RESOLUTSIOONI ETTEPANEK rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta
7.12.2016 - (2016/2961(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5
Daniela Aiuto, Rolandas Paksas, Rosa D’Amato, Peter Lundgren fraktsiooni EFDD nimel
B8-1338/2017
Euroopa Parlamendi resolutsioon rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu 8. märtsi 2016. aasta otsuseid, millega lubati komisjonil alustada läbirääkimisi lennuohutuskokkulepete üle Jaapani ja Hiinaga,
– võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2016. aasta otsuseid, millega lubati komisjonil alustada läbirääkimisi ELi tasandi lennunduslepingute üle Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), Türgi, Katari ja Araabia Ühendemiraatidega,
– võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2015. aasta teatist „Euroopa lennundusstrateegia“ (COM(2015)0598),
– võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni lennunduse kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet[2] (edaspidi „raamkokkulepe“), eelkõige selle punkte 23–29 ning 2. ja 3. lisa,
– võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, eelkõige 24. juuni 2014. aasta otsust Mauritiuse kohtuasjas (C-658/11) ja 14. juuni 2016. aasta otsust Tansaania kohtuasjas (C-263/14),
– võttes arvesse 12. märtsi 2014. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendis seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda[3],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi juhatuse 15. aprilli 2013. aasta otsust konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni esimehe ning Euroopa Komisjoni transpordivoliniku vahel kirjavahetuse vormis 19. jaanuaril 2016. aastal ja 18. märtsil 2016. aastal kokku lepitud rahvusvaheliste lennundusläbirääkimiste kohta teabe andmist, sealhulgas konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu puudutavat praktilist korda,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artiklit 218,
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust rahvusvaheliste lennunduslepingute kohta (O-000128 – B8-1807/2016),
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa lennundusstrateegia raames tegi komisjon ettepaneku alustada läbirääkimisi tsiviillennunduse ohutuse üle Jaapani ja Hiinaga ning ELi tasandi lennunduslepingute üle Hiina, Türgi, Mehhiko, Pärsia lahe koostöönõukogu kuue liikmesriigi, Armeenia ja ASEANiga;
B. arvestades, et nõukogu lubas komisjonil alustada läbirääkimisi lennundusohutuslepingute üle Jaapani ja Hiinaga ning ELi tasandi lennunduslepingute üle ASEANi, Türgi, Katari ja Araabia Ühendemiraatidega;
C. arvestades, et selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks, mis hõlmavad valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, on vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek;
D. arvestades, et kui komisjon peab läbirääkimisi liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute üle, teavitatakse Euroopa Parlamenti „viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel”[4];
E. arvestades, et raamkokkulepe peaks tagama, et institutsioonide volitusi ja õigusi kasutatakse võimalikult tulemuslikul ja läbipaistval viisil;
F. arvestades, et kõnealuse raamkokkuleppega on komisjon võtnud kohustuse järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdse kohtlemise põhimõtet õigusloome- ja eelarveküsimustes, eelkõige seoses juurdepääsuga koosolekutele ning dokumentide ja muu teabe edastamisega;
Lennunduslepingud
1. on seisukohal, et ELi tasandi lennunduslepingutel naaberriikide või tähtsate ülemaailmsete partneritega on oluline mõju reisijatele, kaubaveoettevõtjatele ja lennuettevõtjatele nii turulepääsu kui ka õigusnormide lähendamise seisukohast, mis soodustab ausat konkurentsi, muu hulgas riigiabi ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite osas;
2. kutsub komisjoni tagama Euroopa lennuliinidele ja lennujaamadele võrdsed tingimused ja vastastikkuse ning lisama lennunduslepingutesse tõhusa ausa konkurentsi klausli; nõuab, et selliste lennunduslepingute tegelikult tõhusaks muutmise eesmärgil lisataks neisse kaitseklausel, milles määratletakse nõuete rikkumise mõiste ning lepingu rikkumise õiguslikud tagajärjed;
3. juhib tähelepanu asjaolule, et lennuohutus- ja lennundusjulgestusstandardid on äärmiselt olulised reisijatele, meeskondadele ja kogu lennundussektorile, ja toetab seetõttu lennuohutuse lepingute sõlmimist riikidega, kellel on märkimisväärne õhusõidukitööstus, võttes arvesse kulude kokkuhoidu ja ühtselt kõrgeid standardeid, mida võib saavutada hindamiste, katsetuste ja kontrollide kattumise vähendamisega;
4. märgib, et nõukogu ei ole veel andnud komisjonile volitusi pidada ELi tasandi lennunduslepingute üle läbirääkimisi Hiina Rahvavabariigi, Mehhiko, Armeenia, Bahreini, Kuveidi, Omaani, Katari ja Saudi-Araabiaga; on seisukohal, et see kahjustab riikide huve, eriti võttes arvesse nende majanduse kiiret kasvu;
5. juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Parlament püüab nõusoleku saamiseks esitatud lennunduslepingute hindamisel kohaldada ühtseid nõudeid; märgib eelkõige, et hindamise käigus keskendub Euroopa Parlament sellele, mil määral vähendatakse tasakaalustatult turulepääsu ja investeerimisvõimaluste piiranguid; pakutakse stiimuleid sotsiaalsete ja keskkonnastandardite säilitamiseks ning täiustamiseks, nähakse ette asjakohaseid andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud kaitsemeetmed, käsitletakse ohutus- ja julgestusstandardite vastastikust tunnustamist ning tagatakse reisijate õiguste kõrge tase;
6. juhib tähelepanu tõsiasjale, et lennundussektor kiirendab üha enam ülemaailmset soojenemist, ning on seisukohal, et lepingud peaksid sisaldama kohustust teha Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni raames koostööd õhusõidukite heitkoguste vähendamiseks eesmärgiga suurendada tehnilist koostööd kliimateaduse (CO2-heide ja muud atmosfääri paisatavad kliimat mõjutavad heited), teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning kütusesäästlikkuse valdkonnas;
7. märgib, et lennuohutuse lepingute puhul võtab Euroopa Parlament esildatud lepingu sõlmimisele nõusoleku andmisel arvesse järgmisi kriteeriume: täielik vastastikune sertifitseerimistavade ja -menetluste tunnustamine, ohutusandmete vahetamine, ühiskontrollid, suurem regulatiivne koostöö ja konsulteerimine tehnilisel tasandil, et lahendada küsimused enne vaidluste lahendamise mehhanismi kasutamist;
Menetlus
8. rõhutab, et Euroopa Parlamendil on vaja jälgida protsessi algusest peale, et suuta teha otsus selle kohta, kas anda läbirääkimiste lõpus nõusolek või mitte; on seisukohal, et on ka teiste institutsioonide huvides, et kõik piisavalt olulised kahtlused, mis võivad kahandada Euroopa Parlamendi valmidust anda nõusolek, selgitataks välja ja kõrvaldataks varases etapis;
9. tuletab meelde, et 2010. aasta raamkokkuleppes on sätestatud eelkõige, et Euroopa Parlamenti tuleks algusest peale korrapäraselt ja vajaduse korral konfidentsiaalselt teavitada läbirääkimiste kõigis etappides käimasoleva menetluse täielikest üksikasjadest;
10. soovib, et komisjon teavitaks vastutavat parlamendikomisjoni, kui ta kavatseb teha ettepaneku alustada läbirääkimisi rahvusvaheliste lennunduslepingute sõlmimiseks ja muutmiseks, ning esitaks läbirääkimisjuhiste eelnõu, läbiräägitavate tekstide eelnõu ja parafeeritava dokumendi koos muude asjaomaste dokumentide ja teabega;
11. juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt raamkokkuleppe artiklile 24 tuleb eespool nimetatud teave edastada Euroopa Parlamendile sellisel viisil, et Euroopa Parlament saaks vajaduse korral esitada oma arvamuse; nõuab tungivalt, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile aru sellest, kuidas on Euroopa Parlamendi seisukohti arvesse võetud;
12. tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 10 kohaselt on nõukogu ja komisjon kohustatud teavitama Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel;
13. tunnistab, et kui Euroopa Parlament saab käimasolevate läbirääkimiste kohta tundlikku teavet, on tal kohustus tagada konfidentsiaalsus;
14. märgib, et kodukorra kohaselt võib Euroopa Parlament „võtta vastutava komisjoni raporti alusel [...] vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne [arutatava rahvusvahelise] lepingu sõlmimist arvesse“ (artikli 108 lõige 4);
°
° °
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0394.
- [2] ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
- [3] ELT C 95, 1.4.2014, lk 1.
- [4] ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 10.