Menetlus : 2016/2891(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1056/2016

Esitatud tekstid :

B8-1056/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/10/2016 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0377

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 305kWORD 98k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1051/2016
28.9.2016
PE589.645v01-00
 
B8-1056/2016

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses (2016/2891(RSP))


Maria Arena, Edouard Martin, Maria João Rodrigues, Kathleen Van Brempt, Dan Nica, Jutta Steinruck, Martina Werner, Sergio Gaetano Cofferati, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Hugues Bayet, Eric Andrieu, Nikos Androulakis, Guillaume Balas, Pervenche Berès, José Blanco López, Vilija Blinkevičiūtė, Enrico Gasbarra, Elena Gentile, Sergio Gutiérrez Prieto, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Georgi Pirinski, Evelyn Regner, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Marc Tarabella, Isabelle Thomas, Flavio Zanonato, Nicola Caputo fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses (2016/2891(RSP))  
B8-1056/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikleid 9, 147, 151, artikli 153 lõiget 2, artikleid 173, 174, 192, 225 ja 345,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 27 ja 30,

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed(1),

–  võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi Euroopa lisandväärtuse üksuse läbi viidud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise alase liidu meetme Euroopa lisandväärtuse mõjuhinnangut, mis edastati tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile 19. novembril 2012,

–  võttes arvesse Luksemburgi tööhõive tippkohtumisel 1997. aasta novembris vastu võetud aruannet „Muutuste juhtimine – tööstuse muudatuste majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede kõrgetasemelise töörühma lõpparuanne“,

–  võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(5),

–  võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(6),

–  võttes arvesse nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses(8),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta direktiivi 2003/72/EÜ, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides(12),

–  võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2005. aasta teatist „Ümberkorraldused ja tööhõive. Ümberkorralduste ennetamine ja nendega kaasaminek tööhõive arengut silmas pidades: Euroopa Liidu roll“ (COM(2005)0120) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2005. aasta arvamust,

–  võttes arvesse komisjoni 9. veebruari 2005. aasta teatist sotsiaalmeetmete kava kohta (COM(2005)0033),

–  võttes arvesse nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/707/EL liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(13),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2010. aasta teatist „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale“ (COM(2010)0614),

–  võttes arvesse komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatist (parandus avaldati 11. novembril 2010) „Ühtse turu akt“ (COM(2010)0608),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“ (COM(2010)0682),

–  võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2012. aasta rohelist raamatut „Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud?“ (COM(2012)0007),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia (2007–2012) vahehindamise kohta(14),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine“ (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse oma 26. mai 2005. aasta resolutsiooni sotsiaalmeetmete kava kohta aastateks 2006–2010(15),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. aprilli 2012. aasta omaalgatuslikku arvamust teemal „Ühistud ja ümberkorraldused“,

–  võttes arvesse oma 10. mai 2007. aasta resolutsiooni töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevate Euroopa õigusaktide tõhustamise kohta(16),

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(17),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava“ (COM(2011)0571),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi läbi viidud uuringute ja küsitluste tulemusi,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(18),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta(19),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamise kohta,

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsioon ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta(20),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti „Rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamine“ (SWD(2012)0092),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582) ning taasindustrialiseerimise 20 % eesmärki,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Euroopa raudteetööstuse konkurentsivõime kohta(21),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa tööstusel on olnud keskne roll Euroopa integratsiooni loos ning see kujutab endast Euroopa uute väärtuste ja kanalite loomise sammast;

B.  arvestades, et raudteetööstus on Euroopa industrialiseerimise selgroog ja et sel on enam kui 175aastane ajalugu; arvestades, et raudteetööstuse juurdepääsetavate turgude iga-aastane kasvumäär on eeldatavasti 2,8 % kuni aastani 2019;

C.  arvestades, et töötlev tööstus moodustab 65 % äriühingute teadus- ja arendustegevuse kuludest ning meie tööstusbaasi tugevdamine on seepärast oluline, et säilitada asjatundlikkust ja oskusteavet ELis;

D.  arvestades, et Euroopa raudteetööstus annab otseselt tööd 400 000 inimesele kogu ELis, kellest paljud töötavad VKEdes;

E.  arvestades, et tugev ja innovaatiline Euroopa raudteetööstus on oluline üleminekuks raudteetranspordile, mis on vajalik ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks;

F.  arvestades, et Alstomi tootmiskohal Belfortis on suur lisandväärtus ja tunnustatud asjatundlikkus veo vallas;

G.  arvestades, et digitaalareng, mis on Junckeri plaani prioriteet, vajab algatuseks tugevat tööstusbaasi;

H.  arvestades, et praegu seisab see ELi keskne ja strateegiline tööstus silmitsi kolmandate riikide kõva konkurentsiga, sest need riigid ekspordivad Euroopa turule madalama hinnaga tooteid, viies kõigil mandreil ellu agressiivset ja kiiresti laienevat poliitikat, mida sageli toetab nende valitsus nii poliitiliselt kui ka rahaliselt;

I.  arvestades, et Euroopa tööstus jookseb ajaga võidu, et taastada oma konkurentsivõime ja suutlikkus investeerida Euroopasse, ja seisab samuti silmitsi sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega, mis tuleb ületada, jäädes samal ajal maailmas eeskujuks sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse osas;

J.  arvestades, et ainult edasipüüdlev innovatsioonipoliitika, mille raames soodustatakse kvaliteetsete, innovaatiliste ja energiatõhusate toodete tootmist ning edendatakse uusi tootmisprotsesse, võimaldab ELil seista omal jalul ka üha konkurentsitihedamas maailmas;

K.  arvestades, et kuna Euroopa tasandil toimib maksu- ja kommertsküsimuste koordineerimine puudulikult, võimaldab see suurtel äriühingutel luua õigusstruktuure, mis lasevad neil maksude maksmisest kõrvale hoiduda, sealhulgas materiaalse vara, immateriaalse vara või teenuste ümberpaigutamise abil äriühingute seas ebapiisava hinna eest;

L.  arvestades, et tänapäeval on äärmiselt tähtis, et Euroopa Liidu poolt ajakohase tööstuspoliitika kindlaksmääramiseks kehtestatud mitmesugused poliitikavaldkonnad oleksid sidusad; arvestades, et sellist uuendust võib enamjaolt selgitada olukord, mis valitseb peamiselt Caterpillari ja Alstomi tootmiskohtades;

M.  arvestades, et Alstomi juhatuse otsus teatada rongide tootmise (400 töökohta) üleviimisest Belfortist Reichshoffeni tehasesse tähendab tegelikkuses, et Belforti tehas suletakse (kuna ainus järelejäänud tegevusala ei õigusta tehase käigushoidmist);

N.  arvestades, et General Electric pelgas juba eelmise aasta jaanuaris, et peab koondama endise Alstomi Euroopa üksustes 6 500 töökohta, ja plaanis Itaalias asuvas Sesto San Giovanni tehases koondada umbes 400 sealsest töökohast 236, kuna tootmine oli lakanud ja teenuste osutamine oli järsult vähenenud; arvestades, et äriühing on jäänud täiesti ükskõikseks Itaalia valitsuse, piirkonna ja omavalitsuse palvetele ning kinnitanud teadet, mille kohaselt koondatakse Sesto San Giovanni tehases 99 töökohta ning pakutakse lisaks stiimuleid vabatahtlikult pensionile jäämiseks ning üleviimisi muudesse tehastesse Apuulias ja Campanias;

O.  arvestades, et 2. septembril 2016 teatas Caterpillari valdusettevõtja suurest ülemaailmsest restruktureerimiskavast, mis hõlmab ka Gosseliesi tehast, mis suletakse ja mistõttu koondatakse 2 500 tehasetöötajat ja mis seab ohtu veel ligi 4 000 alltöövõtja töökohad;

P.  arvestades, et 28. veebruaril 2013 allutati Caterpillar Belgium SA restruktureerimiskavale, mille siht oli koondada umbes 1 400 töötajat, kellest 85 % võisid minna ennetähtaegselt pensionile; arvestades, et kolm aastat hiljem näib, et umbes pooled sellest 15 %-st töötajatest, kes ei saanud ennetähtaegselt pensionile minna, leidsid küll alalise, kuid vähem soodsate töötingimustega töökoha;

Q.  arvestades, et Euroopa Caterpillari õigusstruktuurist paistab maksuskeem, mis aitab kaasa maksude maksmist kõrvalehoidumisele, millest Caterpillar kasu saab: Belgia õigusruumis toimiv osaühing Caterpillar Belgium SA on Genfis asuva äriühingu Caterpillar Overseas SARL tütarettevõte, mis osutab viimasele teenustelepingu kohaselt teenust, töödeldes toorme valmistoodanguks, ja jääb seetõttu ilma mitte ainult Belgia tööjõu poolt pakutavast lisandväärtusest, vaid ka Šveitsis asuva Belgia tehase otsesest juhtimisest, kus Belgia töötajatel puudub esindatus;

R.  arvestades, et selline mehhanism ei puuduta ainuüksi Caterpillarit, ja et sellest ei ole ELil mingil juhul kasu; arvestades, et seepärast on tähtis, et EL seaks niisugused õiguslikud skeemid küsimuse alla, algatades uurimise, mille eesmärk on uurida Caterpillari valdusettevõtja loodud õigusstruktuure ning eelkõige analüüsida üleviimise operatsioone, mis toimuvad äriühingu Caterpillar Overseas SARL ja selle erinevate ELi territooriumil asuvate tütarettevõtete vahel, et hinnata, kas selliste üleviimiste hind on nõuetekohane, ja kontrollida, kas tegemist ei ole lihtsalt maksude maksmisest kõrvalehoidumise viisiga;

S.  arvestades, et ehitusmasinate kaubandus ELis on viimastel aastatel kannatanud tõsiste katkestuste all, mis on seotud avaliku ja erasektori investeeringute vähenemisega, kuid tuleneb ka toormehindade tõusust tingitud tootmiskulude kasvust; arvestades, et ehitusplatsimasinate tootmine Euroopas langes ajavahemikus 2007–2014 järsult 45,1 %, mistõttu Euroopa tootjad kaotasid suure turuosa ning sektoris hakkasid kaduma töökohad;

T.  arvestades, et tööstustoodete õiglane kaubandus toimib vaid siis, kui austatakse töötajate põhiõigusi ja keskkonnaeeskirju; arvestades, et investeeringud taastuvenergiasse ja energiatõhususse ajendavad suurel määral investeeringuid tööstustoodetesse, mis suudavad luua positiivset mõjuringi;

U.  arvestades, et innovatsioon tootmises avaldab positiivset mõju töökohtade loomisele tööstuse majandustsükli kõigis etappides; arvestades, et töötajate osalemine innovatsioonimeetmetes ja strateegiate väljatöötamises on majandusedu parim tagatis;

V.  arvestades, et Alstomi ja Caterpillari juhtumite puhul ei võetud töötajate esindajate asjatundlikkust nõuetekohaselt arvesse; arvestades, et kõigi ametiühingute poolt väljendatud ühtsus ja solidaarsus on olnud märkimisväärne, eriti Reichshoffeni tehase töötajate ja Belforti tehase töötajate vahel ning Grenoble’is asuva Caterpillari tehase töötajate puhul, kes blokeerisid tehase sissepääsu, kui äriühing oli sulgemisest teada andnud, ja osalesid ka 16. septembril 2016 toimunud meeleavaldusel, toetades Belgia kolleege;

W.  arvestades, et kõigest sellest hoolimata on mõned sellised äriühingud nagu Caterpillar kehtestanud strateegiad, mis põhinevad lühiajalisel rahalisel kasumil, mitte innovatsioonil, investeeringutel teadus- ja arendustegevusse, töökohtadesse ja oskuste uuendamisse; arvestades, et 2015. aastal jagati 70 % tegevuskasumist välja dividendidena, mis suurendab majanduse liigset keskendumist finantstegevusele ega tugevda investeeringuid tootmisvõimsusse, teadus- ja arendustegevusse;

X.  arvestades, et juhtkonna sõnul oli Caterpillari tootmiskoha sulgemise otsus vajalik, et tagada tehase konkurentsivõime; arvestades, et ametiühingud olid kindlalt sulgemise vastu; arvestades, et valitsus ja ametiühingud pidasid küsitavaks argumente tehase konkurentsivõime kohta ning tundsid muret, et koondamised võivad olla esimene samm tehase täieliku sulgemise teel;

Y.  arvestades, et Caterpillari tehas Gosseliesis on olnud kasumlik; arvestades, et tootmiskulude vähenemine ajavahemiku 2013–2015 võimaldas tehase toodetel saada väljastpoolt ELi tulnud toodetest atraktiivsemaks; arvestades, et valdusettevõte otsustas siiski tehase sulgeda ning viia tootmine üle teistesse tehastesse, mis asuvad Aasias ja Ladina-Ameerikas; arvestades, et see näitab, et koondamisotsus tehti vaid kasumiosa suurendamiseks ja mitte tõeliselt majanduslikel põhjustel, ja et EL peaks võitlema niisuguse seadusevastase tava vastu;

Z.  arvestades, et äriühingu esindajad kirjutasid kavandatud sulgemise Gosseliesi tootmisala ülemäärase suuruse, sellega seotud suuremate tootmiskulude ning võimaluse arvele toota kusagil mujal madalama hinna eest; arvestades, et ametiühingud on kritiseerinud Caterpillari juhtkonda aktsionäride huvide eelistamise ja töötajate huvide unarusse jätmise eest; arvestades, et näib, nagu toimuks kogu töökohtade kadu 2017. aasta aprillist juulini;

Aa.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF“) on rahastamisvahend, millega EL annab otsetoetust töötajatele, kes on kaotanud oma töö kaubanduse struktuuri muutumise ja globaliseerumise tagajärjel; arvestades, et EGFi vahendeid on mitmel korral kasutusele võetud, et aidata Euroopas Caterpillarist või selle tütarettevõtetest koondatud töötajaid;

Ab.  arvestades, et selle juhtumi tähtsust ja Euroopa mõõdet silmas pidades otsustas komisjon luua rakkerühma, mis koondab pädevad teenistused ja osaleb Caterpillari tehase sulgemisprotsessis läbirääkijana;

Ac.  arvestades, et Caterpillari tehas Gosselies's suletakse selliste kolmandate riikide kasuks, kes ei järgi samu sotsiaalseid ja keskkonnakaitsestandardeid, mida Euroopa tööstussektorile kohaldatakse, tekitades seeläbi kõlvatut konkurentsi;

Ad.  arvestades, et Alstom on teatanud, et tema Prantsusmaal asuvate tehaste tellimused vähenevad aastaks 2018 umbes 30 %, kuid Belforti tehase tellimused hakkavad vähenema alles 2018. aastast alates ning viimane tellimus täidetakse 2021. aastal; arvestades, et Alstomi Belforti tehas on elujõuline ja võimalik on leida uusi lahendusi ning seetõttu tuleks ettevõtte kui terviku tootmise tasuvuse hindamisel võtta arvesse tööstuslikku oskusteavet ja kvalifitseeritud tööjõudu;

Ae.  arvestades, et Alstomi Belforti tehase töötajate oskusteabe ja oskuste kaotamine on murettekitav, kuna see seaks ohtu tehase majandustegevuse taaskäivitamise võimalused juhul, kui tuleb rohkem tellimusi; arvestades, et Euroopa raudteeveerem (eelkõige kiirrongid) vananeb ja paljudel riikidel on peagi vaja oma veeremit uuendada; arvestades, et seetõttu peab Euroopa säilitama oma tööstuse suutlikkuse, et need vajadused täita kolmandate riikide tootjatest sõltumata, ja et Alstomi tehas vastaks sellele vajadusele;

Af.  arvestades, et Euroopa tööstuse tõsine kriis toob kaasa ELi töötleva tööstuse veelgi suurema sõltuvuse kolmandate riikide impordist ning tööstusliku oskusteabe ja investeeringute kaotuse, mis avaldab otsest mõju miljonitele töökohtadele; arvestades, et tehaste sulgemisega kaasneb sageli tehnoloogia, tööstusliku oskusteabe ja tööstustööliste oskuste pöördumatu kaotus;

Ag.  arvestades, et tööstusel on majanduse kui terviku arengus võtmeroll nii tehnoloogia kui ka tarneraskuste ületamise seisukohast;

1.  on veendunud, et Euroopa tööstust tuleks käsitada ELi konkurentsivõime jaoks strateegilise tähtsusega varana; kordab, et üksnes tugev tööstus võimaldab ELil tulla toime mitmesuguste eesseisvate probleemidega, eelkõige COP 21 raames võetud kohustuste täitmisega;

2.  tuletab meelde, et Euroopa majanduskriis on näidanud, et kõige vastupidavamad on need tööstusharud, mis kõige rohkem investeerivad, ja toonitab sellega seoses kokkuhoiupoliitika negatiivset mõju avalikele investeeringutele ja sisetarbimisele, mis peaksid majanduskasvu stimuleerima;

3.  rõhutab, et Euroopa tööstus seisab silmitsi ülemaailmse konkurentsiga, ja ergutab seetõttu komisjoni tungivalt võtma konkurentsiõiguse raames koostatavate analüüside ja võrdluste puhul geograafiliste turgude kindlaksmääramisel viivitamatult aluseks maailmaturud ning mitte piirduma oma analüüsis üksnes siseturuga, võimaldades seeläbi Euroopa tööstusel luua teadus- ja arendustegevuse partnerlusi või strateegilisi liite;

4.  nõuab konkurentsipoliitika ja riigiabi eeskirjade läbivaatamist, et lihtsustada avalikku sekkumist, eesmärgiga säilitada sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus; nõuab, et enne, kui konkurentsi peadirektoraat võtab vastu mis tahes otsuse, viidaks läbi mõjuhinnang tootmisvõimsuse ning eelkõige tehaste ja töökohtade arengu kohta;

5.  palub komisjonil viia läbi 15 aastat hõlmava tuleviku-uuringu (2030) Euroopa raudteetööstuse arengu kohta, hõlmates eri stsenaariume ELi liikmesriikide keskkonnaeesmärkidega seoses; palub komisjonil viia läbi täiendav uuring selle kohta, kuidas need eri stsenaariumid mõjutavad töökohti, ameteid ja oskuseid; rõhutab, et komisjon peab töökohtade ja majanduskasvu kindlustamiseks võtma kiirelt järelmeetmeid seoses Euroopa raudteetööstust käsitlevas Euroopa Parlamendi resolutsioonis antud soovitustega; juhib tähelepanu sellele, et järelmeetmeid on vaja hõlbustada sidusrühmadega peetava alalise dialoogi kaudu ja meetmed peavad hõlmama kõnealuse resolutsiooni kõiki peatükke;

6.  palub nõukogul võtta viivitamatult vastu kaubanduse kaitsemehhanismide ajakohastamise meetmed, et lõpuks oleks võimalik asjakohaselt reageerida kolmandate riikide kõlvatutele tavadele, ja kaitsta ELi tööstust Euroopa turule suunatud dumpingu eest, tagades seeläbi kõigi jaoks ausa konkurentsi;

7.  kutsub komisjoni üles tagama ELi kaubanduspoliitika parem kooskõla tööstuspoliitikaga, et kaubanduspoliitikas võetakse arvesse vajadust kaitsta töökohti Euroopa tööstussektoris ja sellega ei põhjustata tootmise uusi ümberpaigutamisi ega täiendavat deindustrialiseerimist; palub komisjonil tagada, et kaubanduslepingud sisaldavad erisätteid, millega parandatakse Euroopa tööstuse turulepääsu; kutsub komisjoni üles tagama nii Euroopa kui ka väliste turuosaliste jaoks võrdsed võimalused;

8.  palub komisjonil tagada kooskõla avalikke hankeid käsitlevate ELi õigusaktidega, eelkõige oma riigi eelistamist, põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi ja kõlvatut konkurentsi käsitlevate eeskirjadega; tuletab samuti meelde, et ELi sätted võimaldavad lükata tagasi pakkumused, mille puhul luuakse üle 50 % väärtusest EList väljaspool;

9.  kannustab komisjoni tegema koostööd eri tööstussektoritega, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning täpsemalt Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite parim võimalik kasutamine, et toetada teadus- ja arendusprojekte piirkondlikul tasandil;

10.  tunneb heameelt teatavate kohalike ametiasutuste ja sotsiaalpartnerite ühise algatuse üle soodustada majanduskriisis kannatanud töötajatele ja ettevõtetele suunatud katseprojekte, et kindlustada kutsealase koolituse ja muude meetmete kaudu ametialase karjääri jätkumine osalise töötuse asemel;

11.  on kindlalt veendunud, et töötajate kaitset liidu tööstusstrateegia rakendamise raames tuleks tugevdada töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitleva õigusaktide paketiga, millega tugevdatakse kollektiivse koondamise süsteemi, kuid ennetatakse ka globaliseerumise negatiivset mõju;

12.  toonitab töötajate esindajate tunnustatud asjatundlikkust strateegilistes valikutes ja ettevõtete otsustusprotsessis; toetab tööstusriskide ärahoidmiseks kohalike teabe- ja lepituskomiteede loomist, mis hõlmaksid kõiki kontrolli- või teavitussuutlikkusega sidusrühmi;

13.  nõuab, et Alstomi tehasesse loodaks tööstusriskide ärahoidmiseks katseprojektina kohalik teabe- ja lepituskomitee, kuhu kuuluksid sidusrühmad, kellel on võimalik neid riske kontrollida ja analüüsida ning mille ülesanne oleks uurida Alstomi tehase tulevikku ja teha ettepanekuid 2018. aasta järgse tegevuse kohta;

14.  toonitab, et restruktureerimise käigus pööratakse enam tähelepanu kohe ja kergesti märgatavale mõjule tööhõivele, samal ajal kui kahjulikku mõju töötingimustele ja töötajate tervisele ei tuvastata ega käsitleta nõuetekohaselt;

15.  palub komisjonil esitada pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist nii ruttu kui võimalik töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta seadusandlik ettepanek, milles järgitakse Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis (töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta) antud üksikasjalikke soovitusi;

16.  märgib, et Euroopa suurte ettevõtete tehtavate ümberstruktureerimisotsuste mõju ulatub ettevõttest endast palju kaugemale ja see mõjutab tegelikult kogu majandusstruktuuri, kaasa arvatud alltöövõtjaid, ning seab ohtu kogu tööstusharu tuleviku;

17.  tunneb sügavat muret selle pärast, et teatavatel tööstusaladel lastakse välja surra, millega välistatakse nende majanduslik ümberstruktureerimine, ja rõhutab vajadust leida viisid, kuidas tehased uuesti kasutusele võtta ja avaliku sektori asutusi selles aidata;

18.  nõuab alltöövõtjate kaasamist läbirääkimisetappi, mis algab pärast seda, kui suurettevõttes tuvastatakse kollektiivse koondamise vajadus;

19.  palub komisjonil esitada pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist nii ruttu kui võimalik nõukogu direktiivi 98/59/EÜ (kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) läbivaatamise ettepanek, mis peaks sisaldama järgnevaid põhimõtteid:

–  tagada, et kõik ümberstruktureerimise tagajärgede tõttu kannatavad ja samas ettevõttes, kuid eri tegevuskohtades töötavad töötajad saavad osaleda kollektiivse koondamise menetluses koos;

–  kaasata lepingute kollektiivse ülesütlemise menetlusse ettevõtte kõik alltöövõtjad, et neil oleks võimalik pidada ettevõttega läbirääkimisi tegevuse lõpetamisest tuleneva kahju (sealhulgas mõju allhankijate töötajate tööhõivele) kompenseerimise suhtes;

–  nõuab, et ettevõte määraks läbirääkimisteks otsustusõigusega esindaja kogu lepingute kollektiivse ülesütlemise menetluse jaoks;

–  luua ebaõiglaseid ja valedel alustel toimuvaid ümberstruktureerimismenetlusi („licenciement boursier“) läbiviivate ettevõtete vastu sanktsioonide mehhanism, mille hulka kuulub ühtsele turule ja ELi rahastamisprogrammidele juurdepääsu keelamine selliste ettevõtete jaoks ja/või kohustus maksta täismahus tagasi neile kollektiivsele koondamisele eelnevate aastate jooksul antud riigiabi;

20.  palub komisjonil esitada ELi tasandil pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist nii ruttu kui võimalik „Florange'i õigusaktiga“ sarnane seadusandlik ettepanek, mille eesmärk oleks tehase sulgemise korral kutsuda ettevõtet üles algatama töönõukoguga koos spetsiaalset teavitusmenetlust, et otsida tehasele ostjat või korraldada selle müüki;

21.  on veendunud, et ettevõtted, kes tahavad kasutada ära ELi äriühinguõiguse pakutavaid võimalusi, peavad samal ajal austama ka ühiseid Euroopa väärtusi; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama ettepaneku võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse uus ja integreeritud struktuur töötajate kaasamiseks Euroopa äriühinguvormidesse ning millega tuleks sätestada kõrged standardid teabele ja konsulteerimisele ning kehtestada ambitsioonikad miinimumstandardid töötajate juhatuse tasandil esindamisele; rõhutab, et sellest uuest raamistikust peaks saama teavitamise, konsulteerimise ja juhatuse tasandil esindamise ainus alus kõigi ELi äriühinguvormide jaoks (s.t Euroopa äriühing (SE), Euroopa ühistu (SCE), tulevane VKEde põhikiri) ning et sellega tuleks kehtestada kohustus panna paika süsteem töötajate esindamiseks juhatuses (ühetasandilise süsteemi puhul) või nõukogus (kahetasandilise süsteemi puhul);

22.  peab kahetsusväärseks, et Caterpillar teavitas ümberstruktureerimiskavadest Belgia Gosselies’ tehase Euroopa töönõukogu vähendatud komitee liikmeid alles päev pärast teadaannet, lugedes konverentskõne ajal ette ametliku pressiteate; toonitab, et Caterpillari juhtum näitab jälle, et teatavad ettevõtted ei järgi ELi õigust ning ei teavita Euroopa töönõukogu ega konsulteeri temaga enne ümberstruktureerimiste, sealhulgas Belgias, Ühendkuningriigis ja Põhja-Iirimaal aset leidnud massikoondamiste teatavaks tegemist; on seisukohal, et see lühike avaldus oli selges vastuolus ELi direktiiviga, mille kohaselt tuleb Euroopa töönõukogu teavitada ja temaga konsulteerida enne muudatuste tegemist, mitte pärast; nõuab seetõttu, et komisjon esitaks ettepaneku Euroopa töönõukogu direktiivi läbivaatamiseks ning lisaks sellesse õiguse peatada ümberstruktureerimiskavad ja tehaste sulgemine seniks, kuni ELi õiguses sätestatud nõuetekohane konsulteerimismenetlus ei ole lõpule viidud, et anda töötajatele õiglane võimalus mõjutada ettevõtte otsuste tegemise protsessi;

23.  märgib, et kuigi Caterpillar on võtnud endale avalikkuse ees kohustuse säästva ja sotsiaalselt vastutustundliku tegevuse osas, siis ettevõtte tegevus tuhandeid töötajaid mõjutavate ja nende õigusi mitteaustavate ümberstruktureerimisotsuste käsitlemisel näitab tema sotsiaalse vastutuse puudumist; toonitab, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse puhul peab prioriteet olema töösuhete kvaliteet ettevõttes, sealhulgas võimaluste otsimine sotsiaalpartneritega koostööks, eelkõige parandades sotsiaaldialoogi, ennustades ette muutuseid ja ümberstruktureerimisi ja neid juhtides, töötajate inimõiguste (sealhulgas õigus moodustada ametiühinguid või nendega liituda, pidada läbirääkimisi ja streikida) austamine ning töötajate osalemise edendamine tõeliste konsulteerimis- ja teavitamismenetluste kaudu, muu hulgas Euroopa töönõukogus ja Euroopa äriühingu juhatuses; palub komisjonil esitada ettepanek ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud nõuete ühtlustamiseks, sealhulgas kohustuslik raamistik sotsiaalvaldkonna aruandlusele ning ettevõtetele ja juhtidele kuritarvitamise või väärtegude tagajärgede eest vastutuse võtmiseks, millega sätestatakse ka raamistik ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevate Euroopa tasandi kokkulepete jaoks;

24.   märgib, et EGF on globaliseerumise ajastul ELi oluline vahend, et toetada liikmesriikide poliitikat töötajate ametialase ümberõppe valdkonnas ja luua uus majanduse struktuur piirkondades, kus töötajad kannatavad globaliseerumise või majanduskriisi negatiivsete tagajärgede tõttu; peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõnikord kasutatakse EGFi kollektiivseid koondamisi puudutavate läbirääkimistega seotud vahendina, mis võimaldab ettevõttel vähendada oma sekkumise määra töötajate ümberkoolitamise meetmete rahastamisel ja/või töötajatele kompensatsiooni maksmisel; rõhutab, et EGFi rahalist abi ei tohi kollektiivseid koondamisi puudutavate läbirääkimiste raames arvesse võtta; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku EGFi käsitleva määruse 1309/2013 läbivaatamiseks, et EGFi meetmetest võiksid toetust saada kõik ümberstruktureerimisjuhtumiga seotud alltöövõtjad ning ka kõik mittetöötavad ja mitteõppivad isikud, kuid tagada ka see, et kui üks liikmesriik on konkreetses NUTS 2 tasandi piirkonnas taotluse esitanud, väheneb meetmete liikmesriigi poolne kaasrahastamise määr 20 %-le;

25.  kutsub komisjoni ja liikmeriike üles viima läbi uuringuid kaubandusläbirääkimiste mõju kohta ELi mittekuuluvates riikides/piirkondades;

26.  toonitab, et nende uuringute läbiviimisel tuleks kasutada piirkondlikku ja sektoripõhist lähenemisviisi, ent uuringud peaksid aitama ka mõista positiivset ja negatiivset mõju tööhõivele ning neist lepingutest kasu saavatele Euroopa tööstusharudele;

27.  on seisukohal, et EL peab suutma ette ennustada vabakaubanduslepingute negatiivset mõju tööhõivele ja ELi tööstusele ning seda tuleks toetada ELi rahaliste vahenditega, eraldades rahalisi vahendeid neile piirkondadele/sektoritele, millele lepingud avaldavad negatiivset mõju; on seisukohal, et selleks võiks kasutada EGFi, kui suurendada fondile praegu ette nähtud rahalisi vahendeid, ning et selle ülesande võiks anda ERFile, ESFile ja EGFile;

28.  kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti Euroopa peamisi tööstussektoreid, eelkõige raudteetööstust ja masinatööstust käsitlevast strateegiast, et luua soodsam turukeskkond, ning andma parlamendile teada, mida komisjon kavatseb teha töökohtade, oskusteabe ja investeeringute säilitamiseks Euroopas;

29.  palub komisjonil koostada taasindustrialiseerimist käsitleva tööstuspoliitika kohta sidus strateegia, mis ei tohi jääda pelgalt paberile, et olla kooskõlas meie eesmärkidega;

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule.

(1)

ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)

ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(3)

EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.

(4)

EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.

(5)

EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(6)

EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16.

(7)

EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22.

(8)

EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29.

(9)

ELT L 207, 18.8.2003, lk 25.

(10)

ELT L 142, 30.4.2004, lk 12.

(11)

ELT L 310, 25.11.2005, lk 1.

(12)

ELT L 122, 16.5.2009, lk 28.

(13)

ELT L 308, 24.11.2010, lk 46.

(14)

ELT C 168E, 14.6.2013, lk 102.

(15)

ELT C 117E, 18.5.2006, lk 256.

(16)

ELT C 76E, 27.3.2008, lk 138.

(17)

ELT C 199E, 7.7.2012, lk 131.

(18)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(19)

ELT C 440, 30.12.2015, lk 23.

(20)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0104.

(21)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0280.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika