Menetlus : 2016/2872(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1127/2016

Esitatud tekstid :

B8-1127/2016

Arutelud :

PV 27/10/2016 - 3
CRE 27/10/2016 - 3

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0425

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 253kWORD 66k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1126/2016
19.10.2016
PE589.727v01-00
 
B8-1127/2016

suuliselt vastatava küsimuse B8-1803/2016 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


Euroopa vabatahtliku teenistuse kohta (2016/2872(RSP))


Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Milan Zver, Elissavet Vozemberg-Vrionidi fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa vabatahtliku teenistuse kohta (2016/2872(RSP))  
B8-1127/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2009. aasta otsust kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „ELi poliitikat ja vabatahtlikku tegevust käsitlev teatis: piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis“ (COM(2011)0568),

–  võttes arvesse ühenduse „EYV 2011 Alliance“ (Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 ühendus) Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilist tegevuskava,

–  võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni vabatahtliku tegevuse kohta Euroopas(3),

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2012. aasta resolutsiooni piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamise ja edendamise kohta ELis(4),

–  võttes arvesse vabatahtlike õiguste ja kohustuste Euroopa hartat(5),

–  võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vabatahtliku tegevuse osatähtsuse kohta majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel(6),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Euroopa vabatahtliku teenistuse kohta (O-000107/2016 – B8-1803/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  tuletades meelde, et 2016. aastal tähistab Euroopa vabatahtlik teenistus oma 20. aastapäeva ning et kõnealuse 20 aasta jooksul on toetatud 100 000 vabatahtlikku;

B.  toonitades, et Euroopa Parlamendi poolt tugevasti toetatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta (2011) kujutas endast suurt poliitilist võimalust rõhutada Euroopas vabatahtliku tegevuse lisaväärtust ning et nüüd, kui sellest on möödunud viis aastat, peaks Euroopa Parlament arutlema selle üle, milline on olnud Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta (2011) mõju poliitika arengule ning kuidas on vabatahtlik tegevus kinnistunud Euroopa põhiprogrammides, näiteks programmis „Erasmus+“ ja Euroopa vabatahtlikus teenistuses;

C.  tuletades meelde, et vabatahtlikku tegevust teostavad inimesed oma vaba tahte, valiku ja motivatsiooni alusel, püüdmata saada rahalist kasu; toonitades, et see on määratletav solidaarsuse teekonnana ning et see on inim-, sotsiaal- ja keskkonnavajaduste ning -muredega tegelemise viis;

D.  rõhutades, et vabatahtlik tegevus on väärtuslik ja tähtis, kuna see on üks nähtavamaid solidaarsuse väljendamise viise, millega edendatakse ja hõlbustatakse sotsiaalset kaasatust, luuakse sotsiaalset kapitali ning avaldatakse ümberkujundavat mõju ühiskonnale, ning et vabatahtliku tegevusega aidatakse kaasa nii õitsva kodanikuühiskonna arengule, mis võib pakkuda ühistele probleemidele loovaid ja innovatiivseid lahendusi, kui ka majanduskasvule ning et sellisena väärib see mõõtmist erilisel ja sihipärasel viisil nii majandusliku kui ka sotsiaalse kapitali seisukohast;

E.  toonitades, et vabatahtlik tegevus eeldab toetusmehhanismide ja/või asjakohaste organisatsiooniliste struktuuride kombinatsiooni, mida tuleks veelgi tugevdada asjakohase õigusraamistikuga, milles määratakse kindlaks vabatahtlike ja vabatahtliku tegevuse õigused ja vastutusalad;

F.  rõhutades, et igal inimesel on õigus pääseda võrdselt ligi võimalustele teha vabatahtlikku tööd ning kaitsele igasuguse diskrimineerimise vastu, ning igale inimesele tuleks anda õigus sobitada vabatahtlikku tegevust ning era- ja tööelu, et ta saaks saavutada teatava paindlikkuse vabatahtliku töö tegemisel;

G.  toonitades, et vabatahtliku tegevuse tunnustamine on otsustava tähtsusega ka selleks, et edendada asjakohaseid stiimuleid kõigi sidusrühmade puhul ning suurendada seega vabatahtliku tegevuse kvantiteeti, kvaliteeti ja mõju, ning et see eeldab niisuguse tunnustuskultuuri arendamist, milles kujutatakse vabatahtlikku tegevust Euroopa väärtuste praktikas rakendamise tõukejõuna;

1.  tunnistab, et vabatahtlik tegevus kujutab endast solidaarsuse, vabaduse ja vastutuse väljendust, mis aitab tugevdada kodanikuaktiivsust ja inimese isiklikku arengut, ning on oluline sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse, samuti koolituse ja hariduse ning kultuuridevahelise dialoogi vahend, andes samal ajal olulise panuse Euroopa väärtuste levitamisse; rõhutab, et selle eelised leiavad tunnustust ka kolmandate riikidega tehtavas vabatahtlikus töös, mis kujutab endast vastastikuse mõistmise ja kultuuridevaheliste suhete edendamise strateegilist vahendit;

2.  juhib tähelepanu asjaolule, et vabatahtlik tegevus kui selline aitab inimestel omandada oskusi ja pädevusi, mida tuleks tunnustada kui informaalset ja mitteformaalset haridust;

3.  kutsub liikmesriike üles edendama Euroopa vabatahtlikku teenistust oma haridus- ja koolisüsteemides kui vahendit solidaarsuse ja kodanikuosaluse alase hariduse levitamiseks noorema põlvkonna seas;

4.  märgib, et Euroopas teeb ligi 100 miljonit igas vanuses kodanikku vabatahtlikku tööd, mis moodustab umbes 5 % Euroopa SKP-st;

5.  palub komisjonil teostada uuringu riiklike vabatahtliku teenistuse süsteemide, samuti kodanikuteenistuse ja solidaarsuskorpuse ning võimalike vabatahtlike suhtes kehtivate raamitingimuste kohta liikmesriikides, et hõlbustada vastastikust mõistmist ja heade tavade levitamist ning võimalust luua Euroopa kodanikuteenistus – seda kõike eesmärgiga edendada ELi kodakondsust; rõhutab samas, et kodanikuteenistuse süsteemid peaksid juba olemasolevaid vabatahtliku tegevuse võimalusi täiendama ning mitte asendama;

6.  kutsub komisjoni üles alustama kooskõlastatud Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitika väljaarendamist, kasutades selleks ühtset individuaalseid algatusi ja programme ühendavat kontaktpunkti komisjonis;

7.  rõhutab aktiivsena vananemise tähtsust vabatahtlikus tegevuses ja kinnitab nii noorte kui ka vanemate kodanike rolli Euroopa kodanikuosaluses, mis peaks lähtuma vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) ning aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) antud algtõukest;

8.  tuletab meelde, et Euroopa vabatahtlik teenistus peaks tuginema sellisele struktuurile, mis võimaldab noorte kiiret ja lihtsat juurdepääsu sellele programmile, ning nõuab seetõttu praeguse taotluste esitamise süsteemi lihtsustamist;

9.  rõhutab vajadust tugevdada välismaal omandatud vabatahtliku tegevuse kogemuse järelmeetmeid ja kohalikku mõõdet, pakkudes kohalikele kogukondadele toetust mitte üksnes enne lahkumist, vaid ka pärast tagasipöördumist vabatahtlikule tegevusele järgneva orientatsiooni ja integratsiooni alase koolituse vormis;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1)

ELT L 17, 22.1.2010, lk 43.

(2)

ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0549.

(4)

ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 14.

(5)

http://ec.europa.eu/citizenship/pdf/volunteering_charter_en.pdf

(6)

ELT C 259 E, 29.10.2009, lk 9.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika