RESOLUTSIOONI ETTEPANEK tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta
19.10.2016 - (2016/2936(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Michael Gahler, Jacek Saryusz-Wolski, Sandra Kalniete, Cristian Dan Preda, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Tunne Kelam, David McAllister, Lorenzo Cesa, Lars Adaktusson, Andrey Kovatchev, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Eduard Kukan, Andrzej Grzyb, Laima Liucija Andrikienė, Fernando Ruas, Dubravka Šuica, Alojz Peterle, Tokia Saïfi, Julia Pitera fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1122/2016
B8-1122/2016
Euroopa Parlamendi resolutsioon tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, mis avati allkirjastamiseks 1968. aastal ja jõustus 1970. aastal,
– võttes arvesse Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuuri põhikirja, mis jõustus 29. juulil 1957,
– võttes arvesse 8. veebruaril 1987 jõustunud tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni ja selle hilisemat muudatust,
– võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mille 12. detsembril 2003 kiitis heaks Euroopa Ülemkogu,
– võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta[1],
– võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide läbivaatamiskonverentsi, mis toimus 27. aprillist 22. maini 2015 New Yorgis.
– võttes arvesse 31. märtsil ja 1. aprillil 2016 Washingtonis toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumist,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et julgeolekukeskkond Euroopa Liidu ümber ja eelkõige liidu naaberriikides on viimase paari aastaga märgatavalt halvenenud ning ebakindamaks, ohtlikumaks ja ettearvamatumaks muutunud, mille tõttu liikmesriikidel tuleb tegeleda mitmesuguste konventsionaalsete ja mittekonventsionaalsete ohtudega, mida tekitavad nii riiklikud kui ka riikidevälised jõud;
B. arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga tunnustatakse viit tuumariiki (USA, Ühendkuningriik, Venemaa, Prantsusmaa ja Hiina), kolm tegelikult tuumarelva omavat riiki on tuumavõimekust arendanud väljaspool seda lepingut (India, Pakistan ja Iisrael) ning tuumavõimekaks peetakse ka Põhja-Koread;
C. arvestades, et rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust ohustavad tuumarelva omavate riikide halvenevad omavahelised suhted, nagu USA ja Venemaa puhul, kuna Venemaa peatas hiljuti 2000. aastal sõlmitud plutooniumi utiliseerimise ja haldamise lepingu, samuti India ja Pakistani vahel püsivad pinged ning Põhja-Korea tuumaambitsioonid;
D. arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingul on praegu 191 osalisriiki, nende hulgas ka viis tunnustatud tuumarelvariiki – USA, Ühendkuningriik, Venemaa, Prantsusmaa ja Hiina;
E. arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise leping on ülimalt oluline ja õiguslikult siduv rahvusvaheline leping, mille eesmärk on takistada tuumarelva ja relvastustehnoloogia levikut, edendada koostööd tuumaenergia rahuotstarbeliseks kasutamiseks ning ülemaailmset tuumadesarmeerimist;
F. arvestades, et tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon on tuumamaterjali füüsilise kaitse vallas õiguslikult siduv rahvusvaheline vahend, millega määratakse kindlaks tuumamaterjaliga seotud õigusrikkumiste ärahoidmise, avastamise ja karistamise meetmed;
G. arvestades, et murettekitavad meediateated osutavad sellele, et Venemaa on paigaldanud tuumavõimelised raketisüsteemid Iskander Kalingradi oblastisse, mis piirneb ELi liikmesriikide Poola ja Leeduga;
H. arvestades, et Krimmi poolsaare okupeerimise ja Ida-Ukrainas hübriidsõja alustamisega on Venemaa rikkunud 1994. aastal Budapestis vastuvõetud vastastikuse mõistmise memorandumit, millega Ukrainale anti vastutasuks tuumadesarmeerimise eest julgeolekutagatised;
I. arvestades, et ELil kui Iraaniga kokku lepitud ühise laiaulatusliku tegevuskava osalisel on olnud aktiivne roll sellise raamistiku loomisel, mis paneks Iraani tegelikult tuumaambitsioonidest loobuma;
J. arvestades, et 9. septembril korraldas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) taas tuumakatsetuse, rikkudes oma rahvusvahelisi kohustusi, mis on määratud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, ja 1992. aastal vastuvõetud tuumarelvavaba Korea poolsaare deklaratsiooni;
K. arvestades, et tuumaterroriaktide ärahoidmiseks on ülimalt tähtis teha ülemaailmset koostööd;
1. on sügavalt mures julgeolekukeskkonna halvenemise pärast Euroopa Liidu ümber ja ka liidu naabrusest kaugemal, kuna see võib kaasa tuua tuumarelvade taastõusu aktiivseks heidutusvahendiks ning tuumarelvade võimaliku leviku nii riiklike kui ka riikideväliste toimijate hulgas;
2. juhib tähelepanu sellele, et tuumarelvariikide strateegilises planeerimises on tuumarelvad taas koha leidnud;
3. toetab tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärke, mis loovad aluse ülemaailmsetele jõupingutustele takistada tuumarelvade levikut, edendada tuumaenergia ohutut ja turvalist tsiviilotstarbelist kasutamist ning püüda saavutada tuumarelvavaba maailma;
4. on kindlalt seisukohal, et julgeolekuks vajalike tingimusteni ja püsiva tuumadesarmeerimiseni on võimalik jõuda üksnes mitmepoolse protsessi kaudu, mille osalised tegutsevad heas usus: avaldab veendumust, et tuumadesarmeerimine on ülemaailmsete relvastuskontrollimeetmete tähtsaim eesmärk ning pikaajaliste pingutuste lõpptulemusena tuleks jõuda tuumarelva leviku tõkestamise lepingus sõnastatud tuumarelvavaba maailma eesmärgi saavutamiseni;
5. märgib, et 2015. aastal toimunud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsil ei suudetud kokku leppida tuumarelva leviku tõkestamise tegevuskava puudutavas lõppdokumendis; tuletab meelde, et EL ei jõudnud konverentsi eel ühise seisukoha asjus kokkuleppele; toonitab, et väljaspool tuumarelva leviku tõkestamise lepingut tegutsevad tuumarelvariigid, mis ei ole seotud peamiste rahvusvaheliste tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise kohustustega, õõnestavad omakorda selle lepingu usaldusväärsust;
6. peab äärmiselt murettekitavaks suurenenud tuumaohtu, mis tuleneb Venemaa hoiakust ühes selle mõjuga kogu maailma julgeolekule, stabiilsusele ja prognoositavusele, samuti Venemaa ja NATO suhete halvenemisest, sealhulgas keskmaa-tuumarelvastuse (INF) lepingu võimalikest rikkumistest ning avaldustest, mis tõendavad suuremat valmidust tuumarelvi kasutada ja kavatsusi kaaluda tuumarelvade paigaldamist uutele, täiendavatele Euroopa aladele; juhib tähelepanu Venemaa sõjaväeõppustele, kus simuleeritakse tuumarelva kasutamist Poola vastu, ning peab äärmiselt murettekitavaks tuumavõimeliste raketisüsteemide Iskander paigaldamist Kaliningradi oblastisse, mis piirneb ELi liikmesriikide Poola ja Leeduga;
7. peab murettekitavaks Korea Rahvademokraatliku Vabariigi hiljutisi tuumakatsetusi ning neist selle piirkonna stabiilsusele tulenevat ohtu; nõuab, et KRDV edaspidi sellistest katsetustest hoiduks;
8. tervitab P5+1 riikide ja Iraani vahel Iraani tuumakavade üle saavutatud kokkulepet ning kutsub kumbagi poolt üles koostööd jätkama, et tagada ühise laiaulatusliku tegevuskava täielik elluviimine;
9. toetab Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tegevust tuumavaldkonnas koostöö edendamisel, mille eesmärk on soodustada tuumatehnoloogiate ohutut ja turvalist rahuotstarbelist kasutamist;
10. kutsub üles jätkuvalt edendama ja rangelt järgima tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni ning nõuab, et kõik riigid, kes seda veel ei ole teinud, selle konventsiooni ratifitseeriksid;
11. nõuab, et tuumamaterjalide julgeolekuga seoses tõhustataks koostööpingutusi ja tegelikke meetmeid, et minimeerida nende materjalide terrorirühmituste valdusse sattumise ohtu;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning ÜRO peasekretärile.
- [1] ELT C 349E , 22.12.2010, lk 77.