RESOLUTSIOONI ETTEPANEK komisjoni 2017. aasta tööprogrammi kohta
4.7.2016 - (2016/2773(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
Vicky Ford fraktsiooni ECR nimel
B8-0896/2016
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2017. aasta tööprogrammi kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni 19. veebruari 2016. aasta deklaratsiooni subsidiaarsuse rakendamise mehhanismi ja koormuse vähendamise rakendamise mehhanismi kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. veebruari 2016. aasta deklaratsiooni konkurentsivõime kohta,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet,
– võttes arvesse halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise töörühma 24. juuli 2014. aasta lõplikku aruannet „Bürokraatia vähendamine Euroopas – pärand ja tulevikuväljavaated“,
– võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühtse turu tulevase parema reguleerimise kohta[1],
– võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2012.–2013. aasta aruannete kohta[2],
– võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,
A. arvestades, et järgmistel aastakümnetel seisavad Euroopa Liidu liikmesriigid järjest kiiremini muutuval ja üha keerulisemal ülemaailmsel turul silmitsi märkimisväärsete majandusprobleemidega;
B. arvestades, et ainult konkurentsivõimeline majandus on võimeline looma töökohti ja jõukust, mis tõstab kodanike elatustaset, annab raha tulevasteks investeeringuteks, võimaldab kvaliteetset haridust ja pakub võimalusi noortele, parandab tervishoidu ja pensionite maksmist ning tagab paremad avaliku sektori teenused;
C. arvestades, et Euroopa Liidu liikmesriikidel on vaja tõsta tootlikkuse ja innovatsiooni taset, et tulla toime nende ees seisvate majandusprobleemidega;
D. arvestades, et Euroopa Liidu liikmesriikidel on vaja vähendada era- ja avaliku sektori võlga, et tagada kindel alus pikaajaliseks säästvaks majanduskasvuks;
E. arvestades, et üldsus on üha enam tüdinud Euroopa Liidust, kes näib võtvat endale volitusi ja kohustusi, mida oleks parem täita liikmesriigi või piirkondlikul ja kohalikul tasandil või millega saaksid inimesed ise hakkama;
F. arvestades, et Euroopa Liidu kodanikud soovivad ilmselgelt liitu, mis oleks nö kerge käega, hõlbustades liikmesriikide vahelist koostööd valdkondades, kus see võib anda lisaväärtust, kuid austaks eelkõige olulisi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;
1. palub komisjonil lugeda 2017. aastal prioriteetseteks meetmed, mis aitavad kaasa pikaajalisele säästvale arengule ning töökohtade ja jõukuse loomisele;
2. toetab komisjoni 19. veebruari 2016. aasta deklaratsiooni subsidiaarsuse rakendamise mehhanismi ja koormuse vähendamise rakendamise mehhanismi kohta, milles märgitakse, et komisjon loob mehhanismi olemasolevate ELi õigusaktide kogumi läbivaatamiseks, et viia need vastavusse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega; kutsub komisjoni rakendama täielikult soovitusi, mille Euroopa Parlament esitas oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsioonis subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2012.–2013. aasta aruannete kohta;
3. palub komisjonil sihikindlalt rakendada institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet ja eriti jaotisi, mis on seotud VKEde ja konkurentsivõime testide kasutamisega mõjuhinnangutes, koormuse vähendamise eesmärkide püstitamisega, iga-aastase koormusanalüüsiga ja õiguskontrollikomitee tööga; palub komisjonil tagada, et mikroettevõtjad jäetaks võimalikult suurel määral välja kõigist õigusakti ettepanekutest, et oleks võimalik ergutada uusi idufirmasid ja ettevõtjaid; palub komisjonil tagada, et tööprogrammis täidetaks soovitusi, mille Euroopa Parlament esitas oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsioonis ühtse turu tulevase parema reguleerimise kohta;
4. rõhutab, et uute kaubanduskokkulepete saavutamine on majanduskasvu arengukava oluline osa, et kujundada väljapoole suunatud ja konkurentsivõimeline Euroopa majandusraamistik, mis on võimeline tooma tuntavat kasu ja tagama madalamad hinnad tarbijatele ning looma uusi töökohti;
5. palub komisjonil keskenduda ajakohastatud ja tõhusa eelarve väljatöötamisele; märgib, et kuigi pidevalt on kinnitatud, et ELi raamatupidamisaruanded annavad tõepärase ja usaldusväärse pildi Euroopa Liidu rahandusest, jäävad püsima kahtlused kulutuste tõhususe suhtes, ning palub seepärast komisjonil põhjalikult muuta prioriteete oma lähenemisviisis eelarvekontrollile, milles on vähe edu saavutatud Euroopa üldsuse peamiste mureküsimuste lahendamisel; rõhutab vajadust kasutada maksumaksja raha tõhusamalt, mis tähendab, et liikmesriigid peavad põhjalikult tegelema väärkasutuse ja pettustega seotud probleemide lahendamisega; nõuab olemasolevate poliitikavaldkondade korrapärast hindamist, läbivaatamist ja kohandamist, kui on vaja tagada, et need vastaksid tuleviku nõudmistele ning kiiresti muutuvale tehnoloogilisele ja majanduskeskkonnale; rõhutab, et oluline on lasta need hindamised läbi viia sõltumatutel ja objektiivsetel asutustel;
2. OSA. KONKREETSED ETTEPANEKUD TÖÖPROGRAMMI KOHTA
Uue hoo andmine töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele
Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakendamise mehhanism ja koormuse vähendamise rakendamise mehhanism
6. usub, et komisjoni 19. veebruari 2016. aasta deklaratsioonis kavandatud kaks uut mehhanismi, mis käsitlevad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakendamist ning koormuse vähendamist, parandavad õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi platvormi ja aitavad kaasa majanduskasvule, töökohtade loomisele ja suurema jõukuse saavutamisele;
7. märgib, et Euroopa Ülemkogu nõudis samuti oma 19. veebruari 2016. aasta deklaratsioonis konkurentsivõime kohta koormuse vähendamise eesmärkide kehtestamist peamistes sektorites; palub komisjonil kooskõlas nimetatud deklaratsioonidega seada koormuse vähendamine oma 2017. aasta tööprogrammi kavatsusavalduse keskseks küsimuseks, et kehtestada positiivne reformikava tööprogrammi enda ja institutsioonide iga-aastaste programmide koostamist käsitleva tulevase ühisavalduse jaoks;
8. nõuab, et komisjon lisaks oma tööprogrammi eeltoodud mehhanismide osas prioriteetide hulka järgmised punktid:
– määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta,
– määrus 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta,
– direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta,
– direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega,
– direktiiviga 2012/27/EÜ energiatõhususe kohta,
– määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH),
– määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist,
– määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta,
– määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide kohta,
– nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest,
– nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid,
– väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“,
– määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta,
– direktiiv 2014/95/EL muu kui finantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamise kohta teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt,
– komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 815/2012, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses erikordadega, mis hõlmavad telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid, mida ühendusevälised maksukohustuslased osutavad mittemaksukohustuslastele;
9. palub komisjonil võtta tagasi ettepaneku võtta vastu õigusakt, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas;
10. palub komisjonil vaadata läbi ettepaneku, milles käsitletakse kvalifitseerumisdirektiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta sihipärast läbivaatamist;
11. nõuab tööprogrammi prioriteetide esitamist 2016. aasta lõpuks kooskõlas uue subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse mehhanismi ja koormuse vähendamise mehhanismiga ning nende lisamist 2017. aasta tööprogrammi;
Parem õigusloome
12. märgib, et komisjon on nõustunud kehtestama äriühingute regulatiivse koormusega seotud majanduslike kulude vähendamise netoeesmärgi; nõuab, et koostöös liikmesriikide parlamentidega kehtestataks aastaks 2020 selle suuruseks 25 % kooskõlas varasema eesmärgiga vähendada pikema aja jooksul kehtivatest ELi õigusaktidest tulenevat koormust aastaks 2030 poole võrra; rõhutab, et üldine eesmärk peaks samuti hõlmama õigusaktidega vastavusse viimise kulusid ja märkimisväärseid jõupingutusi tuleks ühtlasi teha nimetatud kulude osas; palub komisjoni igal uuel koosseisul kehtestada Euroopa Parlamendi ja Ülemkoguga konsulteerides vahe-eesmärgid; usub, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi näol on tegemist olulise sammuga õigusaktide lihtsustamise, ettevõtjate regulatiivse halduskoormuse vähendamise ning majanduskasvu ja töökohtade loomist pärssivate takistuste kaotamise suunas; ergutab igati komisjoni kohaldama võimaluse korral põhimõtet, et iga uue õigusnormi puhul tunnistatakse kehtetuks kaks vana õigusnormi, kaaludes, kas on kasu regulatiivsest tasakaalustusmeetmest, mille puhul haldus- ja regulatiivset koormust lisavaid uusi norme võib kehtestada ainult juhul, kui olemasolevat koormust on võimalik vähendada kaks korda;
13. palub kooskõlas uue institutsioonidevahelise kokkuleppe asjaomaste sätetega komisjonil esitada kõige kiiremas korras ettepanekud, millega kehtestatakse võimalikult kiiresti eesmärgid koormuse vähendamiseks olulistes sektorites; palub komisjonil teha teatavaks meetodi, mida ta kavatseb kasutada selleks, et määrata kindlaks olulised sektorid, mille puhul koormuse vähendamise eesmärgid kehtestatakse;
14. rõhutab, et insitutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe raames kokkulepitud iga-aastane koormusanalüüs on oluline vahend, mille abil teha kindlaks ja jälgida selgel ja läbipaistval viisil liidu jõupingutuste tulemusi liigsest reguleerimisest ja halduskoormusest hoidumisel ja vähendamisel, ning see peaks hõlmama ka konkreetselt VKEsid puudutavat loendit; usub, et koormusanalüüsi tuleb kasutada selleks, et teha liikmesriikide kaupa kindlaks iga komisjoni seadusandliku ettepaneku ja õigusakti tekitatav koormus;
15. märgib, et subsidiaarsusele ja proportsionaalsusele vastamist hinnatakse praegu ainult seadusloomeprotsessi alguses; rõhutab seepärast, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist on vaja hakata kontrollima ka seadusloomeprotsessi lõpus ja enne lõpliku teksti vastuvõtmist, mis aitab tagada, et neist põhimõtetest peetakse kinni kogu seadusloomeprotsessi jooksul; nõuab, et komisjon kasutaks pärast kolmepoolsete läbirääkimiste lõpetamist võimaluse korral ooteaega mõjuhinnangu ja subsidiaarsuse kontrolli tegemiseks ning läbipaistvuse tagamiseks;
16. palub komisjonil tunnistada, et parema õigusloome tegevuskaval on kohalik ja piirkondlik mõõde, mida subsidiaarsus alati ei puuduta, ning palub komisjonil laiendada õigusaktide mõjuhindamise protsessi (mis erineb territoriaalse mõju hindamisest), et uurida kehtivate ja uute normide finants- ja haldusmõju kohalikele/piirkondlikele valitsustele;
17. palub komisjonil kiiresti läbi vaadata väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“, et välja selgitada, kuidas muuta see tõhusamalt toimivaks koos parema õigusloome tegevuskavaga;
18. soovitab komisjonil parema õigusloome kava osana uurida uuenduslikke võimalusi saavutada poliitikas tulemusi ilma seadusi andmata, kasutades näiteks biheivioristlikku majandusteadust käitumise uurimiseks ja mõjutamiseks;
19. palub komisjonil viia läbi sidusrühmadega konsulteerimisi kõigis seadusloomeprotsessi järkudes, sealhulgas selle kõige varasemas järgus, et hoida ära soovimatuid tagajärgi;
20. palub komisjonil vaadata läbi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi platvormi toimimise, et tagada selle läbipaistvus ja kasutajasõbralikkus; nõuab selle tõhususe ja saavutuste hindamist 2017. aastal;
21. palub komisjonil hinnata 2017. aastal seda, kas õiguskontrollikomitee on sõltumatu oma järelevalverolli täitmisel ja mõjuhinnangute kohta objektiivse nõu andmisel, ning kavandada vajaduse korral järelmeetmeid;
22. kutsub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 155 alusel tööturuosapooli kasutama kehtivate ja tulevaste raamkokkulepete, sealhulgas 2012. aasta juuksuriteenuste sektori raamkokkuleppe raames parema õigusloome vahendeid, suurendama läbirääkimistes mõjuhinnangute kasutamist ning esitama komisjoni õiguskontrollikomiteele kõik kokkulepped, milles on esitatud ettepanek seadusandlike meetmete võtmise kohta;
23. palub komisjonil teha kindlaks, milline on edasiminek valdkondades, mis jäävad VKEde jaoks kõige koormavamate õigusaktide (sh tööajadirektiiv ja renditöö direktiiv) nn TOP-10 kohaldamisalasse, ning asetama esikohale nende valdkondade edendamise meetmed;
24. rõhutab hiljutist äriühingute suundumust tuua tootmine ja teenused tagasi Euroopasse ning sellega kaasnevaid võimalusi töökohtade loomiseks; kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas EL võiks aidata ettevõtetel saada kasu sellisest tagasitoomisest tulenevatest võimalustest;
25. palub komisjonil töötervishoiu- ja tööohutusealase õigustiku läbivaatamise raames paremini ära kasutama parema õigusloome põhimõtteid, et tagada uue raamistiku proportsionaalsus ja kohandatavus töökohtade muutuvate tingimustega; usub, et näiteks raamdirektiivis tuleks ette näha hindamine iga kümne aasta tagant;
26. palub komisjonil tõhustada liikmesriikide parlamentide kaasamist ja konsulteerida nendega ulatuslikult, kui arutatakse ELi õigusaktide läbivaatamist või kehtetuks tunnistamist; nõuab kõikidesse ELi õigusaktidesse automaatse aegumisklausli lisamist, mis käivitaks sõltumatu mõjuhinnangu läbiviimise, mis omakorda võib tuua kaasa õigusakti läbivaatamise või kehtetuks tunnistamise; rõhutab, et mõjuhinnangus võidakse muu hulgas käsitleda selliseid küsimusi nagu kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, liikmesriikidele, äriühingutele, eriti VKEdele, ja sidusrühmadele tekkiv koormus ning hinnata ELi pädevuse võimalikku riikidele tagasiminekut; märgib, et juhul, kui mõjuhinnangus ei kinnitata õigusakti jätkuvat tähtsus ELi tasandil, siis järeldub sellest automaatselt kehtetuks tunnistamise vajadus;
27. väljendab pettumust komisjoni vastuse pärast liikmesriikide parlamentidele nn kollase kaardi menetluse algatamise juhtudel; usub, et komisjonil on vaja rakendada soovitusi, mille Euroopa Parlament andis oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsioonis subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2012.–2013. aasta aruannete kohta, alustada dialoogi liikmesriikide parlamentidega ja vastata põhjalikult kõikidele nende avaldatud arvamustes tõstatatud mureküsimustele; on seisukohalt, et komisjonil on samuti vaja ilmuda asjaomase Euroopa Parlamendi komisjoni või komisjonide ette, et selgitada põhjalikult oma seisukohta subsidiaarsust käsitleva arvamuse suhtes;
28. nõuab, et komisjon tugevdaks kooskõlastatult oma poliitilist ja seadusandlikku dialoogi liikmesriikide ja vajaduse korral piirkondade parlamentidega, et täielikult hinnata, kas edasiste ja olemasolevate ELi ettepanekutega austatakse nende parlamentide volitusi ning järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid; märgib, et seda korda tuleks kohaldada seadusloome kavandamise konsulteerimise ja ettevalmistamise järgus enne ELi ettepaneku avaldamist ning seda tuleks pidevalt kontrollida, et tagada kehtivate õigusaktide korrapärane hindamine; märgib, et liikmesriikide parlamentidel oma teiste liikmesriikide kolleegidega koostöö tegemisel selleks kasutada suur hulk vahendeid, mille kasutamisel tuleb komisjonil võtta olulisi meetmeid ja reageerida liikmesriikide parlamentide üleskutsetele, sealhulgas COSACi soovitatud õigus siduvale õigusaktile (nn roheline kaart), subsidiaarsuse põhimõtte kohane nn punane kaart, mis võimaldab 16 liikmesriigil tõkestada ELi õigusaktiga edasimineku, tihedam kaasamine delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide läbivaatamisse ning õigus alustada parlamentaarset uurimist liidu küsimustes, sh finantsläbipaistvus;
29. palub komisjonil aidata kaasa sellele, et rakendataks ja ratifitseeritaks Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuude või muu trükikirja lugemise puudega isikutele;
30. on vastu ettepanekule võtta vastu õigusakt soolise tasakaalu parandamiseks börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas, sest selles ei järgita subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid; rõhutab, et liikmesriigid oskavad ise kõige paremini leida lahenduse, mis sobib nende kultuuri ja ärikeskkonnaga, selle asemel, et kõigi liikmesriikide suhtes hakatakse kohaldama kahjulikku ühetaoliste kvootidel põhinevat lähenemisviisi;
Finantsteenused
31. nõuab pingutuste tegemist, et kiirendada kapitaliturgude liidu lõpuleviimist ja seada see prioriteediks seoses tema rolliga majanduskasvu ja ülemaailmse konkurentsivõime stimuleerimisel; rõhutab seda, kui oluline on viia läbi majandust reguleerivate õigusaktide kumulatiivne mõjuhinnang, et selgitada välja need õigusaktide vastuolud, mis oleksid kapitaliturgude liidule takistuseks;
32. nõuab, et poliitika väljatöötamisel keskendutaks rohkem ELi finantssektorite ülemaailmsele konkurentsivõimele; juhib lisaks tähelepanu vajadusele tõhustada Euroopa järelevalveasutuste ja komisjoni tegevuse kooskõlastamist rahvusvaheliste organite tegevusega, et edendada ELi huve;
33. palub komisjonil teostada korrapärast järelevalvet finantsvaldkonna õigusaktide rakendamise üle, et hinnata rakendamisega seotud probleeme ja soovimatuid tagajärgi ning tuvastada need elemendid, mida oleks võimalik reformida, ajakohastada või kõrvaldada; rõhutab Euroopa järelevalveasutuste ja ühtse järelevalvemehhanismi rolli parema õigusloomega seotud eesmärkide saavutamisel; märgib sellega seoses, et Euroopa järelevalveasutused peaksid tegema tehniliste standardite väljatöötamisel tihedat koostööd riiklike ekspertide ja sidusrühmadega, et vältida soovimatuid tagajärgi;
34. rõhutab, et kõigi täiendavate õigusaktide ettepanekute suhtes peaks komisjon teostama parema õigusloome tegevuskavaga kooskõlas põhjaliku mõjuhinnangu ja kulude-tulude analüüsi, tagamaks, et ettepanekud esitatakse üksnes juhul, kui soovitud mõju ei ole võimalik saavutada muude kui seadusandlike vahenditega; palub komisjonil täita oma uut lubadust vaadata läbi ELi finantsvaldkonna õigusaktide kogum ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted ning ootab huviga tulemusi finantsteenuste valdkonnas; märgib lisaks, et oluline on tagada pädevuste asjakohane jagamine ELi ja riikliku tasandi vahel, pidades silmas riiklike järelevalveasutuste eksperditeadmisi ja teadmisi kohaliku turu olemusest;
35. väljendab heameelt komisjoni ja liikmesriikide töö üle maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside kasutamise vastase aktiivse võitluse edendamisel; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon võtaks arvesse maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside kasutamise ülemaailmset iseloomu ning tagaks, et kõigi võetavate meetmetega kaitstakse ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, tagades samas piisava läbipaistvuse, et suurendada tarbijate usaldust ELi liikmesriikide maksusüsteemide õigluse vastu;
36. nõuab olemasolevate pangandusliidu õigusaktide õigeaegset rakendamist ning dialoogi tõhustamist valdkondlike ekspertidega, et hinnata vastuvõetud õigusaktide mõju ja tulemuslikkust; tuletab meelde, et mitu liikmesriiki ei ole endiselt võtnud riiklikku õigusesse üle kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist käsitlevaid õigusakte, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kiire ja täieliku siseriiklikku õigusesse ülevõtmise; nõuab tungivalt, et komisjon viiks Euroopa hoiuste tagamise skeemi (EDIS) puudutava ettepaneku kontekstis läbi põhjaliku riskide hindamise; märgib sellega seoses, et kõnealune hindamine peaks hõlmama põhjalikku ülevaadet riiklike hoiuste tagamise skeemide infrastruktuuri ja rahastamise hetkeseisu kohta; märgib, et arvestada tuleb ka nende liikmesriikide huve, kes pangandusliidus ei osale või euroalasse ei kuulu;
37. nõuab proportsionaalsemaid meetmeid väiksemate pankade suhtes, et aruandlusnõuded oleksid kohandatud panga suurusele vastavalt nii, et väiksemad pangad ei peaks esitama rohkem teavet kui see, mida järelevalveasutused peavad vajalikuks, et saada aru panga riskiprofiilist ja võimalikust mõjust finantsstabiilsusele; märgib lisaks, et tulevane stabiilse netorahastamise kordaja võiks olla kohandatud vastavalt panga ärimudelile, et jätta välja väiksemad pangad, mis ei ole nii sõltuvad pankadevaheliselt turult saadavast rahastamisest;
38. palub komisjonil kaaluda majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks muid viise kui viie juhi aruandes esitatud suund; on vastu euroala eelarvesuutlikkuse loomisele; on arvamusel, et kindel pühendumine Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 125 osutatud nn mittepäästmise põhimõttele tugevdaks liikmesriikide suveräänsust ja vastutust sotsiaal-, majandus- ja fiskaalpoliitika osas;
Ühendatud digitaalne ühtne turg
39. toetab komisjoni poolt digitaalse ühtse turu esmatähtsale kohale seadmist, arvestades võimalusi, mida digitaaltegevus võib pakkuda töökohtade loomisel, uute idu- ja kasvufirmade loomisel ning majanduskasvu ja innovatsiooni suurendamisel; tunnistab ELi tööstuse digitaliseerimise tähtsust töökohtade loomise, tootlikkuse suurendamise ja konkurentsivõime tugevdamise ning seeläbi majanduskasvu saavutamise jaoks; toonitab, et aasta 2017 saab olema tulemuste saavutamise aasta, kuna seadusandlikud ettepanekud on vaja lõpule viia ja alustada liikmesriikides rakendustööga;
40. soovitab, et komisjon peaks enne digitaalvaldkonnas seadusandlike ettepanekute esitamist uurima parimaid tavasid liikmesriikides ja rahvusvahelisel tasandil, ergutama asjaomase sektori poolt võetavaid meetmeid, keskenduma kehtivate õigusaktide rakendamisele, moderniseerima vajaduse korral kehtivaid riiklikke ja ELi õigusakte ning kasutama uute õigusaktide loomist ainult siis, kui see on absoluutselt vajalik;
41. palub komisjonil kaotada bürokraatia ning põhjendamatud või ebaproportsionaalsed reguleerivad või mittereguleerivad tõkked, et täielikult ära kasutada tööstuse digitaliseerimise ja piiriülese e-kaubanduse potentsiaali; rõhutab, et meetmed ei tohiks olla protektsionistlikud, vaid peaksid olema kavandatud nii, et muuta digitaalkeskkond atraktiivseks Euroopa ettevõtjate arendustegevuse jaoks ja nende ettevõtjate jaoks, kes soovivad Euroopas oma tegevust alustada ja kaubandusega tegeleda, samuti tarbijate ja muude kasutajate jaoks;
42. peab kahetsusväärseks digitaalmajanduse maksumeetmetega, eelkõige käibemaksuga seotud suuri probleeme, millega komisjon ei ole tegelenud; kordab üleskutset esitada ettepanek ühise kogu ELi hõlmava lihtsustamismeetme (käibemaksukünnis) kehtestamiseks, et aidata väikesi e-kaubanduse ettevõtteid; toonitab, et seda küsimust on vaja viivitamatult käsitleda; tuletab sellega seoses meelde, et maksupoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse;
43. palub komisjonil toetada intellektuaalomandit käsitlevat tugevat korda ja intellektuaalomandi õiguste suuremat jõustamist, mis stimuleeriks konkurentsivõimet ja toetaks uuenduslikke ettevõtteid ja loomeisikuid ning oleks kasulik autoriõigustega kaitstud teoste kasutajatele; väljendab heameelt nn rahavoost lähtuva („follow the money“) käsituse üle ning rõhutab, et komisjon peaks koos liikmesriikidega edendama tarneahelas teadlikkust ja hoolsust ning ergutama teabe- ja parimate tavade vahetust, et võidelda intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu kommertstasandil, ning tõhustama avaliku ja erasektori koostööd;
Vastupidav energialiit tulevikku vaatava kliimamuutuste poliitikaga
44. avaldab tugevat toetust Pariisi kokkuleppe mõju hindamist käsitlevas komisjoni teatises (COM(2016)0062) esitatud järeldustele, milles järgitakse Euroopa Ülemkogu peamisi eesmärke ning aastani 2030 kavandatud kliima- ja energiapoliitika raamistiku ülesehitust; hoiatab siiski ELi aastani 2030 kehtivate heitkoguste vähendamise kohustuste osas igasuguste tulevaste kohanduste tegemise eest osana ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames aastal 2023 tehtavast esimesest ülemaailmsest kokkuvõttest, mis võiks avaldada negatiivset mõju kindlusele, mida ettevõtted ja investorid vajavad selleks, et juhtida vähese CO2-heitega majandusele üleminekut; on veendunud, et äärmiselt tähtis on säilitada sätted, mis kaitsevad kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud tööstussektoreid;
45. palub komisjonil näha elektrituru tulevase ülesehituse kaudu ette tõeliselt võrdsed võimalused kõigile energiaallikatele, mis aitavad vähendada ELi kasvuhoonegaaside heidet;
46. palub komisjonil esitada üksikasjalik mõjuhinnang, milles keskendutakse elektrituru uue ülesehituse sotsiaal-majanduslikele tagajärgedele, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas, kus tõenäoliselt esineb energiaalase üleminekuga seoses teiste ELi liikmesriikidega võrreldes suuremaid kulusid;
47. on veendunud, et elektrituru tulevase ülesehituse puhul on vaja hinnata suurt hulka erinevaid komponente, et töötada välja täielikult toimiv süsteem; tunnistab sellega seoses, et oluline on maksimeerida Euroopas elektri salvestamise võimalusi, ning kutsub komisjoni üles hõlbustama moonutusi mittetekitava ja investeerimissõbraliku raamistiku loomist eri tüüpi elektrisalvestamise tehnoloogiate jaoks;
48. väljendab kahtlust seoses energiatõhususe direktiivi rakendamisega ja palub komisjonil töötada koos liikmesriikidega järjepidevate suuniste alusel, et tagada tulemuslik rakendamine; toetab põhimõtet, mille kohaselt on vajaduse korral esmatähtsal kohal energiatõhusus, ning on veendunud, et eesmärgid peaksid olema proportsionaalsed ja realistlikud; palub komisjonil tagada, et ELi kliima- ja energiavaldkonda puudutavad õigusaktid oleksid ise pigem tõhusad ja proportsionaalsed kui võistlevad ja kattuvad;
49. tuletab meelde, et 1. jaanuaril 2012 lisati lennunduses tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja kohustati kõiki õhusõiduki käitajaid heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisalas hankima CO2-saastekvoote; märgib, et 2013. ja 2014. aastal võeti vastu kaks peatamisotsust, millega piirati ajutiselt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala ja arvati sellest välja rahvusvahelised lennud, et anda Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile (ICAO) aega töötada välja ülemaailmne turupõhine meede rahvusvahelise lennunduse heitkoguste vähendamiseks; tuletab meelde, et selle erandi kehtivus lõpeb 2017. aastal; palub komisjonil koostada piisava aja jooksul aruanne ja soovitused, et vaadata läbi ICAO 39. assamblee poolt 2016. aasta septembris/oktoobris tehtav otsus ülemaailmse turupõhise meetme kohta ning kohandada direktiivi nõudeid uute seadusandlike ettepanekute abil;
Integreeritum ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga
50. toetab ühtse turu strateegiaga võetavat kohustust, mille eesmärk on tagada, et Euroopa jääks kogu maailmas standardite väljatöötamise juhtpositsioonile; toetab standardimist, mis vastab rahvusvahelisele käsitlusviisile kas ülemaailmsete rahvusvaheliste standardite väljatöötamise kaudu või vajaduse korral vastavate rahvusvaheliste standardite tunnustamise kaudu; palub komisjonil tagada, et ühisalgatus põhineks jätkuvalt alt-üles käsitlusviisil ja tööstuse konkreetsetel vajadustel ning kehtestaks selliseid standardeid, mis on turu jaoks asjakohased;
51. on veendunud, et vaja on teha rohkem tööd, tagamaks, et standardite kehtestamise suhtes kohaldataks avalikkusele hästi teatavaks tehtud ja juurdepääsetavat apellatsioonimenetlust; ergutab komisjoni koos riiklike ja Euroopa standardimisasutustega tuginema apellatsioonimehhanismide parandamiseks parimatele tavadele;
52. palub komisjonil esitada ühtset turgu sisemiselt mõjutavate mittetariifsete tõkete iga-aastane ülevaade ja analüüs nende kõrvaldamise võimaluste kohta, et päästa valla ühtse turu siiani kasutamata potentsiaal;
53. juhib tähelepanu asjaolule, et õigusnormid, millega kehtestatakse jae- ja hulgimüügi piirangud, mis on ELi õigusega vastuolus ja ebaproportsionaalsed, võivad luua märkimisväärseid turule sisenemise tõkkeid, mille tõttu avatakse vähem uusi kauplusi, kahjustatakse konkurentsi ja millega kaasnevad tarbijate jaoks kõrgemad hinnad; palub komisjonil põhjalikult analüüsida jae- ja hulgimüügiga seotud tegevuspiiranguid ühtsel turul;
54. kutsub komisjoni üles võtma otsustavaid meetmeid vastastikuse tunnustamise kohaldamise parandamiseks; ootab sellega seoses komisjoni kavasid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust pädevate asutuste hulgas ja vaadata läbi vastastikuse tunnustamise määrus ning sellega kaasnevad suunised, et lahendada vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise või kohaldamisega seotud probleemid, võttes arvesse tarbijakaitse tagamise vajadust;
55. rõhutab, et edasised meetmed, näiteks kavandatav teenuste osutamise luba, ei tohiks kaasa tuua täiendavat halduskoormust, vaid need peaksid aitama mittetariifseid tõkkeid kõrvaldada ja edendada vastastikust tunnustamist;
56. ergutab komisjoni esitama ühtse turu strateegia andmete analüüsi vahendit, mis võiks parandada ühtse turu õigusaktide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise üle teostatavat järelevalvet;
57. palub komisjonil kaasata telekommunikatsiooniraamistiku eelseisvasse läbivaatamisse järgmised põhimõtted:
a. õigusaktid peavad jätkuvalt tuginema põhimõtetele, olema paindlikud ja tulevikukindlad, mitte püüdma eelnevalt kindlaks määrata asjaomase valdkonna tehnoloogilist trajektoori;
b. konkurents stimuleerib, mitte ei pärsi investeerimist; riikide reguleerivad asutused peavad säilitama võime toetada mitmesuguseid konkurentsimudeleid vastavalt oma riikliku turu vajadustele, eriti mis puudutab geograafilisi piirkondi;
c. telekommunikatsiooniturge iseloomustavad jätkuvalt struktuuriliselt ja ajalooliselt erinevad riiklikud turud, seetõttu ei ole samad lahendused kõigi turgude jaoks alati sobivad;
d. spektrikasutuse tõhusust tuleks maksimeerida, kuid ühtlustamine on pigem vahend kui eesmärk omaette; seetõttu tuleks luua tingimused, et ergutada pigem spektrikasutuse pidevat ja ka sektoripoolset arendamist, mitte püüda eelnevalt kindlaks määrata selle vormi;
58. ootab Euroopa innovatsiooninõukogu loomise ettepanekuid, mida peab täiendama põhjalik mõjuhinnang ja mida tuleb rahastada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames; võtab teadmiseks programmi „Horisont 2020“ esialgsed tulemused ja nõuab tungivalt, et komisjon teeks oma vahekokkuvõttes asjakohased ja tulemustele tuginevad tõenduspõhised järeldused, eriti mis puudutab edukuse määra, toetuste andmise protsessi ja kulumudelit;
59. ergutab komisjoni rakendama Euroopa kosmosestrateegiat, milles käsitletakse vajadust ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimelise ELi kosmosesektori järele; rõhutab, et Galileo ja Copernicuse programmide turuleviimine on võimalus kasutada ära Euroopa idufirmade ja muude ettevõtete potentsiaali kosmosepõhiste teenuste ja rakenduste arendamisel innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel;
Mõistlikud ja tasakaalustatud vabakaubanduslepingud
60. palub, et komisjon jätkaks volituse alusel tehtavat tööd lahendamist vajavate küsimustega lähtuvalt Nairobis toimunud 10. ministrite konverentsi tulemustest; märgib siiski, et Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) peab jätkuvalt olema paindlik ja dünaamiline foorum WTO liikmesriikide vahelisteks läbirääkimisteks, et edendada kaubandusintegratsiooni seda soovivate riikide vahel; toetab pingutusi WTO tulemuslikkuse ja vastutuse suurendamiseks; palub, et EL alustaks pärast järelemõtlemisaega tööd selle nimel, et lisada Genfis toimuvate läbirääkimiste päevakorda spetsiifilisi uusi küsimusi, sealhulgas (kuid mitte ainult) sellised küsimused nagu investeeringud, riigiettevõtted ja -teenused;
61. palub ametlikult algatada läbirääkimised ambitsioonikate, tasakaalustatud ja kõrgetele standarditele vastavate majandusliku integratsiooni lepingute üle, mis hõlmaksid kaubandust ja investeerimist Austraalia ja Uus-Meremaaga ning mis tuleks sõlmida ambitsioonika ajakava raames, pidades silmas mitte üksnes ELi ning Uus-Meremaa ja Austraalia ühiseid huve ja väärtuseid, vaid ka sarnaseid standardeid töö- ja sotsiaalõiguste ning keskkonnakaitse osas;
62. kutsub komisjoni üles kasutama ära praegust hoogu Mercosuri riikides, eelkõige Argentinas, ning taaskäivitama ELi ja Mercosuri riikide vahelised kaubandusläbirääkimised, et saavutada põhjalik ja ambitsioonikas kokkulepe; toetab ELi kokkulepete ajakohastamist Mehhiko ja Tšiiliga, mis on Ladina-Ameerika piirkonnas oluliste sidemetega riigid, eelkõige dünaamilise piirkondliku ühenduse – Vaikse ookeani liidu – liikmetena; palub, et pärast nende läbirääkimiste lõpuleviimist kajastaks komisjon võimalust sõlmida piirkondadevaheline leping ELi ja Vaikse ookeani liidu vahel;
63. tunnistab seda, kui oluline on tihendada kaubandus- ja investeerimissuhteid selliste uute tööstusriikidega nagu India, Malaisia, Taiwan ja Hiina, ning teeb komisjonile ülesandeks tagada, et komisjon teeb kõik mis võimalik, et pidada nende riikidega läbirääkimisi kvaliteetsete kaubandus- ja investeerimislepingute üle; nõuab lisaks, et kui Euroopa Kohus on esitanud oma arvamuse vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta Singapuriga, tagaks komisjon võimalikult kiiresti kõnealuse lepingu edastamise liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile;
64. tunnistab säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatava stimuleeriva erikorra (GSP+) panust inimõigustega seotud ja tööõiguse normide tõstmisse ning ELi investeerimisvõimaluste parandamisse soodustusi saavates riikides; rõhutab, et GSP+ kui inimõiguste edendamise vahend on tulemuslik üksnes siis, kui seda nõuetekohaselt kohaldatakse; nõuab, et komisjon täidaks oma määruse (EL) nr 978/2012 kohaseid kohustusi ja esitaks 2017. aasta lõpuks põhjaliku läbivaatamise, sealhulgas vajaduse korral meetmed juhuks, kui soodustuse saaja ei järgi oma kohustusi GSP+ raames; ootab võimalikku edukat GSP+ staatuse taotlust Sri Lankalt, tingimusel et riik täidab vajalikke kriteeriume;
65. võtab teadmiseks jätkuva probleemi, et võrreldes mujal maailmas sõlmitavate lepingutega vajab komisjon pärast läbirääkimiste lõpuleviimist juriidiliste tekstide viimistlemiseks ja tõlkimiseks pikka ajavahemikku; on seisukohal, arvestades maailma kaubanduskeskkonna kiiresti arenevat iseloomu ja tungivat vajadust jätkata uute turgude avamist ELi ettevõtetele ja tarbijatele, et – nagu Euroopa Parlament on varasemalt taotlenud – tuleks täiendavalt kaaluda õigusliku täpsustamise ja õigustõlke protsessi parandamist ja sujuvamaks muutmist, tagamaks, et kõik juriidilised tekstid esitatakse liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks võimalikult lühikese aja jooksul; nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile hiljemalt 31. märtsiks 2017 konkreetsed ettepanekud kõnealuses valdkonnas;
66. toetab komisjoni jätkuvat nõudmist, mida toetavad ka liikmesriigid ja Euroopa Parlament, et kõik käimasolevad vabakaubanduslepinguid käsitlevad läbirääkimised sisaldaksid konkreetseid peatükke, milles sätestatakse spetsiifilised õiguslikud ja tehnilised meetmed, et parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimet tegeleda kaubanduse ja investeerimisega, mis on otsustavalt tähtis küsimus, pidades silmas maailmakaubanduses ülemaailmsete integreeritud tarneahelate levikut;
67. rõhutab investeeringute sisse- ja väljavoolu jätkuvat tähtsust ELi majanduse jaoks ning vajadust täielikult kaitsta kõiki ELi ettevõtteid, sõltumata nende vormist ja suurusest, kolmandate riikide turgudele investeerimisel; toonitab, et investeeringute kaitse on ELi kaubanduspoliitika vajalik element, tunnustades samas reguleerimisõiguse põhimõtet ja tunnistades vajadust tagada menetluste läbipaistvus ja selgelt kindlaksmääratud eeskirjadel põhinev süsteem; palub, et komisjon tagaks tulevastes läbirääkimistes jätkuvalt ELi investorite investeeringute kaitse;
68. tunnistab, et vabakaubanduslepingute üle tuleks järelevalvet teostada ja neid tuleks nõuetekohaselt jõustada nende kohaldamisest alates ja ka peale seda, et tagada mitte üksnes nende kaubandusliku mõju nõuetekohane analüüs ja hindamine, vaid ka kokkulepitud reeglite, põhimõtete ja meetmete järgimine; märgib, et komisjon ei ole praegu keskendunud kaubanduslepingute rakendamisele, ja rõhutab, et otsustavalt tähtis on tagada, et kaubanduspartnerid peavad kinni kaubanduslepingutes sisalduvatest lubadustest; nõuab, et komisjon kaasaks Euroopa Parlamendi selle protsessi kõikidesse etappidesse;
69. on veendunud, et kuni kaubanduspartnerid ei täida kõiki ELi kehtestatud viit kriteeriumi, mis on vajalikud turumajandusliku staatuse saamiseks, peaks EL kasutama mittestandardset metoodikat, tehes seda täielikus kooskõlas WTO eeskirjadega, et säilitada Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ning jätkata võitlust kõlvatu konkurentsi kõikide vormide vastu;
70. kutsub komisjoni üles tugevdama uute turgude avamise ja säilitamisega seotud aktiivseid kaubandusmeetmeid ning keskenduma nii tariifsetele kui ka mittetariifsetele küsimustele; rõhutab, et ELi kõrgeid toiduohutuse, tervishoiu- ja loomade heaolu norme, mis on ELi tarbijate usalduse tagamiseks määrava tähtsusega, ei tohiks ohtu seada ega neid läbirääkimiste käigus kaotada;
71. kutsub komisjoni üles tagama võrdse konkurentsiolukorra kaubanduskokkulepetes, mida EL loodab kolmandate riikidega sõlmida, koostades loetelu tundlikest toodetest, mille suhtes võidakse mis tahes põhjusel rakendada ülemäärast survet; nõuab, et sellistele toodetele, mis võivad olla kaubanduse liberaliseerimise suhtes tundlikud, tagataks kaubanduslepingutes eri- ja diferentseeritud kohtlemine;
Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused
72. palub, et komisjon vaataks läbi küberkuritegevust käsitlevad kehtivad õigusaktid ning esitaks ettepaneku, millega kehtestatakse selge õigusraamistik eraettevõtete ja õiguskaitseasutuste suhetele võitluses organiseeritud kuritegevuse ja radikaliseerumise vastu internetis;
73. palub, et komisjon esitaks ettepaneku piiriülese koostöö kohta seoses teabevahetusega, mis puudutab terroristide rahastamise jälgitavust;
74. nõuab e-piiride muudetud ettepaneku kiiret vastuvõtmist, et aidata luua ELis tõhus välispiirikontroll;
Uue rändepoliitika suunas
75. on veendunud, et rändepoliitika keskmes peaks olema üldsuse usalduse tagamine, Schengeni ala terviklikkuse alalhoidmine ning sisejulgeoleku säilitamine;
76. palub, et komisjon hindaks kehtivaid rände valdkonna määruseid ja direktiive, eelkõige perekonna taasühinemise direktiivi, varjupaigamenetluste direktiivi ja kvalifitseerumisnõudeid käsitlevat direktiivi, mis kujutavad endast ebasoovitavaid tõmbetegureid ELis varjupaiga taotlemiseks;
77. toonitab, et Dublini III määruse muutmine peab säilitama määruse peamised põhimõtted, ja nõuab, et komisjon esitaks täpsed ja konkreetsed ettepanekud varjupaigataotlejate teisese rändega tegelemiseks;
78. toonitab, et mis tahes tulevased ettepanekud majandusrände kohta kolmandatest (ELi- ja EMP-välistest) riikidest peaksid kuuluma peamiselt liikmesriikide pädevusse ning nendega tuleks püüda reguleerida ka kolmandatest riikidest lähtuva majandusrände kvantiteeti ja kvaliteeti;
79. palub, et komisjon jälgiks tähelepanelikult, kuidas Türgi viib ellu ELi ja Türgi vahel sõlmitud kokkulepet;
80. palub, et komisjon võtaks kasutusele järelevalve- ja rakendusaruanded Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi väljamaksete ja riiklike kulutuste kohta, ning teostaks täielikku järelevalvet kolmandatele riikidele varjupaiga valdkonnas antavate ELi rahaliste vahendite üle ja hindaks nende kasutamist;
81. toonitab, et komisjon peaks järjepidevalt kontrollima ja hindama võimalikku Türgiga sõlmitavat viisanõude kaotamise lepingut, tagamaks, et Türgist pärit, viisaga lubatud viibimisaja ületanute ja rahvusvahelist kaitset taotlejate arv ei kasva järsult;
82. palub, et komisjon jälgiks täielikult ELi Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rakendamist, kui see on loodud, tagamaks, et amet etendab aktiivset rolli lisaks sissevoolu ohjamisele välispiiril ka tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel ning selliste eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate koguarvu vähendamisel, kes elavad ELi territooriumil;
83. palub, et komisjon võtaks järelmeetmena oma ettepanekule, mis käsitles tagasisaatmise reisidokumenti, ambitsioonika plaani saata tagasi isikuid, kes on pärit niisugustest kolmandatest riikidest nagu Pakistan, Maroko ja Alžeeria;
84. palub, et komisjon viiks läbi selge analüüsi riikide haaval ning looks individuaalsed strateegiad lähenemisviisidega „rohkem rohkema eest“ ja „vähem vähema eest“ kolmadatele riikidele seoses ELi finantsabiga võitluses õigusliku aluseta rände ja inimkaubanduse vastu;
Suurem roll ülemaailmsel tasandil
85. nõuab Euroopa naabruspoliitika korrapärast läbivaatamist, tagamaks, et see käsitleb pidevalt muutuvat olukorda ELi ida- ja lõunapiiril; nõuab samuti Euroopa välisteenistuse töö ja eelarve nõuetekohast kontrolli ja vastavat aruandlust; on arvamusel, et hindamisel tuleks keskenduda mitte ainult sellele, kas raha on õigesti kulutatud, vaid ka küsimusele, kas naabruspoliitika eesmärke saavutatakse;
86. palub, et nõukogu ja komisjon vaataksid hiljutist arengut silmas pidades järjepidevalt ja kriitiliselt läbi kõik ühinemisläbirääkimised, nende edusammud ja tõhususe, ning muudaksid vajaduse korral kiirust ja strateegiat;
87. nendib, et inimõiguste edendamine kuulub ELi välispoliitiliste eesmärkide hulka, ja et erilist rõhku pannakse sellistele valdkondadele nagu usuvabadus, sõnavabadus, poliitilised vabadused, naiste ja laste õigused ning vähemuste õigused;
88. nõuab jätkuvat diplomaatilist survet, mis hõlmab üksikisikutele, rühmadele ja Venemaa valitsusele suunatud sanktsioone, et lahendada Ukraina konflikt rahumeelselt; nõuab, et peetaks rangelt kinni Venemaa poolt okupeeritud Krimmi mittetunnustamise poliitikast;
89. sedastab, et NATO on Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika nurgakivi;
90. ergutab edasist rahvusvahelist koostööd, mille käigus püütakse rääkida läbi Iisraeli ja Palestiina konflikti lahendus, millega saavutataks turvaline ja kõigi poolt tunnustatud Iisrael, kes elab suveräänse ja elujõulise Palestiina riigi kõrval; ergutab edasisi jõupingutusi rahuprotsessi taaskäivitamiseks Türgi ja kurdide vahel, et arendada kahe poole vahelist usaldust ja kindlust, ja et alustada tegelemist kurdi rahvast mõjutavate laiemate piirkondlike probleemidega;
Arenguküsimused
91. palub, et komisjon teeks liikmesriikidega koostööd ametliku arenguabi eesmärgi saavutamiseks, milleks on 0,7 % rahvamajanduse kogutoodangust;
92. kutsub Euroopa institutsioone üles kehtestama selge, struktureeritud, läbipaistva ja aruandekohustusega raamistiku, millega reguleeritakse partnerlusi ja liite arengumaade erasektoriga; nõuab samuti ELi tasandil paljude huvirühmadega valdkondlike platvormide loomist, mis ühendaksid erasektorit, kodanikuühiskonna organisatsioone, vabaühendusi, mõttekodasid, partnervalitsusi, abiandjaid ja muid huvirühmi, et teavitada võimalustest avaliku ja erasektori partnerlustes osalemiseks, vahetada parimaid tavasid, anda tehnilist tuge seoses õigusraamistiku ning ühistest arengusekkumistest tulenevate eeldatavate probleemidega;
93. kutsub komisjoni üles töötama välja innovaatilisi lähenemisviise elupäästvale abile ja humanitaarabile ning järjekindlamalt keskenduma kriiside ennetamisele ja varajase hoiatamise mehhanismidele; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks praeguste ja tulevaste humanitaarvajadustega tegelemiseks võimalikku partnerlust erasektoriga; toonitab, kui oluline on kaotada lõhe hädaabi ja pikaajalise arenguabi vahelt ning kaasata uusi tärkavaid majandusi, mis kasvavad humanitaarabi kõnelustes nii profiili, mõju kui ka suutlikkuse osas;
94. nõuab senise Euroopa Investeerimispanga (EIP) välislaenude mandaadi laiendamist, et EIP saaks suurendada oma rolli säästva arengu saavutamisel ning eelkõige osaleda aktiivsemalt uues erasektori strateegias segarahastamise, projektide kaasrahastamise ja kohaliku erasektori arendamise kaudu; nõuab samuti suuremat läbipaistvust ja aruandekohustust EIPga seotud partnerlustes ja projektides; kutsub EIPd ja muid liikmesriikide arenguabi finantsasutusi üles tagama, et nendelt toetust saavad ettevõtted ei tegele maksudest kõrvalehoidumisega;
95. palub, et komisjon jätkaks liikmesriikidega koostööd kolmandate riikide toetamisel naiste ja tütarlaste suhtes kahjulike tavade kaotamisel, sh laste ja sundabielud, naiste suguelundite moonutamine, aumõrvad, sunniviisiline steriliseerimine, vägistamised konfliktipiirkondades, kividega surnuksloopimine ja muud julmused; nõuab tungivalt, et komisjon teeks koostööd Euroopa välisteenistusega selliste julmuste ohvriks langenutele antava abi tõhustamisel;
Demokraatlike muutuste liit
Eelarveküsimused
96. on arvamusel, et üks peamisi põhimõtteid, millest komisjon peaks ELi eelarveprognoosi koostamisel juhinduma, peaks olema ELi lisaväärtus; nõuab tungivalt, et komisjon keskenduks selliste meetmete rahastamisele, kus ELi eelarve panus annab paremini tõendatavat kasu kui rahastamine üksikute liikmesriikide poolt; on arvamusel, et ELi eelarvel on tähtis osa sellise komisjoni esildatud mehhanismi edukuses või ebaedus, mille eesmärk on vaadata läbi ELi õigusaktid, et hinnata nende vastavust subsidiaarsusele ja proportsionaalsusele;
97. osutab asjaolule, et ELi kulutustele lähenemises on vaja kultuurilist muutust, sest praegu keskendutakse liialt fondide ärakasutamisele ja õigusaktide järgimisele, mitte lisaväärtusele või tulemuslikkusele; nõuab tungivalt, et komisjon kohustuks uuesti põhjalikult hindama ELi eelarve prioriteete, võttes aluseks järelhindamised ja usaldusväärsed tulemuslikkuse näitajad; on arvamusel, et võiks suurendada selliste tulemusreservide kasutust nagu praegu kasutatakse struktuurifondides, ja et neid võiks kasutada ka muudes ELi rahastamise valdkondades; on arvamusel, et tulemustele keskenduva eelarve strateegia on sellega seoses lootustandev areng, ja nõuab tungivalt, et komisjon lisaks tulemuslikkusel põhineva eelarve lähenemisviisi täielikult iga-aastasesse eelarvemenetlusse;
98. võtab teadmiseks nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) käimasoleva läbivaatamise; toonitab, et see läbivaatamine ja võimalik seadusandlik ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta tuleb ära oodata, enne kui Euroopa Parlament muudab eelarvelise prognoositavuse nimel oma kohustust seoses rahastamise piirmääradega, mis on sätestatud 2013. aasta määruses praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni;
99. nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist, et suunata rahalised vahendid eemale väiksema Euroopa lisaväärtusega poliitikavaldkondadest, nagu kultuur, kodakondsus ja meedia, ja rahastaks ELi eelarvest selle asemel rohkem töökohtade loomist, majanduskasvu ja konkurentsivõimet; märgib, et ajal, mil liidu ees seisavad uued ja ettearvamatud probleemid, ei tohi ELi eelarve puhul kaotada silmist nimetatud põhimõttelist prioriteeti; kutsub komisjoni üles kasutama seda võimalust, et lihtsustada selle valdkonna olemasolevate programmide, näiteks programmi „Horisont 2020“ kohaldatavaid eeskirju kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga;
100. võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb esitada ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne 1. jaanuari 2018; palub, et komisjon teeks mitmeaastase eelarve prioriteetide kohta otsuse kooskõlas ELi lisaväärtuse põhimõttega ja enne ELi eelarve suurust käsitlevate ettepanekute esitamist; nõuab tungivalt, et komisjon viiks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kooskõlla komisjoni ja parlamendi poliitiliste tsüklitega, et parandada mitmeaastase eelarvega seotud demokraatlikku aruandekohustust ja eelarve läbipaistvust;
101. võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb kaaluda kõrgetasemelise omavahendite töörühma ettepanekuid, k.a mis tahes uus omavahendite kandidaat; on siiski arvamusel, et omavahendite süsteem võib tekitada ELi kodanike seas apaatiat; on seepärast kindlalt vastu mis tahes uue otsese Euroopa maksu sisseviimisele; eelistab selle asemel lihtsama ja läbipaistvama vahendite süsteemi väljatöötamist, mille aluseks oleksid liikmesriikide kogurahvatulupõhised sissemaksed;
102. palub, et komisjon võtaks kasutusele järelevalve- ja rakendusaruanded Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi väljamaksete ja riiklike kulutuste kohta;
Keskkonnaküsimused
103. juhib tähelepanu REACH-määruse artikli 117 lõikest 4 tulenevale komisjoni õiguslikule kohustusele anda aru määruse rakendamisest ja toimimisest 1. juuniks 2017 ning nendib, et see aruanne täidab määruse puhul ka õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames läbiviidava hindamise ülesannet; toonitab, et hindamisel tuleks teha kindlaks õigusakti tulemuslikkus ja tõhusus, selle sisemine sidusus ja kooskõla ELi teiste poliitikavaldkondadega, kas määrusega on saavutatud ELi lisaväärtus, kuidas see mõjutab ettevõtteid, eelkõige VKEsid ja nende suutlikkust teha pikaajalisi investeeringuid, samuti selle mõju tööstusele ja ELis paikneva kemikaalide tootmise võimalikule ümberpaigutamisele; palub, et komisjon esitaks rakendusmäärusi, millega hõlbustatakse ja lihtsustatakse loa andmise menetlust selliste taotluste puhul, mis puudutavad ainete kasutamist väheses mahus (alla 10 tonni aastas) ja originaalvaruosasid;
104. kutsub komisjoni üles määratlema „kergelt töödeldud toiduaineid“, eriti seoses piima- ja lihatoodetega, et uurida võimalust piirata päritoluriigi kohustuslikku märkimist, kohaldades seda selliste toiduainete suhtes, mille puhul tarbijate huvi kaalub üles kulu, nagu joogipiim ning kergelt töödeldud piima- ja lihatooted, ning esitada nendes valdkondades seadusandlikud ettepanekud; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse hiljutisi probleeme seoses märgistusega ja ELi toiduahelat käsitlevate õigusaktide järjekindla kohaldamisega ning järgiks samal ajal uusimaid teaduslikke ja tehnoloogilisi muudatusi selles valdkonnas; täheldab, et päritolu märkimine on juba nõutav ja toimib mõjusalt paljude teiste toiduainete, näiteks töötlemata liha, munade, puu- ja köögiviljade, kala, mee, neitsioliiviõli ja ekstra-neitsioliiviõli, veinide ja piiritusjookide puhul;
105. märgib, et seoses biotsiidide määruse oluliste sätetega, mis käsitlevad tarnijatele loa andmist ja töödeldud toodete töötlemiseks kasutatud toimeainete registreerimist, on ees ootamas märkimisväärsed järgimisega seotud raskused, kuna määrusest mõjutatud ettevõtetes ei olda neist sätetest teadlikud; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks selle määruse oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi 2017. aasta tegevuskavva, pöörates erilist tähelepanu VKEsid ja mikroettevõtjaid mõjutavale rahalisele ja halduskoormusele, kui nad koostavad kõnealuse õigusakti alusel Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) lubade väljastamiseks dokumente;
106. võtab teadmiseks liikmesriikide rahalised ja õigusalased probleemid, mis tekivad nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) järgimisel, mida peetakse sageli ELi tulemusliku õigusakti kehvaks näiteks ja millega seoses on käimas arvukaid rikkumismenetlusi; rõhutab vajadust viia kõnealuse direktiivi aruandlustsükkel kooskõlla vee raamdirektiivi tsükliga, et samu järelevalveandmeid saaks kasutada mõlema direktiivi läbivaatamisel, ning piirata ja lihtsustada nitraatide plaanimise nõudeid, mis on osutunud põllumajandussektoris tarbetuks bürokraatlikuks koormuseks; nõuab tungivalt, et komisjon lisaks nitraadidirektiivi süstemaatilise läbivaatamise oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi 2017. aasta tegevuskavva, et lihtsustada tülikaid nõudeid ja vähendada järgimisega seotud kulusid;
107. kordab taas, kui tähis on investeerida ringmajandusse ja intensiivistada sellele üleminekut, mis on kooskõlas komisjoni pikaajaliste töökohtade loomist, majanduskasvu ja konkurentsivõimet käsitleva tegevuskavaga ning mis vähendab ELi sõltuvust sisseveetavast toormest, pakkudes asjaomastele sidusrühmadele võimalust luua kõigile kasulik olukord; palub, et komisjon tagaks oma ringmajanduse loomise tegevuskava tulemusliku elluviimise, pöörates erilist tähelepanu 2017. aastaks seatud eesmärkidele;
108. rõhutab jälle, kui tähtis on saavutada ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020 sätestatud eesmärgid, ja toonitab selle strateegia strateegilist tähtsust, sh sotsiaal-majanduslikust seisukohast; väljendab tõsist muret bioloogilise mitmekesisuse jätkuva vähenemise pärast ning märgib, et 2020. aasta eesmärke ei saavutata ilma täiendavate, oluliste ja pidevate jõupingutusteta; rõhutab, et suurem poliitiline tahe kõige kõrgemal tasandil on äärmiselt tähtis, et bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja selle vähenemine peatada; palub, et komisjoni seaks koos liikmesriikide pädevate asutuste ja kõigi huvirühmadega esmatähtsaks kehtivate õigusaktide rakendamise, jõustamise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse edasise lõimimise muude poliitikavaldkondadega; kordab, et looduskaitsedirektiive tuleks täielikult rakendada, mitte muuta;
109. kutsub komisjoni üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et lõpetada ebaseaduslik kauplemine lemmikloomadega; tuletab sellega seoses meelde, kui tähtsad on identifitseerimis- ja registreerimissüsteemid, ja tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi sõnaselget nõudmist[3] suurendada selliste süsteemide ühildumist, et parandada loomade heaolu;
110. juhib tähelepanu vajadusele määruste (EÜ) nr 1107/2009 ja (EÜ) nr 396/2005 rakendamise tervikliku hindamise järele ning taotleb, et komisjon viiks 2017. aastal läbi üksikasjaliku sõltumatu hindamise; on seisukohal, et sellisel läbivaatamisel tuleks kaaluda mõlema määruse peamisi elemente ning uurida tuleks võimalusi nende kahe õigusakti tõhususe ja koordineerimise täiustamiseks; palub komisjonil tagada, et taimekaitsevahendeid käsitlev õigusraamistik järgiks parema õigusloome põhimõtteid ja tavasid ning looks otsuste tegemise raamistiku, mis on sidus, tõhus, prognoositav ja teaduslikult põhjendatud;
Ühine põllumajanduspoliitika
111. kutsub komisjoni üles, pidades silmas mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist ja Euroopa põllumajandusettevõtjatele suunatud nõudmisi toota vähema eest üha rohkem, täita keskkonnanorme ja heaolu standardeid ning pakkuda avalikke hüvesid, säilitama rubriigis 2 sätestatud põllumajanduse piirmäärasid;
112. palub, et komisjon võtaks tootjate koormuse vähendamise ning ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) täiustamise nimel avalike hüvede tõhusa pakkumise ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamise osas ette ÜPP täieliku läbivaatamise, liikudes turupõhisema poliitika suunas, mis hõlmab rohkem innovatsiooni ja konkurentsivõimet, tasakaalustades liikmesriikide otsemakseid ning vaadates läbi ühise turukorralduse sätted, et tugevdada tootjaorganisatsioone, ergutada meetmete kasutuselevõttu ning anda põllumajandusettevõtjatele turu jätkuva volatiilsusega toimetulekuks uued finantsvahendid ja võimalused;
113. toonitab, kui oluline on ÜPP lihtsustamise tegevuskava, ja palub, et komisjon hindaks terviklikult keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmete mõjusust; tunneb heameelt komisjoni pühendumuse üle ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala läbivaatamise elluviimisele, kuid toonitab, et seda läbivaatamist tuleb laiendada kõigile kolmele keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmele; kutsub komisjoni üles töötama veel välja ja rakendama meetmeid proportsionaalsuse, paindlikkuse ja suurema sallivuse kasutuselevõtuks ÜPP haldamise puhul ning tegelema põllumajandusettevõtjate seas levinud hirmuga nõuetele vastavuse kontrolli ja karistuste kohaldamise ees;
114. rõhutab vajadust tegeleda tasakaalustamatusega toiduainete tarneahelas, eelkõige selleks, et tagada õiglased ja läbipaistvad suhted esmatootjate, töötlejate, tarnijate ja turustajate vahel, ning kutsub komisjoni üles selle sektoriga tegelema, et leevendada muresid, mis on seotud anonüümse teavitamise ja esmatootjate positsiooni tugevdamisega;
115. palub, et komisjon toetaks innovatsiooni põllumajanduses, tagades õigusalase sidususe ning võttes innovatsiooni täielikult arvesse asjaomaste õigusaktide eesseisvates vahehindamistes ja reformides; rõhutab, et komisjon peab põllumajanduses esmatähtsaks seadma teadusuuringuid ja innovatsiooni, et see sektor saaks jääda konkurentsivõimeliseks ning tulla toime praeguste ja tulevaste probleemidega;
Ühine kalanduspoliitika
116. kutsub komisjoni üles ergutama ühe prioriteedina väikesemahulise kalapüügi majanduslikku ja sotsiaalset panust kohalikku majandusse, et tagada rannikualade elanikkonna püsimajäämine ja vähendada kõrget töötuse määra muudes majandussektorites;
117. tuletab meelde, et ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et püügitegevus on keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik ning on ELi kodanikele tervisliku toidu allikaks; tuletab meelde, et üks ühise kalanduspoliitika üldeesmärke on soovimatu püügi vältimine, ning märgib, et üks peamisi prioriteete lossimiskohustuse rakendamisel on soovimatu püügi vähendamine ja kalanduse ellujäämisvõime suurendamine; kutsub komisjoni üles hindama ja jälgima pidevalt võimalike püüki piiravate liikide esilekerkimist lossimiskohustuse tagajärjel, seda eriti segapüügi puhul; kutsub komisjoni üles jätkama tihedat koostööd kalurite ja teadlastega selleks, et teha kindlaks ja prognoosida, kus püüki piiravaid liike võib ette tulla, ning leida lahendusi, nagu uuenduslikud püügitehnikad;
118. rõhutab, et on oluline, et teadus oleks kalanduspoliitika keskmes; tuletab komisjonile meelde, et eelkõige mitmeaastaste kavade puhul on oluline, et need põhineksid teaduslikel tõenditel; väljendab heameelt volinik Vella püüdluste üle, esitada 2016. aastal ettepanek võtta vastu Vahemere majandamise mitmeaastane kava; võtab teadmiseks komisjoni mure Vahemere kalavarude olukorra pärast;
119. rõhutab vajadust, et komisjon vaataks läbi 2006. aasta Vahemere määruse, et tagada püügivahendite ja -tehnikate väljatöötamine piirkonna tasandil ning nende kohandamine vastavalt Vahemere piirkonna ja selle kalanduse eripäradele, võimaldades võtta arvesse Vahemere piirkonna konkreetseid hüdrograafilisi omadusi; palub komisjonil tagada rannapüügi jaoks asjakohaste kalavarude seisundi hinnangu läbivaatamise ning rõhutab vajadust analüüsida väikesemahulist kalapüüki ja selle mõju varudele, arvestades et rannapüügis püütavad liigid on sotsiaal-majanduslikus mõttes äärmiselt väärtuslikud, kuigi need moodustavad kogupüügist vaid väikese osa;
120. rõhutab, et vesiviljeluse ja kalakasvatuse arendamisel võib olla tähtis roll mitte ainult liigilise mitmekesisuse taastamisel, vaid ka meremajanduse kasvu toetamisel; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriike kalastamist ja turismi (kalastusturism, kalakasvatus jne) ergutava poliitika edendamisel kooskõlas jätkusuutlikkuse põhimõttega;
121. väljendab heameelt kalanduse tehniliste meetmete uue raamistiku kui kalanduspoliitika lihtsustamise vahendi üle; rõhutab, et ühetaoline lähenemisviis ELi kalanduspoliitikale ei ole tulemuslik, ning palub komisjonil astuda samme tagamaks, et uus piirkondadeks jaotamise lähenemisviis toob kaasa suurema vabaduse kalatööstuse jaoks ja vähendab kalurite jaoks koormavat bürokraatiat;
Regionaalarengupoliitika
122. on veendunud, et komisjoni kõnealuse tööprogrammi perioodil peaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid aitama liikmesriikidel viia ellu raskeid, kuid vajalikke majandusreforme, et saavutada suurem konkurentsivõime, ning rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid tuleks investeerida sinna, kus need annavad suurimat lisaväärtust; kutsub komisjoni sellega seoses üles kasutama oma mahajäänud piirkondade projektist tehtud järeldusi selleks, et teha kindlaks tegurid, mis seonduvad aeglase eduga majandusarengu madalate tasemete tõstmisel, ning koostada asjaomased tegevuskavad, milles tuuakse üksikasjalikult välja meetmed tulemusliku investeerimispoliitika tagamiseks;
123. märgib, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde on endiselt keeruline hallata ning VKEdel ja kodanikuühiskonna rühmadel on raske neile juurde pääseda; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks jõupingutusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide menetluste ja protsesside lihtsustamiseks kõigi sidusrühmade jaoks, et parandada fondide mõju, kasutussuutlikkust ja kasutuselevõttu, tagades samal ajal tõhusa finantskontrolli ning eeskirjade eiramiste, sealhulgas pettuste likvideerimise; rõhutab eelkõige vajadust võidelda ülereguleerimise tavade vastu, lihtsustada juurdepääsu rahastamisvahenditele ja tuua abistamiskavad ettevõtetele lähemale; kutsub komisjoni üles kaasama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde täielikult ELi parema õigusloome strateegiasse, eesmärgiga vähendada eelkõige VKEde bürokraatlikku koormust, ning kahekordistama oma jõupingutusi tegutsemiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega tegelemisel ühtse üksusena, koordineerides asjaomaste peadirektoraatide tegevust tulemuslikumalt;
124. rõhutab, kui väärtuslik on regionaalarengule kohapõhine ja alt ülespoole lähenemine, mis aitab toetada kohaliku arengu strateegiaid, luua töövõimalusi ja ergutada maaelu säästvat arengut, ning territoriaalse mõju hindamise laialdasem kasutamine; usub, et uute territoriaalse arengu vahendite (integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng ja ühised tegevuskavad) abil on võimalik reageerida tulemuslikumalt kohalikele vajadustele nii linna- kui ka maapiirkondades; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon rakendaks eeskirju, mis hõlmavad nende tervikuna rahastamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, et tugevdada sünergiat, ja uuriks, miks on nende kasutuselevõtt piiratud;
125. kutsub komisjoni üles suurendama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide kulutuste paindlikkust, et tagada investeerimine piirkondade prioriteetsetesse valdkondadesse, pidades samal ajal silmas vajadust vähendada piirkondlikke erinevusi ja saavutada territoriaalse ühtekuuluvuse üldine eesmärk, et parandada konkurentsivõimet;
126. kutsub komisjoni üles – tunnistades samal ajal, et mõningane fondide prioriteetide muutmine programmitöö perioodil 2014–2020 võib olla asjakohane, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel reageerida tulemuslikult kohapealsetele probleemidele – vältima etteprogrammeeritud rahaliste vahendite igasugust ülalt allapoole ülekandmist rände mõjude leevendamiseks; rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on loodud selleks, et toetada pikaajalist stabiilset regionaalarengut konkurentsivõime suurendamiseks, aga mitte selleks, et rahastada erakorralisi meetmeid;
127. kutsub komisjoni üles asuma Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega võimalikult kiiresti dialoogi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tuleviku üle pärast 2020. aastat, keskendudes selgelt sihtotstarbelistele investeeringutele, mis annavad maksumaksjate jaoks lisaväärtust; peab väärtuslikuks uut mõtteviisi seoses tulemustele suunatuse ja integreeritud rahastamisvahenditega, milles ühendatakse ELi mitmed toetus- ja laenuprogrammid territoriaalse arengu valdkonnas, ning haldustoetuse suurendamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamise netosaaja-riikidele paralleelselt suurema paindlikkusega netomaksjate investeeringute osas ja neisse väiksema sekkumisega;
Transpordiküsimused
128. rõhutab vajadust arendada eelisjärjekorras üleeuroopalist transpordivõrku ja põhivõrgukoridore, et ühendada kõigi ELi piirkondade transpordivõrgud ja lahendada sellised probleemid nagu sobiva taristu puudumine, juurdepääsetavus ja vähene koostalitlusvõime ELi ida- ja läänepoolsete osade vahel; rõhutab vajadust sünergia järele Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa ühendamise rahastu ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahaliste vahendite vahel, et tagada ELi kogu saadavaloleva rahastamise parim kasutamine; on seisukohal, et 2011. aasta transpordipoliitika valgest raamatust hoolimata kasutab EL endiselt killustatud lähenemist ja vaatleb igat transpordiliiki liiga isoleeritult; kutsub komisjoni üles töötama välja strateegiat kõike liike hõlmava ja mitmeliigilise transpordi arendamiseks;
129. nõuab tungivalt, et komisjon muudaks sõiduaegu ja puhkeperioode käsitlevaid olemasolevaid õigusakte, eelkõige määrust (EÜ) nr 561/2006 (mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist) ja määrust (EL) nr 165/2014 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta) selgemaks ja lihtsustaks neid, et parandada õigusselgust liikmesriikide ja autoveo-ettevõtjate jaoks ning toetada vabadust osutada transporditeenuseid kogu ELis, tagades samal ajal, et eeskirju rakendatakse järjepidevalt ja ühtselt;
130. võtab teadmiseks kokkuleppe saavutamise määruse osas, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1365/2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat, seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega komisjonile teatavate meetmete vastuvõtmiseks; rõhutab, et suundumus laiendada kogutavate eri statistiliste andmete kohaldamisala (näiteks antud juhul loodi uus süsteem reisijateveo kohta statistiliste andmete kogumiseks) suurendab bürokraatiat ja sellel puudub lisaväärtus;
131. nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja tõhusamad meetmed kui need, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 868/2004, et võidelda riigi toetatavate kolmandate riikide lennuettevõtjate ebaausa konkurentsi vastu Euroopa lennundusturul, et tagada kõigile turuosalistele aus konkurents ja võrdsed võimalused;
132. palub komisjonil ergutada liikmesriike tegema tihedamat koostööd Euro Contrôle Route’iga, et tagada dokumentatsiooni- ja litsentsipettuse alaste olemasolevate ELi õigusaktide tulemuslikum rakendamine maanteesektoris;
133. võtab teadmiseks avalikkuse mure raudtee-kaubaveoga kaasneva müra pärast, mis on üks raudteetranspordi keskkonna- ja tervisemõjuga kõrvalmõjusid; rõhutab siiski, et müra on olemuselt kohalik küsimus ja et sellega tuleks tegeleda liikmesriikide tasandil, ning et müra vähendamise eesmärk peab olema tasakaalus raudtee konkurentsivõime säilitamise ning turumoonutuste ja raudtee-ettevõtjate ebasoodsamasse olukorda seadmise vältimisega, kuna neil oleks vagunite renoveerimiseks vaja väga suuri täiendavaid ressursse;
Sotsiaalpoliitika
134. võtab teadmiseks, et komisjoni naiste ja meeste võrdsete võimaluste strateegias (2010–2015) kindlaks määratud viis esmatähtsat tegevusvaldkonda kehtivad ka Junckeri komisjoni ametiaja (2014–2019) jooksul ning et komisjon on avaldanud ülevaatliku 40-leheküljelise talituste töödokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“; palub komisjonil keskenduda naiste ja meeste võrdsete võimaluste poliitikaga tegelemisel enne võrdsete võimaluste valdkonnas uute seadusandlike ettepanekute ja poliitikavahendite väljapakkumise vajaduse kaalumist kehtivate õigusaktide rakendamisele liikmesriikides, ning rõhutab parimate tavade vahetuse olulisust, eriti liikmesriikide ainupädevuse korral;
135. kutsub komisjoni üles jälgima tõhusalt direktiivi 2014/67/EL rakendamist kõigi liikmesriikide poolt; usub kindlalt, et komisjon peab kõiki 11 liikmesriigi parlamendi poolt kollase kaardi menetluse kaudu tõstatatud mureküsimusi nõuetekohaselt hindama; nõuab tungivalt, et komisjon ootaks enne direktiivi 96/71/EÜ läbivaatamise ettepanekuga edasi minemist ära direktiivi 2014/67/EL täieliku rakendamise liikmesriikide poolt;
136. tuletab komisjonile meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 153 kohaselt kuulub palgakujundus liikmesriikide pädevusse;
137. toetab komisjoni püüdlusi määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) muutmiseks ja läbivaatamiseks, et võtta arvesse muutuvat tegelikkust ning struktuurset mitmekesisust liikmesriikide sees ja nende vahel; rõhutab siiski, et sotsiaalkindlustussüsteemide tagamine ja haldamine kuulub liikmesriikide pädevusse ning et liit küll koordineerib neid süsteeme, kuid ei ühtlusta;
138. väljendab heameelt rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi (92/85/EMÜ) tagasivõtmise üle komisjoni poolt; usub, et ettepaneku suhtes kokkuleppele mittejõudmine annab märku raskustest tööhõive- ja sotsiaalküsimuste valdkonnas ELi tasandil kokkulepete sõlmimisel;
139. rõhutab, et komisjoni tegevuskava „Uus algus töötavate perekondade töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks” raames peab mis tahes uus ettepanek olema täielikult kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega;
140. tuletab komisjonile meelde viie juhi aruannet, milles tunnistati, et sotsiaalse lähenemise puhul puudub üks kõigile sobiv mall; on sellega seoses veendunud, et ettepanekus ELi sotsiaalõiguste samba kohta tuleb keskenduda eelkõige võrdlusaluste kasutamise suurendamisele ja parimate tavade vahetusele;
141. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse sotsiaalõigustik läbi vaadata; kutsub komisjoni üles vaatama läbi õigustiku asjakohasust uute suundumuste valguses ning tuvastama võimalusi lihtsustamiseks ja koormuse vähendamiseks, sealhulgas vajaduse korral õigusaktide tagasivõtmise või kehtetuks tunnistamise kaudu;
142. tunnustab noortegarantii laiemaid eesmärke seoses selle võimaliku väärtusega, suunata liikmesriikide tähelepanu vajadusele meetmete järele võitluseks noorte töötusega; rõhutab kontrollikoja eriaruande nr 3/2005 kontekstis siiski, et oluline on hinnata programmi tulemuste tulemuslikkust selleks, et luua sihipärasemaid poliitikameetmeid ja vahendeid; rõhutab, et igasugune rahastamise märkimisväärne suurendamine tulevikus tuleks heaks kiita üksnes siis, kui kontrollikoja noortegarantiid puudutava aruande järeldusi ja soovitusi on arvesse võetud;
143. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kavandatavad ELi õigusaktid ja rahastamisprogrammid on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga; väljendab heameelt võetud kohustuse üle, tagada kaupade ja teenuste, kaasa arvatud hoonete juurdepääsetavus ning tulemuslikud jõustamis- ja kaebuste esitamise mehhanismid; kutsub komisjoni üles võtma asjaomastes valdkondades – näiteks seoses digitaalarengu tegevuskavaga – tulevaste õigusaktide koostamisel arvesse asjaolu, et juurdepääsetavus on füüsilises keskkonnas sama tähtis kui IKT valdkonnas;
Kultuuri- ja hariduspoliitika
144. tõstab esile mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise pakutavat võimalust ELi kultuuri- ja haridusprogrammide tulemuslikkuse ja lisaväärtuse hindamiseks praegusel rahastamisperioodil ning nende tulemusliku haldamise tagamiseks; kutsub komisjoni eelkõige üles hindama programmide „Kodanike Euroopa“ ja „Loov Euroopa“ lisaväärtust kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja parema õigusloome kavaga;
145. väljendab heameelt komisjoni programmi REFIT kohaldamise üle audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise suhtes; kutsub komisjoni üles kohaldama REFITi protsessi järeldusi ja sidusrühmadega konsulteerimise tulemusi aktiivselt direktiivi iga läbivaatamise suhtes; rõhutab vajadust tagada jätkuvad investeeringud loometsüklisse ning tarbijate juurdepääs kvaliteetsele sisule, edendades samal ajal alaealiste kaitset kahjuliku sisu eest ning toetades Euroopa audiovisuaalmeediatoodete tootmist ja levitamist;
146. tuletab meelde, et hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik (HK 2020) peaks täiendama siseriiklikke meetmeid ning toetama liikmesriike nende haridus- ja koolitussüsteemide arendamise alastes jõupingutustes; kutsub komisjoni sellega seoses üles tagama, et täielikult austatakse liikmesriikide ja vajaduse korral piirkondlikku pädevust selles valdkonnas ja kõigis teistes kultuuri- ja hariduspoliitika valdkondades ning et järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; kutsub komisjoni üles tagama, et ekspertide kogukond ja asjaomased sidusrühmad, eriti lapsevanemate organisatsioonid, on HK 2020 töösse piisavalt kaasatud;
147. toetab komisjoni püüdlusi kõrghariduskraadide nähtavuse ja läbipaistvuse edendamiseks Bologna protsessi kaudu; toetab suurema tähelepanu pööramist nii Bologna protsessi ja liikuvusprogrammide kõrvalmõjudega tegelemisele kui ka haridusasutustele suurema paindlikkuse tagamisele oma õppeprogrammide koostamisel; nõuab täiendava tähelepanu pööramist koostööle ja parimate tavade vahetamisele täiendushariduse valdkonnas ning sidemete arendamisele ettevõtete ja kõrgharidusasutuste vahel, et tagada kogu ELis 16-aastaste ja vanemate isikute kutseõppe ja -hariduse abil selliste oskuste arendamine, mida on vaja majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks;
148. väljendab muret selle pärast, et Euroopa koolid ei ole kontrollikoja tõstatatud küsimustega tegelenud; väljendab heameelt selle üle, et reageeringuna mõnedele tõstatatud küsimustest võeti 2014. aastal vastu uued Euroopa koolide finantseeskirjad, kuid kutsub komisjoni üles Euroopa koolide süsteemi juhtimist, haldamist ja korraldust 2017. aastal õigeaegselt ja põhjalikult läbi vaatama, võttes arvesse, et 60 % Euroopa koolide eelarvest tuleb ELi eelarvest;
Institutsioonilised küsimused
149. kutsub komisjoni üles tunnistama, et demokraatlikult valitud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja nende esindusühendused on täielikult Euroopa õigusloomeprotsessi osaks, samal ajal kui „sidusrühmad“ ja „lobistid“ seda ei ole; nõuab konkreetselt, et need vabastataks läbipaistvusregistriga seotud kohustustest, nagu seda on juba tehtud konkreetsete piirkondade puhul;
150. kutsub komisjoni üles algatama Euroopa Liidu lepingu artikli 48 kohast aluslepingute tavalist läbivaatamismenetlust, et teha vajalikud muudatused ELi toimimise lepingu artiklisse 341 ja selle protokolli nr 6, et võimaldada Euroopa Parlamendil otsustada ise oma asukoha ja sisemise töökorralduse üle;
151. kutsub komisjoni üles esitama teksti Euroopa Kohtu põhikirja muutmiseks nii, et igal kohtunikul, kes on osalenud kohtuasja arutamisel, oleks võimalik lisada kohtuotsusele kas kohtuotsust toetav või sellest lahknev eriarvamus või lihtsalt avaldus selle kohta, et ta on erineval seisukohal;
152. kutsub komisjoni üles järgima pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning austama mõnedele liikmesriikidele aluslepingute ning nende protokollide ja deklaratsioonidega antud praegusi ja tulevasi loobumisklausleid, erandeid ja õiguslikke tagatisi;
153. kutsub komisjoni üles austama riikide suveräänsuse ulatust, sealhulgas piirikontrolli, valikulise sisserände, sotsiaaleeskirjade ja -poliitika, kodakondsusõiguse, kriminaalõiguse, perekonnaõiguse, valimisõiguse ning kultuuri- ja hariduspoliitika valdkonnas, ning üldisemalt nende põhiseaduse absoluutset ülimuslikkust;
154. kutsub komisjoni üles näitama selgelt, et kõik tema algatused liikmesriikide vastu, näiteks õigusriigi põhimõtte järgimise uurimist käsitlev menetlus, põhinevad kindlal õiguslikul alusel ning hästi põhjendatud faktidel ja olukorra usaldusväärsel analüüsil;
155. kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu läbipaistvuse ja võimude lahususe austamisele, järgides rangemalt ELi toimimise lepingu artikli 290 sätteid, ning seetõttu mitte kasutama delegeeritud õigusakte selleks, et võtta vastu tõelisi õiguslikke meetmeid, mis tuleks võtta vastu seadusandliku tavamenetluse alusel;
o
o o
156. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0105.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0103.
- [3] Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioon lemmikloomade registreerimise ühilduvate süsteemide kasutuselevõtu kohta kõigis liikmesriikides, vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0065.