RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks
13.3.2017 - (2017/2598(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Karol Karski, Charles Tannock, Anna Elżbieta Fotyga, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Ryszard Czarnecki, Monica Macovei, Jana Žitňanská, Raffaele Fitto, Valdemar Tomaševski, Branislav Škripek fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0183/2017
B8-0188/2017
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2017. aasta istungjärkudeks
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning ÜRO inimõiguste konventsioone ja nende fakultatiivprotokolle,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 60/251, millega asutati ÜRO Inimõiguste Nõukogu,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa sotsiaalhartat ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ÜRO Inimõiguste Nõukogu istungjärkude kohta,
– võttes arvesse oma 7. juuli 2016. aasta soovitust nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta[1],
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste rikkumise kohta, sealhulgas oma 2016. aasta kiireloomulisi resolutsioone Etioopia, Põhja-Korea, India, Krimmi, Hongkongi, Kasahstani, Egiptuse, Kongo Demokraatliku Vabariigi, Pakistani, Hondurase, Nigeeria, Gambia, Djibouti, Kambodža, Tadžikistani, Vietnami, Malawi, Bahreini, Myanmari, Filipiinide, Somaalia, Zimbabwe, Rwanda, Sudaani, Tai, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Tiibeti, Iraagi, Indoneesia, Kesk-Aafrika Vabariigi, Burundi, Nicaragua, Kuveidi ja Guatemala kohta,
– võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta[2],
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 5 ning artikleid 18, 21, 27 ja 47,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2015. aasta aruannet ÜRO Peaassambleele,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et inimõiguste universaalsuse edendamine ja kaitsmine on osa Euroopa Liidu eetilisest ja õiguslikust acquis’st ning üks Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakivi; arvestades, et inimõiguste austamine tuleks integreerida kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse;
B. arvestades, et EL toetab kindlalt ÜRO organeid inimõiguste edendamisel ja kaitsel;
C. arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu korrapärased istungjärgud, eriraportööride nimetamine, inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise mehhanism ja erimenetlused riigipõhiste olukordade või valdkondlike küsimustega tegelemiseks aitavad kaasa inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamisele ja järgimisele;
ÜRO Inimõiguste Nõukogu
1. tunneb heameelt ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini ja tema büroo tehtud töö üle; tunneb heameelt inimõiguste ülemvoliniku büroo rolli üle rahvusvaheliste ja piirkondlike inimõigusmehhanismide koostöö edendamisel ning võimaluste otsimisel nn piirkondlike kokkulepete tähtsuse suurendamiseks kõrvuti universaalsete inimõigusnormidega;
2. on arvamusel, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu töö tulemuslikkus ja usaldusväärsus sõltub tema liikmete tõelisest otsustavusest kaitsta kõiki inimesi kõigis riikides mis tahes inimõiguste rikkumise eest kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonidega, millega edendatakse universaalsust, erapooletust, objektiivsust, mittevalikulisust, konstruktiivset dialoogi ja koostööd;
3. palub riikidel anda Inimõiguste Nõukogu sõltumatutele ekspertidele, eriraportööridele või ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ekspertidele juurdepääsu, et nad saaksid uurida väidetavaid inimõiguste rikkumisi ja osaleda konstruktiivselt olukorra parandamises, täita inimõiguste konventsioonidega seoses võetud kohustused ning pakkuda igakülgset koostööd ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajatega (sh üldise korrapärase läbivaatamise osas); ergutab kõiki riike astuma konkreetseid samme, et võtta inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise soovituste alusel meetmeid ja kõrvaldada puudused, kehtestades rakendamise ja järelmeetmete mehhanismi, mis hõlmab ka riiklike tegevuskavade ja riiklike koordineerimismehhanismide loomist;
4. kordab, kui oluline on tagada, et liikmesriigid osaleksid aktiivselt ja järjepidevalt ÜRO inimõigustealastes mehhanismides ja teeks koostööd eriti kolmanda komitee, ÜRO Peaassamblee ja ÜRO Inimõiguste Nõukoguga, et parandada selle usaldusväärsust;
Valdkondlikud prioriteedid
5. rõhutab, kui tähtis on inimõigustega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate roll inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel; toonitab, et inimõigusi ja põhivabadusi tuleb kaitsta kõigis nende väljendusvormides, kaasa arvatud uue tehnoloogia kontekstis; jagab ÜRO Inimõiguse Nõukogu muret teadete pärast niisuguste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide liikmete ähvardamise ja survestamise kohta, kes on teinud ÜRO Inimõiguse Nõukoguga inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise protsessis koostööd;
6. mõistab hukka igasuguse vägivalla, ahistamise, hirmutamise ja tagakiusamise inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike või blogipidajate suhtes, nii internetis kui ka väljaspool internetti; kutsub kõiki riike üles edendama ohutut ja võimalusi pakkuvat keskkonda, kus valitsusvälised organisatsioonid, kodanikuühiskond, ajakirjanikud, inimõiguste kaitsjad ja haavatavad rühmad saaksid sõltumatult ja sekkumatult tegutseda, ning tagama niisuguse keskkonna; nõuab taas, et riigid, kes on võtnud vastu sõltumatute inimõigustega tegelevate organisatsioonide suhtes piiravad õigusaktid, tühistaksid need;
7. on veendunud, et vaba, sõltumatu ja erapooletu meedia on üks niisuguse demokraatliku ühiskonna põhialus, kus avatud aruteludel on väga oluline roll; toetab palvet nimetada ametisse ÜRO peasekretäri eriesindaja, kes hakkaks tegelema ajakirjanike julgeolekuga; nõuab, et kõikidel rahvusvahelistel foorumitel käsitletaks väljendusvabadust internetis, digitaalseid vabadusi ning vaba ja avatud interneti tähtsust; nõuab digilõhe vähendamist ning piiranguteta juurdepääsu teabele ja sidevahenditele ning tsenseerimata juurdepääsu internetile;
8. tuletab meelde, et kogunemis- ja ühinemisvabaduse rikkumine on jätkuv probleem; tunneb suurt heameelt rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õigusega tegeleva ÜRO eriraportööri Maina Kiai töö üle; kutsub kõiki riike üles võtma aruandeid nõuetekohaselt arvesse;
9. on vastu igasugusele diskrimineerimisele ja tagakiusamisele rassi, nahavärvi, keele, usutunnistuse või veendumuse, seksuaalse sättumuse, sotsiaalse päritolu, sünnipära, vanuse, puude või staatuse alusel;
10. väljendab muret asjaolu pärast, et paljud inimesed kannatavad individuaalselt või kollektiivselt nende usu- või veendumusvabaduse õiguse rikkumiste tõttu, mida panevad toime riigid ja valitsusvälised osalejad ning millega kaasnevad diskrimineerimine, ebavõrdsus ja häbimärgistamine; tuletab meelde vajadust võidelda usutunnistusel või veendumustel põhineva diskrimineerimise ja sallimatuse vastu, et tagada muude üksteisest sõltuvate inimõiguste, nagu väljendusvabaduse austamine;
11. nõuab, et EL teeks tööd selle nimel, et tagada usu- ja etniliste vähemuste parem kaitse tagakiusamise ja vägivalla eest ning tunnistada kehtetuks õigusaktid, millega kriminaliseeritakse jumalateotus või usust taganemine, mida kasutatakse ettekäändena usu- ja etniliste vähemuste ning mitteusklike tagakiusamiseks; rõhutab sellega seoses, et kristlased on jätkuvalt kõige tagakiusatum usurühm maailmas ning 2016. aastal tapeti usu tõttu üle 90 000 kristlase: neid mõrvati suguharude vahelistes konfliktides, terrorirünnakutes, kristlaste külade planeeritud hävitamise käigus või valitsuse poolse tagakiusamise raames; nõuab, et ELi ametivõimud astuksid rohkem välja tagakiusatud kristlaste kaitseks, kes pärinevad Euroopa ühisest kultuuripärandist;
12. nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid ÜRO tegevust piinamise ja muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise vastu ning massihukkamiste ja uimastitega seotud kuritegude eest hukkamise vastu; palub Euroopa välisteenistusel tõhustada dialoogi kõikidel tasanditel ja kõikidel foorumitel ELi jõupingutusi võitluses kohtuväliste hukkamiste, piinamise ja muu väärkohtlemise vastu kooskõlas suunistega kolmandatele riikidele suunatud Euroopa Liidu poliitika kohta, mis käsitleb piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist; nõuab ÜRO piinamisvastase konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli üleilmset ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist;
13. nõuab, et liikmesriigid jätkaksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu töö tugevdamist; innustab tihedat dialoogi ja koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, ÜRO ja selle ametite ning ÜRO Julgeolekunõukogu vahel; peab kahetsusväärseks, et mõned riigid on otsustanud Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust lahkuda, ja kutsub neid üles seda otsust veel kord kaaluma; kutsub kõiki ÜRO liikmesriike üles Rooma statuudi ratifitseerimise kaudu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuses osalema ning ergutab neid ratifitseerima Kampala muudatusi;
14. mõistab kõige karmimalt hukka jätkuvad tõsised inimõiguste rikkumised, eelkõige ISISe/Daeshi poolt, ja Boko Harami rünnakud laste vastu, samuti kõik muud terroristlike või poolsõjaliste organisatsioonide rünnakud tsiviilisikute, eriti naiste ja laste vastu; mõistab hukka kultuuripärandi hävitamise ulatuse ja sageduse ning nõuab, et toetataks mitmetel ÜRO foorumitel selles küsimuses tehtud jõupingutusi;
15. kutsub ELi ja liikmesriike üles töötama aktiivselt algatuse nimel, et ÜRO tunnustaks ISISe/Daeshi toime pandud genotsiidi etniliste ja usuliste vähemuste vastu ning et juhtumid, mille puhul on inimsusvastase, sõja- või genotsiidikuriteo kahtlus, toodaks Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; innustab tihedat dialoogi ja koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, ÜRO ja selle ametite ja ÜRO Julgeolekunõukogu vahel;
16. nõuab, et EL innustaks kõiki riike seadma inimõigusi oma arengupoliitika keskmesse ja rakendama ÜRO 1986. aasta arenguõiguse deklaratsiooni; tunneb heameelt, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu nimetas hiljuti ametisse ÜRO arenguõiguse eriraportööri, kelle ülesannete hulka kuulub kaasa aitamine arenguõiguse edendamisele, kaitsele ja täitmisele säästva arengu tegevuskava 2030 ja muude rahvusvaheliste arengukoostöö lepingute raames; rõhutab, et kõikide isikute inimõigused tuleb säästva arengu tegevuskava 2030 kõikide eesmärkide ja sihtide saavutamisel seada tähtsaimaks tingimuseks;
17. nõuab, et jätkuvalt toetataks meetmeid, millega tugevdatakse naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud igasuguse vägivalla ja diskrimineerimise, sealhulgas soolise vägivalla kaotamist; nõuab tungivalt, et EL otsiks piirkondadeüleseid algatusi naiste õiguste edendamiseks, kaitseks ja järgimiseks;
18. nõuab, et EL jätkaks laste õiguste edendamist, eelkõige aidates tagada laste juurdepääsu veele, sanitaartingimustele, tervishoiuteenustele ja haridusele, sealhulgas konfliktipiirkondades ja pagulaslaagrites, ning kaotada lapstööjõu kasutamine, lapssõdurite värbamine, vabadusekaotus, piinamine, inimkaubandus, laste varajased ja sundabielud, seksuaalne ärakasutamine ja kahjulikud tavad, nagu naiste suguelundite moonutamine; nõuab meetmeid ÜRO kaudu tehtavate rahvusvaheliste jõupingutuste toetamiseks ja tugevdamiseks, et teha lõpp laste kasutamisele relvakonfliktides ning tegeleda tõhusamalt konfliktide ja konfliktijärgsete olude mõjuga naistele ja tütarlastele; kutsub kõiki ÜRO riike üles täitma 1989. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni alusel võetud lepingulisi kohustusi ja ülesandeid, et tagada kõigi laste õigused sõltumata nende õiguslikust seisundist ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta;
19. kutsub riike üles edendama puuetega inimeste õigusi, sealhulgas nende võrdset osalemist ja sotsiaalset kaasatust; kutsub kõiki riike üles ratifitseerima ja rakendama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni;
20. kutsub ELi üles tegema oma partneritega ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamisel koostööd, sealhulgas võtma meetmeid, et julgustada suuremat arvu riike võtma vastu riiklikud tegevuskavad ja osaleda ÜRO töörühma ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo töösuundades; kordab oma üleskutset kõigile riikidele ja ELile tegutseda aktiivselt ja konstruktiivselt selles protsessis, et kehtestada õiguslikult siduv vahend, et ennetada inimõiguste rikkumisi ja neid uurida, pakkuda õiguskaitsevahendeid ja juurdepääsu õiguskaitsele, kui inimõigusi rikutakse;
21. väljendab heameelt ÜRO New Yorgi deklaratsiooni üle pagulaste ja rändajate kohta, milles käsitletakse pagulaste ja rändajate suurte voogude probleemi ja mis viib pagulasi käsitleva ülemaailmse kokkuleppe (nn kõikehõlmav pagulastele reageerimise raamistik) vastuvõtmiseni, ning rändajate ja pagulaste suhtes võetava kohustuste üle, mille eesmärk on päästa elusid ja võidelda inimkaubanduse vastu; tuletab meelde, et rände küsimust tuleks uurida lisaks Euroopa Liidu tasandile ka ülemaailmsel tasandil; nõuab, et kaitstaks varjupaigataotlejate, pagulaste, rändajate ja kõigi ümberasustatud isikute ning eelkõige naiste, laste ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas puuetega inimeste inimõigusi;
22. kutsub kõiki riike üles võtma konkreetseid meetmeid lapspagulaste ja -rändajate parimates huvides, tuginedes lapse õiguste konventsioonile, ja võtma meetmeid, et tugevdada lastekaitsesüsteeme, sealhulgas sotsiaaltöötajate ja muude elualade esindajate koolitust, ning samuti koostööd valitsusväliste organisatsioonidega;
Riikide prioriteedid
Ukraina
23. taunib asjaolu, et Venemaa jätkuv agressioon on tekitanud Donbassi piirkonnas raske humanitaarolukorra ning et Ukraina ja rahvusvahelisi humanitaarorganisatsioone ei lasta okupeeritud piirkondadesse; väljendab sügavat muret enam kui 1,5 miljoni riigisisese põgeniku raske humanitaarolukorra pärast; väljendab väga sügavat muret konfliktidega seotud jätkuva seksuaalse vägivalla pärast, mida esineb eriti piiri lähedal ja Krimmis; väljendab sügavat muret inimõiguste rikkumiste pärast Venemaa poolt okupeeritud Krimmis, eelkõige seoses krimmitatarlastega; rõhutab, et EL peab andma Ukrainale rohkem rahalist toetust; kinnitab veel kord oma täielikku toetust Ukraina suveräänsusele, sõltumatusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele riigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning riigi vabale ja suveräänsele valikule liikuda Euroopa suunas; kutsub kõiki osapooli üles viivitamatult tegutsema okupeeritud Krimmi poolsaare rahumeelseks taasintegreerimiseks Ukraina õigussüsteemi poliitilise dialoogi ja rahvusvahelise õiguse täieliku järgimise kaudu; toetab Venemaa vastu suunatud sanktsioonide pikendamist kuni Minski kokkuleppe täieliku rakendamiseni ja Krimmi tagastamiseni; palub Euroopa välisteenistusel ja nõukogul avaldada Venemaa Föderatsioonile tugevamat survet, et ta lubaks rahvusvahelistel organisatsioonidel tulla Krimmi jälgima sealset inimõiguste olukorda seoses poolsaarel jätkuva inimõiguste ja põhivabaduste jõhkra rikkumisega, ning rajama seal alalisi rahvusvahelisi konventsioonipõhiseid ja seiremehhanisme; nõuab lisaks Minski kokkuleppe täielikku rakendamist; tuletab meelde, et kõik konflikti osalised on kohustatud võtma kõik teostatavad meetmed, et kaitsta oma kontrolli all olevaid tsiviilelanikke vaenutegevuse tagajärgede eest; toetab ja julgustab interaktiivset dialoogi, mis peab toimuma ÜRO Inimõiguste Nõukogu 34. istungjärgul;
Süüria
24. mõistab kõige karmimalt hukka julmused ning laialt levinud inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, mille on toime pannud Süüria režiimi jõud Venemaa ja Iraani toel, samuti inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, mida panevad toime mitteriiklikud relvastatud terrorirühmitused, eelkõige ISIS/Daesh, kelle kuritegusid võib pidada genotsiidiks, Jabhat Fateh al-Shami/al-Nusra rinne ja teised džihaadirühmitused; rõhutab, et tuleb jätkata Süürias kõigi osaliste poolt toimuva keemiarelvade kasutamise ja hävitamise uurimist, ning peab kahetsusväärseks Venemaa ja Hiina otsust blokeerida ÜRO Julgeolekunõukogu uut resolutsiooni keemiarelvade kasutamise kohta; kordab oma nõudmist tagada täielik takistamatu juurdepääs humanitaarabile ning võtta sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanijad vastutusele koos sellest tulenevate tagajärgedega; toetab ELi algatust edastada Süüria olukorra küsimus Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse, ning palub ÜRO Julgeolekunõukogul võtta selles osas meetmeid; toetab uurimiskomisjoni volitust spetsiaalse uurimise läbiviimiseks Aleppos, mille kohta tuleks anda hiljemalt aru märtsis toimuval ÜRO Inimõiguste Nõukogu 34. istungjärgul, ja nõuab, et aruanne esitataks ÜRO Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule;
Gruusia
25. on jätkuvalt mures sõna- ja meediavabaduse pärast ning tõsiasja pärast, et vaatlejad ei pääse Abhaasia ja Tshinvali / Lõuna-Osseetia piirkondadesse, mis on Venemaa poolt okupeeritud ja kus toimuvad endiselt laialdased inimõiguste rikkumised; nõuab tungivalt, et tugevdataks inimestevahelisi kontakte Thbilisi kontrolli all asuva territooriumi ja nende kahe okupeeritud piirkonna vahel; nõuab Gruusia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ning selle rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse täielikku austamist; rõhutab, kui vajalik on pagulaste ja riigisiseste põgenike ohutu ja väärikas naasmine oma alalisse elupaika; palub Gruusia valitsusel võtta asjakohaseid meetmeid, millega tagataks üldise korrapärase läbivaatamise käigus tehtud soovituste suhtes järelmeetmete võtmine ja nende järgimine;
Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) (Põhja-Korea)
26. väljendab sügavat muret inimõiguste olukorra jätkuva halvenemise pärast KRDVs; kutsub KRDV valitsust üles täitma oma kohustusi, mis tulenevad inimõigusi käsitlevatest dokumentidest, mille osaline KRDV on, ja tagama humanitaarabiorganisatsioonidele, sõltumatutele inimõiguste olukorra vaatlejatele ja KRDV inimõiguste küsimustega tegelevale ÜRO eriraportöörile pääsu riiki ning tegema nendega vajalikku koostööd; kutsub KRDVd üles võimaldama nii oma riigi kui ka välismaa massiteabevahenditele sõna- ja ajakirjandusvabaduse ning avama oma kodanikele tsenseerimata juurdepääsu internetile; mõistab teravalt hukka surmanuhtluse ulatusliku ja süstemaatilise kasutamise KRVDs; palub KRDV valitsusel kehtestada kõikide hukkamiste suhtes moratooriumi, et surmanuhtlus lähitulevikus kaotada; nõuab, et isikud, kes vastutavad kõige rohkem KRDVs toime pandud inimsusevastaste kuritegude eest, võetaks vastutusele, toodaks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette ja nende suhtes kehtestataks sihipärased sanktsioonid; mõistab karmilt hukka tuumakatsetused kui tarbetu ja ohtliku provokatsiooni, millega rikutakse asjaomaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ja ohustatakse tõsiselt rahu ja stabiilsust Korea poolsaarel ja Aasia kirdeosas; nõuab eriraportööri volituste uuendamist; nõuab, et ekspertiderühma aruannet tutvustataks ÜRO Peaassambleel ja Julgeolekunõukogus; soovitab lisada resolutsiooni ekspertide aruandes toodud peamised soovitused vastutuse kohta, sealhulgas Souli prokuratuuri uurimis- ja süüdistuse esitamise alase suutlikkuse tugevdamise ning kriminaalõiguse eksperdi ametisse nimetamise kohta, et teha samme vastutuse võtmise suunas;
Myanmar/Birma
27. väljendab äärmist muret seoses teadetega vägivaldsete kokkupõrgete kohta Arakani osariigi põhjaosas ning mõistab hukka inimeste hukkumise, elatusvahendite ja peavarju kaotamise, samuti Myanmari relvajõudude väidetavalt ebaproportsionaalse jõu kasutamise; nõuab tungivalt, et sõjavägi ja julgeolekujõud lõpetaksid viivitamata rohingjade tapmise, ahistamise ja vägistamise ning nende kodude põletamise; nõuab, et Myanmari valitsus ja tsiviilasutused lõpetaksid viivitamata rohingja vähemuse diskrimineerimise ja segregatsiooni; nõuab rohingjade õiguste kaitsmist ning ohutuse, turvalisuse ja võrdsuse tagamist kõigile Myanmari kodanikele; tunnustab Myanmari valitsuse otsust seada peamiseks prioriteediks rahu ja rahvusliku leppimise saavutamine; väljendab heameelt selle üle, et Myanmari valitsus teatas komisjoni moodustamisest Arakani osariigi hiljutiste vägivaldsete sündmuste uurimiseks; rõhutab, et süüdlased tuleb nõuetekohaselt vastutusele võtta ja rikkumiste ohvritele tuleb kahju asjakohaselt hüvitada; kutsub Myanmari valitsust jätkama demokratiseerimisprotsessi ning austama õigusriigi põhimõtet, sõnavabadust ja põhilisi inimõigusi; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama Myanmariga tegeleva ÜRO eriraportööri mandaadi uuendamist;
o
o o
28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassamblee 71. istungjärgu eesistujale, ÜRO Inimõiguste Nõukogu presidendile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee peasekretärile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0317.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0502.