Menetlus : 2016/3004(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-1305/2016

Esitatud tekstid :

B8-1305/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 01/12/2016 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 259kWORD 70k
24.11.2016
PE593.742v01-00
 
B8-1305/2016

vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 2


millega küsitakse Euroopa Kohtu arvamust selle kohta, kas Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkulepe on aluslepingutega kooskõlas (2016/3004(RSP))


Sophia in ‘t Veld, Cecilia Wikström, Angelika Mlinar fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon, millega küsitakse Euroopa Kohtu arvamust selle kohta, kas Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkulepe on aluslepingutega kooskõlas  (2016/3004(RSP))  
B8-1305/2016

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 218, eriti selle lõikeid 6 ja 11,

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu nimel heaks kiidetud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelist kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkulepet,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 19. septembri 2010. aasta töödokumente Euroopa Liidu (EL) ja Ameerika Ühendriikide (USA) vahelise tulevase rahvusvahelise kokkuleppe kohta, mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames kuritegude, sealhulgas terrorismi tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks edastatavate ja töödeldavate isikuandmete kaitset (DT\830119EN ja DT\830120EN),

–  võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2013. aasta teatist „Usalduse taastamine ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheliste andmevoogude vastu“ (COM(2013)0846),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ning nende mõju kohta ELi kodanike põhiõigustele ja Atlandi-ülesele koostööle justiits- ja siseküsimustes(1),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 14. juuli 2014. aasta töödokumenti Euroopa Liidu (EL) ja Ameerika Ühendriikide (USA) vahelise tulevase rahvusvahelise kokkuleppe kohta, mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames kuritegude, sealhulgas terrorismi tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks edastatavate ja töödeldavate isikuandmete kaitset (DT\1031547EN),

–  võttes arvesse oma 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta ELi kodanike massilist elektroonilist jälgimist käsitleva resolutsiooni järelmeetmete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 12. veebruari 2016. aasta esialgset arvamust Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kokkuleppe kohta,

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste andmevoogude kohta(3),

–  võttes arvesse artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma 26. oktoobril 2016 vastu võetud avaldust ELi ja USA vahelise raamkokkuleppe kohta,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 16 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7, 8, 21, 47 ja artikli 52 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 9. märtsi 2010. aasta otsust kohtuasjas C-518/07: Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2015. aasta otsust kohtuasjas C-362/14, millega tunnistati komisjoni otsus 2000/520 kehtetuks,

–  võttes arvesse oma õigusteenistuse 14. jaanuari 2016. aasta arvamust ELi ja USA vahelise raamkokkuleppe kohta (SJ-0784/15),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtujuristi 8. septembri 2016. aasta arvamust Kanada ja Euroopa Liidu vahelise broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva lepingu projekti kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 2,

A.  arvestades, et 2006. aasta novembris loodi komisjoni, nõukogu eesistuja ning Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumi, sisejulgeolekuministeeriumi, ja välisministeeriumi kõrgematest ametnikest koosnev kõrgetasemeline kontaktrühm, et uurida võimalusi ELi ja USA vaheliseks tihedamaks ja tõhusamaks koostööks õiguskaitsealase teabe vahetamisel, tagades samal ajal isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse;

B.  arvestades, et kõrgetasemelise kontaktrühma 2009. aasta oktoobri lõpparuandes jõuti järeldusele, et parimaks lahenduseks oleks rahvusvaheline kokkulepe, mis kohustaks nii ELi kui ka USAd kohaldama õiguskaitsealaste andmete Atlandi-ülese edastamise suhtes ühtseid kokkulepitud andmekaitse põhimõtteid;

C.  arvestades, et nõukogu võttis 3. detsembril 2010 vastu otsuse anda komisjonile volitused alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kokkuleppe sõlmimiseks, mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames kuritegude, sealhulgas terrorismi tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks edastatavate ja töödeldavate isikuandmete kaitset;

D.  arvestades, et 29. aprillil 2016 palus komisjon nõukogul võtta vastu otsuse kokkuleppe vastuvõtmise kohta;

E.  arvestades, et 19. juulil 2016 otsustas nõukogu paluda Euroopa Parlamendilt nõusolekut kokkuleppe sõlmimiseks;

F.  arvestades, et kokkulepe parafeeriti 9. septembril 2015 ja allkirjastati 2. juunil 2016;

G.  arvestades, et 6. oktoobril 2015 tunnistas Euroopa Kohus oma kohtuasja C-362/14 käsitlevas otsuses komisjoni otsuse 2000/520 kehtetuks,

H.  arvestades, et kõnealune kokkulepe võib rahvusvahelise kokkuleppena olla ELi seadusandja poolt vastu võetud liidu teiseste õigusaktide suhtes ülimuslik ning et seda ELi ja USA vahelise raamkokkuleppe ülimuslikkust kohaldataks tulevikus andmekaitsepaketi suhtes;

I.  arvestades, et kõnealuse kokkuleppe eesmärk, nagu see on sätestatud kokkuleppe artiklis 1, on tagada isikuandmete kaitse kõrge tase ja tõhustada koostööd Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel seoses kuritegude, sealhulgas terrorismi, tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega;

J.  arvestades, et Euroopa Andmekaitseinspektor avaldas 12. veebruaril 2016 kõnealuse kokkuleppe kohta oma esialgse arvamuse, milles ta soovitas olulisi täiendusi, et tagada teksti vastavus põhiõiguste hartale ja aluslepingu artiklile 16: täpsustada, et kõik kaitsemeetmed kehtivad kõigi ELi üksikisikute, mitte ainult Euroopa Liidu kodanike suhtes, tagada, et õiguskaitsesätted on põhiõiguste harta mõttes tõhusad, ja täpsustada, et massiline delikaatsete andmete edastamine ei ole lubatud;

K.  arvestades, et 24. veebruaril 2016. aastal jõustas president Obama oma allkirjaga USA 2015. aasta õiguskaitseseaduse (Judicial Redress Act) (H.R.1428), millega USA justiitsministeeriumile antakse õigus nimetada välisriigid või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kelle kodanikud võivad esitada USA 1974. aasta eraelu puutumatuse seaduse alusel teatavate USA valitsusasutuste vastu tsiviilhagi, et tutvuda nimetatud asutuste käsutuses olevate andmetega, muuta neid või esitada hagi seoses välisriigi poolt USA-le kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil edastatud andmete ebaseadusliku avaldamisega;

L.  arvestades, et USA justiitsministeerium võib nimetada riigid või organisatsioonid, kelle kodanikel on võimalik kasutada selliseid tsiviilõiguskaitsevahendeid, kui nende riik või organisatsioon kohaldab asjakohaseid eraelu puutumatust käsitlevad kaitsemeetmeid Ameerika Ühendriikidega teabe jagamisele, nagu see on sätestatud Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kokkuleppes või nagu selle on kindlaks määranud USA justiitsministeerium, lubab isikuandmete edastamist kaubanduslikel eesmärkidel oma territooriumi ja Ameerika Ühendriikide vahel ning kohaldab andmete edastamise suhtes USA justiitsministeeriumi poolt heaks kiidetud poliitikat, mis ei ole vastuolus USA riikliku julgeoleku huvidega;

M.  arvestades, et USA justiitsministeerium ei ole seni Euroopa Liidule ega tema liikmesriikidele „hõlmatud riigi“ staatust andnud, et ELi kodanikud saaksid USA 1974. aasta eraelu puutumatuse seaduse alusel esitada teatavate USA valitsusasutuste vastu tsiviilhagi;

N.  arvestades, et USA õiguskaitseseadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid ei antaks liidus viibivatele kolmandate riikide kodanikele, kelle isikuandmeid kõnealuse kokkuleppe alusel töödeldakse ja USA-le edastatakse;

O.  arvestades, et kehtiv USA õigus sisaldab mitmeid piiranguid ja eeltingimusi kohaldamisala, hagi aluste, hõlmatavate asutuste määramise ja 1974. aasta eraelu puutumatuse seaduse kohaldamise kohta õiguskaitse küsimustes;

P.  arvestades, et ELi ja USA vahelise broneeringuinfot käsitleva kokkuleppe ning ELi ja USA vahelise lepingu, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terrorismi rahastamise jälgimise programmi raames, alusel töödeldavate isikuandmete suhtes ei kohaldata hetkel tsiviilõiguskaitsevahendeid puudutavaid sätteid 1974. aasta eraelu puutumatuse seaduse raames;

Q.  arvestades, et artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühm toonitas oma 26. oktoobri 2016. aasta avalduses, et vaja võib olla mõningate täpsustuste tegemist, tagamaks, et raamkokkuleppega võimaldatav isikuandmete kaitse tase oleks ELi õigusega täielikult kooskõlas, ning ennekõike tuleks tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: mõistete „isikuandmed“ ja „andmete töötlemine“ määratlused erinevad ELis kasutatavatest määratlustest; andmete säilitamise tähtaeg tuleks taotletava eesmärgiga seoses rangemalt sätestada; üksikisiku juurdepääsuõigustega seotud piirangud on väga laiad ja juurdepääsu saaks parandada kaudset juurdepääsuõigust puudutava mehhanismi loomisega;

1.  on seisukohal, et puudub õiguskindlus, kas kokkulepe on kooskõlas aluslepingutega (artikkel 16) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (artiklid 7, 8, 21 ja 47 ning artikli 52 lõige 1) seoses üksikisikute õigusega isikuandmete kaitsele, mittediskrimineerimise põhimõttega ning õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele;

2.  otsustab taotleda Euroopa Kohtu arvamust selle kohta, kas kokkulepe on aluslepingutega kooskõlas;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile ning võtta vajalikud meetmed Euroopa Kohtu asjakohase arvamuse saamiseks.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0230.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0388.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0233.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika