Resolutsiooni ettepanek - B8-1241/2016Resolutsiooni ettepanek
B8-1241/2016
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK viipekeelte ja elukutseliste viipekeele tõlkide kohta

16.11.2016 - (2016/2952(RSP))

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2

Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Merja Kyllönen, Marina Albiol Guzmán, Paloma López Bermejo, Sofia Sakorafa, Tania González Peñas, Xabier Benito Ziluaga, Lola Sánchez Caldentey, Miguel Urbán Crespo, Estefanía Torres Martínez, Stefan Eck, Miguel Viegas, João Ferreira, João Pimenta Lopes, Ángela Vallina, Kostadinka Kuneva, Stelios Kouloglou, Kostas Chrysogonos, Anja Hazekamp, Marisa Matias, Matt Carthy, Martina Anderson, Liadh Ní Riada, Lynn Boylan, Josu Juaristi Abaunz fraktsiooni GUE/NGL nimel

Menetlus : 2016/2952(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-1241/2016
Esitatud tekstid :
B8-1241/2016
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B8-1241/2016

Euroopa Parlamendi resolutsioon viipekeelte ja elukutseliste viipekeele tõlkide kohta

(2016/2952(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 2, 5, 9, 10, 19, 168 ja artikli 216 lõiget 2 ning Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse oma 17. juuni 1988. aasta resolutsiooni kurtide viipekeelte kohta[1] ja 18. novembri 1998. aasta resolutsiooni viipekeelte kohta[2],

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle jõustumist ELis 21. jaanuaril 2011, nagu on sätestatud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsuses 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel[3],

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta resolutsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele[4],

–  võttes arvesse ÜRO puuete inimeste õiguste komitee üldist märkust nr 4 õiguse kohta kaasavale haridusele[5],

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv)[6],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta[7],

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni Erasmus+ ja teiste vahendite kohta liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses: pidevõppe lähenemisviis[8],

–  võttes arvesse Euroopa Noortefoorumi poliitikadokumenti võrdsuse ja mittediskrimineerimise kohta[9],

–  võttes arvesse 2. detsembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega (COM(2015)0615),

–  võttes arvesse 3. detsembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta (COM(2012)0721),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses[10],

–  võttes arvesse Euroopa viipekeele tõlkide foorumi (efsli) õpiväljundeid ja hindamissuuniseid, milles kogu liidus nähakse viipekeele tõlkidele ette võrdsed koolitusvõimalused ja kurtidele kodanikele kvaliteetsed teenused[11],

–  võttes arvesse efsli/EUD viipekeele tõlgi suuniseid rahvusvaheliste/Euroopa tasandi kohtumiste jaoks[12],

–  võttes arvesse AIICi suuniseid segameeskondades töötavatele kõneldava keele tõlkidele[13],

–  võttes arvesse efsli aruannet õiguse kohta viipekeele tõlketeenustele välismaal õppimise või töötamise ajal[14],

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et kõikidel puudega isikutel, eelkõige naistel ja lastel, sh kurtidel ja vaegkuuljatel, sh nendel, kes kasutavad viipekeelt, ja nendel, kes seda ei kasuta, on täieõiguslike kodanikena võrdsed õigused ja õigus võõrandamatule inimväärikusele, võrdsele kohtlemisele, iseseisvale elule, sõltumatusele ja täielikule osalemisele ühiskonnas;

B.  arvestades, et ELi toimimise lepingus on nõutud, et liit võitleks oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel diskrimineerimisega puuete alusel (artikkel 10), ja liidule on antud õigus võtta vastu õigusakte sellise diskrimineerimisega võitlemiseks (artikkel 19);

C.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 21 ja 26 keelavad selgesõnaliselt diskrimineerimise puuete tõttu ja näevad ette puuetega inimeste võrdse osalemise ühiskonnaelus;

D.  arvestades, et ELis on umbes üks miljon viipekeelt kasutavat kurti[15] ja 51 miljonit vaegkuuljast kodanikku[16], kellest paljud kasutavad samuti viipekeelt;

E.  arvestades, et riiklikud ja piirkondlikud viipekeeled on täielikult välja arenenud loomulikud keeled, millel on oma, kõneldavate keeltega võrdne grammatika ja lauseehitus[17];

F.  arvestades, et ELi mitmekeelsuse poliitikaga edendatakse võõrkeelte õppimist, ja arvestades, et üks selle poliitika eesmärkidest on see, et iga eurooplane räägiks lisaks oma emakeelele veel kahte keelt; arvestades, et riiklike ja piirkondlike viipekeelte õppimine ja edendamine võiks seda eesmärki toetada;

G.  arvestades, et juurdepääsetavus on puuetega isikutele iseseisva elamise ning ühiskonnaelus täieliku ja võrdselt osalemise eeltingimus[18];

H.  arvestades, et juurdepääsetavus ei ole piiratud mitte üksnes juurdepääsuga füüsilisele keskkonnale, vaid laieneb ka juurdepääsetavusele teabele ja suhtlusele, sh viipekeele vormis esitatavale sisule[19];

I.  arvestades, et kutselised viipekeele tõlgid on oma ülesannete seisukohalt kõneldava keele tõlkidega võrdsed;

J.  arvestades, et viipekeele tõlkide olukord on liikmesriigiti erinev, alates mitteametlikust pereliikme abistamisest kuni elukutseliste ülikooliharidusega ja täielikult kvalifitseeritud tõlkideni;

K.  arvestades, et kõikides liikmesriikides on puudu kvalifitseeritud ja professionaalsetest viipekeele tõlkidest, ja arvestades, et viipekeele kasutajate ja viipekeele tõlkide suhe kõigub 8:1 ja 2500:1 vahel, olles keskmiselt 160:1[20];

L.  arvestades, et on esitatud petitsioon[21], milles palutakse, et Euroopa Parlament lubaks esitada petitsioone ELi riiklikes ja piirkondlikes viipekeeltes;

M.  arvestades, et Brüsseli deklaratsioonis viipekeelte kohta Euroopa Liidus[22] soovitatakse loomuliku viipekeele kasutamise mittediskrimineerivat käsitust, nagu nõutakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, mille on ratifitseerinud EL ja kõik ELi liikmesriigid peale ühe;

N.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis osutatakse viipekeelele artiklis 2 (Mõisted), artiklis 9 (Juurdepääsetavus), artiklis 21 (Sõna- ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele), artiklis 24 (Haridus) ja artiklis 30 (Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses)[23];

O.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 2 hõlmab mõiste „keel“ määratlus „kõneldavaid ja viipekeeli, samuti muid mittekõneldavate keelte vorme“ ning seepärast sisalduvad viipekeeled kõigis artiklites, milles mainitakse kas suhtlust või keelt;

P.  arvestades, et avalik-õigusliku ja eratelevisiooni saadete subtiitritega varustamise tase ja kvaliteet on liikmesriigiti väga erinev, ulatudes 10 %st peaaegu 100 %ni, ning kvaliteedi standardid on äärmiselt erinevad[24]; arvestades, et enamikus liikmesriikides puudub teave televisioonis pakutava viipekeele tõlke taseme kohta;

Q.  arvestades, et uute keeletehnoloogiate arendamisest võiks viipekeele kasutajatele kasu olla;

R.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt kujutab mõistlike abinõude võtmisest keeldumine endast diskrimineerimist, ning arvestades, et võrdse tööalase kohtlemise direktiivi kohaselt tuleb selleks, et tagada puuetega inimeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine, näha ette mõistlikud abinõud;

S.  arvestades, et praegu puudub kurtidel, pimekurtidel ja vaegkuuljatest kodanikel otsesuhtlemise võimalus Euroopa Parlamendi liikmetega ja Euroopa Liidu institutsioonide administraatoritega ja ka kurtide või vaegkuuljatega ELi institutsioondes;

T.  arvestades, et viimastel aegadel on toimunud puuetega inimeste õiguste, vabaduse ja inimväärikuse tagamiseks tehtavas töös üleminek keskendumiselt meditsiinile keskendumisele poliitilistele ja sotsiaalsetele küsimustele, sest sageli takistavad puuetega inimeste täielikku inimõiguste kasutamist suhtumis- ja keskkonnatõkked;

U.  arvestades, et 1961. aasta Euroopa sotsiaalharta I osas on sätestatud, et puuetega inimestel on õigus kutseõppele, füüsilisele ja sotsiaalsele rehabiliteerimisele, olenemata nende puude päritolust ja laadist;

V.  arvestades, et muudetud Euroopa sotsiaalharta artiklis 15 sätestatakse, et puuetega isikutel on õigus elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust, ning lisatakse, et Euroopa sotsiaalharta lepingupooled kohustuvad tegema järgmist:

–  võtma meetmeid, et puuetega inimesi nõustada, koolitada ja kutsealaselt välja õpetada üldsüsteemide raames, või kui see pole võimalik, siis spetsialiseeritud avalik-õiguslike või eraõiguslike struktuuride kaudu;

–  suurendama nende tööhõivet meetmete abil, mille eesmärk on julgustada tööandjaid palkama ja hoidma puuetega isikuid tööl tavalises töökeskkonnas, ning kohandama töötingimusi vastavalt puuetega inimeste vajadustele või kui see puude laadi tõttu võimalik ei ole, kohandama või looma puude raskusastmele vastavaid kaitstud töökohti. Teatud juhtudel võib selliste meetmetega kaasneda vajadus spetsialiseeritud tööhõive- ja tugiteenuste järele;

–  edendama nende täielikku sotsiaalset integreerumist ning osavõttu ühiskondlikust elust meetmete abil (kaasa arvatud tehnilised abivahendid), mille eesmärk on suhtlemis- ja liikumistakistuste ületamine ning transpordi, eluaseme ja kultuuritegevuse ning vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavaks tegemine;

Kvalifitseeritud ja elukutselised viipekeele tõlgid

1.  rõhutab vajadust kvalifitseeritud ja elukutseliste viipekeele tõlkide järele, mida saab täita ainult järgmise lähenemisviisiga:

a)  riiklike ja piirkondlike viipekeelte tunnustamine liikmesriikides ja ELi institutsioonides;

b)  formaalne õpe (3-aastane täisajaga õpe, mis võrdub kõneldava keele tõlkidelt nõutava õppega ülikoolis või sellega võrdsustatud õppeasutuses)[25];

c)  registreerimine (ametlik akrediteerimis- ja kvaliteedikontrolli süsteem, nagu jätkuv kutsealane areng);

d)  kutseala ametlik tunnustamine;

2.  tunnistab, et kvaliteetse viipekeele tõlketeenuse osutamine

a)  sõltub objektiivsest kvaliteedi hindamisest, milles osalevad kõik huvirühmad;

b)  põhineb kutsekvalifikatsioonidel;

c)  hõlmab ekspertidest esindajaid kurtide kogukonnast;

3.  tunnistab, et viipekeele tõlkimine on kutsealane teenus, mida tuleb asjakohaselt tasustada;

4.  soovitab kehtestada eetikakoodeksi, mis kindlustaks kurtide sõltumatuse ja iseseisvuse olukordades, kuhu on kaasatud elukutselised viipekeele tõlgid; osutab asjaolule, et elukutseline konfidentsiaalsus ning teadlikkus viipekeele tõlgi ülesannetest ja rollist teatavas olukorras on vältimatult vajalikud, et tagada suulist tõlget hõlmavas suhtlusolukorras osaliste võrdne staatus; toonitab, et eetikakoodeks aitaks sellistes olukordades kaitsta kurtide õigust sõltumatusele ja iseseisvusele;

Juurdepääsetavuse ja mõistlike abinõude erinevus[26]

5.  nõustub, et juurdepääsetavusest saavad kasu teatavad rühmad ja see põhineb järk-järgult rakendatavate standardite kogumil;

6.  on teadlik, et ebaproportsionaalsust ja liigset koormust ei saa tuua juurdepääsetavus mittetagamisele ettekäändeks;

7.  tunnistab, et mõistlikud abinõud on seotud üksikisikuga ja täiendavad juurdepääsetavuse kohustust;

8.  märgib ka, et üksikisik võib taotleda mõistlikke abinõusid isegi siis, kui juurdepääsetavuse kohustus on täidetud;

9.  mõistab, et viipekeele tõlke osutamine võib olenevalt olukorrast kujutada endast kas juurdepääsetavuse meedet või mõistliku abinõue meedet;

Juurdepääsetavus

10.  rõhutab, et kurtidel, pimekurtidel ja vaegkuuljatest kodanikel peab olema viipekeele, subtiitrite, kõne tekstiks muutmise ja/või alternatiivsete suhtlusvormide kaudu, k.a suulised tõlgid, juurdepääs samale teabele ja suhtlusele nagu teistel kodanikel;

11.  soovitab liikmesriikidel võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada kurtide, pimekurtide ja vaegkuuljatest kodanikele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, k.a info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ja -süsteemid, ning muudele avalikkusele avatud asutustele või pakutavatele teenustele;

12.  rõhutab, et avalikud ja valitsusteenused, k.a nende veebisisu, tuleb teha juurdepääsetavaks elavate vahendajate, nt kohapealsete viipekeele tõlkide, aga vajaduse korral ka alternatiivsete veebipõhiste ja kaugteenuste kaudu;

13.  toonitab, et liikmesriigid peavad tagama esmatähtsate ja hädaabiteenuste vajaliku varustuse ja suutlikkuse kurtide, pimekurtide ja vaegkuuljatest kodanikega suhtlemiseks; palub samuti, et liikmesriigid uuriksid kujunemisjärgus tehnoloogiaid eesmärgiga tagada, et kurtidel, pimekurtidel ja vaegkuuljatest kodanikel oleksid kättesaadavad kõige ajakohasemad tehnoloogiad, kontakteerumaks esmatähtsate ja hädaabiteenustega;

14.  toonitab, et liikmesriigid peavad tagama esmatähtsate ja hädaabiteenuste vajaliku varustuse ja suutlikkuse tegeleda viivitamatult olukordadega – näiteks õnnetuste ja hädaolukordadega – mis hõlmavad kurte, pimekurte ja vaegkuuljatest kodanikke;

15.  kordab oma kohustust muuta poliitiline protsess nii juurdepääsetavaks kui võimalik, sh elukutseliste viipekeele tõlkide olemasolu tagamisega; märgib, et see hõlmab valimisi, avalikke konsultatsioone ja vajaduse korral ka muid üritusi;

16.  palub liikmesriikidel kaasata kurtide liidud poliitikameetmete koostamisse, kujundamisse ja määratlemisse;

17.  rõhutab keeletehnoloogiate suurenevat rolli kõigile digiruumile võrdse juurdepääsu tagamisel;

18.  tunnistab miinimumstandardite tähtsust juurdepääsetavuse tagamisel, eelkõige seoses uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega, nagu veebipõhise viipekeele tõlke ja subtiitritega varustamise teenuste pakkumine;

19.  märgib, et kuigi tervishoiuteenuste osutamine on liikmesriikide pädevuses, tuleks selles hoolitseda kurtide, pimekurtide ja vaegkuuljate vajaduste eest, näiteks elukutseliste viipekeele tõlkide tagamise ja personali teadlikkuse tõstmise alase koolitusega, pöörates erilist tähelepanu naistele ja lastele;

20.  tunnistab, et kurtidele, pimekurtidele ja vaegkuuljatele võrdset õiguskaitse kättesaadavust on võimalik tagada üksnes nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja elukutseliste viipekeele tõlkide olemasoluga;

21.  on teadlik täpse suulise ja kirjaliku tõlke teenuse tähtsusest, eelkõige kohtus ja muudes õiguskaitsega seotud olukordades; kordab seepärast, kui tähtsad on spetsialiseerunud ja kõrgelt kvalifitseeritud elukutselised viipekeele tõlgid, eelkõige nimetatud olukordades;

22.  rõhutab vajadust suurendada relvakonfliktide, humanitaarse eriolukorra ja loodusõnnetuste olukorras asuvatele puuetega inimestele antavat toetust ja konkreetset abi, nt viipekeelset tõlget ja juurdepääsetavat tekstipõhist katastroofiteavet reaalajas[27];

23.  palub kõikidel liikmesriikidel tagada, et nende riiklik viipekeel on seaduslikult tunnustatud, ja võtta kõik vajalikud meetmed, k.a viipekeelte tunnustamine ja nende kasutuse edendamine;

Tööhõive, haridus ja koolitus

24.  märgib, et inimõiguste ülddeklaratsiooni kohaselt on igaühel õigus tööle; nendib, et liikmesriigid on kohustunud tagama seda õigust kurtidele, pimekurtidele ja vaegkuuljatest kodanikele teistega võrdsetel alustel;

25.  märgib, et tuleb võtta mõistlikke abinõusid, mis hõlmavad elukutseliste viipekeele tõlkidega varustamist, et tagada võrdne juurdepääs tööhõivele, haridusele ja koolitusele;

26.  nõuab, et toetust antaks ettevõtjatele, kes pakuvad vajalikke ressursse kurtidele, pimekurtidele ja vaegkuuljatest kodanikele; märgib, et vajalike ressursside olemasolu näiteks tööintervjuude ajal tagab kurtide, pimekurtide ja vaegkuuljatest kodanike kaasatuse;

27.  rõhutab, et viipekeele ja selle kohta, mida tähendab olla kurt, tuleb anda tasakaalustatud ja terviklikku teavet, et lapsevanemad saaksid teha oma laste parimates huvides teadlikke valikuid;

28.  tunnistab, et haridus kuulub liikmesriikide pädevusse, nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et kurte, pimekurte ja vaegkuuljatest kodanikke ei jäeta üldharidussüsteemist välja;

29.  peab vajalikuks – tunnistades samal ajal, et haridus kuulub liikmesriikide pädevusse –, et kurtidele, pimekurtidele ja vaegkuuljatest tudengitele antaks haridussüsteemi kõikides etappides kogu vajalik tehniline tugi, sh tõlge;

30.  toonitab – tunnistades samal ajal ikka, et haridus kuulub liikmesriikide pädevusse –, et liikmesriigid peaksid tagama kõikidel tasanditel kaasava haridussüsteemi ja elukestva õppe sellisel kujul, mis oleks kättesaadav kurtidele, pimekurtidele ja vaegkuuljatest kodanikele;

31.  rõhutab, et varajased sekkumisprogrammid on lastele elu jaoks vajalike oskuste, sh keeleoskuse, arendamiseks hädavajalikud; märgib ka, et nendes programmides peaksid ideaalselt osalema kurtidest eeskujud;

32.  rõhutab, et kurtidele, pimekurtidele ja vaegkuuljatest üliõpilastele ja nende vanematele tuleb anda võimalus õppida riiklikku või oma keskkonna piirkondlikku viipekeelt koolieelsete teenuste abil ja koolis[28];

33.  rõhutab, et tuleb võtta meetmeid, et tunnustada ja edendada kurtide kogukondade keelelist identiteeti[29];

34.  nõuab eelkõige, et liikmesriigid soodustaksid keskkonda, kus viipekeel ja keeleline identiteet saaksid hästi edeneda, ning et neid edendataks kõigi jaoks koolides, ülikoolides, töökohtadel, spordiklubides ja ühiskonnas tervikuna;

35.  palub liikmesriikidel julgustada viipekeele õppimist samamoodi nagu võõrkeelte õppimist;

36.  rõhutab, et kvalifitseeritud viipekeele tõlgid ning õpetajad, kes on viipekeeles pädevad ja oskavad töötada tulemuslikult kakskeelses kaasavas õpikeskkonnas, aitavad suurel määral parandada kurtide laste ja noorukite õpisaavutusi, mille tulemusena on paremad nii nende haridusväljundid kui ka tööhõivevõimalused pikaajalised plaanis;

37.  rõhutab sobivas vormis ja keeltes olevate kakskeelsete viipekeele õpikute ja õppematerjalide üldist puudust;

38.  nõuab tungivalt liikumisvabaduse põhimõtte tagamist ELis kurtidele, pimekurtidele ja vaegkuuljatele, eelkõige seoses programmiga „Erasmus+“ ja sellega seotud liikuvusprogrammidega, kindlustades, et osalejatele ei langeks ebaproportsionaalne koormus seoses sellega, et nad peavad ise endale tõlke korraldama;

39.  tunneb heameelt Euroopa puudetunnistuse katseprojekti üle; peab kahetsusväärseks, et viipekeele tõlge jäeti sellest projektist välja, sest see takistab märkimisväärselt kurtidest, pimekurtidest ja vaegkuuljatest töötajate ja üliõpilaste liikumisvabadust ELis;

Euroopa Liidu institutsioonid

40.  tunnistab, et ELi institutsioonid peavad seoses mõistlike abinõude ja juurdepääsetavuse tagamisega, mis hõlmab ka viipekeele tõlke pakkumist, olema ELi kodanikele oma töötajate, valitud ametnike ja praktikantide puhul parimate tavade kasutamises eeskujuks;

41.  väljendab heameelt asjaolu üle, et ELi institutsioonid pakuvad juba olenevalt vajadusest juurdepääsu avalikele üritustele ja parlamendikomisjonide koosolekutele; on seisukohal, et subtiitritega varustamist ja kõne tekstiks muutmist tuleks pidada viipekeelt mitte kasutavatele vaegkuuljatele alternatiivseks, kuid võrdseks ja vajalikuks meetmeks, ning et see on mõistlike abinõude tagamise seisukohast vastavalt nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivile 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) asjakohane ka ELi institutsioonide töötajate jaoks;

42.  tõdeb, et ELi institutsioonidel on juba juurdepääsetavuse eesmärgil oma vastavate suulise tõlke osakondade kaudu olemas viipekeele tõlke tagamise süsteem; nõuab tungivalt, et institutsioonid kasutaksid selliseid olemasolevaid süsteeme ka siis, kui nad tagavad oma töötajatele ja/või valitud ametnikele mõistlikke abinõusid, vähendades seeläbi tulemuslikult nii asjaomase üksikisiku kui ka institutsioonide halduskoormust;

43.  nõuab tungivalt, et institutsioonid annaksid viipekeele tõlkidele, kui nad osutavad institutsioonide ja/või nende töötajatele või ametisse nimetatud ametnikele suulise tõlke teenust, ametlikult sama staatuse, mis on kõneldava keele tõlkidel, sh juurdepääs tehnoloogilisele toele, ettevalmistavatele materjalidele ja dokumentidele;

44.  nõuab tungivalt, et Eurostat tagaks kurtidest, pimekurtidest ja vaegkuuljatest viipekeele kasutajaid puudutava statistika edastamise ELi institutsioonidele, et need saaksid paremini määratleda, rakendada ja analüüsida oma puude- ja keelepoliitikat;

45.  nõuab, et parlamendi külastusteenistus hoolitseks kurtidest, pimekurtidest ja vaegkuuljatest külastajate vajaduste eest, tagades otsese juurdepääsu riiklikule või piirkondlikule viipekeelele ja kõne tekstiks muutmise teenused;

46.  palub institutsioonidel täielikult rakendada ELi katseprojekti INSIGN, mis on vastus parlamendi 10.–13. detsembri 2012. aasta otsusele reaalajas viipekeele rakenduse ja teenuse rakendamise kohta ning mille eesmärk on parandada kurtidest ja vaegkuuljatest isikute ja ELi institutsioonide vahelist suhtlust[30];

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika