RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi Süüria strateegia kohta
15.5.2017 - (2017/2654(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Charles Tannock, Ryszard Antoni Legutko, Ryszard Czarnecki, Tomasz Piotr Poręba, Ruža Tomašić, Jussi Halla-aho, Raffaele Fitto, Karol Karski, Zdzisław Krasnodębski, Angel Dzhambazki, Jana Žitňanská, Geoffrey Van Orden, Pirkko Ruohonen-Lerner, Branislav Škripek, Anna Elżbieta Fotyga, Mark Demesmaeker fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0331/2017
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Süürias,
– võttes arvesse ELi Süüria strateegiat, mille nõukogu võttis vastu 3. aprillil 2017. aastal,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolle,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni ja selle 2000. aasta fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse,
– võttes arvesse ÜRO 1981. aasta deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,
– võttes arvesse ÜRO 1993. aasta keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni,
– võttes arvesse ÜRO 9. detsembri 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,
– võttes arvesse 2012. aasta juuni Genfi kommünikeed,
– võttes arvesse 2016. aasta veebruaris Londonis toimunud Süüria-teemalise konverentsi järeldusi,
– võttes arvesse 4.–5. aprillil 2017. aastal Brüsselis toimunud konverentsi „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“ järeldusi ning varasemaid Londonis, Kuveidis, Berliinis ja Helsingis toimunud konverentse olukorra kohta Süürias,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Süüria kohta, eriti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2254 (2015),
– võttes arvesse nõukogu otsuseid ELi piiravate meetmete kohta, mida kohaldatakse Süüria vägivaldsete repressioonide eest vastutavate isikute suhtes, kaasa arvatud 14. novembri 2016. aasta otsust ja 20. märtsi 2017. aasta otsust,
– võttes arvesse Süüria Araabia Vabariigis deeskalatsiooni tsoonide loomise memorandumit, mille allkirjastasid 6. mail 2017. aastal Iraan, Venemaa ja Türgi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Süüria sõda kestab nüüdseks seitsmendat aastat, ning arvestades, et konflikti tagajärjel on surma saanud rohkem kui 250 000 inimest ning see on lisaks põhjustanud tuhandetele inimestele vigastusi või invaliidsust ning pannud 13,5 miljonit inimest vajama humanitaarabi ja sundinud viit miljonit inimest elama pagulastena naaberriikides;
B. arvestades, et Süüria sõjategevusse on järk-järgult sekkunud juhtivad piirkondlikud ja ülemaailmsed jõud, see on esile toonud sügavad erimeelsused ja ohustanud laiemat piirkondlikku ning rahvusvahelist julgeolekut, sealhulgas Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides;
C. arvestades, et kõikide oma kodanike kaitse ja turvalisuse eest vastutab eelkõige Süüria režiim;
D. arvestades, et Süüria haridus- ja tervishoiusüsteemid ja sotsiaalhoolekande süsteem on verise konflikti tagajärjel kokku varisenud;
E. arvestades, et Venemaa on Süüria presidendi Bashar al-Assadi üks tähtsamaid rahvusvahelisi toetajaid ning Süüria režiimi püsimajäämine on ülimalt tähtis Venemaa huvide kaitsmiseks riigis; arvestades, et Venemaa on pannud ÜRO Julgeolekunõukogus veto president Assadi suhtes kriitilistele resolutsioonidele ja jätkab rahvusvahelisest hukkamõistust hoolimata Süüria režiimi sõjalist toetamist;
F. arvestades, et rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigustealase õigusega on keelatud üksikisikute või rühmade ründamine usulise või etnilise identiteedi alusel, samuti rünnakud tsiviilisikute vastu, kes vaenutegevuses ei osale, ning isikute vastu, kes toimetavad konfliktipiirkondadesse lõksu jäänud inimestele humanitaarabi; arvestades, et selline tegevus võib kujutada endast sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid;
G. arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis, mille on allkirjastanud ja ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid, kinnitatakse, et rahvusvahelisele üldsusele enim muret tekitavad raskeimad kuriteod, eelkõige genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod, ei või jääda karistuseta;
H. arvestades, et piinamised, massilised vahistamised ja asustatud piirkondade laialdane hävitamine on järsult suurenenud ning suur hulk süürlasi on põgenema aetud ja paljud on olnud sunnitud hädavajalikust humanitaarabist kaugemale liikuma;
I. arvestades, et konflikti ei saa lahendada sõjaliselt ning ei ole võimalik sõlmida tähendusrikast ega edukat rahukokkulepet, milles nähakse ette Süüria presidendi al-Assadi võimulejäämine;
J. arvestades, et Venemaa, Türgi ja Iraani vahelise kokkuleppe alusel Süürias nn deeskalatsiooni tsoonide loomisest hoolimata jätkuvad riigi muudes osades mürsu- ja pommirünnakud ja tulistamised; arvestades, et Süüria peamine opositsioonirühmitus on öelnud, et tal on vähe usku sellesse kokkuleppesse;
K. arvestades, et Süüria valitsus on teadete kohaselt jätkanud keemiarelvade valmistamist ja rikkunud seega nende kõrvaldamiseks sõlmitud 2013. aasta kokkulepet;
1. mõistab hukka süütutele tsiviilisikutele valimatu kannatuste põhjustamise pommi- ja mürsurünnakute ning muu sõjategevuse kaudu, samuti piinamise ja seksuaalvägivalla organiseeritud kasutamise ning humanitaarabi andmise takistamise ning on veendunud, et süüte- ja muu laskemoona kasutamine tsiviilobjektide ja -taristu vastu kujutab endast sõjakuritegu;
2. nõuab tsiviilisikute, abitöötajate ja meditsiinirajatiste valimatu ründamise ja pommitamise viivitamatut lõpetamist, et oleks võimalik evakueerida Aleppost ja muudelt piiramisrõngas olevatelt aladelt kõige kiireloomulisemat arstiabi vajavad inimesed ning et hõlbustada kiireloomuliste ja sisuliste kõnealuste pidamist Süürias rahu tagamise eesmärgil;
3. kiidab humanitaarabitöötajate pingutusi toimetada hädavajalikku abi, toitu, vett ja ravimeid konfliktipiirkonda lõksu jäänud inimestele ning nõuab tungivalt, et kõik konfliktiosalised tagaksid, et humanitaarabiasutustel oleks ohutu ja takistamatu juurdepääs sõja tõttu kannatavatele tsiviilisikutele;
4. tunneb heameelt ELi Süüria strateegia vastuvõtmise ja liikmesriikide kindlameelsuse üle teha omavahel ja rahvusvaheliste partneritega koostööd, et leida kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254 (2015) ja 2012. aasta juuni Genfi kommünikeega konfliktile rahumeelne ja püsiv lahendus;
5. ergutab liikmesriike jätkama jõupingutusi, mille eesmärk on tegeleda konfliktijärgse Süüria vajadustega, kui on käivitatud tõeliselt kaasav rahuprotsess ja poliitiline üleminek, ning mis hõlmavad kohest humanitaarabi andmist, põhitaristu taastamist ning hariduse ja tervishoiu toetamist;
6. tunneb heameelt rahalise toetuse üle, mida Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on juba andnud niisuguste Süüria naaberriikide toetamiseks, kes pakuvad konflikti eest põgenevatele pagulastele varjupaika; julgustab jätkama niisuguse toetuse andmist;
7. on veendunud, et Süüria konfliktile ei ole võimalik leida lahendusi isoleeritult, vaid need peavad hõlmama ulatuslikumat kogu piirkonna konfliktide lahendamise, rahu kindlustamise ja humanitaarabi strateegiat ning äärmusluse algpõhjustega tegelemise meetmeid;
8. nõuab tungivalt, et kõik ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed täidaksid kriisiga seoses oma kohustusi;
9. mõistab hukka vetod, mille Venemaa on pannud mitmele Süüria konflikti käsitlevale ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, ning Venemaa toetuse Assadi režiimile;
10. on vastu president Bashar al-Assadile mis tahes rolli andmisele konfliktijärgses Süürias;
11. toetab nõukogu ja muid rahvusvahelisi organisatsioone niisuguste täiendavate piiravate meetmete kavandamisel, mida võetakse üksikisikute ja rühmituste suhtes, kes on vastutavad inimõiguste rikkumiste ja tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias;
12. ergutab tugevalt ELi ja selle liikmesriike tegema koostööd rahvusvaheliste partnerite ja ametitega selle nimel, et tagada Süüria režiimi ja mitmesuguste relvastatud opositsioonirühmituste poolt ebaseaduslikult kinnipeetavate ja kadunud isikute kohta teabe andmine, neile juurdepääsu võimaldamine ning nende vabastamine;
13. nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid üheskoos niisuguse ÜRO Süüria vastutusmehhanismi täieliku rahastamise, mille raames kogutakse, säilitatakse ja analüüsitakse kõikide Süüria konflikti osaliste poolt toime pandud hirmutegude ja muude sõjakuritegude tõendeid kriminaalmenetluse algatamiseks Rahvusvahelises Kriminaalkohtus;
14. toetab Rahvusvahelises Kriminaalkohtus süüdistuste esitamist isikutele, keda süüdistatakse tsiviilelanikkonna valimatus ründamises, nälga surevatele inimestele humanitaarabi andmise tahtlikus takistamises, süütute inimeste vastu keemiarelvade kasutamises ning piinamise ja seksuaalvägivalla organiseeritud kasutamises, ning tõotab jätkata tööd vastutuse tagamiseks Süürias;
15. nõuab tungivalt ÜRO egiidi all Genfis toimuvate poliitiliste läbirääkimiste võimalikult kiiret taasalustamist, et lõpetada konflikt ja leevendada Süüria rahva kannatusi;
16. toetab ÜRO Süüria eriesindaja Staffan de Mistura tööd, mida ta teeb selleks, et saavutada rahvusvahelisel tasandil kokkulepe püsiva rahukokkuleppe sõlmimiseks;
17. on jätkuvalt pühendunud Süüria ühtsusele, suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja sõltumatusele;
18. toetab rahvusvahelise koalitsiooni sõjalist tegevust, mis on suunatud ISi/Daeshi ja muude kindlaksmääratud terrorirühmituste vastu Süürias;
19. tunnustab Astana kohtumiste panust konfliktile rahumeelse lahenduse otsimisse ning tuletab Venemaale, Iraanile ja Türgile meelde nende kohustust tagatise andjatena tagada täielik relvarahust kinnipidamine ja võitluse deeskalatsioon kindlaksmääratud aladel;
20. on veendunud, et Astana kohtumised peavad täiendama Genfi protsessi konflikti deeskaleerimisel ja kõikide osaliste kokku toomisel tähendusrikka ja püsiva rahukokkuleppe tagamise huvides;
21. tuletab kõikidele 2017. aasta aprillis toimunud konverentsi „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“ osalistele meelde nende võetud kohustusi ning ergutab neid täitma oma antud lubadusi toetada Süüria rahvast ja neid, kes on sunnitud põgenema naaberriikidesse;
22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Araabia Riikide Liiga peasekretärile, Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile ning Süüria naaberriikide valitsustele ja parlamentidele.