RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi strateegiliste eesmärkide kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 17. istungil Lõuna-Aafrikas Johannesburgis 24. septembril – 5. oktoobril 2016
9.9.2016 - (2016/2664(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5
Giovanni La Via, Norbert Lins, Pavel Poc, Julie Girling, Gerben-Jan Gerbrandy, Younous Omarjee, Keith Taylor, Marco Affronte keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel
B8-0987/2016
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi strateegiliste eesmärkide kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 17. istungil Lõuna-Aafrikas Johannesburgis 24. septembril – 5. oktoobril 2016
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ülemaailmse elurikkuse tõsist allakäiku, mis kujutab endast liikide kuuendat massilist väljasuremist,
– võttes arvesse metsade ja troopiliste metsade rolli, mis on maailma suurimad maismaa elurikkuse reservuaarid ning looduslike looma- ja taimeliikide ja põlisrahvaste olulised elupaigad,
– võttes arvesse eelseisvat ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 17. istungit, mis toimub 24. septembrist 5. oktoobrini 2016 Lõuna-Aafrikas Johannesburgis,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 69/314, milles käsitletakse looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemist ja mis võeti vastu 30. juulil 2015,
– võttes arvesse xxx küsimusi nõukogule ja komisjonile tähtsamate eesmärkide kohta CITESi osaliste konverentsil, mis toimub Lõuna-Aafrikas Johannesburgis 24. septembrist 5. oktoobrini 2016 (O-00088/2016 – B8-0711/2016 ning O-00089/2016 – B8-0712/2016),
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et CITES on suurim ülemaailmne eluslooduse kaitse alane kokkulepe, millel on 181 osalist, sh EL ja tema 28 liikmesriiki;
B. arvestades, et CITESi eesmärk on tagada, et rahvusvaheline kauplemine looduslike looma- ja taimeliikidega ei ohustaks liikide püsimajäämist looduses;
C. arvestades, et Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) ohustatud loomaliikide punase raamatu kohaselt ohustab väljasuremine enam kui 23 000 liiki, mis moodustab ligi 30 % IUCN poolt hinnatud 79 837 liigist;
D. arvestades, et troopilised vihmametsad hõlmavad 50–80 % maismaa looma- ja taimeliikidest; arvestades, et tänapäeval on see keskkond eriti suures ohus, sealhulgas liikide turustamise ja eelkõige troopilise puidu ja aluspinnase kasutamise tõttu; arvestades, et metsade hävitamine ja puidu ebaseaduslik müük avaldab metsade taime- ja loomaliikide kaitsele katastroofilist mõju;
E. arvestades, et intensiivne kalapüük, kaubanduslik jaht ning mikroorganismide ja merepõhjaaluste ressursside piiramatu kasutamine kahjustavad mere elurikkust;
F. arvestades, et paljud trofeeküttimise sihiks olevad liigid kannatavad populatsiooni järsu vähenemise all; arvestades, et 10 aasta jooksul deklareeriti ELi liikmesriikides jahitrofeede impordina ligi 117 000 CITESi lisades loetletud looduslike liikide isendit;
G. arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemisest on saanud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse liik, millel on suur negatiivne mõju elurikkusele ja kohalike kogukondade elatisele, sest see võtab neilt seadusliku sissetuleku ning tekitab ebakindlust ja ebastabiilsust;
H. arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemisest on saanud suuruselt neljas must turg, mis järgneb uimastite, inimkaubanduse ja relvadega kaubitsemise turule; arvestades, et internetil on nüüd keskne osa looduslike liikidega kaubitsemise hõlbustamisel; arvestades, et ka terroristlikud rühmitused kasutavad eelnimetatud liiki kaubitsemist oma tegutsemise rahastamiseks; arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemisega seotud süütegusid ei karistata piisavalt karmilt;
I. arvestades, et looduslike liikidega kaubitsemise puhul mängib keskset rolli korruptsioon;
J. arvestades, et tõendite põhjal võib arvata, et looduses püütud isendeid müüakse „seaduslikult“, kasutades pettusega saadud CITESi lube ja väiteid vangistuses kasvatamise kohta;
K. arvestades, et EL on ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise oluline transiidi- ja sihtturg, eriti selliste lindude, kilpkonnade, roomajate ja taimeliikidega[1] kauplemise puhul, mis on loetletud CITESi lisades;
L. arvestades, et Euroopas ja mujal maailmas peetakse ebaseadusliku kauplemise teel saadud eksootilisi liike üha arvukamalt lemmikloomadena; arvestades, et selliste loomade vabadusse pääsemine võib põhjustada nende kontrollimatut levikut, mis mõjutab keskkonda, rahvatervist ja ohutust;
M. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid annavad märkimisväärset rahalist abi ja logilistilist tuge CITESile ning võitluseks ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise vastu paljudes kolmandates riikides;
N. arvestades, et CITESiga hõlmatud liigid on konventsiooni lisadesse kantud nende kaitsestaatuse ja rahvusvahelise kaubanduse mahu põhjal, nii et I lisas on väljasuremisohus liigid, millega kauplemine on keelatud, ja II lisas on liigid, millega kauplemist tuleb kontrollida, et vältida nende säilimist ohustavat kasutamist;
O. arvestades, et CITESi I lisas loetletud liigid on range kaitse all, arvestades, et nendega kauplemine on keelatud, ja arvestades, et mis tahes luba müüa konfiskeeritud isendeid või tooteid (näiteks elevandiluu, tiigrist tooted või ninasarvikute sarved) oleks vastuolus konventsiooni eesmärgiga;
P. arvestades, et jõupingutused otsustusprotsessi läbipaistvuse parandamiseks on äärmiselt tähtsad;
1. väljendab heameelt ELi CITESiga ühinemise üle; on arvamusel, et ühinemine on põhjapanev samm, mis tagab, et EL võib edasi püüelda oma keskkonnapoliitika laiemate eesmärkide saavutamise ning ohustatud looduslike taime- ja loomaliikidega rahvusvahelise kauplemise reguleerimise poole ning edendada ÜRO 2030. aasta tegevuskava säästva arengu poliitikat;
2. väljendab eelkõige heameelt asjaolu üle, et EL osaleb esimest korda konventsiooniosalisena, ning toetab ELi ja tema liikmesriikide tehtud ettepanekuid, eelkõige esildatud resolutsioone korruptsiooni ja jahitrofeede kohta, CITESi kaitse laiendamist mitmetele liikidele, mida imporditakse ELi eelkõige lemmikloomadena, ning esildatud muudatusi resolutsioonile 13.7 (Rev. CoP14), milles käsitletakse isiklike esemete ja majatarvetega kauplemise kontrolli;
3. toonitab asjaolu, et Euroopa Liidu ühinemine CITESiga on muutnud läbipaistvamaks Euroopa Liidu õigusliku staatuse CITESis teiste konventsiooniosaliste suhtes; on arvamusel, et see on loogiline ja vajalik samm tagamaks, et Euroopa Liit saaks täielikult saavutada oma keskkonnapoliitika eesmärke; tuletab meelde, et ühinemine võimaldab komisjonil väljendada Euroopa Liidu nimel ELi ühtset seisukohta CITESiga seotud küsimustes ja etendada kaalukat osa konventsiooniosaliste konverentsidel peetavatel läbirääkimistel;
4. toonitab, et Euroopa Liidust sai CITESi osaline 2015. aastal ja et EL hääletab CITESi osaliste konverentsil 28 häälega küsimustes, mis kuuluvad ELi pädevusse; toetab sellega seoses osaliste konverentsi kodukorra muudatusi, mis kajastavad piirkondlike majandusliku integratsiooni organisatsioonide hääletamist käsitlevat CITESi teksti ning on kooskõlas sellega, mis on olnud muudes rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud juba aastaid, ja on vastu sellele, et Euroopa Liidu hääli arvutataks nende liikmesriikide arvu põhjal, kes on tegeliku hääletamise ajal istungiks nõuetekohaselt akrediteeritud;
5. tunneb heameelt hiljuti vastu võetud ELi tegevuskava üle looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks, mille eesmärk on sellist kaubitsemist tõkestada, tegeledes selle esmapõhjustega, täiustades kehtivate eeskirjade rakendamist ja jõustamist ning võideldes looduslike liikidega seotud organiseeritud kuritegevuse vastu tõhusamalt; tunneb heameelt selle üle, et tegevuskavva lisati konkreetne peatükk päritoluriikide, tarbija- ja transiidiriikide üleilmse partnerluse tugevdamise kohta looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemisel; ja nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid tugevdatud tegevuskava vastu ja seda rakendaksid, mis näitab Euroopa tugevat pühendumust võitlusele looduslike liikidega kaubitsemise vastu;
6. toetab komisjoni ja liikmesriikide algatust leppida kokku trofeeküttimist käsitlevates üldistes suunistes CITESi raames, et rahvusvaheliselt paremini kontrollida I ja II lisas loetletud liikide jahitrofeede säästvat päritolu;
7. palub, et EL ja selle liikmesriigid peaksid liikide kaitse puhul kinni ettevaatuspõhimõttest kõikides oma otsustes, mis käsitlevad töödokumente ja loetellu kandmise ettepanekuid (nagu on nähtud ette CITESi resolutsioonis Conf. 9.24 (Rev. CoP16)) – eelkõige siis, kui teemaks on CITESi liikide jahitrofeede import, võttes eelkõige arvesse põhimõtet „kasutaja maksab“, põhimõtet, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid, ja ökosüsteemi lähenemisviisi; palub, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid lisaks kõikide CITESis loetletud liikide jahitrofeede lubade erandite kaotamist;
8. nõuab, et kõik CITESi/CoP 17 otsused põhineksid teadusel, põhjalikul analüüsil ja võrdsel konsulteerimisel mõjutatud piirkonna riikidega, ja et need tehtaks koostöös kohalike kogukondadega; rõhutab, et looduslikke liike puudutav reguleerimine peaks stimuleerima maaelanikkonna kaasamist looduskaitsesse, ühendades nende kasu elurikkuse olukorraga;
9. ergutab CITESi osalisi tugevdama koostööd, kooskõlastamist ja koostoimet elurikkusega seotud konventsioonide vahel kõikidel tasanditel;
10. palub, et liikmesriigid näeksid ette koostöö, kooskõlastamise ja viivitamatu teabevahetuse kõigi CITESi konventsiooni rakendamises osalevate asjakohaste ametitega, eelkõige tolli, politsei, piiril toimuva veterinaar- ja taimetervise kontrolli teenistustega ja muude organitega;
11. ergutab ELi ja selle liikmesriike edendama ja toetama algatusi, mille eesmärk on suurendada kaitset selliste liikidega rahvusvahelise kauplemise mõju eest, mille puhul Euroopa Liit on märkimisväärne transiidi- või sihtturg;
12. tunneb muret selle pärast, et piir seadusliku kaubanduse ja ebaseadusliku kauplemise vahel on väga õhuke liikide ja neist saadud toodete turustamise osas, ja et inimtegevuse ja ülemaailmse soojenemise kumulatiivse mõju tõttu on suurem osa looduslikest looma- ja taimeliikidest tänapäeval väljasuremisohus;
13. nõuab tungivalt, et EL võtaks vastu õigusaktid ebaseadusliku kauplemise vähendamiseks, muutes seadusevastaseks selliste looduslike loomade või taimede impordi, ekspordi, müügi, omandamise või ostmise, mille võtmise, omamise, transportimise või müümise puhul on rikutud päritolu- või transiidiriigi seadusi;
14. ergutab kõiki liikmesriike eriti veendunult tegema järgmist: keelustama töötlemata elevandiluu ekspordi, mida on juba teinud Saksamaa, Rootsi, Ühendkuningriik ja mõned USA osariigid; suurendama oma territooriumil valvsust turustamissertifikaatide suhtes; tõhustama võitlust pettuse vastu, eriti piiridel; algatama ebaseadusliku elevandiluu hävitamise operatsioone; ning karmistama karistusi kaitstud liikidega (eelkõige elevantide, ninasarvikute, tiigrite, primaatide ja troopilise puidu sortidega) kauplemise eest;
15. ergutab ELi ja selle liikmesriike ning laiemalt CITESi osalisi edendama ja toetama kooskõlas konventsiooni artiklitega III, IV ja V algatusi CITESis loetletud elusloomade heaolu parandamiseks kaubanduses; sellised algatused hõlmavad mehhanisme, mis tagavad, et loomad oleksid ettevalmistatud ja saadetud nii, et minimeeritakse vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise ohtu, et sihtpaigad oleksid sobivalt sisustatud loomadele peavarju ja hoolduse pakkumiseks ning et elusisendite konfiskeerimine toimuks nende heaolu arvestavalt;
16. tunneb muret mõju pärast, mida väljasuremiselt kasu lõikamine ehk toodete ostmine lootuses, et asjaomased liigid surevad peatselt välja, võib avaldada ohustatud looduslike liikide kaitsele; palub CITESi osalistel ja sekretariaadil viia läbi edasisi uuringuid, et selgitada välja, kas sellistel uutel finantstoodetel ja tehnoloogiatel nagu bitcoin võib olla soodustav roll;
17. tunnistab, et CITESi vaatlejad etendavad olulist osa, pakkudes eksperditeadmisi liikide ja kauplemise kohta ning toetades osaliste suutlikkuse suurendamist;
Otsustusprotsessi läbipaistvus
18. on seisukohal, et rahvusvaheliste keskkonnainstitutsioonide otsustusprotsesside läbipaistvus on võtmetähtsusega nende tõhusa toimimise seisukohast; väljendab heameelt kõikide vabatahtlike ja menetluslike püüdluste üle suurendada CITESi juhtimise läbipaistvust; on kindlalt vastu salajase hääletuse kasutamisele CITESi tavapraktikana;
19. väljendab heameelt COP 16 otsuse üle nõuda looma- ja taimekomiteede liikmetelt huvide konflikte käsitlevaid deklaratsioone; tunnistab siiski, et see nõue põhineb kõigest liikmete enesehindamisel; peab kahetsusväärseks, et nimetatud komiteede liikmed ei ole seni esitanud ühtegi deklaratsiooni võimalike finantshuvide konfliktide kohta;
20. nõuab tungivalt, et CITESi sekretariaat uuriks võimalust moodustada sõltumatu revisjonikomisjon või laiendada alalise komitee mandaati, nii et see hõlmaks sõltumatut revisjonikomisjoni, et luua huvide konflikte käsitlevate sätete järelevalveorgan;
21. on seisukohal, et läbipaistvus on hea valitsemistava eeldus ja tingimata vajalik mis tahes rahastamisprotsessi puhul, ning toetab seetõttu ELi esildatud resolutsiooni toetatud delegaatide projekti kohta[2];
Aruandlus
22. on arvamusel, et jälgitavus on seadusliku ja säästva kaubanduse jaoks keskse tähtsusega, olenemata sellest, kas see on äriline või mitte, ja samuti kesksel kohal ELi jõupingutustes, mida tehakse võitluses korruptsiooni ning looduslike liikidega kaubitsemise ja salaküttimise vastu, mis on teadaolevalt suuruselt neljas ebaseaduslik turg maailmas; toonitab sellega seoses, et kõik osalised peavad rakendama e-lubade süsteemi, mille nad kõik peaksid korraldama läbipaistvalt ja ühiselt; võtab aga sealjuures teadmiseks mõnede osaliste ees seisvad tehnilised probleemid ning ergutab toetama suutlikkuse suurendamist, et võimaldada e-lubade süsteemi rakendamist kõigi osaliste poolt;
23. tunneb heameelt COP 16 otsuse üle, mis käsitleb CITESi osaliste korrapärast aruandlust ebaseadusliku kaubanduse kohta; peab CITESi teates nr 2016/007 esitatud uut iga-aastase ebaseadusliku kaubanduse aruande vormi oluliseks sammuks teel parema arusaama kujundamise suunas looduslike loomaliikidega kaubitsemisest ning ergutab kõiki CITESi osalisi andma ebaseaduslikust kaubandusest täpselt ja korrapäraselt aru, kasutades ettenähtud vormi;
24. väljendab heameelt erasektori algatuste üle, nt Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) lennutranspordi tarneahelaga seotud e-kaubavedude algatuse üle; on seisukohal, et sellised jälgitavusega seotud algatused, eriti transpordisektoris, on tähtis vahend teabekogumisel;
25. toonitab lubade andmise protsessi tähtsust tulemuslikul andmekogumisel ning seega haldusasutuste tähtsat rolli; kordab, et lubasid väljastavad asutused peavad olema CITESi VI artikli kohaselt sõltumatud;
Looduslike liikidega kaubitsemine ja korruptsioon
26. juhib tähelepanu korruptsioonijuhtudele, kus lubasid väljastavate asutuste töötajad on väljastanud tahtlikult võltslubasid; palub, et CITESi sekretariaat ja alaline komitee käsitleksid seda küsimust prioriteedina ja tegeleksid sellega kiiremas korras;
27. rõhutab, et korruptsiooni võib täheldada looduslike liikidega kauplemise ahela igas etapis, see mõjutab päritolu-, transiidi- ja sihtriike ning kahjustab CITESi konventsiooni tulemuslikkust, nõuetekohast rakendamist ja lõppeesmärkide saavutamist; on seetõttu seisukohal, et võitluses looduslike liikidega kaubitsemise vastu on tingimata on vaja tugevaid ja mõjusaid korruptsioonivastaseid meetmeid;
28. tunneb tõsist muret selle pärast, et päritolukoode kuritarvitatakse teadlikult loodusest püütud isenditega ebaseaduslikuks kauplemiseks, kasutades vangistuses kasvatatud isendite koode ebaausalt CITESi liikide jaoks; palub, et COP 17 võtaks sellise kuritarvitamise takistamiseks kasutusele töökindla süsteemi farmis või vangistuses kasvatatud liikidega kauplemise registreerimiseks, jälgimiseks ja sertifitseerimiseks nii päritoluriikides kui ka ELis;
29. nõuab tungivalt, et CITESi osalised koostaksid täiendavaid suuniseid ning toetaksid selliste uute tehnikate ja meetodite arendamist, mis aitaksid vahet teha vangistuses kasvatatud ja loodusest pärit isenditel;
30. mõistab hukka organiseeritud kuritegelike jõukude ja võrgustike aktiivse ebaseadusliku tegevuse, mis on konventsiooniga vastuolus ja millega seoses kasutatakse sageli korruptsiooni, et hõlbustada looduslike liikidega kaubitsemist ning nurjata seaduste jõustamise püüdlused;
31. nõuab tungivalt, et CITESi osalised, kes ei ole veel allkirjastanud või ratifitseerinud ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastast konventsiooni ja ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni, teeksid seda viivitamata;
32. väljendab heameelt ÜRO Peaassamblee 2015. aasta juuli resolutsioonis 69/314 võetud rahvusvaheliste kohustuste üle, muu hulgas korruptsioonivastase võitluse valdkonnas (artikkel 10)[3];
33. toetab ELi ja liikmesriikide algatusi, milles nõutakse rohkem meetmeid ülemaailmses võitluses CITESiga seotud korruptsiooni vastu; ärgitab CITESi osalisi toetama ELi ettepanekut võtta vastu resolutsioon korruptsiooni soodustava ja konventsiooniga vastuolus oleva tegevuse takistamise kohta;
Jõustamine
34. nõuab, et osaliste vastu, kes ei täida konventsiooni peamisi nõudeid, kasutataks õigeaegselt ja täielikult CITESi sanktsioone, ning nõuab eelkõige, et EL ja liikmesriigid kasutaksid ära olemasolevaid mehhanisme, et ergutada CITESi osalisi järgima konventsiooni ja muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille eesmärk on kaitsta elusloodust ja elurikkust;
35. rõhutab, kui tähtis on rahvusvaheline koostöö jõustamisahela kõikide osaliste vahel, et tugevdada õiguskaitsevõimekust kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; väljendab heameelt nende panuse üle ja nõuab veel aktiivsemat tegutsemist; juhib tähelepanu sellele, et looduslike liikidega kaubitsemise tulemuslikumaks tõkestamiseks on oluline luua spetsiaalsed prokuratuurid ja politseisalgad; toonitab, kui tähtsad on ühised rahvusvahelised jõustamisoperatsioonid ICCWC haldusalas[4], tunnustab sellega seoses edukat COBRA III operatsiooni[5]; väljendab heameelt ELi toetuse üle ICCWC-le;
36. tõdeb, et üha enam toimub ebaseaduslik kauplemine looduslike liikidega ja looduslikest liikidest saadud toodetega internetis, ning kutsub CITESi osalisi üles looma sidemeid õiguskaitse ja küberkuritegevuse üksustega ning looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelise konsortsiumiga, et leida parimad viisid ja riikide näidismeetmed võitluseks ebaseadusliku e-kauplemise vastu;
37. palub, et osalised võtaksid vastu ja rakendaksid selget ja tõhusat poliitikat, millega vähendada ohustatud looduslikest liikidest saadud toodete tarbimist, suurendada tarbijate teadlikkust looduslike liikide tarbimise mõjust ja teavitada ebaseaduslike kaubitsemisvõrgustikega seotud ohtudest;
38. kutsub osalisi üles toetama asjaomaste looduslike liikide lähedal elavate kogukondade elatusviiside arendamist ja kaasama neid kogukondi võitlusesse salaküttimise vastu ning teabe jagamisse selle kohta, millised tagajärjed on kauplemisel väljasuremisohus looduslike looma‑ ja taimeliikidega;
39. nõuab jätkuvaid rahvusvahelisi meetmeid, et edendada pikaajalist suutlikkuse suurendamist, parandada andmete ja teabevahetust ning kooskõlastada valitsusasutuste jõupingutusi jõustamise alal;
40. palub osalistel tagada tõhus süüdistuste esitamine isikutele, kes on pannud toime looduslike liikidega seotud kuritegusid, ning tagada, et nende karistused vastaksid toime pandud tegude raskusele;
Rahastamine
41. märgib, et on vaja suurendada rahalisi vahendeid, mida tehakse kättesaadavaks looduskaitse- ja suutlikkuse suurendamise programmidele;
42. rõhutab vajadust eraldada CITESi sekretariaadile piisavad vahendid, eriti arvestades tema suurenenud kohustusi ja töökoormust; rõhutab ka, et CITESi osaliste lubatud rahalised maksed tuleb teha õigeaegselt;
43. ärgitab osalisi kaaluma CITESi põhieelarve suurendamist, nii et see arvestaks inflatsiooni ja tagaks CITESi konventsiooni korraliku toimimise;
44. soovitab laiendada avaliku ja erasektori partnerluses toimuvat suutlikkuse suurendamise programmide rahastamist CITESi raamistiku teistele valdkondadele, samuti otsest rahastamist, et toetada konventsiooni rakendamist;
45. tunneb heameelt, et EL eraldab Euroopa Arengufondi kaudu CITESi konventsioonile rahalisi vahendeid, ning julgustab ELi jätkama ja suurendama sihtotstarbelist rahalist toetust ning jätkama ka pikas perspektiivis konkreetset ja suunatud rahalist toetamist;
CITESi lisade muutmine
46. väljendab tugevat toetust ELi ja liikmesriikide esitatud ettepanekutele loendite osas;
47. nõuab tungivalt, et kõik CITESi ja COP 17 osalised järgiksid konventsioonis sätestatud kriteeriumeid liikide kandmiseks lisadesse ning lähtuksid ettevaatuse põhimõttest, et tagada ohustatud liikide kõrgetasemeline ja tõhus kaitse; märgib, et CITESi usaldusväärsus sõltub suutlikkusest muuta loendeid nii negatiivsete kui ka positiivsete suundumuste järgi ning peab seepärast tervitatavaks võimalust kanda liike ühest lisast teise üle üksnes siis, kui see on asjakohane, järgides kokkulepitud teaduslikke kriteeriumeid, mis tõendab, et CITESi loendid toimivad hästi;
Aafrika elevant ja kauplemine elevandiluuga
48. märgib, et Aafrika elevandi (Loxondonta africana) ebaseadusliku tapmise kahekordistumise ja konfiskeeritud elevandiluu koguste kolmekordistumisega viimase kümne aasta jooksul on see liik elevandiluuga kauplemise eesmärgil toimunud salaküttimise tõttu tõsises kriisis ja selle arvukus väheneb kogu Aafrikas; selline olukord ohustab miljonite inimeste elatist, kuna ebaseaduslik kauplemine elevandiluuga kahjustab majandusarengut, tugevdab organiseeritud kuritegevust, suurendab korruptsiooni, õhutab konflikte ning ohustab piirkonna ja riikide julgeolekut, pakkudes relvarühmitustele rahastamisallikat; nõuab seepärast tungivalt, et EL ja liikmesriigid toetaksid ettepanekuid, mis kindlustaksid Aafrika elevantide kaitsmise ja vähendaksid ebaseaduslikku kauplemist elevandiluuga;
49. kiidab heaks Benini, Burkina Faso, Keenia, Kesk-Aafrika Vabariigi, Libeeria, Nigeri, Nigeeria, Senegali, Sri Lanka, Tšaadi ja Uganda ettepaneku, mida toetab Aafrika elevandi koalitsioon – nimelt kanda kõik Aafrika elevandipopulatsioonid I lisasse, mis lihtsustaks rahvusvahelise elevandiluuga kauplemise keelu rakendamist ja annaks maailmale selge sõnumi üldise kindla otsuse kohta vältida Aafrika elevantide väljasuremist;
50. kutsub ELi ja osalisi üles säilitama kehtivat moratooriumi ja olema seega vastu Namiibia ja Zimbabwe ettepanekutele elevandiluuga kauplemise kohta, millega soovitakse kaotada kaubanduspiirangud, mis on seotud nende osaliste elevandipopulatsioonide kandmisega II lisa loendisse;
51. tõdeb, et CITESi katsed vähendada salaküttimist ja ebaseaduslikku kauplemist, lubades elevandiluuga kaubelda seaduslikult, on läbi kukkunud ning elevandiluuga ebaseaduslik kauplemine on oluliselt suurenenud; nõuab, et osalised teeksid elevandiluu riikliku tegevuskava raames suuremaid jõupingutusi; toetab meetmeid elevandiluuvarude haldamiseks ja hävitamiseks;
52. tuletab meelde, et oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsioonis looduslike liikidega seotud kuritegevuse kohta kutsus parlament kõiki 28 liikmesriiki üles kehtestama moratooriumid võhkade ning elevandiluu ja sellest valmistatud toodete igasugusele kaubanduslikule impordile, ekspordile ning kohalikul tasandil toimuvale ostule ja müügile, kuni salaküttimine ei ohusta enam elevantide looduslikke populatsioone; märgib, et Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Ühendkuningriik, Austria, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Slovakkia ja Taani on juba otsustanud mitte anda ekspordilube enne konventsiooni jõustumist hangitud töötlemata elevandiluu jaoks; julgustab seega ELi ja liikmesriike keelustama elevandiluu ekspordi ja impordi ning keelama ELis elevandiluu igasuguse kaubandusliku ostu ja müügi;
Valge ninasarvik
53. peab kahetsusväärseks Svaasimaa ettepanekut seadustada oma valge ninasarviku (Ceratotherium simum simum) populatsiooni sarvedega kauplemine, mis lihtsustaks salakütitud ninasarviku sarve imbumist seaduslikku kaubandusse, kahjustaks püüdlusi vähendada nõudlust ja kauplemise keeldusid tarbijaturgudel ning võiks hoogustada ninasarviku populatsioonide salaküttimist Aafrikas ja Aasias; nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised oleks selle ettepaneku vastu ning palub Svaasimaal see ettepanek tagasi võtta;
Aafrika lõvi
54. märgib, et samal ajal kui Aafrika lõvi (Panthera leo) populatsioon on viimase 21 aasta jooksul järsult vähenenud – 43 %, ning on 12 Aafrika riigis hiljuti hävinenud, on rahvusvaheline kauplemine lõvitoodetega märkimisväärselt kasvanud; nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised toetaksid Nigeri, Tšaadi, Elevandiluuranniku, Gaboni, Guinea, Mali, Mauritaania, Nigeeria, Rwanda ja Togo ettepanekut kanda kõik Aafrika lõvi populatsioonid üle CITESi I lisasse;
Soomusloomad
55. märgib, et imetajatest kaubeldakse maailmas ebaseaduslikult kõige enam soomusloomadega, seda nii liha kui ka soomuse pärast, mida kasutatakse traditsioonilises meditsiinis, ja seetõttu on kõik kaheksa soomusloomade liiki (Manis crassicaudata, M. tetradactyla, M. tricuspis, M. gigantea, M. temminckii, M. javanica, M. pentadactyla, M. culionensis) väljasuremisohus; peab seepärast tervitatavaks mitmeid ettepanekuid kanda kõik Aasia ja Aafrika soomusloomade liigid üle CITESi I lisasse;
Tiigrid ja teised Aasia suured kaslased
56. nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised toetaksid CITESi alalise komitee esildatud otsuste vastuvõtmist, milles sätestatakse ranged tingimused tiigrikasvatusele ning vangistuses kasvatatud tiigrite ja nendest saadud toodetega kauplemisele, samuti India ettepanekut, et osalised jagaksid pilte konfiskeeritud tiigritest ja toodetest, kuna see aitaks õiguskaitseasutustel tiigri isendeid nende ainulaadse triibumustri järgi tuvastada; palub, et EL kaaluks nende otsuste rakendamise rahastamist; nõuab, et tiigrikasvandused suletaks ja et CITESi COP 17 teeks lõpu kauplemisele vangistuses hoitavate tiigrite osade ja toodetega;
Lemmikloomadeks müüdavad liigid
57. märgib, et eksootiliste lemmikloomade turg kasvab nii rahvusvaheliselt kui ka ELis ning et on esitatud arvukalt ettepanekuid kanda loendisse roomajad, kahepaiksed, linnud, kalad ja imetajad, kes on kauplemise tõttu rahvusvahelisel lemmikloomaturul ohustatud; kutsub konventsiooni osalisi üles neid ettepanekuid toetama, et ohustatud liike lemmikloomakaubanduses ärakasutamise eest kaitsta;
58. palub ELi liikmesriikidel koostada positiivne loend eksootilistest loomadest, keda võib lemmikloomana pidada;
Kotkapuu ja dalbergia
59. tunnistab, et ebaseaduslik metsaraie on üks hävitavamaid looduslike liikidega seotud kuritegusid, kuna see ei ohusta ainult ühte liiki, vaid terveid elupaiku, ning et nõudlus dalbergia (Dalbergia spp.) järele on Aasia turgudel jätkuvalt kasvanud; nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised toetaksid Argentina, Brasiilia, Guatemala ja Keenia ettepanekut kanda Dalbergia perekond (välja arvatud I lisas loetletud liigid) CITESi II lisasse, kuna see oleks ebaseadusliku dalbergiaga kauplemise tõkestamiseks hädavajalik;
60. märgib, et CITESi nõuete kehtivad erandid võimaldaksid eksportida kotkapuu (Aquilaria spp. ja Gyrinops spp.) vaigust pulbrit puidutolmuna ning pakendada muud tooted enne eksporti jaemüügiks, vältides sellega impordieeskirju; palub seepärast, et EL ja kõik osalised toetaksid Ameerika Ühendriikide ettepanekut märke muutmiseks, et vältida õiguslünki selle väga väärtusliku aromaatse puiduga kauplemisel;
Muud liigid
61. nõuab tungivalt, et EL ja kõik osalised:
– toetaksid Peruu ettepanekut muuta II lisa märget vikunja (Vicugna vicugna) kohta, kuna see konsolideeriks märgistamise nõudeid rahvusvahelises kauplemises nimetatud liigiga;
– toetaksid nautiluse perekonna (Nautilidae spp.) kandmist II lisasse, nagu on soovinud Fidži, India, Palau ja Ameerika Ühendriigid, kuna rahvusvaheline kauplemine nautiluse kodadega eheteks ja kaunistusteks on neile bioloogiliselt haavatavatele liikidele suureks ohuks;
– oleksid vastu Kanada ettepanekule viia rabapistrik (Falco peregrinus) I lisast üle II lisasse, kuna see võib suurendada märkimisväärset ebaseaduslikku kauplemist nimetatud liigiga;
62. tuletab meelde, et kardinalahven (Pterapogon kauderni) on Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) ohustatud liikide nimekirjas ning et suur osa sellest liigist on kadunud, sealhulgas mitmed populatsioonid, kuna nende kui akvaariumikalade järele on jätkuvalt suur nõudlus, peamiselt Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides; palub seepärast, et Euroopa Liit ja liikmesriigid toetaksid kardinalahvena kandmist mitte II, vaid I lisasse;
63. märgib, et rahvusvaheline kauplemine töötlemata ja töödeldud korallidega on laienenud ning et turunõudlus väärtuslike korallide järele on kasvanud, ohustades nende kestlikkust; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja kõik osalised toetaksid Ameerika Ühendriikide esitatud aruannet väärtuslike korallide kohta rahvusvahelises kaubanduses;
64. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, CITESi osalistele ja CITESi sekretariaadile.
- [1] http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2016/570008/IPOL_STU(2016)570008_EN.pdf
- [2] http://ec.europa.eu/environment/cites/pdf/cop17/Res%20sponsored%20delegate%20project.pdf
- [3] http://www.un.org/en/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/69/314
- [4] Looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvaheline konsortsium koosneb Interpolist, CITESi sekretariaadist, Maailma Tolliorganisatsioonist, ÜRO narkootikumide ja organiseeritud kuritegevuse ametist ning Maailmapangast.
- [5] 2015. aasta mais toimunud ühine rahvusvaheline politsei- ja tollioperatsioon.