RESOLUTSIOONI ETTEPANEK komisjoni 24. märtsi 2017. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses lisa punkti I tabelist Guyana välja jätmise ja sinna Etioopia lisamisega
10.5.2017 - (C(2017)01951 – 2017/2634(DEA))
Roberto Gualtieri majandus- ja rahanduskomisjoni nimel
Claude Moraes, Judith Sargentini kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel
B8-0294/2017
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 24. märtsi 2017. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses lisa punkti I tabelist Guyana välja jätmise ja sinna Etioopia lisamisega
(C(2017)01951 – 2017/2634(DEA))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2017)01951) (edaspidi „muutev delegeeritud määrus“),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ[1] (edaspidi „neljas rahapesuvastane direktiiv“), eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 64 lõiget 5,
– võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi[2], eriti selle lisa,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon komisjoni 24. novembri 2016. aasta delegeeritud määruse kohta, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2016/1675, millega täiendatakse direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi (C(2016)07495 – 2016/3007(DEA))[3],
– võttes arvesse muutvale delegeeritud määrusele lisatud komisjoni 24. märtsi 2017. aasta kirja,
– võttes arvesse parlamendi kahe erikomisjoni, maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni ning rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni seni tehtud tööd ja järeldusi,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 3,
A. arvestades, et delegeeritud määrus, selle lisa ja muutev delegeeritud määrus on mõeldud selleks, et määrata kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast ohtu ELi finantssüsteemile ja mille puhul peavad ELi kohustatud isikud kooskõlas neljanda rahapesuvastase direktiiviga kohaldama kliendi suhtes tugevdatud nõuetekohase hoolsuse meetmeid;
B. arvestades, et komisjoni viimane delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi, on kehtinud alates 23. septembrist 2016;
C. arvestades, et komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1675 jääb kehtima isegi siis, kui muutev delegeeritud määrus tagasi lükatakse;
D. arvestades, et riikide nimekiri ühtib ka pärast komisjoni poolt 24. märtsil 2017 vastu võetud muutvas delegeeritud määruses tehtud muudatusi nimekirjaga riikidest, mille rahapesuvastane töökond määras kindlaks oma 20.–24. veebruarini 2017 toimunud 29. täiskogu koosolekul;
E. arvestades, et nagu on sätestatud neljanda rahapesuvastase direktiivi põhjenduses 28 ja korratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 seletuskirjas (C(2016)04180), kujutab komisjoni poolne hindamine endast autonoomset protsessi; arvestades, et komisjonil on seetõttu vabadus lahkneda rahapesuvastase töökonna standarditest ja jätta kolmanda riigi oma nimekirja isegi siis, kui rahapesuvastane töökond on selle sealt kustutanud, või lisada täiendavaid kolmandaid riike tingimusel, et see toimub kooskõlas neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 9 lõikes 2 sätestatud konkreetsete kriteeriumitega;
F. arvestades, et komisjoni poolne hindamine on autonoomne protsess, mis tuleb läbi viia põhjalikult ja erapooletult, hinnates kõiki kolmandaid riike samade kriteeriumite alusel, mis on kindlaks määratud neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 9 lõikes 2;
G. arvestades, et parlament lükkas ühe varasema muutva delegeeritud määruse (C(2016)07495) tagasi põhjendusega, et komisjoni protsess ei olnud piisavalt autonoomne ning selles ei võetud arvesse, et neljanda rahapesuvastase direktiivi artikli 9 lõikes 2 toodud kriteeriumite loetelu („eeskätt“) ei ole täielik, jättes seeläbi välja rahapesule eelnevad kuriteod, näiteks maksukuriteod;
H. arvestades, et parlament jääb seisukohale, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud puudused võivad artikli 9 lõike 2 mitme aspekti osas jääda alles teatavates riikides, mis ei kuulu muutvas delegeeritud määruses suure riskiga kolmandate riikide loetellu;
I. arvestades, et parlament on võtnud nõuetekohaselt teadmiseks komisjoni 24. märtsi 2017. aasta kirja, milles antakse teada, et komisjon on koostamas ülevaadet võimalustest vähendada tuginemist välistele infoallikatele; arvestades, et ühe võimalusena hinnatakse suure riskiga kolmandaid riike käsitleva ELi loetelu autonoomse hindamisprotsessi kehtestamist, nagu nõudis parlament;
J. arvestades, et parlament peab väärtuslikuks aega ja ressursse, mida autonoomse hindamisprotsessi väljatöötamine võib nõuda, pidades eelkõige silmas, et komisjonil on finantskuritegude ennetamiseks äärmiselt piiratud arvul töötajaid ja vahendeid, kuid ootab komisjonilt kindlameelsemat pühendumist, mida võiksid saata kinnitatud ja nõudlikud vahe-eesmärgid (nt tegevuskava), et edastada selge sõnumi selle kohta, et institutsioonid on ühiselt pühendunud võitlusele rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja terrorismi rahastamise vastu;
K. arvestades, et Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on ühiselt nõudnud kohtumist kõnealuse delegeeritud õigusakti eest vastutava volinikuga, et korraldada ettepaneku ja parlamendi vastuväidete üle nõuetekohase arutelu;
1. esitab komisjoni delegeeritud määrusele vastuväiteid;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning teatada talle, et delegeeritud määrus ei saa jõustuda;
3. palub komisjonil esitada uue delegeeritud õigusakti, milles võetakse arvesse eespool esitatud mureküsimusi, sealhulgas soovitust võtta vastu tegevuskava autonoomse hindamisprotsessini jõudmiseks;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 141, 5.6.2015, lk 73.
- [2] ELT L 254, 20.9.2016, lk 1.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0008.