Menetlus : 2016/2898(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1060/2016

Esitatud tekstid :

B8-1060/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 06/10/2016 - 5.4
CRE 06/10/2016 - 5.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0381

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 178kWORD 73k
30.9.2016
PE589.649v01-00
 
B8-1060/2016

suuliselt vastatava küsimuse B8-0721/2016 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohta: IFRS 9 (2016/2898(RSP))


Roberto Gualtieri majandus- ja rahanduskomisjoni nimel
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohta: IFRS 9 (2016/2898(RSP))  
B8-1060/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni määruse (EL) nr .../... (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 9) lõplikku eelnõu,

–  võttes arvesse Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) poolt 24. juulil 2014. aastal välja antud finantsinstrumente käsitlevat rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 9, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) kinnitamisalast nõuannet IFRS 9 kohta(2), EFRAGi hinnangut IFRS 9-le õige ja õiglase ülevaate põhimõtte seisukohast ning Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) arvamuskirju IFRS 9 kinnitamise kohta,

–  võttes arvesse IASB poolt 12. septembril 2016. aastal välja antud IFRS 4 muudatusi „Standardi IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ kohaldamine koos standardiga IFRS 4 „Kindlustuslepingud““;

–  võttes arvesse Philippe Maystadti 2013. aasta oktoobri aruannet „Should IFRS standards be more European?“ („Kas IFRS-standardid peaksid olema euroopalikumad?“),

–  võttes arvesse G20 juhtide 2. aprilli 2009. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise ELi finantsjärelevalve eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta aruannet,

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) hindamise ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) sihtasutuse, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ja avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) tegevuse kohta(3),

–  võttes arvesse oma majandus- ja rahanduskomisjoni 8. jaanuari 2016. aasta kirja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujale teemal „IFRS 9 juurutamise mõju finantsstabiilsusele – analüüsinõue“ ja 29. veebruari 2016. aasta vastuskirja,

–  võttes arvesse oma majandus- ja rahanduskomisjoni 16. juuni 2016. aasta kirja finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinikule seoses IFRS 9 kinnitamisega ja 15. juuli 2016. aasta vastuskirja,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni jaoks koostatud uuringuid IFRS 9 kohta („IFRS Endorsement Criteria in Relation to IFRS 9“, „The Significance of IFRS 9 for Financial Stability and Supervisory Rules“, „Impairments of Greek Government Bonds under IAS 39 and IFRS 9: A Case Study“ ja „Expected-Loss-Based Accounting for the Impairment of Financial Instruments: the FASB and IASB IFRS 9 Approaches“),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohta: IFRS 9 (O-000115/2016 – B8-0721/2016),

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ülemaailmne finantskriis tõi G20 ja ELi päevakorda rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) rolli finantsstabiilsuse ja kasvu tagamisel, eelkõige eeskirjad pangandussüsteemis tekkinud kahjumi kajastamise kohta; arvestades, et G20 ja de Larosière’i aruanne toonitasid raamatupidamisstandarditega seotud keskseid küsimusi kriisi eel, sh turuhinnas hindamise põhimõtte ning kasumi ja kahjumi kajastamisega seotud protsüklilisust, riski kumuleerumise alahindamist majanduse tsüklilise elavnemise ajal ning ühtse ja läbipaistva metoodika puudumist mittelikviidse ja probleemse vara hindamisel;

B.  arvestades, et Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) andis standardi IFRS 9 (finantsinstrumendid) välja peamise reageeringuna finantskriisi ja selle poolt pangandussektorile avaldatava mõju mõningatele aspektidele; arvestades, et IFRS 9 jõustub 1. jaanuaril 2018 ning vahetab välja standardi IAS 39;

C.  arvestades, et EFRAG andis positiivse kinnitamisalase nõuande IFRS 9 kohta, esitades mitu tähelepanekut „õiglase väärtuse“ kasutamise kohta halvenenud turutingimuste korral, kontseptuaalse aluse puudumise kohta laenukahjumi eraldiste tegemisel 12 kuuks ning seoses mitterahuldava eraldiste tegemisega pikaajaliste investeeringute osas; arvestades, et kuna IFRS 9-l ja tulevasel uuel kindlustusstandardil IFRS 17 on erinevad jõustumiskuupäevad, esitati nõuandes reservatsioon standardi kohaldatavuse kohta kindlustussektoris;

D.  arvestades, et vaidlusi ja arutelu õiglasel väärtusel põhinevate raamatupidamispõhimõtete mõju üle pikaajalistele investeeringutele teravdab selleteemalise kvantitatiivse mõjuhinnangu puudumine;

E.  arvestades, et realiseerimata kasumi kajastamist õiglasel väärtusel põhinevate raamatupidamispõhimõtete alusel võidakse lugeda kapitali säilitamise direktiivi ja raamatupidamisdirektiivi rikkumiseks; arvestades, et komisjon on praegu viimas läbi liikmesriikide tavade võrdlust seoses dividendide jagamisega;

F.  arvestades, et mis tahes raamatupidamisstandardi juhtpõhimõtteks peaks olema konservatiivsuse põhimõte;

G.  arvestades, et uus standard tundub olevat sama keerukas või isegi keerukam kui tema eelkäija IAS 39; arvestades, et algne eesmärk oli keerukuse vähendamine;

H.  arvestades, et tulevane uus kindlustusstandard IFRS 17, mis vahetab välja IFRS 4, jõustub ilmselt pärast 2020. aastat; arvestades, et on väljendatud muret seoses asjaoluga, et IFRS 9-l ja IFRS 17-l on erinevad jõustumiskuupäevad; arvestades, et IASB esitas IFRS 4 lõplikud muudatused 2016. aasta septembris, pakkudes välja kaks vabatahtlikku lahendust: kattuvusel põhinev lähenemisviis ja ajutine erand aruandva üksuse tasandil;

I.  arvestades, et majandus- ja rahanduskomisjon on standardit IFRS 9 (finantsinstrumendid) uurinud, viies läbi avaliku kuulamise, tellides neli uuringut IFRS 9 kohta ja korraldades järelevalvetegevust parlamendikomisjonis ning IFRSi alalise rühma tegevust;

1.  märgib, et IFRS 9 (finantsinstrumendid) on üks IASB peamisi reageeringuid finantskriisile; märgib, et jõupingutusi selle rakendamiseks on juba alustatud;

2.  tunnistab, et IFRS 9 on IAS 39-ga võrreldes edasiminek, kuivõrd üleminek kantud kahjul põhinevalt mudelilt eeldataval kahjumil põhinevale väärtuse vähenemise mudelile aitab tegeleda probleemiga „liiga vähe, liiga hilja“ laenukahjumi kajastamise menetluses; märgib siiski, et IFRS 9 eeldab raamatupidamisarvestuses palju kaalutlemist; rõhutab, et selles osas valitsevad suured erimeelsused ja audiitorid annavad vähe konkreetseid suuniseid; nõuab seetõttu, et Euroopa järelevalveasutused töötaksid koostöös komisjoni ja EFRAGiga välja suunised, et vältida juhtkonna kaalutlusõiguse kuritarvitamist;

3.  väljendamata vastuseisu komisjoni määrusele, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 9, tuletab meelde oma eelpool nimetatud 7. juuni 2016. aasta resolutsioonis esitatud nõudmisi seoses IFRS 9-ga;

4.  tuletab meelde, et parema õigusloome lähenemisviis nõuab mõju hindamist; märgib, et puudub IFRS 9 nõuetekohane kvantitatiivne mõjuhinnang, mis on osaliselt tingitud usaldusväärsete andmete puudumisest; rõhutab vajadust saavutada parem arusaam IFRS 9 mõjust pangandussektorile, kindlustussektorile ja finantsturgudele üldiselt, kuid ka finantssektorile tervikuna; kordab seetõttu oma nõudmist, et IASB ja EFRAG tugevdaksid oma mõjuanalüüsi alast suutlikkust, eriti makromajanduse valdkonnas;

5.  kordab oma majandus- ja rahanduskomisjoni nõudmist, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsiks IFRS 9 juurutamise mõju finantsstabiilsusele; tuletab meelde, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on kohustunud reageerima sellele nõudmisele 2017. aasta jooksul; väljendab heameelt tõsiasja üle, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on loonud IFRS 9 alase uue rakkerühma; tuletab meelde Maystadti soovitusi seoses „avaliku hüve“ kriteeriumi laiendamisega, st et raamatupidamisstandardid ei tohiks ohustada finantsstabiilsust ELis ega takistada ELi majandusarengut;

6.  märgib, et oluline on täielikult mõista IFRS 9 ja teiste regulatiivsete nõuete vastastikust mõju; peab tervitatavaks, et EBA hindab praegu IFRS 9 mõju pankadele ELis eesmärgiga saavutada parem arusaam selle mõjust regulatiivsetele omavahenditele, selle ja teiste usaldatavusnõuete vastastikusest mõjust ja viisist, kuidas institutsioonid IFRS 9 kohaldamiseks ette valmistuvad; märgib, et standardmeetodit kasutavaid panku mõjutab esimese taseme põhiomavahendite vähendamine tõenäoliselt kõige rohkem; kutsub komisjoni seetõttu üles pakkuma usaldatavusraamistikus 2017. aasta lõpuks välja asjakohaseid samme, nt viima kapitalinõuete määrusesse sisse järkjärgulise kasutuselevõtu korra, mis leevendab uue väärtuse vähenemise mudeli mõju kolme aasta jooksul või kuni adekvaatse rahvusvahelise lahenduse leidmiseni ja hoiab ära mis tahes äkilise õigustamatu mõju pankade omavahendite suhtarvule ja laenutegevusele;

7.  võtab teadmiseks asjaolu, et IFRS 9-l ja tulevasel uuel kindlustusstandardil IFRS 17 on erinevad jõustumiskuupäevad; märgib, et IASB on esitanud IFRS 4 muudatused, milles käsitletakse osa probleemsetest küsimustest, eelkõige seoses vabatahtliku edasilükkamise lähenemisviisi kasutamisega; kutsub komisjoni üles tegelema selle küsimusega EFRAGi toetusel hoolikalt ning rahuldavalt ja piisavalt, tagades ELis nõuetekohased võrdsed tingimused;

8.  rõhutab pikaajaliste investeeringute olulisust majanduskasvu seisukohast; väljendab muret, et teatavate otseselt või kaudselt pikaajalisteks investeeringuteks loetavate finantsinstrumentide, eelkõige omavahendite arvestuslik käsitlus IFRS 9 alusel võib olla vastuolus pikaajaliste investeeringute edendamise üldise eesmärgiga; kutsub komisjoni üles tagama, et IFRS 9 teeniks ELi pikaajaliste investeeringute strateegiat ning vähendaks protsüklilisust ja stiimuleid ülemäärase riski võtmiseks; kutsub komisjoni üles esitama hinnangu hiljemalt detsembris 2017;

9.   väljendab heameelt komisjoni praeguse algatuse üle võrrelda liikmesriikide tavasid seoses dividendide jagamisega; kutsub komisjoni üles tagama IFRS 9 kooskõla kapitali säilitamise direktiivi ja raamatupidamisdirektiiviga ning tegema vajaduse korral koostööd IASBga ning liikmesriikide ja kolmandate riikide standardite kehtestajatega, et saada nende toetus muudatustele või sellise toetuse puudumisel viia ELi õigusesse sisse asjakohased muudatused;

10.  kutsub komisjoni üles jälgima koos Euroopa järelevalveasutuste, EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EGRAGiga hoolikalt IFRS 9 rakendamist ELis, koostama hiljemalt juuniks 2019 mõju järelhinnangu ja esitama selle hinnangu Euroopa Parlamendile ning tegutsema selle seisukohtade kohaselt;

11.  kutsub IASBd üles viima läbi IFRS 9 rakendamisjärgse läbivaatamise, et teha kindlaks standardi soovimatud tagajärjed, eriti pikaajalistele investeeringutele, ja neid hinnata;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile.

(1)

EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)

http://www.efrag.org/Assets/Download?assetUrl=%2Fsites%2Fwebpublishing%2FSiteAssets%2FEndorsement%2520Advice%2520on%2520IFRS%25209.pdf.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0248.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika