Menetlus : 2016/2936(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1125/2016

Esitatud tekstid :

B8-1125/2016

Arutelud :

PV 26/10/2016 - 17
CRE 26/10/2016 - 17

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0424

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 189kWORD 82k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1122/2016
19.10.2016
PE589.722v01-00
 
B8-1125/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (2016/2936(RSP))


Klaus Buchner, Bodil Valero, Ulrike Lunacek, Molly Scott Cato, Sven Giegold, Barbara Lochbihler, Bart Staes fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (2016/2936(RSP))  
B8-1125/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovituste kohta seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas(1),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta(2),

–  võttes arvesse ELi seminare tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise teemal ning ELi tuumarelva leviku tõkestamise konsortsiumi korrapäraseid kohtumisi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 12. detsembril 2003. aastal vastu võetud ELi strateegiat massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta,

–  võttes arvesse, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) läbivaatamise 2015. aasta konverentsil ei jõutud konverentsi lõppdokumendi üle kokkuleppele,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 9. läbivaatamiskonverentsi kohta (8079/15),

–  võttes arvesse 2016. aasta kevadel Washingtonis tuumaohutuse tippkohtumisel vastu võetud dokumente,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2310 (2016) tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) 20. aastapäeva teemal,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) konsensuse alusel vastu võetud 1977. aasta Tbilisi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni tuumarelvavaba tsooni loomise kohta Lähis-Ida piirkonnas (A/RES/66/61),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsust 2012/422/ÜVJP, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõigist muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon(3),

–  võttes arvesse hiljutisi tähtajata töörühma / ÜRO Peaassamblee otsuseid (A/RES/70/33, A/71/371), millega loodi tähtajata töörühm mitmepoolsete tuumadesarmeerimise läbirääkimiste edendamiseks Genfis 2016. aasta jooksul, ning töörühma 19. augustil 2016 vastu võetud aruannet ÜRO Peaassambleele,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELi julgeolekuolukord on märkimisväärselt halvenenud, muutudes heitlikumaks, ohtlikumaks ja ettearvamatumaks; arvestades, et ohud on nii konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed kui ka kombineeritud ja neid tekitavad nii riigid kui ka valitsusvälised rühmitused;

B.  arvestades, et rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja stabiilsust ohustavad tõsiselt eri sündmuskäigud, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni, Ameerika Ühendriikide, India ja Pakistani taoliste tuumarelvariikide suhete halvenemine ning Põhja-Korea tuumavõimete jätkuv areng;

C.  arvestades, et bioloogiliste ja keemiliste massihävitusrelvade levikut piiratakse ja see peatatakse järkjärgult 1972. aasta bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioonis ning keemiarelvade keelustamise konventsioonis sätestatud keeldude ja kohustuste tulemusliku rahvusvahelise kohaldamise abil, kuid tuumarelvad ja nende kandevahendid on suurimaid ohte, mis rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ähvardavad; arvestades, et terroristide ja riikide takistamine tuumarelvi omandamast või neid kasutamast, kõigi tuumaarsenalide vähendamine ja kaotamine ning tuumarelvavaba maailma poole püüdlemine on kõige pakilisem julgeolekuülesanne;

D.  arvestades, et tsiviilotstarbeliste lõhustuvate materjalide turvamisel on tehtud ametlikke edusamme tuumajulgeoleku tippkohtumistel, mis korraldati NPT-välise täiendava protsessina ja aitasid lepingut tugevdada, suurendades selle tõkestamiskomponendi usaldusväärsust, kuid USA ja Venemaa suhete halvenemine ähvardab takistada edasisi püüdlusi lõhustuvate materjalide turvamiseks ja vähendamiseks;

E.  arvestades, et 2010. aastal NPT läbivaatamise konverentsil kokku lepitud konkreetseid tuumadesarmeerimise samme ei ole ellu viidud;

F.  arvestades, et NPT kolme samba peamisi eesmärke, mis on tuumarelvastuse leviku tõkestamine, desarmeerimine ja koostöö tuumaenergia rahumeelsel kasutamisel, on vaja veelgi tugevdada;

G.  arvestades, et NPT-le alla kirjutanud tuumarelvariigid uuendavad ja tugevdavad oma tuumaarsenali, viivitavad selle vähendamise või täieliku kõrvaldamisega ja täidavad aina vähem tuumaheidutuse sõjalist doktriini;

H.  arvestades, et NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil juhiti taas tähelepanu sellele, kuidas tuumarelvastus mõjutab humanitaarolukorda, ning Norra, Mehhiko ja Austria valitsused jätkasid teema käsitlemist järjestikuste konverentside ja aruannetega tuumarelvastuse humanitaarmõju teemal, samuti algatas Austria rahvusvahelise humanitaarlubaduse, mis kiideti heaks 2015. aastal NPT läbivaatamiskonverentsil ja mida on kinnitanud 127 ÜRO liikmesriiki;

I.  arvestades, et tuumarelvadega seotud ohtude ja humanitaarmõju uus aktuaalsus tuletab meile meelde, et mis tahes relvasüsteemi hindamisel tuleb alati lähtuda selle mõjust inimestele ja keskkonnale ja et kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega tuleb ka konfliktiolukorras täita miinimumnõuet, et relvade kasutamine on lubatav ainult siis, kui seda tehakse proportsioonis taotletava sõjalise eduga, eristatakse võitlejaid ja tsiviilisikuid ning rakendatakse ettevaatusprintsiipi; arvestades lisaks, et tuumarelvade kasutamine kujutaks endast üldtunnustatud inimõiguste ränka rikkumist ja inimväärikuse haavamist;

J.  arvestades, et tuumarelvakatsetused ja/või mis tahes muud tuumaplahvatused ohustavad rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, keskkonda ja rahvatervist ning seavad kahtluse alla ülemaailmse tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise korra; arvestades, et tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping (CTBT) on kõige tõhusam viis tuumarelvakatsetuste ja muude tuumalõhkamiste keelustamiseks;

K.  arvestades, et 2016. aastal möödub 20 aastat sellest, kui CTBT 24. septembril 1996. aastal allakirjutamiseks avati;

L.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon ja Ameerika Ühendriigid rakendavad endiselt uut START-lepingut, mis kaotab 2021. aastal kehtivuse, välja arvatud juhul, kui mõlemad pooled seda pikendavad; arvestades, et USA president Barack Obama tegi 2013. aastal Berliinis peetud kõnes tähelepanuväärse tuumalõhkepeade vähendamise ettepaneku ning kordas seda 2016. aastal Washingtonis; arvestades, et neile algatustele uue START-lepingu järgse lepingu läbirääkimiste alustamiseks ei ole Venemaa Föderatsioon vastanud ja seni ei ole veel alustatud mittestrateegiliste ja strateegiliste tuumarelvade vähendamise läbirääkimisi, mis peaksid viima nende relvade kaotamiseni;

M.  arvestades, et tuumarelvavaba tsooni lepingud kehtivad juba muudes maailma piirkondades, nimelt Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, Vaikse ookeani lõunaosas, Kagu-Aasias, Aafrikas ja Kesk-Aasias;

N.  arvestades, et kõigile jõupingutustele vaatamata ei ole veel õnnestunud kokku kutsuda Lähis-Ida tuuma- ja muude massihävitusrelvade vaba tsooni loomise konverentsi, kuigi see pidi toimuma hiljemalt 2012. aasta detsembris, nagu oli ette nähtud NPT-le allakirjutanud riikide konsensuslepingutes, mis sõlmiti NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil;

O.  arvestades, et NATO 2010. aasta strateegiline kontseptsioon ja 2012. aasta läbivaadatud heidutus- ja kaitseseisukoht kohustavad NATOt looma tingimusi tuumarelvavaba maailma kujunemiseks; arvestades, et NATO tuumarelvastuse jagamise lepingute ja kahepoolsete lepingute kohaselt asub viies NATO liikmesriigis, kellel endal tuumarelvi ei ole (Belgias, Saksamaal, Itaalias, Hollandis ja Türgis), endiselt 150-200 USA-le kuuluvat juhitamatut lühimaa-tuumapommi, mida loetakse taktikalisteks või substrateegilisteks tuumarelvadeks, vaatamata sellele, et nendes riikides, sealhulgas nende parlamentides, on väljendatud muret ohtude ja ebakindluse pärast, mis tulenevad niisuguste relvade paigutamisest vastavalt NATO kehtivale poliitikale säilitada õigus esimesena tuumarelva kasutada, keelduda nende relvade arvu ja olemasolu kinnitamisest või eitamisest NATO riikide territooriumil ning taganeda NPT keelust tuumarelvi ümber paigutada, kui neid otsustatakse sõjategevuses kasutada;

P.  arvestades, et Türgis paiknevate USA tuumarelvade ohutus ja turvalisus on viimasel ajal suurenenud tähelepanu all seoses Süüria relvakonfliktiga, mis toimub Incirliki õhubaasi läheduses, ja seoses sündmustega, mis toimusid Incirliki baasis ning selle ümbruses 15. juuli 2016. aasta nurjunud riigipöördekatse ajal ja järel;

Q.  arvestades, et 5. detsembril 2015 möödus 20 aastat Budapesti memorandumi allkirjastamisest; arvestades, et Ukraina on täitnud kõiki memorandumi sätteid ja aktiivselt tegutsenud tuumadesarmeerimise ja -relvastuse leviku tõkestamise vallas, vastupidiselt Venemaa Föderatsioonile, kes on oma kohustusi rikkunud, okupeerides osa Ukraina territooriumist (Krimmi) ning alustades sõjalist rünnakut Ukraina idaosas; arvestades, et see on loonud ohtliku pretsedendi, sest riik, kes oli taganud Ukraina julgeoleku vastuseks Ukraina otsusele tuumarelvavaba riigina NPTga ühineda, rikkus Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ja kahjustas tõsiselt tuumariigi negatiivseid julgeolekutagatisi, samuti NPTd ning rahvusvahelisel õigusel ja mitmepoolsetel lepingutel põhineva ülemaailmse tuumadesarmeerimise ja relvastuse leviku tõkestamise ideed;

R.  arvestades, et ajakirjanduse teatel paigutab või kavatseb Venemaa Föderatsioon paigutada Kaliningradi piirkonda tuumalõhkepea kandmiseks sobivaid lühimaarakette Iskander, toimuvad õppused ja ülelennud, mis hõlmavad ka tuumavalmidusega süsteeme, ja Venemaa juhtkond teeb tuumaheidutuse tähtsust toonitavaid avaldusi; arvestades, et Venemaa Föderatsiooni otsus peatada 2000. aastal USAga sõlmitud plutooniumi kõrvaldamise ja haldamise leping on suurendanud muret selle üle, et Venemaa toetub aina rohkem tuumarelvadele;

S.  arvestades, et ELil on tähtis roll Iraaniga kokku lepitud ühise laiaulatusliku tegevuskava osalisena ning lepingu rakendamise kontrolli eest vastutava ühiskomisjoni täisliikmena;

T.  arvestades, et 9. septembril 2016 korraldas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) oma viienda tuumakatsetuse, kusjuures see toimus ainult kaheksa kuud pärast eelmist, 6. jaanuari 2016. aasta katsetust, mis KRDV väitel oli edukas vesinikpommi katsetus ja millega see riik selgelt rikkus oma rahvusvahelisi kohustusi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide raames ning kahe Korea 1992. aasta deklaratsiooni tuumarelvadest vabanemise kohta, kus on öeldud, et kumbki riik ei valmista ega hoia tuumarelvi; arvestades, et mis tahes massihävitusrelvade, eriti aga tuumarelvade ning nende kandevahendite levik ohustab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut; arvestades, et KRDV teatas 2003. aastal, et lahkub NPTst, et ta on alates 2006. aastast tuumakatsetusi korraldanud ja et ta teatas 2009. aastal ametlikult heidutusotstarbelise tuumarelva väljatöötamisest, mis tähendab, et sellest riigist lähtuv oht tema naabritele Kirde-Aasias ning piirkondlikule ja rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule on suurenenud;

U.  arvestades, et 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegias öeldakse, et massihävitusrelvade levik võib osutuda suurimaks ohuks, mis meie julgeolekut ähvardab, ning et EL püüab saavutada üldist liitumist mitmepoolsete lepingutega ja tugevdada lepinguid ning nende kontrollisätteid; arvestades, et 2016. aasta ülemaailmses strateegias ei mainita massihävitusrelvi, nende leviku tõkestamist ega relvastuskontrolli;

V.  arvestades, et EL on kohustuseks võtnud kasutada kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et ära hoida ja takistada ülemaailmset muret valmistavaid tuumarelva levitamise programme ning need peatada ja võimaluse korral ka kaotada, nagu on selgesõnaliselt väljendatud Euroopa Ülemkogul 12. detsembril 2003. aastal vastu võetud massihävitusrelvade leviku vastases ELi strateegias, ja arvestades, et see on taganud Euroopa massihävitusrelvade vastaste mõttekodade tihedama koostöö ELi tuumarelvastuse leviku tõkestamise konsortsiumi raames;

W.  arvestades, et EL peab suurendama jõupingutusi, et takistada tuumarelvade levikut ja rahastamist, kehtestada levitamise suhtes sanktsioone ning kujundada meetmeid teadmiste ja oskusteabe immateriaalse edastamise vältimiseks, kasutades selleks kõiki kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas mitmepoolseid lepinguid, tuumatarneriikide rühma (Nuclear Suppliers Group – NSG) taolisi rühmitusi ja kontrollimehhanisme, riiklikult ja rahvusvaheliselt kooskõlastatud ekspordikontrolli, ohu vähendamisele suunatud koostööprogramme ning poliitilisi ja majanduslikke hoobi;

X.  arvestades, et kahetsusväärsel kombel ei suutnud EL enne NPT 2015. aasta läbivaatamiskonverentsi tuumadesarmeerimist puudutavas ühises seisukohas kokku leppida ning tunnistas esimest korda, et tuumarelvade põhjustatud tagajärgede asjus ollakse eri seisukohtadel; arvestades, et 2015. aasta läbivaatamiskonverentsil ei suudetud lõppdokumenti vastu võtta, sest ei jõutud kokkuleppele, kas tuleks jätkata piirkondlikke jõupingutusi massihävitusrelvade vaba tsooni loomiseks Lähis-Idas;

Y.  arvestades, et nn lihtsaid tuumapomme on võimalik valmistada teadusotstarbeliste reaktorite kasutatud kütuseelementidest, mis sisaldavad ülirikastatud uraani;

1.  peab äärmiselt murettekitavaks piirkondliku ja rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemist, tuumarelvade osatähtsuse uut tõusu selles kontekstis ning tõhusate desarmeerimismeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamise meetmete rakendamata jätmist;

2.  kutsub kõiki tuumarelvariike üles võtma konkreetseid vahemeetmeid tuumarelvaplahvatuste ohu vähendamiseks, sealhulgas vähendades tuumarelvade kasutusvalmidust ja viies need stardipositsioonidelt ladudesse, vähendades tuumarelvade rolli sõjalistes doktriinides ja kiiresti vähendades iga tüüpi tuumarelvade arvu;

3.  peab äärmiselt murettekitavaks Venemaa ja NATO suhete halvenemise tulemusel suurenenud tuumaohtu, sealhulgas võimalust, et rikutakse keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut, ning avaldusi, millest ilmneb, et valmidus tuumarelvi kasutada on suurenenud ja kaalutakse tuumarelvade paigaldamist uutele Euroopa aladele; tuletab meelde, et nii Rahvusvaheline Punase Risti Komitee kui ka Rahvusvaheline Kohus on öelnud, et nad ei näe mingit võimalust tuumarelvi kasutada, ilma seejuures rahvusvahelist humanitaarõigust rikkumata;

4.  toetab 2016. aasta tuumajulgeoleku tippkohtumist, tunnistades, et ebaseaduslik tuumamaterjaliga kauplemine ja tuumamaterjali kasutamine kujutab endast ülemaailmsele julgeolekule vahetut ja tõsist ohtu, ning ootab kogu tuumarelvades kasutamiseks sobiva materjali täieliku jälgitavuse ja füüsilise turvamise saavutamist;

5.  tunneb heameelt selle üle, et ÜRO tähtajata töörühm on lõpule viinud töö, mis aitas edendada mitmepoolseid tuumadesarmeerimise läbirääkimisi vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonile A/RES/70/33;

6.  peab kiiduväärseks koos tähtajata töörühma lõpparuandega (A/71/371) ÜRO Peaassambleele esitatud ja 19. augustil 2016 laialdase toetusega vastu võetud soovitust kutsuda 2017. aastal kokku kõigile riikidele avatud konverents, et pidada läbirääkimisi õiguslikult siduva tuumarelvade keelustamise instrumendi üle, mille lõppsiht oleks nende relvade täielik kaotamine; on veendunud, et see tugevdab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud eesmärke ja NPTs sisalduvaid kohustusi ning aitab luua tingimusi ülemaailmse julgeoleku tagamiseks ja tuumarelvavaba maailma saavutamiseks;

7.  kutsub ELi liikmesriike üles toetama sellise konverentsi kokkukutsumist 2017. aastal ja konstruktiivselt osalema selle töös ning palub, et kõrge esindaja Federica Mogherini ja Euroopa välisteenistus aitaksid 2017. aasta läbirääkimiskonverentsile konstruktiivselt kaasa;

8.  tuletab meelde, et tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) allakirjutamisest 23. septembril 1996 on möödunud 20 aastat, ning toonitab, et üldine, rahvusvaheliselt ja tulemuslikult kontrollitav tuumakatsetuste keelustamise leping on kõige tõhusam viis tuumarelvakatsetuste ja muude tuumaplahvatuste keelustamiseks;

9.  nõuab tungivalt, et lepingu II lisas loetletud ülejäänud riigid, kes peavad lepingu ratifitseerima, et see jõustuks, allkirjastaksid ja/või ratifitseeriksid lepingu kiiremas korras, et see ülitähtis rahvusvaheline instrument viivitamata täieliku õigusjõu omandaks; peab sellega seoses kiiduväärseks, et ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu ÜRO resolutsiooni 2310 (2016);

10.  kiidab heaks Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistava komisjoni arvestatavad edusammud tõhusa rahvusvahelise jälgimissüsteemi väljatöötamisel ja käitamisel, mis aitab piirkondlikku stabiilsust suurendada isegi siis, kui leping ei jõustu, sest tegemist on arvestatava usaldust suurendava meetmega, mis toetab tuumarelva leviku tõkestamist ja desarmeerimist ning on riikidele kasulik ka teadus- ja tsiviilvaldkonnas; on veendunud, et jälgimissüsteemi toimimise jätkamiseks toetub CTBTO ettevalmistav komisjon ka edaspidi riikide rahastamisele;

11.  nõuab dialoogi süvendamist USA administratsiooni ja kõikide tuumarelvariikidega, et viia ellu ühine tegevuskava tuumalõhkepeade varude järkjärguliseks vähendamiseks; toetab eriti meetmeid, mida USA ja Venemaa on võtnud oma paigaldatud tuumarelvade arvu vähendamiseks vastavalt uuele START-lepingule;

12.  kahetseb, et pärast uue START-lepingu jõustumist 2011. aastal ei ole peetud hädavajalikke edasisi läbirääkimisi nii paigaldatud kui ka paigaldamata tuumalõhkepeade vähendamiseks, sealhulgas, nagu USA ja Venemaa Föderatsiooni vahel varem kokku lepitud, substrateegilisteks või mittestrateegilisteks loetavate lühimaa- ja taktikaliste tuumarelvade vähendamise ja kaotamise meetmete üle;

13.  peab kiiduväärseks tuumarelvavabade tsoonide loomist kui positiivset sammu tuumarelvadeta maailma poole; on seisukohal, et tuumarelvavaba tsooni loomine Lähis-Idas on selles piirkonnas püsiva ja kõikehõlmava rahu saavutamiseks äärmiselt tähtis; on sellega seoses äärmiselt pettunud, et NPTga ette nähtud 2012. aasta konverentsi Lähis-Idas massihävitusrelvade vaba tsooni loomise kohta ei suudetudki korraldada;

14.  võtab teadmiseks, et kõigi lühimaa-, taktikaliste ja substrateegilisteks loetavate tuumarelvade lõhkepeade eemaldamine ELi territooriumilt aitaks luua tingimusi uute tuumarelvavabade alade moodustamiseks ja seega täita NPTs sisalduvaid relvastuse leviku tõkestamise ja desarmeerumise kohustusi, luues ühtlasi pretsedendi edasiseks tuumadesarmeerumiseks;

15.  toetab edasisi pingutusi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) volituste suurendamiseks, sealhulgas IAEA kaitsemeetmete lepingute lisaprotokollide üldist kohaldamist ja teisi samme usaldust suurendavate meetmete väljatöötamiseks; püüab tagada IAEA-le piisavate vahendite eraldamist, et ta saaks täita oma äärmiselt tähtsaid volitusi tuumategevuse ohutuks muutmisel; nõuab edusamme NPT ettevalmistuskomitee 2017. aasta kohtumistel ja 2018. aastal toimuval kõrgetasemelisel tuumadesarmeerimise konverentsil;

16.  on veendunud, et ühine laiaulatuslik tegevuskava, mida tuntakse ka Iraani tuumakokkuleppena, oli mitmepoolse ja eriti Euroopa diplomaatia märkimisväärne saavutus, mis peaks võimaldama ELi ja Iraani suhteid märgatavalt parandada ja edendama ka kogu piirkonna stabiilsust; on seisukohal, et kõik osalised vastutavad nüüd kokkuleppe range ja täieliku täitmise eest; kiidab heaks ühiskomisjoni loomise, kuhu kuuluvad Iraani esindajad ja E3/EL+3 riikide rühm; toetab igati liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ühise laiaulatusliku tegevuskava raames loodud ühiskomisjoni koordinaatori rollis ning usub, et ühise laiaulatusliku tegevuskava range ja täielik elluviimine on ka praegu otsustavalt tähtis;

17.  mõistab hukka KRDV viimased tuumakatsetused ning asjaolu, et riik on tagasi lükanud mitu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, sh kõige viimase, mis anti välja 2. märtsil 2016 (2070); nõuab tungivalt, et KRDV hoiduks edasisest provokatiivsest tegevusest, lõpetades täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult kõik oma tuuma- ja ballistiliste rakettide programmid, katkestaks kogu nendega seotud tegevuse, asuks viivitamatult täitma kõiki oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu ja IAEA juhatajate nõukogu resolutsioone ning teisi rahvusvahelisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise norme, ja alustaks uuesti läbirääkimisi; kutsub KRDVd üles viivitamata allkirjastama ja ratifitseerima tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingut;

18.  kinnitab soovi leida KRDV tuumaküsimusele diplomaatiline ja poliitiline lahendus; väljendab veel kord toetust kuuepoolsetele kõnelustele ja nõuab nende jätkamist; kutsub KRDVd üles uuesti alustama konstruktiivset koostööd rahvusvahelise üldsuse ning eelkõige kuuepoolsete kõneluste osalistega, et töötada kestva rahu ja julgeoleku nimel tuumavabal Korea poolsaarel, mis on parim viis KRDV jõukama ja stabiilsema tuleviku tagamiseks; nõuab tungivalt, et Hiina avaldaks KRDV-le suuremat survet;

19.  tervitab massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslite lisamist ELi kokkulepetesse ja tegevuskavadesse kolmandate riikidega; märgib, et selliseid meetmeid peavad rakendama eranditult kõik ELi partnerriigid;

20.  peab kiiduväärseks ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia esitamist ning nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus järelmeetmena ajakohastaks ja laiendaks 2003. aasta massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat ja 2009. aasta uusi tegevussuundi, võttes arvesse eespool kirjeldatud teemasid ja probleeme, et EList saaks tuumadesarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute tugevdamisel ja edendamisel kandev jõud;

21.  peab kiiduväärseks nende teemade regulaarset käsitlemist ELi tuumarelva leviku tõkestamise konsortsiumi ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mõttekodade kaudu, ning palub, et ELi tuumarelva leviku tõkestamise konsortsium laiendaks oma tegevusvälja ja käsitleks samavõrra ka desarmeerimisküsimusi;

22.  nõuab tungivalt, et IAEA ja Euroopa Komisjon julgeoleku huvides peataksid ülirikastatud uraani kasutamise teadusotstarbelistes tuumareaktorites;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ÜRO peasekretärile, desarmeerimisküsimustega tegelevale ÜRO ülemvolinikule, CTBTO juhtivsekretärile ning IAEA peadirektorile.

(1)

ELT C 440, 30.12.2015, lk 97.

(2)

ELT C 349E , 22.12.2010, lk 77.

(3)

ELT L 197, 24.7.2012, lk 67.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika