Menetlus : 2016/2891(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1057/2016

Esitatud tekstid :

B8-1057/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/10/2016 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 181kWORD 75k
28.9.2016
PE589.646v01-00
 
B8-1057/2016

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses (2016/2891(RSP))


David Borrelli, Laura Agea, Rolandas Paksas fraktsiooni EFDD nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses (2016/2891(RSP))  
B8-1057/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(1),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta(2),

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, eelkõige selle artikleid 22 ja 23, mis käsitlevad majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ning õigust töötada,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist solidaarsuse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 6 ja 147,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, milles on sätestatud nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu kohustus tagada Euroopa tööstuse konkurentsivõime, ja eelkõige selle artiklit 173,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 174, mis käsitleb majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust eelkõige tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone terasetööstuse kohta ning äriühingute restruktureerimise, üleandmise ja sulgemise kohta ELis,

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(4),

–  võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu tööstuspiirkondade piirkondlike strateegiate kohta(5),

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni edenemiskava kohta konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega majanduse suunas aastaks 2050(6),

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses(9),

–  võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2005. aasta teatist „Ümberkorraldused ja tööhõive. Ümberkorralduste ennetamine ja nendega kaasaminek tööhõive arengut silmas pidades: Euroopa Liidu roll“ (COM(2005)0120) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2005. aasta arvamust selle kohta(10),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku terasetööstuse tegevuskava“ (COM(2013)0407),

–  võttes arvesse 12. veebruari 2013. aasta kõrgetasemelise ümarlaua soovitusi Euroopa terasetööstuse tuleviku kohta,

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 18.–19. veebruari 2013. aastal kohtumist, kus komisjonilt tungivalt nõuti tegevuskava esitamist,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ettevõtte Caterpillar Belgias Gosselies’s asuva peakorteri sulgemine 2017. aasta aprillis, millest Caterpillar 2. septembril 2016 teada andis, jätab tööta üle 2000 inimese, kusjuures sulgemine on seotud 2015. aasta septembris väljakuulutatud üldise ümberkorraldamise ja kulude vähendamise kavaga, millega võivad kaasneda kahjud ettevõtte tarneahelas ning järgmistel aastatel ELis rohkem kui 5000 ja üle maailma kuni 10 000 töökoha kadumine;

B.  arvestades, et Caterpillar on teatanud, et ta kaalub ettevõtte restruktureerimise käigus ka oma Põhja-Iirimaa tehase sulgemist, mis võib kaasa tuua kuni 250 töökoha kadumise;

C.  arvestades, et 2009.–2015. aastal suurendas ettevõte aktsionäridele dividendide maksmist 50 %, vähendades samal ajal töökohti 15 %; arvestades, et oma 2015. aasta müügiandmete ja tulude põhjal, mis ulatusid 47 miljardi dollarini, on Caterpillar praegu maailma juhtiv ehitus- ja kaevandusseadmete, diisel- ja maagaasimootorite, tööstuslike gaasiturbiinide ja diiselelektrivedurite tootja;

D.  arvestades, et Prantsuse kontsern Alstom teatas 7. septembril 2016 kavatsusest lõpetada 2018. aastaks tööstuslik tootmine Belfortis Franche Comté piirkonnas ja viia rongide tootmine üle teise tehasesse Reichshoffenis, Alsace’is, kuna leiab, et Belfortis koostatud kauba- ja kiirrongiveduritele tehtud tellimuste praegune arv ei õigusta tehase käigushoidmist; arvestades, et sellise otsuse tulemusel kaoks 400 töökohta;

E.  arvestades, et 2016. aasta mais tegi Alstom avalduse, milles ta teatas, et ettevõtte intressi- ja maksueelne korrigeeritud kasum suurenes 2016. aasta märtsini kestnud majandusaastal 23 %;

F.  arvestades, et Euroopa tööstusssektoril on olnud Euroopa lõimumisprotsessis ajalooliselt tähtis roll ja tööstuse arengust saadud jõukus ning teadmised on andnud Euroopa projektile suure tähenduse ja aidanud seda põhjendada;

G.  arvestades, et tööstussektori otsese tööhõive osakaal on Euroopas pidevalt vähenenud, hõlmates 2000. aastal umbes viiendiku aktiivsest elanikkonnast, 2015. aastal aga veel vaid ühe kuuendiku;

H.  arvestades, et Euroopa raudteetööstus, mis hõlmab arvukalt VKEsid, annab tööd 400 000 inimesele, investeerib 2,7 % oma aastakäibest teadus- ja arendustegevusse ja moodustab 46 % maailma raudteetööstuse turust;

I.  rõhutab, et kogu ELi raudteesektoris on rohkem kui 1 miljon otsest ja 1,2 miljonit kaudset töökohta ja lisaks annab see vajaliku tehnoloogia kestliku liikuvuse tagamiseks;

J.  arvestades, et rahvusvahelise kaubanduse hoogustumine, mis on toimunud samaaegselt Euroopa Liidu tööstussektori tööhõive enneolematu vähenemisega, ei ole vähendanud toorainetarbimist, vaid pigem suurendanud energiamahukate toodete importi;

K.  arvestades, et viimastel kümnenditel on tööstussektori keskmine tööviljakus suurenenud palju kiiremini kui loodusvarade tootlikkus ja hinnangute kohaselt moodustavad tööjõukulud tootmiskuludest alla 20% ning ressursikulud 40%; arvestades, et sellele vaatamata on palgakasv ELis pidevalt tootlikkuse suurenemisest maha jäänud;

L.  arvestades, et terasesektori arenenum ja kestlikum osa, kus valmistatakse väärtuslikke tehnoloogilisi tooteid, võetakse arvesse töötajate ja ümbritseva elanikkonna tervist ning tagatakse ranged keskkonnanormid, on Euroopa tööstusstrateegias tähtsal kohal;

M.  arvestades, et stabiilsust taotlevad kokkuhoiumeetmed pidurdavad kogu Euroopa majandust, veelgi suurendades ettevõtete sulgemisest mõjutatud töötajate ja piirkondade tõsiseid sotsiaalseid probleeme; arvestades, et ELi kõrge töötuse määr on seotud ELi tööstus- ja tootmissektori tootmisbaasi kahanemisega, mis tuleneb ebaühtlasest globaliseerumisest;

N.  arvestades, et üksnes lühiajalisest rahalisest kasust ja kulude vähendamisest ajendatud mittestrateegilised ümberpaigutamised ELis põhjustavad sotsiaalset allakäiku, lõhuvad süsteemset väärtust ja takistavad tulemuslikku tööstuspoliitikat, ühtekuuluvust, innovatsiooni ning arengut;

O.  arvestades, et restruktureerimist või personali vähendamist teostavad ettevõtted on kohustatud seadma restruktureerimisprotsessi keskmesse sotsiaalse dialoogi ning peaksid tegutsema sotsiaalselt vastutustundlikul viisil, kuna kogemus on korduvalt näidanud, et sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlikku restruktureerimist või töötajaskonna vähendamist ei saavutata kunagi ilma piisava sotsiaalse dialoogita, mille käigus pööratakse erilist tähelepanu töötajate teavitamisele ja nõustamisele, antakse maksimaalset sotsiaalset abi nende ülemineku hõlbustamiseks ja pakutakse ulatuslikke teenuseid uue töökoha leidmiseks, koolituseks ja ümberõppeks;

P.  arvestades, et paljudes Euroopa tööstussektorites valitseb investeerimiskriis, mis ohustab nende tulevikku, samal ajal aga loodetakse lisaks muudele strateegilistele prioriteetidele, et kestlik terasetooraine, mis on saadud rangetele keskkonna- ja tervisenormidele vastavate tootmisprotsesside tulemusel, kujuneb peamiseks alusmaterjaliks ja võimaldab niisama kestlikke tööstuslahendusi linnastumise ja liikuvuse huvides;

Q.  arvestades, et maksejõuetussüsteemide erinevused nii ELis kui ka väljaspool tekitavad lünki, mida rahvusvahelised ettevõtted kasutavad restruktureerimise / töökohtade vähendamise kulude kärpimiseks, samas kui nad vara ühest riigist teise kandes suurendavad oma ümberpaiknemisotsuste kulu ühiskonna jaoks, kuna niisugused otsused tehakse sageli oportunistlike kriteeriumide alusel; arvestades, et välistegurite selline ebaõiglane ülekandmine tervele ühiskonnale suurendab muude negatiivsete ühiskondlike ja keskkonnategurite ning maksusüsteemide erinevuste kahjulikku mõju, mis moonutab tugevasti siseturgu;

R.  arvestades, et raskustesse sattunud ettevõtete väljaostmine ja nende juhtimise ülevõtmine töötajate poolt on sageli võimaldanud maksejõuetusmenetlusi loovalt ja tõhusalt lahendada, säilitades ettevõtte tegevuse, investeeringud, oskusteabe ja töökohad;

1.  väljendab tugevat solidaarsust tuhandete töötajatega, keda ähvardab töökohast ilmajäämine, nende peredega, kõigi tarneahela tööstus- ja teenindusettevõtetega, eriti VKEdega, ning kõigi sellest olukorrast otseselt mõjutatud inimestega;

2.  rõhutab, et tööstuse restruktureerimise kavasid ei tohiks hinnata ainult lühiajalisest ja omanikuperspektiivist, vaid seejuures tuleks arvesse võtta ka süsteemset mõju kogu Euroopa ühiskonnale ja majandusele, sealhulgas vastavust keskkonna-ja tervisenormidele;

3.  taunib Euroopa strateegiliste tööstussektorite jätkuvat lammutamist ja nõuab, et ühiselt töötataks välja alternatiivne poliitika, mis oleks kooskõlastatud kõigi sotsiaalpartneritega, toetaks Euroopa tähtsaid eesmärke, nagu taasindustrialiseerimine, ringmajandus ja energiaüleminek, ning oleks ühtlasi kooskõlas rangete keskkonna- ja tervisenormidega;

4.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid kas õigusaktide või kollektiivlepingute abil piisava ja põhjaliku sotsiaalkaitse, töötingimused ja inimväärse palga, samuti tõhusa kaitse ebaõiglase vallandamise eest;

5.  kahetseb, et ELis puudub tõeline tööstuspoliitika, mis võiks kaitsta töötajaid ja tarneahelaid lühiajaliste spekulatiivsete otsuste eest, mis sageli tehakse teisel kontinendil; nõuab ELis sellist tööstuspoliitikat, mis võimaldaks üldsuse osalemist strateegilistes tööstusharudes, et hoida liidus alles vastav oskusteave, tootmine ja töökohad;

6.  rõhutab, et edukat tööstuspoliitikat ei ole võimalik kavandada ega rakendada ilma nn tavapäraste rahvusvaheliste kaubanduslepingute kriitilise läbivaatamiseta;

7.  nõuab kiireid sotsiaalmeetmeid töötajate, nende perede, tarneahelate ja kohaliku majanduse toetamiseks mõjutatud piirkondades, tagades sellega, et kedagi ei jäeta abita, ning nõuab neile piirkondadele abi ja toetust raskest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast väljapääsemiseks;

8.  palub komisjonil arvestada vajadust võtta Euroopas kasutusele miinimumsissetuleku kava, et lahendada üleilmastumisest, ettevõtete üleviimisest ja tööstuse kadumisest põhjustatud sotsiaalne hädaolukord;

9.  rõhutab mitteväärismetallide sektori ja sellega seotud tööstusharude töötajate oskuste ja kvalifikatsiooni tähtsust; nõuab aktiivset tööhõive- ja tööstuspoliitikat, mis tagab, et seda teadmist kui Euroopa mitteväärismetallitööstuse olulist vara arendataks ja tunnustataks; palub, et iga konkreetse tehase tootmise tasuvuse hindamisel mõeldaks tööstuse oskusteabe säilitamisele ja kvalifitseeritud tööjõu hoidmisele;

10.  kutsub komisjoni koostama niisugust Euroopa maksejõuetusmenetluse raamistikku, kus protsessi keskmes ei oleks mitte üksnes võlausaldajad, vaid kõik sidusrühmad, eelkõige töötajad, ja mille eesmärk oleks võimalikult paljude töökohtade säilitamine; nõuab seetõttu, et lihtsustataks niisuguste vahendite kasutamist nagu ettevõtte väljaostmine ja juhtimine töötajate poolt, et hoida tehased tegevuses, vaatamata nende omanike maksejõuetusele;

11.  nõuab konkurentsipoliitika ja riigiabi eeskirjade läbivaatamist, et lihtsustada avalikku sekkumist, kui on vaja tagada sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus, parandada töö- ja keskkonnanorme ning lahendada rahvatervisega seotud probleeme;

12.  nõuab Caterpillari grupi praeguse kriisini viinud rahandusliku tegevuse kriitilist läbivaatamist, kaasa arvatud deklareeritud tulu, aktsionäridele makstud dividendid ning pankadele ja võlausaldajatele makstud intress, samuti nõuab, et vaadataks läbi Euroopa kokkuhoiupoliitika, mis on vähendanud üldist majandustegevust ja selle tulemusel nõudmist era- ja avaliku sektori ettevõtete järele;

13.  mõistab hukka asjaolu, et kuna riikide lõikes puudub tõhus aruandlus, saavad hargmaised ettevõtted kasumit ümber paigutada, samal ajal teises riigis kahjumit ja isegi maksejõuetust deklareerides; nõuab riikide lõikes aruandluse kohustuse laiendamist kõigile valitsustele, samuti rangemate teabe andmise kohustuste kehtestamist ettevõtjatele, kes mistahes liikmesriigis tehaseid sulgevad või neis töökohti vähendavad või end maksejõuetuks kuulutavad;

14.  nõuab tungivalt, et kui ettevõte ühepoolselt otsustab oma tehased ümber paigutada, neis töökohti vähendada või nad sulgeda, võtaksid liikmesriigid tagasi kõik vahendid, mis on ettevõttele eraldatud subsiidiumide, mis tahes maksusoodustuste, maa müügihinna vähendamise kujul jne, kuna eeldati, et ta kavandab strateegiliselt pikaajalist tööstustegevust;

15.  tuletab meelde, et tööstusettevõtted ei või kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) abivõimalusi oma asukohast lahkumiseks, ning nõuab tungivalt, et EGFi vahendeid kasutataks hoopis selleks, et aidata töötajatel oma ettevõtte tegevust jätkata ja säilitada oskusteave ning töökohad;

16.  kahetseb, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) esitati kui investeeringute edendamise võimalust, sest see ei suutnud toetada VKEsid ja nende väikese ulatusega projekte, vaid soodustas selle asemel suuri taristuprojekte, mis ei loo pikaajalist tööhõivet;

17.  soovitab, et Euroopa fonde kasutataks nii VKEde kui ka mikroettevõtete eripära toetamiseks;

18.  rõhutab, et EGFi tuleb rakendada isegi siis, kui ettevõtetes, mis globaliseerumise tagajärjel suletakse, koondatakse vähem kui 500 töökohta, sest Euroopa tööstusbaas koosnebki peamiselt vähem kui 500 töötajaga ettevõtetest;

19.  nõuab, et nii EL kui ka selle liikmesriigid tagaksid piisava rahastamise töötajate väljaaitamiseks, kaasa arvatud nende töötajate toetamine, kes kavatsevad oma idufirmad asutada, samuti koolituseks, ümberõppeks ja taastamistegevuseks, et aidata Euroopa tööstusel kriitilistest perioodidest üle saada;

20.  nõuab Euroopa tööstus- ja sotsiaalpoliitika ümberkujundamist, nii et see ei põhineks enam küsitava väärtusega sotsiaal-, maksu- ja keskkonnatavadel, ning kutsub komisjoni üles tegelema tõsiste kahjulike tagajärgedega, mis tulenevad kolmandatesse riikidesse ümberpaiknemisest, muu hulgas konkurentsieeskirjade läbivaatamise teel, et ümberpaiknemise protsesse tõsiselt pärssida ja kriisi tagajärgede süvenemist vältida;

21.  rõhutab, et nõudluse vähenemine ei tohi ajendada liikmesriike kõlvatule konkurentsile töökohtade pärast; nõuab seetõttu, et töötataks välja pikaajalised lahendused, mis aitaksid Euroopa piirkondades töökohti ja tööstustegevust kaitsta ja luua, rangelt täites vaidlustamatuid keskkonna- ja tervishoiunorme ja pöörates eriti tähelepanu VKEdele;

22.  rõhutab, et Euroopa tööstuse strateegilistes sektorites tuleb avaliku sektori investeeringud eelarve tasakaalustamisega kaasnevatest piirangutest vabastada, tingimusel, et seejuures rangelt täidetakse vaidlustamatuid keskkonna- ja tervishoiunorme, et säilitada ja isegi luua tööhõivet tööstussektorites, mida üleilmastumine, ümberpaigutamine ja deindustrialiseerumine on eriti tugevasti mõjutanud;

23.  palub komisjoni ja liikmesriike vaidlustamatute keskkonna- ja tervishoiunormide range täitmise eeltingimusel subsideerida avaliku sektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tehnoloogiasse, et toetada oskusteavet, mis on strateegiliste sektorite konkurentsivõime ja kestlikkuse aluseks;

24.  nõuab, et nii EL kui ka selle liikmesriigid:

•  vaidlustamatute keskkonna- ja tervishoiunormide ranget täitmist eeltingimuseks seades kasutaksid ohtusattunud töökohtade kaitsmiseks kõiki võimalusi, kaasa arvatud töökohtade laialijaotamine samadele eeltingimustele vastavate käitiste vahel ning aktsionäride dividendide piiramine;

•  tagaksid rahaülekannete läbipaistvuse Euroopa tütarettevõtetelt väljaspool ELi asuvatele emaettevõtetele, eriti kui need asuvad mõnes maksuparadiisis;

•  hindaksid, kas tuleks kehtestada sanktsioone tööstusettevõtete suhtes, kes sunnivad oma asukohariigile peale restruktureerimis- või vähendamiskavasid, enne kui on täielikult kasutanud kõiki alternatiivseid võimalusi, kaasa arvatud ulatuslik dialoog kõigi sotsiaalpartneritega;

25.  rõhutab, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse ELi standardeid tuleb kindlalt kaitsta, kui ettevõtja kavatseb tootmise ümber paigutada, hoolimata sellest, milliseid sotsiaalseid ja territoriaalseid tagajärgi tema lühiajalised otsused kaasa toovad;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 289, 9.8.2016, lk 19.

(2)

ELT C 440, 30.12.2015, lk 23.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0069.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0032.

(5)

ELT C 55, 12.2.2016, lk 6.

(6)

ELT C 251E, 31.8.2013, lk 75.

(7)

EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.

(8)

EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(9)

EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29.

(10)

ELT C 65, 17.3.2006, lk 58.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika