RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses
28.9.2016 - (2016/2891(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Gérard Deprez, Marielle de Sarnez fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1051/2016
B8-1058/2016
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Euroopa raudteetööstuse konkurentsivõime kohta[1],
– võttes arvesse oma 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse, mõju ja lisaväärtuse kohta aastatel 2007–2014[2],
– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),
– võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),
– võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),
– võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi,
– võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Caterpillar teatas 2. septembril 2016. aastal, et sulgeb 2017. aasta aprillis Gosselies’s (Valloonia) asuva Belgia peakorteri ja koondab sellega seoses 2000 töötajat; arvestades, et see otsus avaldab mõju kogu Valloonia piirkonnale, kuna Caterpillar on piirkonna suurim tööandja;
B. arvestades, et ettevõte on teatanud, et Gosselies’ tehases toimuv ehitusseadmete tootmine võidakse ümber paigutada tema Grenoble’is (Prantsusmaa) asuvasse rajatisse ja teistesse tehastesse väljaspool Euroopat; arvestades, et komponentide tootmine võidakse anda üle välistele tarnijatele ja teistele Caterpillari rajatistele ning tugifunktsioonid võidakse viia üle teistesse tehastesse;
C. arvestades, et alates 2012. aasta lõpust on Caterpillari töötajaskond vähenenud 20 % võrra, mõjutades enam kui 30 000 töökohta, ja ettevõte on väitnud, et kavatseb 2018. aasta lõpuks sulgeda või üksteisega liita kuni 20 tehast; arvestades, et 30. juunil 2016. aastal lõppenud kvartali kasumiks teatas ettevõte 550 miljonit USA dollarit, mis on eelnenud aasta 802 miljoni USA dollariga võrreldes vähenenud;
D. arvestades, et 2016. aasta aprillis langetas Caterpillar oma 2016. aasta müügi- ja sissetulekuväljavaateid, kuna ehitus-, nafta- ja gaasi- ning raudteesektoris teenitud tulude järsk vähenemine vähendas kvartali kasumit;
E. arvestades, et Alstom teatas 7. septembril 2016. aastal, et ta viib oma rongitootmise Prantsusmaal Belfortist üle Reichshoffenisse, kuna tellimuste arv on vähenenud;
F. arvestades, et ettevõte jätkab Belfortis vedurite hoolduse ja teeninduse pakkumist, mis moodustab ligikaudu 80 praegusest 480 töökohast; arvestades, et ülejäänud 400 töötajale pakutakse võimalust üleviimiseks Reichshoffenisse või ühte Alstomi 10 ülejäänud käitisest Prantsusmaal;
G. võttes arvesse raudteesektori eripära, eriti Alstomi puhul, mida iseloomustab kuni 50aastase kasutusajaga seadmete tootmine, suur kapitalimahukus ja märkimisväärne sõltuvus riigihangetest;
H. arvestades, et need kaks olukorda on väga erinevad, kuid kahjuks ei ole need Euroopas üksikjuhtumid, kuna need tulenevad sellest, et Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel puudub nägemus Euroopa tööstuse kui terviku kohta;
I. arvestades, et praegu on hädavajalik tegeleda töökohtade kaoga töötajate, aga ka kõigi alltöövõtjate jaoks, kellest enamik on VKEd, kelle jaoks nende piirkonnas asuvad hargmaised ettevõtjad on nende ainsateks äripartneriteks;
J. arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi hädaolukordadega tegelemiseks, reageerides kiiresti ja andes lühiajalist abi tegelemiseks tööturul esinevate tõsiste ettenägematute raskustega, mis hõlmavad massilisi koondamisi; tuletab meelde, et EGF on kaasrahastanud ka koondatud töötajatele osutatavaid individuaalseid teenuseid, mis sisaldavad nõustamist ja karjäärinõustamist, kaitstud ja toetatud töökohti ja rehabilitatsioonimeetmeid, haridust ja koolitust ning tööotsingutoetusi;
K. arvestades, et 1990. aastatel moodustas Euroopa tööstustoodang 36 % ülemaailmsest toodangust, kuid praegu moodustab see üksnes 24 % ja selle protsentuaalne osakaal väheneb jätkuvalt;
L. arvestades, et kuigi 75 % digitaalmajanduse väärtusest on pärit traditsioonilisest tööstusest, on viimane võtnud digitehnoloogiaid kasutusele üksnes piiratud ulatuses, sest vaid 1,7 % Euroopa ettevõtetest kasutab täielikult ära keerulisemaid digitehnoloogiaid ja üksnes 14 % VKEdest kasutab internetti müügikanalina; arvestades, et Euroopa peab kasutama ära IKT-sektori suurt potentsiaali selleks, et tööstus digiteerida ja säilitada selle ülemaailmne konkurentsivõime;
M. arvestades, et energiahinnad Euroopas on kõrgemad kui mõnedes teistes riikides, seda peamiselt energiaturu ebapiisava integreerituse tõttu, mis piirab märkimisväärselt Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailmaturul;
N. arvestades, et komisjon reageeris Caterpillari juhtumile kiiresti ning lõi kõigi asjaomaste talituste eri peadirektoraate ühendava rakkerühma, mis on vahendajaks ja lihtsustab abi rakendamist sihtotstarbeliste fondide kaudu, nagu EGF, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF);
1. väljendab solidaarsust koondatud töötajate ning nende ettevõtete alltöövõtjate ja nende paljude töötajatega;
2. tuletab meelde EIP potentsiaali ELi poliitika eesmärkide saavutamisel, eelkõige tööstuse ajakohastamise kontekstis; on veendunud, et ELi rahalisi vahendeid tuleks kasutada toodete kõrgtehnoloogilise tootmise alasteks rakendusuuringuteks, s.o tootearendustegevuseks, nagu katsesarja tootmine, prototüübid ja tutvustamistegevus; väljendab heameelt EFSI saavutatud suurepäraste tulemuste üle aasta pärast selle käivitamist, kusjuures investeeringutesse on kaasatud juba 166 miljardit eurot; toetab komisjoni algatust asjaomaste fondide suurendamiseks ja laiendamiseks; nõuab siiski tungivalt, et komisjon tugevdaks seda vahendit nii, et investeeringud suunataks majanduskasvu edendavatesse sektoritesse, nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon;
3. märgib, et Euroopa suurimate tootjate tarneahelad toetuvad peamiselt VKEdele, kes on sellise olukorraga toimetulemiseks sageli suhteliselt halvasti organiseeritud ning on seetõttu nõrgemas olukorras; nõuab, et ELi tööstuspoliitikas mõeldaks sügavalt järgi nende ettevõtjate olukorra ja haavatavuse üle ning nende sõltuvuse üle suurte tööstuskontsernide allhangetest;
4. kutsub komisjoni üles liikmesriikide taotlusi EGFist rahaliste toetuste saamiseks kiiremini läbi vaatama ning võtma nende puhul arvesse VKEde eripära; toonitab siiski, et EGF ei ole nähtud ette asendama tõsist ennetuspoliitikat ega restruktureerimiseks valmisolekut;
5. nõuab erilise tähelepanu pööramist VKEdele ning väljakujunenud ja noorte ettevõtete vahelise koostöö tugevdamist, kuna see aitaks kaasa jätkusuutlikuma ja konkurentsivõimelisema ärimudeli loomisele ja juhtide esilekerkimisele kogu maailmas;
6. tuletab meelde, et taasindustrialiseerimismeetmed peavad käima käsikäes tööturumeetmetega;
7. rõhutab, et muude tegurite hulgas mõjutavad tööjõukulud Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet; rõhutab sellega seoses, et maksukoormus peaks keskenduma tööjõu maksustamise asemel muudele maksuallikatele, mille mõju tööhõivele ja majanduskasvule on vähem negatiivne, tagades samal ajal piisava sotsiaalkaitse;
8. rõhutab, et vastastikusel usaldusel ja jagatud vastutusel põhinev pidev sotsiaalne dialoog on parim vahend restruktureerimisprotsesside prognoosimise, ennetamise ja haldamisega seoses üksmeelsete lahenduste ja ühiste seisukohtade leidmiseks;
9. nõuab töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitleva ELi direktiivi reformimist, et parandada sotsiaaldialoogi Euroopa suuremates kontsernides ja arendada Euroopa töönõukogude suutlikkust;
10. rõhutab kogu ELis sellise tulevikku suunatud tööstuspoliitika olulisust, mis võimaldaks komisjonil selliseid sotsiaal-majanduslikke olukordi paremini ette näha ja tagada meie tööstusvõrgustiku konkurentsivõime; nõuab, et 29. septembril 2016. aastal toimuval konkurentsivõime nõukogu istungil võetaks vastu konkreetsed otsused Euroopa tööstusele tervikuna uue hoo andmiseks, et muuta see jätkusuutlikuks ja kaasavaks;
11. väljendab sellega seoses heameelt tööstuse digiteerimise toetusstrateegia üle, mis peaks 2021. aastaks mobiliseerima 50 miljardit eurot ja on oluline Euroopa majanduse konkurentsivõime jaoks, eriti autotööstuse, lennunduse, kosmosetehnoloogia, farmaatsia ja laevaehituse valdkonnas; rõhutab, et sobivate investeerimisvahendite kasutamine teadus- ja arendustegevuse ning taristuvaldkonnas on väga oluline kõigi tööstussektorite, sealhulgas tootmise, energeetika, transpordi ja levitamise digiteerimise toetamiseks;
12. rõhutab, et konkurentsivõime klastrid ja nende eripärane korraldus pakuvad väga kasulikku lahendust asjaomaste sidusrühmade kokkuviimiseks; palub komisjonil toetada neid klastreid ja nende koostööd Euroopa tasandil, mis tagab VKEde, teaduskeskuste ja ülikoolide sidemed piirkondlikul ja kohalikul tasandil; kutsub komisjoni üles arendama välja aruka spetsialiseerumise platvorme, mis ergutavad looma sektorite- ja valdkondadevahelisi ühendusi; rõhutab vajadust tugevdada piirkondadevahelist koostööd, et arendada riikidevahelisi võimalusi;
13. kutsub komisjoni üles keskenduma innovatsioonile ja väärtusahelate tugevdamisele kõigi majandustegevuses osalejate jaoks; nõuab uute vahendite loomist Euroopa tööstuslike väärtusahelate analüüsimiseks ülemaailmse konkurentsi kontekstis;
14. tuletab meelde vajadust kõigi teadustegevuse, rahvusvahelise kaubanduse, keskkonna ja tööhõivega seotud poliitikavaldkondade sidususe järgi; rõhutab energialiidu olulisust Euroopa tööstuspoliitika väljatöötamisel; kutsub nõukogu üles võtma võimalikult kiiresti vastu ambitsioonikat seisukohta seoses kaubanduse kaitsevahendite tugevdamisega, mis annaks ELile tõhusad vahendid kolmandate riikide dumpingule reageerimiseks;
15. tuletab meelde vajadust tehniliste oskuste edendamiseks koolides hästi korraldatud praktikaõppe süsteemide kaudu, mis põhineksid nii akadeemilisel õppel kui ka töökohapõhisel kutseõppel tehastes;
16. kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja liidu strateegiat järjepideva ja igakülgse tööstuspoliitika kohta, mille eesmärk oleks Euroopa taasindustrialiseerimine ning mis põhineks muu hulgas digiteerimisel (eelkõige nutitehnoloogiate ja robootika integreerimisel tööstuslikesse väärtusahelatesse), jätkusuutlikkusel, energiatõhususel ja piisavatel ressurssidel; sellega seoses nõuab liikmesriikide hulgas suuremat lähenemist fiskaal-, sotsiaal- ja eelarveküsimustes, et hõlbustada ühiste tööstusprojektide loomist; on veendunud, et Euroopa õigusraamistik peaks võimaldama tööstusharudel kohanduda asjaomaste muutustega ja võtta ennetavaid meetmeid, et aidata kaasa töökohtade loomisele, majanduskasvule ja piirkondlikule lähenemisele;
17. nõuab Euroopa suurimate tootjate restruktureerimist, et võimaldada pikaajaliselt selliste osaliste tekkimist, kellel on kriitiline mass, et tulla toime rahvusvahelise konkurentsiga; on seisukohal, et sellist arengut ei ole võimalik saavutada ilma, et komisjon vaataks läbi konkurentsipoliitika kohaldamise, eelkõige asjaomase turu defineerimiseks kasutatavad kriteeriumid;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0280.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0361.