RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ajakirjanike olukorra kohta Türgis
24.10.2016 - (2016/2935(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Fabio Massimo Castaldo, Ignazio Corrao, Rolandas Paksas fraktsiooni EFDD nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-1162/2016
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 19,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas[1] ning 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ajakirjandus- ja meediavabaduse kohta maailmas[2],
– võttes arvesse 12. mai 2014. aasta ELi suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta,
– võttes arvesse komisjoni 2015. aasta eduaruannet Türgi kohta,
– võttes arvesse Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005. aastal,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Türgi on Piirideta Reporterite 2016. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt 180 riigi seas 151. kohal;
B. arvestades, et käesoleva aasta 19. oktoobri seisuga oli riigipöördekatsele järgnenud puhastuse käigus kinni peetud vähemalt 130 ajakirjanikku ja töötute ajakirjanike arv küündis 10 000-ni;
C. arvestades, et kuid kestnud erakorralise seisukorra ajal on juba varem häirivalt puudulik ajakirjandusvabadus veelgi vähenenud, kuna Türgi ajakirjanike liidu sõnul on alates 15. juulist vahistatud üle 100 ajakirjaniku, suletud on 150 meediaväljaannet, 2500 ajakirjanikku on kaotanud töökoha ja 660 ajakirjaniku pressikaardid on tühistatud; arvestades, et paljud ajakirjanikud loobuvad oma elukutsest, kuna nende sõnul ei ole kriitiline ajakirjandus Türgis enam võimalik;
D. arvestades, et suletud on vähemalt 150 meediaplatvormi ja -väljaannet nii internetis kui mujal;
E. arvestades, et erakorralise seisukorra väljakuulutamise järel vastu võetud 27. juuli 2016. aasta dekreetseadusega nr KHK/668 nähakse ette Fethullah Güleniga seotud eraõiguslike raadio- ja telejaamade ning ajalehtede ja ajakirjade sulgemine; arvestades, et dekreetseadusega nähakse ka ette, et kõik riigi julgeolekule ohtu kujutavad eraõiguslikud raadio- või telejaamad, ajalehed või ajakirjad, avaldamis- või turustuskanalid võidakse ajutise komisjoni ettepanekul ja asjaomase ministri heakskiidul sulgeda;
F. arvestades, et 28. septembril väljastas Türgi peaministri büroo korraldused 23 tele- ja raadiojaama sulgemiseks, süüdistades neid separatistliku ja õõnestava tegevuse toetamises;
G. arvestades, et Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on pikendanud erakorralist seisukorda alates 19. oktoobrist veel 90 päeva võrra;
H. arvestades, et 26-st rahvusvahelisest meediavabadust ja inimõigusi toetavast rühmast moodustatud koalitsioon on teinud avalduse, milles nõutakse erakorralise seisukorra tühistamist;
I. arvestades, et repressioonid olid suunatud ka kurdi ja aleviitide telekanalite vastu, millest osad asuvad väljaspool Türgit;
J. arvestades, et nõukogu 16. detsembri 2014. aasta järeldustes nõuti kooskõla Euroopa Liidu rahalise abi ja kandidaatriikide poolt saavutatud üldise edu vahel, sealhulgas seoses põhiõiguste ja -vabaduste täieliku austamisega;
1. tunnistab, et Türgi valitsusel on õigus ja kohustus uurida 2016. aasta juulis toimunud riigipöördekatsega seotud vägivaldseid sündmusi ning tuua kõik süüdlased kohtu ette;
2. mõistab teravalt hukka sõna-, arvamus- ja meediavabadusega seotud talumatu olukorra Türgis, nii internetis kui mujal, mis on pärast 15. juuli riigipöördekatset veelgi halvenenud;
3. kordab, et arvamus-, väljendus- ja sõnavabadus, sealhulgas sõltumatu meedia on Euroopa põhiväärtused ning sõltumatu ajakirjandus on demokraatliku ühiskonna jaoks hädavajalik; märgib, et praegune meedia- ja sõnavabaduse olukord Türgis on Euroopa väärtustega selgelt vastuolus;
4. rõhutab, et Türgi ei pea enam kinni Kopenhaageni kriteeriumide poliitilistest tingimustest; nõuab ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames Türgile antava rahalise abi viivitamatut peatamist, kuna tingimused selle väljamaksmiseks ei ole enam täidetud;
5. on veendunud, et erakorralise seisukorraga seoses kehtestatud piirangud ületavad rahvusvahelise inimõigustealase õigusega lubatavad piirangud, sealhulgas põhjendamatud piirangud seoses meedia- ja sõnavabadusega; palub Türgi valitsusel kitsendada erakorraliste meetmete ulatust, neid mitte kasutada sõnavabaduse piiramiseks ja tühistada võimalikult kiiresti erakorraline olukord;
6. nõuab kõigi vangistatud ajakirjanike ja meediatöötajate viivitamata vabastamist ning suletud meediaväljaannete taasavamist;
7. mõistab hukka ajakirjanike pihta suunatud isiklikud rünnakud ja nende hirmutamise valitsusametnike poolt, dekreetseaduse nr KHK/668 kasutamise sõnavabadust ja erimeelsusi piirava vahendina ning üldise poliitilise õhkkonna, mis loob sõnavabadust meedias ja internetis piirava keskkonna;
8. peab kahetsusväärseks, et erakorralisi sätteid on kasutatud ka välismaale põgenenud või end varjavate ajakirjanike pereliikmete ahistamiseks, muu hulgas tühistades nende passe või pidades neid süüdistatute asemel kinni;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Türgi valitsusele ja parlamendile.