Menetlus : 2016/2773(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0894/2016

Esitatud tekstid :

B8-0894/2016

Arutelud :

PV 06/07/2016 - 5
CRE 06/07/2016 - 5

Hääletused :

PV 06/07/2016 - 6.12
CRE 06/07/2016 - 6.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 206kWORD 95k
4.7.2016
PE585.335v01-00
 
B8-0894/2016

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele


strateegiliste prioriteetide kohta seoses komisjoni 2017. aasta tööprogrammiga (2016/2773(RSP))


Bas Eickhout fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon strateegiliste prioriteetide kohta seoses komisjoni 2017. aasta tööprogrammiga (2016/2773(RSP))  
B8-0894/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud poliitilisi suuniseid pealkirjaga „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“, mille esitas Jean-Claude Juncker 15. juulil 2014,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm. Vanamoodi edasi minna ei saa“ (COM(2015)0610) ning selle I–VI lisa,

–  võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi koondaruannet, mis täiendab käesolevat resolutsiooni parlamendikomisjonide vaatepunktist ja mida komisjon peaks oma 2017. aasta tööprogrammi kavandamisel ja vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse võtma,

–  võttes arvesse oma 28. juuni 2016. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi referendumist tuleneva otsuse kohta EList lahkuda(1),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2016. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee panust komisjoni 2017. aasta tööprogrammi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

Sissejuhatus

A.  arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsess on toonud Euroopasse rahu ning aidanud kümnete aastate jooksul kaasa julgeoleku ja heaolu tagamisele; arvestades, et viimase kümnendi jooksul toimunud demokraatlike konsultatsioonide tulemust tuleks käsitada võimalusena meie ühise Euroopa projekti, selle tegelike hüvede, praeguste puuduste ja uue eesmärgi üle järele mõelda;

B.  arvestades, et globaliseerumise tagajärjed põhjustavad Euroopa kodanike seas üha suuremat muret ja euroskeptitsismi; arvestades, et EL peaks kodanikele julgust andma ning neid kõnealuste tagajärgede eest kaitsma;

C.  arvestades, et ühinenud Euroopat ei saa enam lasta manduda üksnes majandusprojektiks, nii et viivitamatult tuleb võtta meetmeid eurooplaste usalduse taastamiseks Euroopa projekti vastu ning ELi poliitikas tuleb arvestatavalt kurssi muuta;

D.  arvestades, et hoolimata oma puudustest peab eriti just Euroopa Parlament aitama Euroopa ühiseid huve kindlaks määrata ning samuti peab ta aitama ületada nõukogus ilmnenud lõhed, sest liigagi tihti takistavad seal tööd riikidevahelised vaidlused ja nullmängumentaliteet;

E.  arvestades, et eurooplaste üldised huvid peaksid jääma riikide või suurettevõtete huvide kaitsega võrreldes alati esikohale;

F.  arvestades, et eurooplased on otsustanud vaadata tulevikku ühiselt, tõelise kogukonnana, mis põhineb jagatud väärtustel ja eesmärkidel; arvestades, et kohalik, piirkondlik ja rahvuslik identiteet ei ole üksteist välistavad ning need täiendavad meie laiemat Euroopa identiteeti;

G.  arvestades, et praegused kumuleerunud kriisid nõuavad üleeuroopalist tegelemist; arvestades, et meie soovime, et Euroopa etendaks oma rolli ja täidaks rahvusvahelisel areenil oma kohustusi, pühenduks solidaarsusele, mitmepoolsusele ja välispartnerlustele ning püüdleks kõrgemate ja ühtlustatumate standardite poole kogu maailmas; arvestades, et me tahame kindlustada ühise rahu-, heaolu- ja demokraatiaprojekti jätkumise, et luua kõikidele põlvkondadele helge tulevik;

Euroopa kodanike töö- ja elutingimuste parandamine

1.  tuletab meelde, et Euroopa majandus on praeguseks taastunud vähe ja ebaühtlaselt ning paljudes liidu piirkondades on töötus, vaesus ja ebavõrdsus endiselt lubamatult kõrged ja noortel põlvkondadel on väga vähe väljavaateid; nõuab seetõttu, et ELi peamine majanduslik ja sotsiaalne tegevuskava hõlmaks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise meetmeid ning edendaks soolist võrdõiguslikkust ja kõigile juurdepääsetavate kvaliteetsete töökohtade loomist, suurendades ühtlasi ka investeerimist haridussüsteemi;

2.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikud ettepanekud Euroopa sotsiaalõiguste samba algatuse toetamiseks ning kutsub sellega seoses üles tegema jõupingutusi minimaalse sotsiaalkaitse nimel, et tagada Euroopa kodanikele sotsiaalkaitse piisav miinimumtase ja üldhuviteenused, sh avalikud teenused, mis võimaldavad kodanikel elada kogu oma elu inimväärselt ja osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus (see peaks hõlmama taskukohase eluaseme ja piisavate tervishoiuteenuste kättesaadavust, õigust lapsehoiuteenustele, sissetulekukindluse ja sealhulgas pensioni miinimumnõudeid või võrdväärset minimaalset sotsiaalkaitset);

3.  nõuab, et kehtestataks sotsiaalse veto õigus või muu mehhanism, millega saaks hoida ära ELi õigusakti jõustumise, kui selle mõju kahjustaks tõenäoliselt kõige vaesemaid ühiskonnarühmi, suurendaks sotsiaalset või soolist ebavõrdsust või kärbiks sotsiaalseid õigusi;

4.  palub, et komisjon täidaks konkreetselt oma korduvad lubadused luua sotsiaalne Euroopa, reformides selleks kõigepealt majandus- ja rahaliitu ning tehes muid algatusi, mille eesmärk on:

–  töötada välja ja edendada sotsiaalseid investeeringuid piisavasse sotsiaalkaitsesse ning kättesaadavasse, taskukohasesse, mugavalt ligipääsetavasse ja kvaliteetsesse haridusse ning sotsiaalsetesse, tervishoiu- ja hooldusteenustesse, et vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja võidelda vaesuse vastu ning vähendada eelkõige ka laste vaesust;

–  teha lõpp oskuste nappusele ning tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele;

–  edendada kõigile kättesaadavate kvaliteetsete töökohtade loomist, pöörates erilist tähelepanu noortele ja pikaajalistele töötutele;

–  edendada töötervishoidu ja -ohutust, vaadates selleks pidevalt läbi asjaomaseid direktiive;

–  järgida kõikide töötajate, sh liikuvate ja lähetatud töötajate puhul mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagada, et nad saavad piisavat palka, nii et neil on võimalik oma elukohariigis inimväärset elu elada;

–  tegeleda soolise palga- ja pensionilõhega ning töö- ja eraelu ühitamisest tulenevate väljakutsetega, võttes muu hulgas vastu rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi ja hooldajapuhkust käsitleva direktiivi laiahaardelised ettepanekud ning nähes ette kogu päeva kestva alushariduse ja lastehoiu võimalused, eelkõige selle tagamiseks, et naised ja mehed saaksid tegeleda pereliikmete hooldamise ja raha teenimisega võrdselt, ja et suurendada naiste osalust tööturul;

5.  kutsub komisjoni üles jälgima, ergutama ja toetama liikmesriike, et nad eraldaksid noorte tööhõive algatuse, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimispanga rahastatavate programmide kaudu tõhusalt ja mõjusalt rahalisi vahendeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, noorte tööhõive ergutamiseks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks, eelkõige piirkondades, kus töötuse määr on kõrge;

Majanduse taastumise kiirendamine ja pikaajalise konkurentsivõime suurendamine töökohtade loomise, elatustaseme tõstmise ja heaolu saavutamise eesmärgil

6.  on seisukohal, et majandusmudelid, mis põhinevad üksnes SKP kasvul, loodusvarade pideval ülekasutamisel ja liigsel keskendumisel finantstegevusele, on oma aja ära elanud; on seetõttu seisukohal, et ELi usaldusväärse, tulevikku suunatud ja kriiside lahendamisel põhineva majanduspoliitika keskmes peab olema jätkusuutlikkus; on seisukohal, et kinnistunud turupositsioonide kaitse võib takistada uue majandusmudeli saavutamist;

7.  palub, et komisjon töötaks välja üldise säästva arengu strateegia aastani 2030 ning konkreetse rakenduskava; on seisukohal, et EL ei tohi hakata valima kõige lihtsamaid ja meelepärasemaid eesmärke ning peab tegema rohkem kui igapäevapoliitika nõuab, seades kõikide sihtide puhul võimalikult kõrged eesmärgid ning tagades, et kedagi ei jäeta maha ja meie planeedi piiranguid võetakse täielikult arvesse; peab seetõttu vajalikuks vältida bioloogilise mitmekesisuse veelgi suuremat kahjustamist ja hävimist ning taastada kahjustada saanud ökosüsteeme;

8.  palub, et komisjon töötaks lisaks ringmajanduse paketile välja uue ambitsioonika ja tervikliku sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku tööstusstrateegia; on seisukohal, et vaja on täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid, mis koondatakse energiasüsteemi ümberkujundamisse, ökoinnovatsiooniga tegelevatesse VKEdesse, teadustegevusse ja haridusse;

9.  rõhutab, et ülemaailmse ohtliku ressursirabamise kontekstis peab Euroopa majandus oma konkurentsivõime säilitamiseks muutuma jätkusuutlikuks ja liikuma digitaalsuse suunas; nõuab ELi majanduslike otsuste langetamisel lähtumist strateegiast „Euroopa 2020“;

10.  palub, et komisjon jälgiks, ergutaks ja toetaks liikmesriikide meetmeid, mille eesmärk on tagada aus konkurents kodanike, tarbijate ja töötajate hüvanguks;

11.  nõuab, et tulevaste majandusreformide käigus lähtutaks jätkusuutlikkusest, rahvatervisest, tarbijakaitsest ja töötajate heaolust, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika puhul, millest peaks saama terviklik toitu ja jätkusuutlikku maakeskkonda käsitlev poliitika;

12.  palub komisjonil esitada rohkem meetmete ettepanekuid, et toetada teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, kultuurilist mitmekesisust ja loovust kui peamisi töökohtade loomist hoogustavaid tegureid, ning pidada silmas, et ettevõtjate ja eelkõige VKEde juurdepääs kapitalile on ülioluline, et ergutada uute toodete väljatöötamist ja tootmist ning teenuseid nii traditsioonilistes kui ka kujunemisjärgus olevates sektorites;

13.  tuletab komisjonile meelde, et otsustavate majanduslike ja tehnoloogiliste valikute langetamine küsimustes, nagu geneetiline muundamine, nanotehnoloogia ja tuumaenergia, peab põhinema ettevaatusprintsiibil ning seejuures tuleb rakendada täielikku, demokraatlikku ja läbipaistvat kontrolli ja menetluskorda, mida komisjoni president on GMOde puhul korduvalt ka teha lubanud ja mida kodanikud ootavad;

Kliimamuutustele reageerimine ja energiajulgeoleku tagamine

14.  tuletab meelde, et energialiidu saavutamiseks on vaja teha suuremaid jõupingutusi, et tagada energiajulgeolek ning taskukohane ja säästev energia kõigile kodanikele ja ettevõtetele;

15.  juhib tähelepanu kliimakatastroofide tagajärgedele inimeste ja majanduse jaoks Euroopas ja mujal maailmas; rõhutab, kui tähtis on tegeleda ambitsioonika kliimastrateegia abil, milles käsitletakse ka energiatõhusust, jätkuvalt kliimamuutuste algpõhjustega, eelkõige transpordisektoriga, tagades samal ajal Euroopa tööstuse konkurentsivõime;

16.  nõuab, et EL seaks endale kooskõlas Pariisi COP21 kliimakokkuleppega suuremad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas 2020. aasta järgsel perioodil;

17.  palub, et komisjon töötaks välja energia- ja kliimadiplomaatia ühise strateegia, milles selliste ülemaailmsete probleemidega tegeletakse, ning soovib, et EL oleks taastuvate energiaallikate ülemaailmse kasutuselevõtu edendamisel aktiivsem, sest see on kliimamuutustega võitlemise seisukohast üks põhiline meede;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon lõpetaks fossiilkütuste subsideerimise ELi vahenditest ning koordineeriks liikmesriikide jõupingutusi, et ka liikmesriikide fossiilkütuste toetuste kasutamine järk-järgult, kuid kiirelt lõpetataks; palub komisjonil tagada, et uute tuumareaktorite rahastamiseks ei kasutata enam mingeid liikmesriikide või ELi toetusi, ning nõuda, et liikmesriigid jätaksid kõrvale kõik tuumajaamade kasutusaja pikendamise plaanid;

Ühtne reaktsioon pagulaste kasvavale sissevoolule

19.  on seisukohal, et EL peab töötama välja konkreetsed lahendused, et pagulaskriisiga toime tulla, tegeledes eelkõige algpõhjustega ning lähtudes terviklikust poliitilisest käsitusest, mis hõlmab poliitikavaldkondade arengusidusust, kaubandust ning kliima- ja investeerimispoliitikat ja tagab samas rahvusvahelist kaitset taotlevatele inimestele ohutu ja seadusliku liitupääsu;

20.  peab pettumustvalmistavaks, et liikmesriigid ei ole pagulaste kasvava sissevooluga tegeledes üksteisega solidaarsed; nõuab, et otsust asustada 160 000 pagulast Itaaliast ja Kreekast ümber teistesse liikmesriikidesse hakataks kiirelt rakendama ning et loodaks ELi otsingu- ja päästeprogramm; on äärmiselt mures kolmandate riikidega sõlmitud mitteametlike rahvusvaheliste kokkulepete seaduslikkuse, sobivuse ja inimõiguste alastele nõuetele vastavuse pärast – nende kokkulepete eesmärk on seada arengukoostöö tingimuseks teatava julgeoleku- ja piirikontrollipoliitika rakendamine, kuid sellega kaasneb pagulaste ja migrantide kriminaliseerimine ja häbimärgistamine;

21.  on seisukohal, et ümberasustamist tuleks edaspidigi käsitleda pagulasvoogude haldamise ühe jätkusuutliku lahendusena ning see peaks olema rahvusvahelise solidaarsuse tingimusteta rakendatavaks vahendiks; nõuab ümberasustamisvõimaluste laiendamist, et päritolu- ja transiidiriikidest oleks võimalik asustada ümber vähemalt 500 000 pagulast aastas, pidades silmas, et toimiva jaotussüsteemi puhul oleks tegemist ELi jaoks täiesti hallatavate arvudega;

22.  nõuab kehtiva Dublini varjupaigasüsteemi reformimist, nii et uus süsteem põhineks varjupaigataotlejate õiglasel jaotamisel liikmesriikide vahel, kusjuures aluseks võetakse objektiivsed kriteeriumid ja varjupaigataotlejate eelistused ning nende varasemad sidemed teatavate liikmesriikidega; on veendunud, et see süsteem peaks olema kõikide liikmesriikide jaoks siduv ning põhinema pigem stiimulitel kui sunnimeetmetel;

23.  nõuab seaduslike rändekanalite loomist, millega peaks vastavalt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti soovitustele kaasnema humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise võimalus, muu hulgas kliimapõgenike ja inimõiguste kaitsjate jaoks, ajutine kaitse, perekonna taasühinemise õigus, majanduslikel põhjustel vastuvõtmise võimalus eri kvalifikatsiooniga inimeste jaoks, sh madalapalgaliste sektorite töötajate ja tööotsijate jaoks, õpilaste liikuvus ja meditsiiniline evakuatsioon;

24.  nõuab, et ELis loodaks tingimused varjupaigataotlejate hästikorraldatud vastuvõtmiseks, et tagada nende turvalisus ja inimlik ja inimväärne kohtlemine, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata naiste, tütarlaste, LGBTI-inimeste ja muudesse haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste vajadustele; juhib samal ajal tähelepanu asjaolule, et nii pagulaste kui ka migrantide hariduseks ning nende tööturule integreerimiseks ja sotsiaalseks kaasamiseks tuleb tagada piisavad vahendid;

25.  Palub, et komisjon looks kolmandates riikides ohus olevate inimõiguste kaitsjate jaoks eraldi viisakorra;

Kodanike julgeolekuga seotud murede lahendamine

26.  kordab, et peamiselt sümboolsete, kuid repressiivsete massilise jälgimistegevuse ja piirikontrolli meetmete kehtestamine, millega seatakse ohtu kodanikuvabadused, põhiõigused ja vaba liikumise põhimõte, ei ole sobiv lahendus;

27.  hoiatab, et terrorismivastaste seaduste kiire vastuvõtmine pärast emotsionaalseid sündmusi võib kahtlustatavate ja süütute kodanike vabadustele ja põhiõigustele hoopis soovimatut mõju avaldada; palub, et komisjon esitaks üksikasjaliku mõjuhinnangu iga meetme kohta, millega võidakse ELi kodanike ja elanike õigusi potentsiaalselt rikkuda;

28.  rõhutab, et sise- ja välisjulgeolek on järjest enam omavahel seotud; tuletab meelde, et see ei tohiks siiski tähendada välispoliitika vahendite kasutamist sisejulgeoleku kontekstis; kordab, et sisejulgeolek, terrorismivastased meetmed ja terrorismis kahtlustatavate kohtu alla andmine on üksnes politsei- ja õigusasutuste ülesanne ja kohus ning seejuures tuleb täielikult rakendada rangeid menetluslikke tagatisi ja kriminaalõiguse sätteid;

29.  rõhutab Schengeni ala kui vaba liikumise piirkonna tähtsust; rõhutab vajadust efektiivselt hallata välispiire, lähtudes inimõigustest ning järgides rahvusvahelist õigust ja Euroopa õigust;

30.  terrorismi- ja vägivaldse äärmusluse ohu tõrjumiseks nõuab, et komisjon jälgiks hoolikalt ELi kriminaalmenetlusõiguse standardi ja terrorismivastaste meetmete ülevõtmist ja rakendamist, nii et see hõlmaks haridus- ja ennetustööd, tulemuslikku politsei- ja õiguskoostööd, teabe õigeaegset jagamist riikide ametiasutuste vahel ning Europoli ja Eurojusti vahendusel ja meetmeid, millega võideldakse terrorismi rahastamise uudsete suundumuste vastu; rõhutab veel kord, et Europoli ja Eurojusti raames on vaja parandada ühiste uurimisrühmade varustust ja rahastamist;

31.  palub komisjonil esitada valge raamatu „Euroopa sisejulgeoleku“ kontseptsiooni kohta, mis oleks kõigi tulevaste julgeolekumeetmete õiguslik alus, võttes arvesse liikumisvabadust ning kontrollide puudumist sisepiiridel, ning mis oleks lahus „riikliku julgeoleku“ mõistest, mida kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses rakendavad liikmesriigid; nõuab, et terviklikult määratletaks „riiklik julgeolek“ ja tegurid, mis selle ulatuspiirkonda ei kuulu; on vastu „riikliku julgeoleku“ ja „riigisaladuste“ ettekäändena kasutamisele, et õigustada selliste põhiõiguste rikkumisi nagu advokaadi ja kliendi suhte konfidentsiaalsus;

32.  palub komisjonil mobiliseerida oskusteave ning tehnilised ja finantsvahendid, et tagada ELi tasandil parimate tavade koordineerimine ja vahetus võitluses vägivaldse äärmusluse, terroristliku propaganda ja äärmusvõrgustike ning terroriorganisatsioonide värbamistegevuse vastu; toonitab, et repressiivsed meetmed saavad mõjusad olla vaid siis, kui neid rakendatakse koos pikaajalise ennetustöö, integratsiooni ja taasintegratsiooni ning mittediskrimineerimise poliitika strateegiatega;

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama kõigi julgeolekualaste õigusaktide täieliku läbivaatamise ning tagama vastavalt vajadusele nende järjekindla tagasivõtmise või rakendamise; kordab oma nõudmist, et korraldataks ELi terrorismivastase võitluse strateegia põhjalik hindamine, mille raames tuleks vaagida vastuvõetud meetmete rakendamist, rakendamise kulusid ja mõjusust; ootab, et komisjon ajakohastaks julgeoleku tegevuskava, nagu see on vajalik liikmesriikide vahelise koostöö puudulikkust arvesse võttes, et tulemuslikult võidelda organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu;

34.  palub komisjonil esitada enda välja kuulutatud ettepanekud Europoli raames loodava Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse asjakohase õigusliku aluse kohta, samuti ettepanekud olemasolevate infosüsteemide parandamiseks ja arendamiseks, pidades silmas koostalitlusvõime, tulemuslikkuse ja proportsionaalsuse suurendamist, infolõhede kõrvaldamist ja koostalitluse edendamist, ning ettepanekud ELi tasandil kohustusliku teabevahetuse korraldamiseks liikmeriikide vahel selles valdkonnas esinevate kahtluste ja riskide kohta, kusjuures kõige selle juurde peaksid kuuluma ranged ja järjekindlad andmekaitsemeetmed kõigis politsei- ja õiguskaitseraamistikes;

35.  palub komisjonil esitada seadusandliku algatuse naistevastase vägivalla ja soopõhise vägivalla kõigi vormide vastu võitlemise kohta; palub komisjonil kiiresti lõpule viia ELi ühinemine Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon), nagu Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud;

Naaberriike ja ülemaailmset süsteemi hõlmava ambitsioonika välistegevuse kava rakendamine

36.  nõuab, et edasipürgivalt rakendataks ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mis võimaldab ELil toimida oma põhiväärtuste, põhimõtete ja normide mõjusa edendajana kiiresti muutuvas maailmas, ning ootab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus võtaksid sidusalt kasutusele kõik ELi välistegevuse vahendid, et saavutada parem, normidel põhinev ülemaailmne juhtimine, paremate standardite ulatuslik rakendamine, kestev rahu, parem julgeolek ning inimõiguste, demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja põhivabaduste kindlam järgimine maailmas; rõhutab, et selleks tuleks ELi välistegevuse kavas kõrgeimale kohale seada järgmised elemendid:

–  nõudmine, et EL ja selle liikmesriigid pööraksid tagasi praeguse suundumuse, kus inimõiguste normid tuuakse ohvriks lühiajalistele kaubandus- julgeoleku- ja energiavarustuse huvidele;

–  ELi naaberriikides stabiilsuse ja heaolu edendamine algatuste kaudu, millega toetatakse arengut, demokraatiat, kultuurikoostööd, head valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid, tõhustades tsiviilkonfliktide ennetamist ja lepitusmeetmeid, suurendades läbipaistvust, vastutust, parlamentaarset järelevalvet ja demokraatlikku kontrolli julgeolekusektori üle, samuti abistades liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ning liikmesriike ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames toimuvas rahuvalve- ja rahutagamistegevuses;

–  liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi abistamine eesmärgiga tagada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulemuslikumaks muutmine, nii et see oleks seostatud ELi teiste välispoliitika valdkondadega, nagu arenguabi ja tsiviilkonfliktide ennetamine stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi abil, ning aitaks tagada julgeolekut, rahu, stabiilsust, demokraatiat ja inimõigusi ning kindlustada ÜRO põhikirja järgimist; tagada, et olemasolevad struktuurid, mehhanismid ja vahendid tegelikult toimiksid;

–  nõudmine, et komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident suunaksid liikmesriike kindlamalt järgima ELi ühist seisukohta relvaekspordi küsimuses ning jälgiksid, et kahesuguse kasutusega tehnoloogia eksporti reguleerivad õigusaktid takistaksid massilise jälgimise ja jälitamise võimaluste ülekandmist mittedemokraatlikele riikidele;

–  nõudmine, et komisjon annaks aru kaitseuuringute katseprojekti ja selle projektiga seoses Euroopa Kaitseagentuuriga tehtava koostöö tulemuslikkusest; nõudmine, et komisjon loobuks kavadest alustada selle järelmeetmena 80 miljonit eurot maksvat eeltööd kaitseuuringuteks, kuna Euroopa Kaitseagentuuri hiljutised andmed kinnitavad juba, et liikmesriigid ei taha ega suuda kaitseuuringute ja -arenduse vallas koostööd teha; igasuguste katsete tagasitõrjumine, millega ELi eelarve vahendeid püütakse kasutada sõjaliste uuringute ja arendustegevuse tarbeks;

–  laienemisläbirääkimiste protsessi tunduv kiirendamine kandidaatriikide sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku stabiilsuse, keskkonnasäästlikkuse ja demokraatia tugevdamise kaudu, pehmendamata sealjuures põhilisi ühinemiskriteeriume;

–  arengukoostööpoliitika tulemuslikumaks muutmine ning selle parem kooskõlastamine ja seostamine teiste ELi välistegevuse vahenditega; sidususe ja järjepidevuse tagamine arengupoliitika, tsiviilkonfliktide ennetamise poliitika ja tsiviiljulgeolekupoliitika vahel, sest need on omavahel seotud, üksteisest sõltuvad ja üksteist tugevdavad poliitikavaldkonnad;

–  säästva arengu tegevuskava aastani 2030 ja poliitikavaldkondade arengusidususe integreerimine ELi välis- ja sisepoliitikasse;

–  tugevamate, mõjusamate, veenvamate ja paremini seostatud algatuste tegemine ELi naabruses toimuvate konfliktide lahendamiseks ning kõigi ELi käsutuses olevate vahendite kasutamise võimaldamine;

–  laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA), teenustekaubanduse lepingu (TiSA) ning Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) tagasilükkamine ning tõsiasja märkimine, et Euroopa kodanikud ja Euroopa Parlament suhtuvad üha kriitilisemalt vabakaubanduslepingute tegelikku mõjusse, kuna nendel lepingutel võib olla ka soovimatu mõju tööhõivele, konkurentsivõimele, ELi inimõigustele ning säästva arengu nõuetele; nõudmine, et liidu kaubanduse kaitse vahendeid tuleb ajakohastada ja kaubanduspoliitikat kujundada seostatult ELi arengueesmärkide, kliimaeesmärkide, keskkonnaalaste prioriteetide ning sotsiaal- ja inimõiguste normidega;

Õiglane maksupoliitika piisavate vahendite tagamiseks

37.  rõhutab, et kunagi varem pole olnud nii pakilist vajadust tõhustada võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, kuna sellega on võimalik suurendada riikide eelarvetulusid kuni 1 triljoni euro võrra; on seisukohal, et neid vahendeid oleks saanud kulutada tulevikku investeerimiseks, tööhõive suurendamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks;

38.  kutsub komisjoni üles viivitamatult tegutsema selle tagamiseks, et kasumit maksustatakse selles Euroopas riigis, kus toimub konkreetne majandustegevus ja luuakse väärtust; on seisukohal, et EL peaks töötama selle heaks, et kehtestada kohustuslik äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, suurendama jõupingutusi maksualaste riigiabieeskirjade rikkumise uurimiseks, kohaldama eelotsuste kasutamise ja läbipaistvuse ühtseid eeskirju ning järgima kindlaksmääratud ühist eesmärki kaotada maksuparadiisid;

39.  kutsub komisjoni üles lisama maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastasesse võitlusesse soolise mõõtme ja välismõõtme ning muu hulgas tegelema kasumi EList ilma maksustamata väljaviimise probleemiga;

40.  nõuab, et kehtestataks finantstehingute maks, mis sunniks finantssektorit maksma õiglase osa enda tekitatud kriisi lahendamiseks, piirama vähetootlikku lühiajalist spekulatiivset tegevust ja hankima lisatulusid, et reageerida praegustele sotsiaalsetele, keskkonnaalastele ja majanduslikele probleemidele; taunib komisjoni algse ettepaneku nõrgendamist ning on seisukohal, et maksu tuleks hoopis laiendada valuutatehingutele, nagu on ette pannud Euroopa Parlament, ja seda tuleks rakendada hiljemalt alates 2017. aasta keskpaigast;

ELi eelarve ja rahastamisvahendite tugevdamine

41.  on seisukohal, et tulemuslikuks tegutsemiseks vajab EL uut finants- ja eelarvestrateegiat; on seisukohal, et selleks peaks komisjon kavandama meetmed, mis tuginevad järgmistele põhimõtetele ja elementidele:

–  kiiresti mobiliseerida asjakohased vahendid, kuna liidu rahastamise süsteemi tuleb vältimatult reformida, tugevdades tõelisi omavahendeid või võttes kasutusele uusi vahendeid, et muuta ELi eelarve stabiilsemaks, jätkusuutlikumaks ja prognoositavamaks; seejuures tuleb kinni pidada kõikehõlmavuse põhimõttest ja suurendada läbipaistvust;

–  võtta prioriteetseks ülesandeks sooteadliku eelarvestamise põhimõtete rakendamine;

–  maksimaalsete tulemuste saavutamiseks tuleb ELi eelarveinstrumentide haldamisel pöörata suurt tähelepanu tulemuslikkusele ja kulutõhususele ning tagada ühtlasi kooskõla ELi finantshuvidega ja nende huvide kaitse;

–  EL peaks astuma samme, et tagada vahendid selliste probleemide lahendamiseks nagu noorte suur tööpuudus ja pikaajaline tööpuudus ning pagulaskriisi sise- ja välismõõde;

–  mitmeaastase finantsraamistiku võimalused on kõigest kahe rakendamisaastaga ammendatud; peale selle – kui mitmeaastast finantsraamistikku põhjalikult ei muudeta, ei ole ELi eelarvest võimalik katta ei lisarahavajadusi, rahastada uusi poliitilisi prioriteete ega vältida uut maksekriisi; mitmeaastase finantsraamistiku põhjalik n-ö valimistejärgne revisjon – mitte pelgalt tehniline läbivaatamine – tuleb teoks teha kui üks moodus ELi eelarve mobiliseerimiseks ja sellega Euroopa majanduse elavdamisele kaasaaitamiseks, mis aitab tagada strateegia „Euroopa 2020“ edu, toetada ELi 2015. aasta järgseid rahvusvahelisi kohustusi ja tegeleda struktuurselt järjest suureneva makseprobleemiga;

–  Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) on vaja reformida nii, et kõigil liikmesriikidel oleks võimalik teha suuremaid strateegilisi investeeringuid, täpsemalt keskenduda piirkondadele, kus investeeringud on eriti vajalikud, ning tagada, et investeeringute rahastamine avaliku sektori vahenditest aitab majandust säästvamaks muuta; kaaluda tuleks pigem täiendavat rahastamist kui olemasolevate ELi vahendite, näiteks programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa ühendamise rahastu ümbersuunamist teistesse fondidesse või uutesse investeerimisvahenditesse;

–  ühtekuuluvuspoliitika tulemusliku rakendamisega 2014.-20. aastal peaksid kaasas käima ka ettevalmistused selle 2020. aasta järgseks etapiks, mille puhul võetakse arvesse selle poliitika tõelist olemust, mis on sätestatud aluslepingutes, selle tähtsust investeerimisvahendina kõigi ELi piirkondade jaoks ja selle väärtust Euroopa solidaarsuse väljendusena; ühtekuuluvuspoliitika vahendeid tuleks peale selle kasutada üleminekuks vähese CO2-heitega majandusele, et aidata kaasa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi (COP21) Pariisi kokkuleppe täitmisele, ning pagulaste ja migrantide vastuvõtmiseks, sealhulgas nende kaasamiseks tehtava töö toetamiseks; ühtekuuluvuspoliitika eelarve kärpimisest tuleks hoiduda;

Majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine

42.  nõuab, et Euroopa majanduse juhtimisega seotud otsuste puhul järgitaks ELi õiguses sätestatud demokraatliku vastutuse nõudeid;

43.  nõuab, et EL tegutseks majanduslike, sotsiaalsete ja ressursse puudutavate näitajate üldise parandamise heaks; on seisukohal, et selleks tuleks reformida majanduse juhtimise raamistikku;

44.  on kindlalt seisukohal, et EL peab olemasoleva majanduse juhtimise raamistiku puhul parandama usaldusväärsust, järjepidevust, riikide omavastutust, demokraatlikku legitiimsust, jätkusuutlikkust ning soolist ja sotsiaalset mõõdet ning selleks tuleb kehtestada lihtsamad, tsüklilisust vähendavad ja läbipaistvad reeglid, vältida moraaliriski, tagada makromajandusliku tasakaalustamatuse sümmeetriline korrigeerimine ja soodustada avaliku sektori investeeringuid;

45.  nõuab euroala investeerimispuudujääkide ületamiseks ja reformipüüete tugevdamiseks majanduspoliitika tihedamat koordineerimist, et suurendada tootlikkust ja üldist ressursitõhusust ning säilitada nõudlus;

46.  peab vajalikuks viia lõpule pangandusliidu loomine, kusjuures ühteaegu tuleb rakendada riskide vähendamise meetmeid ja riskide jagamist;

47.  rõhutab, et kiiresti ja tingimata tuleks arendada majandus- ja rahaliidu fiskaalvõimekust, et muuta see liit sümmeetrilistele ja asümmeetrilistele vapustustele vastupidavaks ning vähendada vastuvõetamatult kõrget töötuse määra selle liidu paljudes piirkondades;

48.  palub komisjonil kiiresti uurida ühiste finantsvahendite kasutamise võimalusi rändekriisi reguleerimiseks;

Põhiõiguste ja demokraatia tugevdamine

49.  on mures selle pärast, et kuhjuvad kriisid on peale Euroopa ühiskondade ühtekuuluvuse kahjustamise kõigutanud ka Euroopa kodanike usaldust ELi ja mõnel juhul ka riigi tasandi demokraatlike institutsioonide vastu; on seepärast veendunud, et Euroopa esmane prioriteet peab olema tugevdada ELi demokraatlikku legitiimsust ja taastada usk, et ELi suudab teenida kodanike huve;

50.  tuletab meelde, et paljud tänased probleemid, mis ulatuvad kliimamuutustest varjupaiga- ja rändeküsimusteni, finantsturgudest hargmaiste ettevõteteni ning terrorismivõrgustikest läbikukkunud riikide ja paariariikideni, on rahvusvahelised ja piirideta ning nõuavad samal tasandil vastukaalu ja reaktsiooni; on seisukohal, et komisjonil tuleks sellega seoses ärgitada ühiskonnas uut arutelu selle üle, milliste probleemide lahendamist peavad inimesed kõige olulisemaks Euroopa tasandil ning kus peaks Euroopa Liit teoks tegema „Euroopa suveräänsuse“;

51.  tuletab komisjonile meelde, et aluslepingute täitmise järelevalvajana peab komisjon edendama liidu üldisi huve (Euroopa Liidu lepingu artikkel 17), milleks on rahu, liidu väärtused ja liidu rahvaste hüvang (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3); palub komisjonil vastu võtta määruse eelnõu avatud, tõhusa ja sõltumatu ELi halduse kohta; märgib, et Euroopa Parlamendil on selles osas eriline poliitiline vastutus ning parlament peab oma institutsioonilist rolli kandma täiel määral ja vältides enesega rahulolu; on seisukohal, et hiljutine uurimiskomisjonide moodustamine on julgustav märk selle kohta, et parlament võtab oma poliitilisi kohustusi kontrollijana ja tasakaalustajana tõsisemalt;

52.  on seisukohal, et Euroopa Ülemkogu viimaste aastate kalduvus kasutada valitsustevahelisi abinõusid seab ohtu ühenduse meetodi ja on vastuolus aluslepingutega; tuletab meelde, et vastavalt Lissaboni lepingule vastutavad Euroopa Ülemkogu liikmed individuaalselt oma riigi parlamendi ees, kuid kollektiivselt vaid iseenda ees, ning seetõttu peavad liikmesriikide parlamendid teadvustama oma erilist poliitilist vastutust: teostada täielikku demokraatlikku kontrolli oma esindajate üle Euroopa Ülemkogus;

53.  märgib, et läbipaistmatu ja ühekülgne lobitöö kujutab endast märkimisväärset ohtu poliitikakujundamisele ja avalikule huvile, ning nõuab seetõttu, et kõik ELi institutsioonid püüaksid järgida kõrgeimad võimalikke läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse nõudeid ning võitleksid järeleandmatult kalduvusega vaadata läbi sõrmede huvide konfliktidele, kuna selline tendents kahjustab otsustusprotsessi tõhusust, erapooletust ja usaldusväärsust; nõuab lisaks, et esitataks seadusandlik ettepanek nii era- kui ka avalikus sektorites rikkumistest teatajatele üleeuroopalise kaitse tagamiseks ning tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi korduvaid sellekohaseid nõudmisi;

54.  palub komisjonil anda Euroopa tasandi tervikliku vastuse põhiõigustega seotud probleemidele, mida tekitavad laialt levinud vihakuriteod, vihakõne, seksism, homofoobia, transfoobia ja muud diskrimineerimise vormid, ning muu hulgas tõhustada jõupingutusi tagamaks, et sotsiaalseid õigusi ja põhiõigusi edendavaid seadusandlikke ettepanekuid – eelkõige 2008. aastal esitatud ettepanekut võtta vastu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, ning ettepanekut võtta vastu direktiiv naiste osakaalu kohta äriühingute juhtorganites – nõukogus ei blokeeritaks;

55.  palub komisjonil teha algatusi selleks, et kindlustada, tugevdada ja arendada ELi kodanike võimalusi sekkuda poliitilisse protsessi ka väljaspool valimisi; toonitab, et see eeldab suuremat läbipaistvust ja üldsuse paremat juurdepääsu dokumentidele, toetuse ja vahendite suurendamist Euroopa Ombudsmanile ja kodanike petitsioonidele ning Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse reformimist;

56.  leiab, et komisjon peaks esitama ettepanekud ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste kaitse mehhanismi loomiseks, et asendada olemasolev õigusriigi tugevdamise raamistik mõjusama vahendiga; on seisukohal, et komisjon peaks ühtlasi jätkama tööd ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust selles küsimuses ning leides lahenduse seni lahendamata õiguslikele probleemidele;

57.  kohustub kasutama kõiki oma vahendeid ja ressursse, et toimida Euroopa Liidu reformimise uue demokraatliku protsessi ühe liikumapaneva jõuna;

58.  nõuab, et Ühendkuningriigiga läbirääkijaks Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 sätestatud menetluses kinnitataks komisjon;

59.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0294.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika