist tugevdavad;

–  säästva arengu tegevuskava 2030 ja poliitikavaldkondade arengusidususe integreerimine ELi välis- ja sisepoliitikasse; nõuab, et komisjon esitaks aruande kava kohta, mis on seotud tegevuskava 2030 rakendamise, järelevalve, järelmeetmete ja inkorporeerimisega;

–  kaubanduse arendamine olulise vahendina, millega suurendada majanduskasvu, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet ning edendada inimõiguste ja säästva arenguga seotud ELi standardeid; liidu kaubanduse kaitsevahendeid tuleb nüüdisajastada ja kindlalt rakendada ning vajaduse korral tuleb kasutada ebastandardseid meetodeid;

–  leida lahendused, kuidas vältida hübriidohte ning suurendada ELi ja liikmesriikide ning – eelkõige ELi naabruses asuvate – ELi partnerite vastupidavust;

–  rahvusvaheliste kultuurisidemete strateegia elluviimine, mis on oluline nn pehme diplomaatia vahend, millega parandada suhteid ELi partnerriikidega ning toetada kaasavat majanduskasvu ja töökohtade loomist;

Õiglane maksupoliitika piisavate vahendite tagamiseks

31.  rõhutab, et kunagi varem pole olnud nii pakilist vajadust tõhustada võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, mis võib suurendada riikide eelarvetulusid kuni 1 triljoni euro võrra; on seisukohal, et neid vahendeid oleks võinud kulutada selleks, et investeerida tulevikku, suurendada tööhõivet ja vähendada ebavõrdsust;

32.  rõhutab, et komisjon peab viivitamata jätkama tööd selle tagamiseks, et kasumit maksustatakse Euroopas riigis, kus toimub tegelik majandustegevus ja luuakse väärtust; ELi peaks töötama selle nimel, et kehtestada kohustuslik äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, suurendama jõupingutusi maksualaste riigiabieeskirjade rikkumise uurimiseks, kohaldama eelotsuste kasutamise ja läbipaistvuse ühtseid eeskirju ning järgima kindlaks määratud ühist eesmärki kaotada maksuparadiisid;

33.  kutsub komisjoni üles lisama maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastasesse võitlusesse välismõõtme, millega vältida, et kasum viiakse EList ilma maksustamata välja, ning võidelda kolmandatest riikidest pärit ebaseaduslike kapitalivoogude vastu, mis takistavad arengut ja ohustavad vaesusevastast võitlust;

ELi eelarve ja rahastamisvahendite tugevdamine

34.  on seisukohal, et tulemuslikuks tegutsemiseks vajab EL uut finants- ja eelarvestrateegiat; on seisukohal, et selleks peaks komisjon kavandama meetmed, mis tuginevad järgmistele põhimõtetele ja elementidele:

–  asjakohaste vahendite kiire kasutuselevõtmine; tingimata tuleb reformida liidu rahastamise süsteemi, tugevdades tõelisi omavahendeid või võttes kasutusele uued omavahendid, nagu finantstehingute maks, reformitud ELi heitkogustega kauplemise süsteem, süsinikdioksiidi maksustamine või hargmaiste ettevõtjate maksustamine, et muuta ELi eelarve stabiilsemaks, jätkusuutlikumaks ja eelarvevahendid paremini prognoositavaks; seejuures tuleb kinni pidada kõikehõlmavuse põhimõttest ja suurendada läbipaistvust;

–  maksimaalsete tulemuste saavutamiseks tuleb ELi eelarveinstrumentide haldamisel pöörata suurt tähelepanu tulemuslikkusele ja kulutõhususele ning tagada samas kooskõla ELi finantshuvidega ja nende huvide kaitse;

–  EL peaks võtma meetmeid ressursside koondamiseks, et lahendada järgmised probleemid: noorte suur töötus ja pikaajaline töötus, vaesus, sotsiaalne tõrjutus ning pagulaskriisi sise- ja välismõõde;

–  kõigest kaks aastat pärast rakendamise algust on mitmeaastane finantsraamistik saavutanud oma piirid; kui mitmeaastast finantsraamistikku põhjalikult ei muudeta, ei ole ELi eelarvest peale selle võimalik katta ei lisarahavajadusi, rahastada uusi poliitilisi prioriteete ega vältida uut maksekriisi; palub komisjonil esitada mitmeaastase finantsraamistiku toimimise läbivaatamise tulemused enne 2016. aasta lõppu, teha otsustavaid samme mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade ülespoole korrigeerimiseks ja suurendada selle paindlikkust, et võtta meetmeid seoses olukordadega, mida 2013. aastal ei osatud ette näha;

–  Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tuleb hallata nii, et selle täiendavus oleks maksimaalne, et see annaks kõikidele liikmesriikidele võimaluse teha suuremaid strateegilisi investeeringuid ja et oleks tagatud, et investeeringute rahastamine aitab majandust ja ühiskonda säästvamaks muuta; EFSI valitsemist tuleks reformida, et suurendada aruandekohustust ja selle vahendi demokraatlikku kontrolli; komisjoni ettepanek EFSI järgmise etapi kohta peaks põhinema neil eesmärkidel;

–  ühtekuuluvuspoliitika tulemuslik rakendamine 2014.–2020. aastal peaks hõlmama ka ettevalmistusi selle 2020. aasta järgseks etapiks, mille puhul võetakse arvesse selle tõelist olemust, mis on sätestatud aluslepingutes, selle tähtsust ühtse turu kujundamisel ja selle potentsiaali investeerimisvahendina, mis on kättesaadav kõigi ELi piirkondade jaoks; ühtekuuluvuspoliitika eelarve vähendamist tuleb igal juhul vältida ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, EFSI ja muude ELi rahastamisvahendite koostoimet tuleks suurendada, et kiirendada arukat, keskkonnahoidlikku ja kaasavat majanduskasvu ning kujundada toetuste ja rahastamisvahendite vahel õige tasakaal;

–  palub komisjonil esitada ettepanekud, millega muuta ühise põllumajanduspoliitikaga seotud asjaajamine põllumajandustootjate jaoks lihtsamaks; kutsub komisjoni üles töötama põllumajandusturgudel valitsevate äärmuslike kriiside lahendamiseks välja paremad vahendid; on veendunud, et ELi tasandil on vaja raamõigusakti, mille abil võidelda toiduainete tarneahelas ebaõiglaste kaubandustavade vastu ja tagada Euroopa põllumajandustootjatele ja tarbijatele õiglased müügi- ja ostutingimused;

Majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine

35.  rõhutab, et kõigi Euroopa majandusjuhtimise otsuste puhul tuleb tagada demokraatlik vastutus;

36.  on seisukohal, et EL peab kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“, stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadega ning Euroopa poolaasta juhtimisraamistikuga töötama suurema majandusliku ja sotsiaalse lähenemise nimel;

37.  komisjon peaks jätkama võlgade, puudujääkide ja makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimist ning püüdma optimeerida euroala ühist eelarvepoliitikat selliselt, et see oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga ning soodustaks majanduskasvu ja töökohtade loomist;

38.  on veendunud, et eelarvepoliitilise vastutuse võtmiseks ning ebavõrdsuse ja tasakaalustamatuse kaotamiseks peab EL suurendama Euroopa poolaasta usaldatavust, sidusust, riikide isevastutust ja demokraatlikku legitiimsust;

39.  nõuab euroala investeerimispuudujääkide katmiseks ja reformipüüdluste tugevdamiseks majanduspoliitika tihedamat koordineerimist, et suurendada konkurentsivõimet ja töökohtade loomist ning säilitada nõudlust;

40.  on seisukohal, et pangandusliidu loomine tuleb lõpule viia;

41.  palub komisjonil pöörata suurt tähelepanu tulemustele, milleni jõutakse majandus- ja rahaliidu fiskaalvõimekuse kujundamise praeguse arutelu käigus;

42.  palub komisjonil esitada sidus ja põhjendatud ettepanekute pakett selle kohta, kuidas majandus- ja rahaliidu loomine lõpule viia, nagu on kindlaks määratud viie juhi aruandes; märgib, et see protsess peaks jääma avatuks liikmesriikidele, kes teevad tööd euro kasutuselevõtmise nimel;

43.  kutsub komisjoni üles täitma lubadusi, mille ta andis kapitaliturgude liidu ettepaneku esitamisel, ja kiirendama kapitaliturgude muutmist sisukamaks, ühtlustatumaks ja tõeliselt piiriüleseks, esitades seadusandlikke algatusi, mille puhul järgitakse ühenduse meetodit ja mis hõlmavad ka ettepanekuid selle kohta, kuidas suurendada samal ajal asjaomaste järelevalveasutuste rolli ja ülesandeid;

Põhiõiguste ja demokraatia tugevdamine

44.  on mures selle pärast, et praegune kriis ei ole mitte ainult kahjustanud Euroopa ühiskondade ühtekuuluvust, vaid on kõigutanud ka Euroopa kodanike usaldust ELi ja vahel ka riigi tasandi demokraatlike institutsioonide vastu; on seetõttu veendunud, et Euroopa esmane prioriteet peab olema tugevdada ELi demokraatlikku legitiimsust ja taastada usaldus ELi võime vastu teenida kodanike huve;

45.  tuletab meelde, et paljud praegused probleemid, mis ulatuvad kliimamuutustest varjupaiga- ja rändeküsimusteni, finantsturgudest ettevõtete tarneahelateni ning terrorismivõrgustikest läbikukkunud ja paariariikideni, on rahvusvahelised ja nõuavad Euroopa lahendusi, mis on kindlaks määratud ühenduse meetodil, kaasates täielikult komisjoni ja Euroopa Parlamenti;

46.  tuletab meelde, et aluslepingute täitmise järelevalvajana vastutab komisjon liidu üldiste huvide edendamise eest (Euroopa Liidu lepingu artikkel 17), milleks on rahu, liidu väärtused ja liidu rahvaste hüvang (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3); juhib tähelepanu sellele, et ka Euroopa Parlamendil on eriline poliitiline kohustus aidata lahendada liikmesriikide erimeelsusi, kaitsta eurooplaste üldisi huve ja tagada Euroopa tasandil tehtavate otsuste demokraatlik legitiimsus; kutsub samas riikide parlamente üles teostama nende esindajate üle Euroopa Ülemkogus täielikku demokraatlikku kontrolli; palub komisjonil tagada, et kõik algatused, sh Euroopa Ülemkogu omad, põhineksid aluslepingutel;

47.  palub komisjonil esitada algatusi selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa institutsioone ja innustada ELi kodanikke Euroopa poliitilises elus aktiivsemalt osalema; nõuab, et kõik ELi institutsioonid looksid nooremate põlvkondadega ja nende aruteluplatvormidega paremad sidemed; on veendunud, et ka ELi kodanike teavitamiseks nende õigustest, Euroopa kodanikualgatuse reformimiseks ja ELi ombudsmani rolli suurendamiseks on võimalik võtta jõulisemaid meetmeid;

48.  kutsub komisjoni üles suurendama koostööd meediapädevuse tagamiseks ning meedia mitmekesisuse ja ajakirjandusvabaduse kaitsmiseks;

49.  palub komisjonil esitada ettepanekud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste pakti kohta, võttes arvesse Euroopa Parlamendi esitatavat raportit; on seisukohal, et komisjon peaks ühtlasi jätkama tööd ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust selles küsimuses ning leides lahenduse allesjäänud õiguslikele probleemidele; nõuab, et EL ja kõik selle liikmesriigid ratifitseeriksid viivitamata Istanbuli konventsiooni, et naisi ja tütarlapsi vägivalla eest paremini kaitsta;

50.  nõuab, et kõik ELi institutsioonid püüdleksid kõrgeimate võimalike läbipaistvuse, aruandekohustuse ja usaldusväärsuse normide poole ning võitleksid huvide konfliktide vastu, mis kahjustavad õigusaktide mõjusust, õiglust ja usaldusväärsust;

51.  palub komisjonil esitada seadusandlikud sätted rikkumisest teatajate kaitsmiseks ELi tasandil, nähes ette avalikustamise seaduslikud viisid ja tõhusad sanktsioonid;

52.  kavatseb kasutada kõiki oma vahendeid ja ressursse, et olla Euroopa Liidu reformimise uuenenud demokraatlikus protsessis liikumapanevaks jõuks;

°

°  °

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.