Menetlus : 2016/2936(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1132/2016

Esitatud tekstid :

B8-1132/2016

Arutelud :

PV 26/10/2016 - 17
CRE 26/10/2016 - 17

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0424

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 270kWORD 75k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1122/2016
19.10.2016
PE589.732v01-00
 
B8-1132/2016

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (2016/2936(RSP))


Urmas Paet, Petras Auštrevičius, Dita Charanzová, Gérard Deprez, Fredrick Federley, Ivan Jakovčić, Ilhan Kyuchyuk, Valentinas Mazuronis, Louis Michel, Javier Nart, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Pavel Telička, Hilde Vautmans fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (2016/2936(RSP))  
B8-1132/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta(1),

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovituste kohta seoses massihävitusrelvadevaba tsooni loomisega Lähis-Idas(2),

–  võttes arvesse 12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogus heaks kiidetud massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat,

–  võttes arvesse, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) läbivaatamise 2015. aasta konverentsil ei saavutatud kokkulepet konverentsi lõppdokumendi osas,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 9. läbivaatamiskonverentsi kohta (8079/15),

–  võttes arvesse 2016. aasta kevadel Washingtonis tuumajulgeoleku tippkohtumisel vastu võetud dokumente,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2310(2016) seoses tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) 20. aastapäevaga,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee konsensuse alusel vastu võetud 1977. aasta Tbilisi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 11. aprillil 2016. aastal G7 tippkohtumisel Hiroshimas, Jaapanis tehtud avaldust massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 13. detsembri 2011. aasta resolutsiooni tuumarelvavaba tsooni loomise kohta Lähis-Ida piirkonnas (A/RES/66/61),

–  võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsust 2012/422/ÜVJP, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon(3),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 7. detsembri 2015. aasta resolutsiooni A/RES/70/33 mitmepoolsete tuumadesarmeerimise läbirääkimiste edendamise kohta ning tähtajata töörühma (OEWG) 19. augustil 2016 vastu võetud aruannet ÜRO Peaassambleele (A/71/371),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ELi julgeolekuolukord on märkimisväärselt halvenenud ning muutunud ettearvamatumaks; märgib, et ohud on nii konventsionaalsed kui ka mittekonventsionaalsed ja neid põhjustavad nii riigid kui ka valitsusvälised piirkondlikud ja ülemaailmsed osalised;

B.  arvestades, et rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja stabiilsust ohustavad tõsiselt mitmed eri arengud, sealhulgas halvenevad suhted selliste tuumariikide nagu Venemaa Föderatsiooni, Ameerika Ühendriikide, India, Pakistani ja Iisraeli vahel ning Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) tuumavõimekuse edasine väljaarendamine;

C.  arvestades, et bioloogiliste ja keemiliste massihävitusrelvade levikut piiratakse ja järkjärgult peatatakse 1972. aasta bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioonis ning keemiarelvade keelustamise konventsioonis sätestatud keeldude ja kohustuste tulemusliku rahvusvahelise kohaldamise abil; arvestades aga, et massihävituseks kasutatavate tuumarelvade ja nende kandevahendite levik valmistab ülemaailmsele kogukonnale endiselt väga tõsist muret;

D.  arvestades, et 2016. aasta jaanuari seisuga oli üheksal riigil – Ameerika Ühendriikidel, Venemaal, Ühendkuningriigil, Prantsusmaal, Hiinal, Indial, Pakistanil, Iisraelil ja Korea Rahvademokraatlikul Vabariigil – kokku ligikaudu 15 395 tuumarelva (võrdluseks: 2015. aastal oli neid 15 850);

E.  arvestades, et esmatähtis on takistada terroriorganisatsioone ja uusi riike tuumarelvi omandamast või neid kasutamast, vähendada kõiki tuumaarsenale ja need likvideerida ning teha jõupingutusi tuumarelvavaba maailma saavutamiseks;

F.  arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) läbivaatamise 2010. aasta konverentsil kokku lepitud konkreetseid tuumadesarmeerimise alaseid meetmeid ei ole ellu viidud; arvestades, et NPT läbivaatamise 2010. aasta konverentsil juhiti taas kord tähelepanu sellele, millist mõju tuumarelvastus avaldab humanitaarolukorrale,

G.  arvestades, et endiselt tuleb prioriteediks pidada NPT kolme samba tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise põhieesmärkide (s.o tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja koostöö tuumaenergia rahumeelsel kasutamisel) edasist tugevdamist;

H.  arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutanud tuumariigid uuendavad ja tugevdavad oma tuumaarsenali ning viivitavad meetmetega selle vähendamiseks või likvideerimiseks ja tuumaheidutuse sõjalise doktriini järgimisest loobumiseks;

I.  arvestades, et Venemaa ja USA rakendavad endiselt uut strateegilise relvastuse vähendamise lepingut (START), mis kaotab kehtivuse 2021. aastal; arvestades, et Venemaa Föderatsioon ei ole vastanud Ameerika Ühendriikide ametlikule ettepanekule uue START-lepingu järgsete läbirääkimiste alustamiseks ja seni ei ole peetud ka läbirääkimisi uue START-lepingu järellepingu üle, mis käsitleks mittestrateegiliste ja strateegiliste tuumarelvade vähendamist, kaugema eesmärgiga need likvideerida;

J.  arvestades, et tuumarelvakatsetused ja/või mis tahes muud tuumaplahvatused kujutavad ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning seavad kahtluse alla ülemaailmse tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise korra; arvestades, et tuumarelvakatsetuste keelustamise leping on kõige tõhusam ametlik moodus tuumarelvakatsetuste ja muude tuumalõhkamiste keelustamiseks; arvestades, et 2016. aastal möödub 20 aastat sellest, kui tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping (CTBT) 24. septembril 1996. aastal allakirjutamiseks avati;

K.  arvestades, et kõigile jõupingutustele vaatamata ei ole veel õnnestunud kokku kutsuda Lähis-Ida tuuma- ja muude massihävitusrelvadevaba tsooni loomise konverentsi, kuigi see pidi toimuma hiljemalt 2012. aasta detsembris, nagu oli ette nähtud NPT-le alla kirjutanud riikide konsensuslepingutega, mis sõlmiti NPT 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil;

L.  arvestades, et Süürias kestva relvastatud konflikti tõttu on tõusnud tähelepanu keskpunkti Türki paigaldatud USA tuumarelvade ohutus ja julgeolek;

M.  arvestades, et relvastuskontrollil ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise lepingutel oli oluline osa külma sõja järgse Euroopa julgeolekusüsteemis, mis paistab nüüd üha ebakindlamana seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas;

N.  arvestades, et 5. detsembril 2015 möödus 20 aastat Budapesti memorandumi allkirjastamisest; arvestades, et Ukraina on täitnud kõiki memorandumi sätteid ja aktiivselt tegutsenud tuumadesarmeerimise ning relvastuse leviku tõkestamise vallas, vastupidiselt Venemaa Föderatsioonile, kes on oma kohustusi rikkunud, okupeerides osa Ukraina territooriumist (Krimmi) ning alustades sõjalist rünnakut Ukraina idaosas; arvestades, et selline olukord on loonud ohtliku pretsedendi, kus Ukraina suveräänsust ja territoriaalset puutumatust on rikkunud riik, kes (vastuseks Ukraina otsusele ühineda NPTga kui mitte-tuumariik) lubas tagada tema julgeoleku, ning sellega on õõnestatud ja kahjustatud mitte üksnes kõnealuse instrumendi, vaid ka tuumarelvariigi antud negatiivsete julgeolekutagatiste usaldusväärsust, samuti NPTd ning ülemaailmse tuumadesarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise edendamise ideed, mille aluseks on rahvusvaheline õigus ja mitmepoolsed lepingud;

O.  arvestades, et Venemaa on paigaldanud Kaliningradi tuumalõhkepeade jaoks sobilikud Iskanderi lühimaaraketid, et viia läbi tuumavõimekusega süsteemidega õppusi ja ülelende, ning arvestades, et Venemaa otsus peatada 2000. aastal USAga sõlmitud plutooniumi kõrvaldamise ja haldamise leping on suurendanud muret selle üle, et Venemaa toetub aina rohkem tuumarelvadele;

P.  arvestades, et EL etendab olulist rolli kui Iraaniga kokku lepitud ühise laiaulatusliku tegevuskava osaline ning kuulub täisliikmena lepingu rakendamise kontrolli eest vastutavasse ühiskomisjoni;

Q.  arvestades, et 9. septembril 2016 korraldas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) oma viienda tuumakatsetuse vaid mõned kuud pärast eelmist, 6. jaanuari 2016. aasta katsetust; arvestades, et see katsetus, mis KRDV väitel oli edukas vesinikpommi katsetus, rikub selgelt KRDV rahvusvahelisi kohustusi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide raames ning Lõuna- ja Põhja-Korea 1992. aasta ühisdeklaratsiooni Korea poolsaare tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmise kohta, kus on öeldud, et kumbki riik ei valmista tuumarelvi ega hoia neid oma valduses; arvestades, et mis tahes massihävitusrelvade, eriti aga tuumarelvade ning nende kandevahendite levik ohustab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut; arvestades, et KRDV teatas 2003. aastal oma lahkumisest NPTst, on tuumakatsetusi korraldanud alates 2006. aastast ja teatas 2009. aastal ametlikult, et on välja töötanud heidutusotstarbelise tuumarelva, mis tähendab, et sellest riigist lähtuv oht tema naabritele Kirde-Aasias ning piirkondlikule ja rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule on suurenenud;

R.  arvestades, et 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegias on öeldud, et massihävitusrelvade levik (sh võimalik massihävitusrelvadega võidurelvastumine) võib osutuda meie julgeolekule suurimaks ohuks ning et EL püüab saavutada mitmepoolsete lepingute järgimist kogu maailmas ning tugevdada lepinguid ja nende kontrollisätteid; arvestades, et ELi 2016. aasta üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias ei käsitleta üldse massihävitusrelvi, nende leviku tõkestamist ega relvastuskontrolli;

S.  arvestades, et kahetsusväärsel kombel ei suutnud EL enne NPT 2015. aasta läbivaatamiskonverentsi ühises tuumadesarmeerimist puudutavas seisukohas kokku leppida ning tunnistas esimest korda, et tuumarelvade põhjustatud tagajärgede asjus ollakse eri seisukohtadel, ning arvestades, et 2015. aasta läbivaatamiskonverentsil ei suudetud lõppdokumenti vastu võtta, sest ei jõutud kokkuleppele, kas tuleks jätkata piirkondlikke jõupingutusi massihävitusrelvadevaba tsooni loomiseks Lähis-Idas;

T.  arvestades, et EL on võtnud endale kohustuse kasutada kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et ennetada, takistada, peatada ja võimaluse korral kõrvaldada tuumarelva levitamise programme, mis valmistavad muret kogu maailmas, nagu on selgesõnaliselt väljendatud massihävitusrelvade leviku vastases ELi strateegias, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal;

1.  peab äärmiselt murettekitavaks piirkondliku ja rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemist, tuumarelvade osatähtsuse uut tõusu selles kontekstis ning tõhusate desarmeerimismeetmete ja tuumarelva leviku tõkestamise meetmete rakendamata jätmist;

2.  kutsub kõiki tuumariike üles võtma konkreetseid vahemeetmeid tuumaplahvatuste ohu vähendamiseks, sealhulgas vähendades tuumarelvade kasutusvalmidust ja viies need stardipositsioonidelt ladudesse, vähendades tuumarelvade rolli sõjalistes doktriinides ja järsult vähendades iga tüüpi tuumarelvade arvu;

3.  väljendab sügavat muret keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu võimalike rikkumiste pärast;

4.  toetab 2016. aasta tuumajulgeoleku tippkohtumist, tunnistades, et ebaseaduslik tuumamaterjaliga kauplemine ja tuumamaterjali kasutamine kujutab endast ülemaailmsele julgeolekule vahetut ja tõsist ohtu; ootab kogu tuumarelvades kasutamiseks sobiva materjali täieliku jälgitavuse ja füüsilise turvamise saavutamist;

5.  väljendab heameelt selle üle, et ÜRO tähtajata töörühm on lõpule viinud töö, mis aitas edendada mitmepoolseid tuumadesarmeerimise läbirääkimisi vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonile A/RES/70/33; peab kiiduväärseks koos tähtajata töörühma lõpparuandega (A/71/371) ÜRO Peaassambleele esitatud soovitust, mis võeti 19. augustil 2016 vastu laialdase toetusega ning mille mõte seisneb 2017. aastal kõigile riikidele avatud konverentsi kokkukutsumises, et pidada läbirääkimisi õiguslikult siduva instrumendi üle tuumarelvade keelustamiseks, mis viiks nende täieliku likvideerimiseni; on veendunud, et see tugevdab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud eesmärke ja NPTs sisalduvaid kohustusi ning aitab luua tingimusi ülemaailmse julgeoleku tagamiseks ja tuumarelvavaba maailma saavutamiseks;

6.  kutsub ELi liikmesriike üles toetama sellise konverentsi kokkukutsumist 2017. aastal ja konstruktiivselt osalema selle töös ning palub, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini ning Euroopa välisteenistus aitaksid 2017. aasta läbirääkimiskonverentsile konstruktiivselt kaasa;

7.  tuletab meelde, et tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) allakirjutamisest 23. septembril 1996 on möödunud 20 aastat, ning toonitab, et üldine, rahvusvaheliselt ja tulemuslikult kontrollitav tuumakatsetuste keelustamise leping on kõige tõhusam viis tuumarelvakatsetuste ja muude tuumaplahvatuste keelustamiseks;

8.  nõuab tungivalt, et CTBT II lisas loetletud ülejäänud riigid, kes peavad lepingu jõustumiseks selle ratifitseerima, allkirjastaksid ja/või ratifitseeriksid lepingu kiiremas korras, et see ülitähtis rahvusvaheline instrument viivitamatult täielikult õigusjõuliseks muutuks, ning väljendab heameelt, et ÜRO Julgeolekunõukogu võttis sellega seoses vastu resolutsiooni 2310(2016);

9.  väljendab tunnustust Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistavale komisjonile, kes on saavutanud arvestatavaid edusamme oma tõhusa rahvusvahelise jälgimissüsteemi väljatöötamisel ja käitamisel, mis aitab isegi juhul, kui leping ei jõustu, kaasa piirkondlikule stabiilsusele, sest tegemist on arvestatava usaldust suurendava meetmega, mis toetab tuumarelva leviku tõkestamist ja desarmeerimist ning on riikidele kasulik ka teaduse ja tsiviilvaldkonnas; väljendab veendumust, et jälgimissüsteemi toimimise jätkamiseks toetub CTBTO ettevalmistav komisjon ka edaspidi riikide rahastamisele;

10.  nõuab tungivalt, et tuumariigid loobuksid edaspidi mis tahes strateegilisest planeerimisest, mis põhineks tuumavõimekuse kasutamisel; nõuab dialoogi süvendamist kõikide tuumariikidega, et viia ellu ühine tegevuskava tuumalõhkepeade varude järkjärguliseks vähendamiseks; toetab eriti meetmeid, mida USA ja Venemaa on võtnud oma paigaldatud tuumarelvade arvu vähendamiseks vastavalt uuele START-lepingule;

11.  tunnistab, et lühimaa-, taktikaliste ja substrateegilisteks loetavate tuumarelvade lõhkepeade eemaldamine Euroopa territooriumilt aitaks luua tingimusi uute tuumarelvavabade alade moodustamiseks ning soodustada seega NPTs sisalduvate relvastuse leviku tõkestamise ja desarmeerimise kohustuste täitmist, luues samal ajal pretsedendi edasiseks tuumadesarmeerimiseks;

12.  tunnustab tuumarelvavabade tsoonide loomist kui positiivset sammu tuumarelvadeta maailma poole; on sellega seoses seisukohal, et tuumarelvavaba tsooni loomine Lähis-Idas on selles piirkonnas püsiva ja kõikehõlmava rahu saavutamiseks äärmiselt tähtis; väljendab sellega seoses sügavat pettumust, et NPTga ette nähtud 2012. aasta konverentsi Lähis-Idas massihävitusrelvadevaba tsooni loomise kohta ei suudetudki korraldada;

13.  toetab edasisi pingutusi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) volituste suurendamiseks, sealhulgas IAEA kaitsemeetmete lepingute lisaprotokollide üldist kohaldamist ja teisi samme usaldust suurendavate meetmete väljatöötamiseks;

14.  arvab, et ühine laiaulatuslik tegevuskava, mida teatakse Iraani tuumakokkuleppena, oli mitmepoolse diplomaatia ja eriti Euroopa diplomaatia jaoks märkimisväärne saavutus, mis peaks võimaldama mitte ainult ELi ja Iraani suhteid märgatavat parandada, vaid ka edendada kogu piirkonna stabiilsust; usub, et kõik pooled on nüüd vastutavad kokkuleppe range ja täieliku elluviimise tagamise eest; väljendab heameelt seoses ühiskomisjoni moodustamisega, kuhu kuuluvad Iraani esindajad ja E3/EL+3 riikide rühm (Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid) ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident; toetab igati liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ühise laiaulatusliku tegevuskava raames loodud ühiskomisjoni koordinaatori rollis ning usub, et ühise laiaulatusliku tegevuskava range ja täielik elluviimine on jätkuvalt ülitähtis;

15.  mõistab hukka KRDV viimased tuumakatsetused ning asjaolu, et riik on tagasi lükanud mitu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, sh kõige viimase, mis anti välja 2. märtsil 2016 (2070); nõuab tungivalt, et KRDV hoiduks edasisest provokatiivsest tegevusest, lõpetades täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult kõik oma käimasolevad tuuma- ja ballistiliste rakettide programmid, katkestaks kogu nendega seotud tegevuse, asuks viivitamatult täitma kõiki oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu ja IAEA juhatajate nõukogu resolutsioone ning teisi rahvusvahelisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise norme, ning pöörduks tagasi läbirääkimistelaua taha; palub, et KRDV allkirjastaks ja ratifitseeriks viivitamatult tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu; kinnitab oma soovi leida KRDV tuumaküsimusele diplomaatiline ja poliitiline lahendus; nõuab tungivalt, et Hiina kui ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige avaldaks KRDV-le järjekindlalt survet;

16.  väljendab heameelt seoses massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslite lisamisega ELi kokkulepetesse kolmandate riikidega ja tegevuskavadesse; märgib, et selliseid meetmeid peavad rakendama eranditult kõik ELi partnerriigid;

17.  väljendab heameelt seoses ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia esitamisega ning nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus järelmeetmena ajakohastaks ja laiendaks 2003. aasta massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat ja 2009. aasta uusi tegevussuundi, võttes arvesse eespool kirjeldatud teemasid ja probleeme, et EList saaks tuumadesarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute tugevdamisel ja edendamisel kandev jõud;

18.  väljendab heameelt seoses nende teemade regulaarse käsitlemisega ELi tuumarelva leviku tõkestamise konsortsiumi ning muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ja mõttekodade kaudu, ning kutsub ELi tuumarelva leviku tõkestamise konsortsiumi üles laiendama oma tegevusvälja ja käsitlema võrdsel määral ka desarmeerimisküsimusi;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liikmesriikidele, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, desarmeerimisküsimustega tegelevale ÜRO ülemvolinikule, Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsioonile ning Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuuri peadirektorile.

(1)

ELT C 349E, 22.12.2010, lk 77.

(2)

ELT C 440, 30.12.2015, lk 97.

(3)

ELT L 197, 24.7.2012, lk 67.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika