Resolutsiooni ettepanek - B8-1158/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-1158/2016

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ajakirjanike olukorra kohta Türgis

24.10.2016 - (2016/2035(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Marine Le Pen, Edouard Ferrand, Mireille D’Ornano, Marcel de Graaff, Gerolf Annemans, Janice Atkinson, Harald Vilimsky, Jean-Luc Schaffhauser fraktsiooni ENF nimel

Menetlus : 2016/2935(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-1158/2016
Esitatud tekstid :
B8-1158/2016
Vastuvõetud tekstid :

B8-1158/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon ajakirjanike olukorra kohta Türgis

(2016/2035(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi 26. oktoobri 2016. aasta avaldust,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et ajakirjandusvabaduse olukord on Türgis viimase kümne aasta jooksul oluliselt halvenenud; arvestades, et Türgi on Piirideta Reporterite ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt 2016. aastal 151. kohal, samas kui 2005. aastal oli riik 98. kohal;

B.  arvestades, et sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus on iga demokraatia olulised ja põhilised komponendid;

C.  arvestades, et Türgil on endiselt ELi kandidaatriigi staatus;

D.  arvestades, et Türgi valitsus kasutab ära erakorralist seisukorda ja 15. juuli 2016. aasta ebaõnnestunud riigipöördekatset, et sõna- ja meediavabadust tõsiselt piirata;

E.  arvestades, et Piirideta Reporterite andmetel peeti erakorralise seisukorra esimese kuue nädala jooksul kinni 89 ajakirjanikku ja suleti 104 meediaväljaannet, mille tulemusena jäi tööta üle 2300 ajakirjaniku ja vähemalt 330 ajakirjaniku akrediteerimine tühistati; arvestades, et lugematut hulka muid ajakirjanikke peetakse praegu politsei poolt kinni või on neid kinni peetud ja nad vabastatud ilma süüdistuseta või ei ole neid veel vahistatud, aga nende kohta on antud välja kinnipidamismäärus;

F.  arvestades, et ajakirjandusvabaduse arvukad ja süstemaatilised rikkumised leidsid aset ka enne ebaõnnestunud riigipöördekatset ja sellele järgnenud erakorralist seisukorda ning kõige kurikuulsamad juhtumid neist on ajalehe Cumhuriyet suhtes 2015. aasta mais algatatud uurimine terrorismi ja spionaažiga seoses, kuna ajaleht postitas video ja uudistesaate, milles näidati Süüria džihadistidele mõeldud relvi täis veoautosid, kõnealuse ajalehe toimetaja Can Dündari ja ajakirjanik Erdem Güli kinnipidamine novembris, politseihaarang meediagrupi Ipek telejaamadele ja ajalehtedele ning tema ajakirjanike vallandamine oktoobris 2015 ning ajalehe Zaman ülevõtmine valitsuse poolt 2016. aasta märtsis;

G.  arvestades, et ajakirjanikud ei ole mitte üksnes valitsuse või kohtute poolt võetavate meetmete, vaid ka massivägivalla sihtmärgiks, näiteks Õigluse ja Arengu Parteisse kuuluva parlamendiliikme juhtimisel 2015. aasta septembris toimunud rahvahulga rünnak ajalehele Hürriyet ja Hürriyeti ajakirjaniku Ahmet Hakani peksmine nelja mehe poolt;

H.  arvestades, et meediavabaduse rikkumised Türgis on mõjutanud ka Euroopa riikide kodanikke, näiteks saksa satiirikut Jan Böhmermanni ja Hollandi ajakirjanikku Ebru Umarit;

I.  arvestades, et Türgis on praegu blokeeritud tuhanded veebisaidid; arvestades, et organisatsiooni Human Rights Watch andmetel tuli peaaegu kolm neljandikku Twitterile üle kogu maailma saadetud taotlustest säutsude eemaldamiseks ja kontode blokeerimiseks 2015. aasta esimese kuue kuu jooksul Türgi ametivõimudelt;

J.  arvestades, et sõna- ja meediavabaduse rikkumine ei ole Türgis ainuke struktuurne probleem; arvestades, et selliste probleemide hulka kuuluvad veel usu- ja muude vähemusrühmade kohtlemine, keeldumine Küprose Vabariigi tunnustamisest ning ebaselge seisukoht terrorirühmituste suhtes Süürias ja Iraagis;

1.  palub Türgi valitsusel austada kõiki demokraatia ja õigusriigi tingimusi ning lõpetada kodanike diskrimineerimine sõnavabaduse ja muude põhiõiguste osas;

2.  palub nõukogul lõpetada läbirääkimised Türgi ühinemiseks Euroopa Liiduga;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Türgi valitsusele.