Menetlus : 2016/2936(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1129/2016

Esitatud tekstid :

B8-1129/2016

Arutelud :

PV 26/10/2016 - 17
CRE 26/10/2016 - 17

Hääletused :

PV 27/10/2016 - 8.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 173kWORD 70k
19.10.2016
PE589.729v01-00
 
B8-1129/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (2016/2936(RSP))


Sabine Lösing, Javier Couso Permuy, Takis Hadjigeorgiou, Marie-Christine Vergiat, Paloma López Bermejo, Marina Albiol Guzmán, Neoklis Sylikiotis, Stelios Kouloglou, Kostadinka Kuneva, Tania González Peñas, Xabier Benito Ziluaga, Estefanía Torres Martínez, Miguel Urbán Crespo, Lola Sánchez Caldentey fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (2016/2936(RSP))  
B8-1129/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovituste kohta seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas(1),

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) osaliste 9. läbivaatamiskonverentsi kohta (8079/15),

–  võttes arvesse 31. märtsil ja 1. aprillil 2016 Washingtonis toimunud tuumajulgeoleku tippkohtumist,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni tuumarelvavaba tsooni loomise kohta Lähis-Ida piirkonnas (A/RES/66/61),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsust 2012/422/ÜVJP, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon(3),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee otsust A/RES/70/33, millega loodi 2016. aastal Genfis tähtajata töörühm mitmepoolsete tuumadesarmeerimise läbirääkimiste edendamiseks ning töörühma 19. augustil 2016 vastu võetud aruannet ÜRO Peaassambleele (A/71/371),

–  võttes arvesse tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingut, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) üldiste kaitsemeetmete lepinguid ja nende lisaprotokolle, tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni, tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni, ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevat Haagi tegevusjuhendit, strateegilise relvastuse vähendamise lepingut (START I), strateegilise ründerelvastuse vähendamise lepingut (SORT) ja 2010. aastal uuendatud START-lepingut (uus START),

–  võttes arvesse NPT läbivaatamise 2010. aasta konverentsi lõppdokumenti, eelkõige 64 konkreetse järelmeetmega tegevuskava,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et kahjuks on tuumarelva omamine ja kasutamine nii tunnustatud kui tunnustamata tuumarelva omavate riikide sõjanduspoliitikas endiselt kaaluka rolliga; arvestades, et massihävitusrelvade, nt tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade omamine ja levik kujutavad endast rahvusvahelise rahu ja julgeoleku seisukohast ühte tõsiseimat probleemi;

B.  arvestades, et mitmepoolse desarmeerimise protsess katkes paljudeks aastateks ja on puudunud poliitiline tahe selle taaselustamiseks; arvestades, et mõned pakilisemad prioriteedid julgeoleku valdkonnas on mitte lasta terroristidel või uutel riikidel tuumarelva omandada või kasutada, vähendada kogu maailmas tuumarelvavarusid, lõpetada kõnealuse valdkonna moderniseerimine ja liikuda edasi tuumarelvavaba maailma poole;

C.  arvestades, et NPT läbivaatamise 2010. aasta konverentsi järeldused ja tegevuskava olid peamised kokkulepped tuumadesarmeerimise tõelise protsessi algatamiseks; arvestades, et NPT konkreetsete rakendamiseesmärkide saavutamises, näiteks 2010. aastal kokku lepitud tegevuskava 64 konkreetse meetme rakendamises puuduvad selgelt edusammud ja poliitiline tahe;

D.  arvestades, et on vaja jätkuvalt tugevdada NPT kõiki kolme sammast, nimelt tuumarelva leviku tõkestamist, desarmeerimist ja koostöö õigust tuumaenergia tsiviilotstarbelise kasutamise valdkonnas;

E.  arvestades, et EL on oma kohustuseks võtnud ülemaailmset muret valmistavate tuumarelva leviku programmide ärahoidmise, takistamise, peatamise ja võimaluse korral kaotamise; arvestades, et EL peab suurendama jõupingutusi, et takistada tuumarelvade levikut ja rahastamist, kehtestada levitamise suhtes sanktsioone ning võtta meetmeid teadmiste ja oskusteabe immateriaalse edastamise vältimiseks, kasutades selleks mitmepoolseid lepinguid, kontrollimehhanisme, riiklikult ja rahvusvaheliselt kooskõlastatud ekspordikontrolli ning ohu vähendamisele suunatud koostööprogramme;

F.  arvestades, et 2016. aastal möödub 20 aastat sellest, kui tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping 24. septembril 1996. aastal allakirjutamiseks avati; arvestades, et see leping ei ole jõustunud, kuna mõned NPTs mitteosalevad riigid ja NPT osalised ei ole seda allkirjastanud või ratifitseerinud;

G.  arvestades, et üheksast tuumarelva omavast riigist neli ei ole NPT osalised ja et Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) loobus osalemisest; arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu ja ÜRO Julgeolekunõukogu mõistsid hukka 6. jaanuaril 2016 läbi viidud katsetuse, mis KRDV väitel oli edukas vesinikpommi katsetus; arvestades, et 9. septembril 2016 viis KRDV läbi oma viienda tuumakatsetuse, millega selgelt rikuti riigi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaseid rahvusvahelisi kohustusi;

H.  arvestades, et EL on osalenud rahvusvahelistes läbirääkimistes ning E3/EL+3 riikide ja Iraani vaheliste läbirääkimiste vahendusprotsessis, et leida Iraani tuumaprogrammile diplomaatiline ja rahumeelne lahendus; arvestades, et EL etendab Iraaniga kokku lepitud ühise laiaulatusliku tegevuskava osalisena olulist rolli, teostades järelevalvet lepingu rakendamise üle;

I.  arvestades, et NATO tuumarelvastuse jagamise lepingute ja kahepoolsete lepingute raames asub viies NATO liikmesriigis, kellel endal tuumarelvi ei ole (Belgia, Saksamaa, Itaalia, Holland ja Türgi) endiselt hinnanguliselt 150-200 substrateegilist tuumarelva, ilma et asjaomastes riikides toimuks nende üle demokraatlikku arutelu, rääkimata kinnitusest nende territooriumil massihävitusrelvade asumise või puudumise kohta;

J.  arvestades, et NATO 2010. aasta strateegiline kontseptsioon ja 2012. aasta läbivaadatud heidutus- ja kaitseseisukoht kohustavad NATOt looma tingimusi tuumarelvavaba maailma kujunemiseks;

K.  arvestades, et Venemaa ja USA rakendavad endiselt uut START-lepingut, mis kaotab kehtivuse 2021. aastal, kui just mõlemad pooled seda ei pikenda;

L.  arvestades vajadust tihedama koordineerimise ja koostöö järele ELi ja tema naabrite vahel, eelkõige USA ja Venemaa vahel, et taaskäivitada ja jätkata tuumalõhkepeade vähendamist ja tuumarelva leviku tõkestamise korda;

1.  väljendab tõsist muret uue tuumarelvadega võidurelvastumise ohu üle; rõhutab seetõttu, et NPT tugevdamine ülemaailmse tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise korra nurgakivina on ülimalt oluline ja tungivalt vajalik, et uuesti kinnitada NPT keskmes asuva ulatusliku kokkuleppe kehtivust; nõuab seetõttu tungivalt, et tehtaks kõik võimalikud pingutused NPT rakendamiseks selle kõigis aspektides ja tuumarelva leviku tõkestamise praeguse korra aluseks olevate kokkulepete, aluslepingute ja ametite, eelkõige tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu ja IAEA üldiste kaitsemeetmete lepingute tugevdamiseks; kinnitab, et mitmepoolsed jõupingutused saavad olla tulemuslikud siis, kui nende aluseks on hästi läbi mõeldud arusaam sellest, kuidas võimalikult kiiresti vabastada maailm tuumarelvadest;

2.  tuletab ELile ja liikmesriikidele meelde, et tuumadesarmeerimine ja tuumarelva leviku tõkestamine on olulisel määral omavahel seotud ja tugevdavad teineteist; on seisukohal, et NPT ellujäämise ja tugevdamise jaoks on vajalik tegevuskava koos tuumadesarmeerimise sammude ajakava ja tähtaegadega; nõuab tungivalt, et tuumariigid täidaksid oma kohustusi vastavalt NPT artiklile 6, pidades hea tahte vaimus läbirääkimisi efektiivsete abinõude üle tuumarelvastumise võidujooksu lõpetamiseks lähemas tulevikus ja tuumadesarmeerimiseks; rõhutab, et tuumariigid ei ole sellest kohustusest piisaval määral kinni pidanud, kuigi see on äärmiselt oluline kogu tuumarelvade leviku tõkestamise süsteemi jätkuva asjakohasuse jaoks;

3.  kutsub ELi ja tema liikmesriike üles muutma tuumadesarmeerimist oma välis- ja julgeolekupoliitika prioriteediks ning saama üle ummikseisust kahepoolsetes ja ülemaailmsel tasandil toimuvates tuumadesarmeerimise alastes läbirääkimistes;

4.  tunneb heameelt massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslite lisamise üle alates 2003. aastast ELi kokkulepetesse kolmandate riikidega ja tegevuskavadesse; juhib tähelepanu asjaolule, et selliseid meetmeid peavad rakendama eranditult kõik ELi partnerriigid ja need tuleb lisada kõikidesse ELi lepingutesse, kaasa arvatud segalepingutesse;

5.  tunneb heameelt üldsuse ja poliitikute suureneva teadlikkuse üle; toetab linnapeade rahukampaaniat tuumadesarmeerimiseks, eesmärki muuta maailm 2020. aastaks tuumarelvavabaks ja algatust „Global Zero“; rõhutab parlamentide ja parlamendiliikmete vastutust tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise propageerimisel ja tunneb heameelt rühma „Parlamendiliikmed tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise eest” tehtud pingutuste üle;

6.  nõuab tungivalt, et need ELi liikmesriigid, mis on tuumariigid, lõpetaksid viivitamatult tuumalõhkepeade ja nende kandesüsteemide kvalitatiivse parandamise, arendamise, toomise ning varumise; kutsub neid riike üles tegema uusi algatusi tuumariikide vahel läbirääkimiste alustamiseks, mille eesmärk on edendada veelgi tuumarelvade olulist vähendamist ja lõpuks kaotamist;

7.  nõuab ranget kinnipidamist tuumakatsetuste moratooriumist kuni tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu jõustumiseni, kuna kõik osalised ei ole lepingut veel ratifitseerinud; nõuab tungivalt, et tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu II lisas loetletud ülejäänud riigid, kes peavad lepingu selle jõustumiseks ratifitseerima, allkirjastaksid/ratifitseeriksid lepingu kiiremas korras, kuna see üldine ja rahvusvaheliselt kontrollitav tuumakatsetuste keelustamise leping on kõige tõhusam viis tuumarelvakatsetuste ja muude tuumaplahvatuste keelustamiseks;

8.  toetab edasisi pingutusi IAEA volituste suurendamiseks, sealhulgas IAEA kaitsemeetmete lepingute lisaprotokolli üldiseks muutmist ja teisi usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisele suunatud samme; püüab tagada piisavate vahendite kättesaadavust nimetatud organisatsioonile, et ta saaks täita oma äärmiselt tähtsaid volitusi tuumategevuse ohutuks muutmisel;

9.  taunib asjaolu, et NPT-le alla kirjutanud tuumarelvariigid uuendavad oma arsenali, viivitavad tuumaarsenali vähendamise või täieliku kõrvaldamise ning tuumaheidutuse sõjalise doktriini täitmisega;

10.  kutsub kõiki tuumarelvariike üles andma negatiivse julgeolekutagatise ja hoiduma igasugusest tuumarelvade kasutamisest või nende kasutamisega ähvardamisest;

11.  toetab jõuliselt Venemaa ja USA samme oma tuumarelvavarude oluliseks vähendamiseks vastavalt lepingutele START ja SORT; taunib sellega seoses asjaolu, et pärast uue START-lepingu jõustumist 2011. aastal ei ole peetud hädavajalikke edasisi läbirääkimisi nii paigaldatud kui ka paigaldamata tuumalõhkepeade vähendamise üle, sealhulgas esimest korda ka substrateegilisteks loetavate tuumarelvade vähendamise üle; nõuab seetõttu tungivalt tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu ratifitseerimist ja uue START-lepingu jätkamist;

12.  mõistab hukka KRDV poolt hiljuti läbi viidud tuumakatsetused, kaasa arvatud vesinikpommi katsetuse kui tõsise ohu Korea poolsaare ja Kirde-Aasia rahule ja stabiilsusele; toetab siiski kuuepoolsete kõneluste raamistikku; nõuab kõneluste jätkamist, et saavutada Korea poolsaare tuumavabaks muutmine, ja märgib, et sellega seoses on oluline roll Hiinal; toetab ühtlasi hiljutisi algatusi esimeste kahepoolsete kõneluste pidamiseks Korea poolsaart jagava kahe riigi vahel; kinnitab oma toetust ja pühendumust leida KRDV tuumaküsimusele rahumeelne ja diplomaatiline lahendus; kutsub KRDVd üles uuesti alustama konstruktiivset koostööd rahvusvahelise üldsuse ning eelkõige kuuepoolsete kõneluste osalistega, et töötada kestva rahu ja julgeoleku nimel tuumavabal Korea poolsaarel; rõhutab, et tuumavabaks muutumisega seotud läbirääkimistele aitaks väga suurel määral kaasa see, kui nendega kaasneksid läbirääkimised 1953. aasta Korea relvarahu asendamiseks püsiva rahuleppega, mille kohta tegi ettepaneku KRDV, kuid mis on mitmel korral tagasi lükatud;

13.  tunneb heameelt ÜRO Peaassamblee 2011. ja 2012. aasta detsembri resolutsioonide üle tuumarelvavaba tsooni loomise kohta Lähis-Idas ning nõukogu 2012. aasta juuli järelduste üle, millega seda protsessi toetatakse; on seisukohal, et läbirääkimised tuumarelvavaba tsooni loomiseks Lähis-Idas, Vahemere äärsetes riikides ja Kirde-Aasias on oluliseks sammuks teel kõnealuste piirkondade riikide julgeolekumurede lahendamisele; taunib massihävitusrelvade vaba tsooni loomist käsitleva 2012. aastaks kavandatud konverentsi edasilükkumist; palub seda konverentsi viivitamatult alustada;

14.  kutsub kõiki piirkonna riike üles kuni tuumarelvavaba tsooni loomiseni mitte välja töötama, tootma, katsetama või muul viisil omandama tuumarelvi ega lubama tuumarelvade või tuumalõhkeseadmete paigutamist oma territooriumile või oma kontrolli all olevatele territooriumidele;

15.  nõuab massihävitusrelvade vaba tsooni loomist Euroopas; nõuab tungivalt, et eelkõige Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi valitsused vabaneksid oma tuumarelvadest; nõuab tungivalt, et USA valitsus kõrvaldaks Euroopast taktikalised tuumarelvad ning et Venemaa Föderatsiooni valitsus ei paigaldaks tuumarelvi oma territooriumi lääneossa või viiks need sealt ära; nõuab kõigi ELi liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide / NATO vaheliste tuumapeade jagamise lepingute lõpetamist;

16.  tunneb heameelt tähtajata töörühma töö lõpuleviimise üle vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonile A/RES/70/33 ja peab kiiduväärseks koos tähtajata töörühma lõpparuandega (A/71/371) ÜRO Peaassambleele esitatud soovitust, mis võeti 19. augustil 2016 vastu laialdase toetusega ning mille mõte seisneb 2017. aastal kõigile riikidele avatud konverentsi kokkukutsumises, et pidada läbirääkimisi õiguslikult siduva instrumendi üle tuumarelvade keelustamiseks, mis viiks nende täieliku likvideerimiseni; on veendunud, et see tugevdab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud eesmärke ja NPTs sisalduvaid kohustusi ning aitab luua tingimusi ülemaailmse julgeoleku tagamiseks ja tuumarelvavaba maailma saavutamiseks;

17.  palub ELil ja tema liikmesriikidel toetada tähtajata töörühma soovitusi ning anda nende elluviimisse oluline panus, eelkõige eesmärki luua õiguslikult siduv instrument tuumarelvade keelustamiseks sellise protsessi raames, milles juhindutakse läbipaistvuse, pöördumatuse ja kontrollitavuse põhimõtetest, võttes nõuetekohaselt arvesse nii tuumarelvade julgeolekumõõdet kui ka humanitaarmõõdet;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liikmesriikidele, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, desarmeerimisküsimustega tegelevale ÜRO ülemvolinikule, NPT läbivaatamise 2015. aasta konverentsi presidendile ning IAEA peadirektorile.

(1)

ELT C 440, 30.12.2015, lk 97.

(2)

ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 77.

(3)

ELT L 196, 24.7.2012, lk 67.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika