RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Süüria kohta
15.5.2017 - (2017/2654(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Javier Couso Permuy, Eleonora Forenza, Takis Hadjigeorgiou, Neoklis Sylikiotis, Marisa Matias, Paloma López Bermejo, Ángela Vallina fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Süürias ning ISISe/Daeshi pealetungi kohta, eelkõige 11. juuni 2015. aasta resolutsiooni Süüria kohta, olukorra kohta Palmyras ja Mazen Darwishi juhtumi kohta[1], 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Yarmouki pagulaslaagris Süürias[2] ning 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS)[3],
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse Genfi pagulasseisundi konventsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisteatist „ELi Süüria strateegia alused“[4],
– võttes arvesse ÜRO majandus- ja sotsiaalkomisjoni jaoks koostatud 16. mai 2016. aasta aruannet „Süüriat puudutavate ühepoolsete piiravate meetmete mõju humanitaarolukorrale“,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Süüria konflikt kestab juba kuuendat aastat ning on tekitanud maailmas pärast Teist maailmasõda ühe tõsisema humanitaarkriisi; arvestades, et konflikti peamised ohvrid on endiselt tsiviilelanikud; arvestades, et enam kui 13,5 miljonit inimest Süürias ehk peaaegu kolm neljandikku allesjäänud elanikkonnast vajavad viivitamata hädaabi, nagu arstiabi ja toit, vesi ja peavari; arvestades, et 6,3 miljonit inimest on riigisisesed põgenikud ning 4,7 miljonit elavad raskesti ligipääsetavates ja piiramisrõngas aladel; arvestades, et see verine sõda on välismaiste piirkondlike ja rahvusvaheliste jõudude poolt konflikti ärakasutamise tagajärg;
B. arvestades, et üle 11 miljoni inimese on põgenenud oma kodudest Süürias naaberriikidesse;
C. arvestades, et ISIS/Daesh ja muud džihaadirühmitused on pannud toime julmusi, sealhulgas jõhkraid hukkamisi ja mahavaikitud seksuaalset vägivalda, röövimisi, piinamisi, usuvahetusele sundimist ning naiste ja tüdrukute orjastamist; arvestades, et lapsi on värvatud ja kasutatud terrorirünnakutes; arvestades, et suurt muret tekitab praegu ISISe/Daeshi kontrolli all asuva elanikkonna heaolu ja nende võimalik kasutamine inimkilbina vabastamiskampaania käigus; arvestades, et sellised kuriteod võivad kujutada endast sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid;
D. arvestades, et rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse ja humanitaarõiguse raskeid rikkumisi on pannud toime kõik osalised; arvestades, et terrorirühmitused ei austa ettevaatus- ja proportsionaalsuspõhimõtteid; arvestades, et meelega on võetud sihikule tsiviilalasid, koole, haiglaid, humanitaartöötajaid ja põgenikelaagreid, milline tegevus kujutab endast sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid ega tohiks jääda karistamata;
E. arvestades, et Genfi kommünikee ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt tuleb kõikidele osalistele tuletada taas meelde vajadust lahendada Süüria konflikt Süüria juhitava poliitilise protsessi teel, mis tipneb Süüria rahva püüdlustele vastava rahukokkuleppega;
F. arvestades, et kõik poliitilised protsessid, mille eesmärk on teha lõpp Süüria kriisile ja saavutada püsiv rahu, peavad toimuma tõekomisjoni raamistikus, mis tagab teadmised, karistamise, õigluse ja andestamise, nagu seda on edukalt tehtud muude konfliktide lahendamisel;
G. arvestades, et 11. aprillil 2017 teatas Türgi kaitseministeerium Süüria piiri sulgemiseks ehitatava 911 km pikkuse müüri esimese etapi lõpuleviimisest, kusjuures valminud müüril on 67 kaitsetorni; arvestades, et Türgi piirivalvurite tulistamist süürlaste pihta, kes üritasid Türgi-Süüria piiri ületada, on dokumenteeritud, ja Süüria inimõiguste vaatluskeskuse andmetel sai 2016. aasta lõpuks surma vähemalt 165 Süüria kodanikku;
H. arvestades, et kolm riiki, kes on vastu võtnud kõige rohkem Süüria pagulasi, on Türgi (2 973 980), Liibanon (1 011 366) ja Jordaania (659 246);
I. arvestades, et süürlased esitasid Euroopas 2011. aasta aprillist 2016. aasta oktoobrini 884 461 rahvusvahelise kaitse taotlust; arvestades, et mitu liikmesriiki ei anna süürlastele ja muudele pagulastele endiselt varjupaigaõigust ning rikuvad Euroopa Liidu peamisi poliitikasuundi ja väärtusi;
J. arvestades, et Süüria rahvas kannatas juba enne sõja puhkemist üha suurema vaesuse käes, mille põhjuseks oli Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kehtestatud meetmete rakendamine Süüria valitsuse suhtes seoses laenutingimustega, kusjuures laenud olid vajalikud, et võidelda muu hulgas Süüria põllumajandussektorit mitu korda laastanud põudadest tulenenud majanduskriisi vastu;
K. arvestades, et EL ja liikmesriigid soodustavad kriminaalset ja ohtlikku inimsmugeldamist sellega, et ehitavad kaitsetarasid ja sulgevad üha tihedamalt liidu välispiirid rändajate ja põgenike jaoks ega näe ette võimalusi turvaliseks ja seaduslikuks sisenemiseks Euroopa Liitu; arvestades, et EL ja selle liikmesriigid ei suuda seepärast adekvaatselt reageerida pagulaskriisile oma naabruses; arvestades, et ELi ja Türgi vaheline rännet käsitlev kokkulepe on vastuolus Genfi konventsiooniga, arvestades süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi Türgis;
L. arvestades, et USA ja ELi poolt Süüria vastu ühepoolselt kehtestatud majandussanktsioonid on kõige keerukamad ja ulatuslikumad sanktsioonid, mida on eales kehtestatud; arvestades, et kõnealustel sanktsioonidel on katastroofilised tagajärjed tsiviilelanikkonnale ning need takistavad humanitaarabi; arvestades, et 2016. aasta aruandes „Süüriaga seotud ühepoolse piirava meetme humanitaarmõju“, mille koostas Šveitsi arengu- ja koostööamet SDC ÜRO Lääne-Aasia majandus- ja sotsiaalkomisjoni jaoks, nõutakse sanktsioonipoliitika läbivaatamist;
M. arvestades, et Süüria konflikt aina süveneb piirkondlike ja rahvusvaheliste võõrvõimude huvides toimuva sekkumise tõttu; arvestades, et sõda põhjustab väga eraldatud ja konkureerivaid piirkondi, mida valitsevad erinevad relvastatud rühmitused, mis võimaldab sellistel terrorirühmitustel nagu ISIS/Daesh jõudsalt areneda; arvestades, et USA, Türgi ja teised riigid on viinud Süürias läbi pommirünnakuid, mis rikub rahvusvahelist õigust;
1. on reservatsioonideta vastu ideele, mille kohaselt on Süüria konfliktile pikaajalise lahenduse leidmine võimalik sõjalise tegevuse alusel; kutsub osalisi tungivalt üles taaskinnitama oma pühendumist poliitilise lahenduse leidmisele ning tegema edusamme Genfi kõnelustel, mida korraldab ÜRO; toetab kindlalt rahumeelset poliitilist dialoogi ning rõhutab vajadust Süüria juhitava protsessi järele, mis vastab õiguspärastele ootustele ja Süüria rahva kõikide kihtide tahtele;
2. toetab kindlalt Süüria territoriaalset terviklikkust ja Süüria rahva õigust määrata oma tulevikku ilma välismaise sekkumiseta; mõistab teravalt hukka poliitilise protsessi uue ummikseisu, mis järgnes keemiarelvarünnakule ja ühepoolsele USA sõjalisele rünnakule, millega rikuti rahvusvahelist õigust; nõuab seetõttu toimunu sõltumatut ja erapooletut uurimist; rõhutab, et välisriikide ebaseaduslik sekkumine Süürias peab lõppema; lükkab tagasi mis tahes ühepoolse sõjalise sekkumise, mis toimub ilma ÜRO mandaadita ja rahvusvahelist õigust rikkudes;
3. nõuab tungivalt võitlemise lõpetamist; tunneb heameelt Astanas toimunud Süüria teemalise konverentsi tulemuste üle; tunneb heameelt Süüria valitsuse ja relvastatud opositsiooni vahel saavutatud relvarahu kokkuleppe üle, kuid väljendab muret seoses asjaoluga, et relvarahu kokkulepe on endiselt habras ning et võitlus jätkub; palub Astana relvarahu tagajatel – Venemaal, Türgil ja Iraanil – kasutada nende mõju konflikti osalistele, et taastada relvarahu usaldusväärsus;
4. võtab teadmiseks memorandumi pingete leevendamise tsoonide loomise kohta Süüria neljas piirkonnas, millele kirjutati alla 4. mail 2017 ja millega keelustatakse sõjalised operatsioonid ning soodustatakse humanitaarabi andmist, taristu ja põhiteenuste taastamist ning pagulaste tagasipöördumist; taunib sügavalt asjaolu, et mõned Astana konverentsil osalejad kahtlesid tulemustes kohe pärast kokkulepete allkirjastamist; kutsub kõiki osalisi üles rakendama Astana kokkuleppeid ning tuletab meelde, et mis tahes jõupingutusi, mis võivad tõepoolest vägivalda leevendada, tagada takistamatu juurdepääsu humanitaarabile ning luua tingimused konflikti usaldusväärseks poliitiliseks lahenduseks, tuleks kindlalt toetada;
5. väljendab muret asjaolu pärast, et järjestikused ÜRO juhitavad rahukõnelused ei ole viinud kokkuleppeni sõda lõpetada; toetab Astana konverentsi osalejate jõupingutusi, mida tehakse poliitilise protsessi kiireks taastamiseks; palub Venemaal ja USA-l kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalistel liikmetel teha koostööd ja jõupingutusi olukorra stabiliseerimiseks;
6. rõhutab asjaolu, et konflikti on teravdanud relvakaubandus ja relvade tarnimine; mõistab karmilt hukka rolli, mida lääneriigid on viimastel aastatel oma mitmesuguste sekkumistega eraisikute radikaliseerumise soodustamisel etendanud, eriti Lähis-Idas ja lõunanaabruse riikides; rõhutab, et niisugune poliitika soodustab, mitte ei pärsi terrorismi, ja seetõttu tuleks sellest loobuda; nõuab, et relvaembargo kehtestataks ELi piirkondlikus raamistikus, et vältida olukorda, kus veelgi rohkem Euroopa relvi satub terroristide kätte;
7. mõistab karmilt hukka otsese või kaudse toetuse (rahaliste vahendite, relvade, väljaõppe jms kujul), mida USA, EL, Türgi ja Pärsia lahe piirkonna monarhiad on andnud terrorirühmitustele; kutsub eelkõige USAd, ELi liikmesriike ja piirkondlikke osalejaid, eriti Saudi Araabiat ja Türgit üles lõpetama relvarühmituste rahastamise ning eelkõige lõpetama läbi Türgi transporditud nafta ostmise, mis on pärit ISISe/Daeshi kontrolli all olevatelt naftaväljadelt ning millist tegevust on dokumenteeritud ÜRO Julgeolekunõukogule esitatud aruannetes; usub, et vaja on mehhanisme, mille eesmärk on lõpetada terrorismi rahastamine offshore-üksuste kaudu, millesse on kaasatud riigid ja finantseerimisasutused, ning lõpetada relvakaubandus ning energiaressursside ja toorainete ostmine ja müümine, millest saavad kasu terrorirühmitused;
8. mõistab hukka Süüria suveräänsuse pidevad rikkumised, eelkõige Iisraeli valitsuse poolt, mis on muutunud alaliseks pärast Golani kõrgendiku okupeerimist, ning mõistab hukka Süüria territooriumi ühepoolse pommitamise, mis rikub rahvusvahelist õigust;
9. võtab teadmiseks 2016. aastal tehtud edusammud, mille käigus võeti Süürias ISISe/Daeshi ja Al-Nusra rinde käest tagasi piirkondi, kuid väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et nende kontrolli all on endiselt piirkondi, ning nende negatiivse mõju, nende vägivaldse äärmusliku ideoloogia ja nende tegevuse pärast, mis mõjutavad stabiilsust Süürias ja terves piirkonnas, millel on muu hulgas laastavad humanitaartagajärjed tsiviilelanikele;
10. väljendab sügavat muret Türgi sõjaliste rünnakute pärast kurdide kontrollitud Süüria aladel; nõuab tungivalt, et Türgi lõpetaks Türgis kurdi elanikkonna vastu toimuvate ebaseaduslike vägivaldsete rünnakute ülekandmise kurdi rahvaga asustatud piirkondadele Süürias ja Iraagis; mõistab hukka selle, et Türgi represseerib kurdi elanikkonda ja sekkub Süüria sõtta, samuti Türgi toetuse terrorirühmitustele, mis väljendub riigi läbitavate piiride sulgemiseks võtmata jäänud meetmetes;
11. rõhutab, et rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine – näiteks rünnakud tsiviilisikute ja tsiviilinfrastruktuuri vastu ning äärmuslike rühmituste poolt takistuste loomine abivajajale Süüria rahvale humanitaarabile juurdepääsul – on lubamatu; kordab, et terrorismi on võimalik kaotada üksnes siis, kui tegeletakse selle algpõhjustega, s.t vaesuse, ärakasutamise ja ühiskonna suutmatusega rahuldada rahva vajadusi; usub, et selliste riikide nagu Süüria iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse täielik austamine ning nende ühiskonna mitmekultuurilisuse austamine on ainus vahend, mis aitab vältida terroristliku ideoloogia levikut;
12. on šokeeritud Süüria sõjas keemiarelvade kasutamisest ja mõistab selle kindlalt hukka; väljendab heameelt selle üle, et Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon algatas uurimised seoses Lõuna-Idlibis 4. aprillil 2017 toimunud intsidendiga;
13. väljendab oma tugevat vastuseisu USA õhurünnakutele Süürias; mõistab teravalt hukka toetuse, mida väljendas Euroopa Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja mõned liikmesriigid sellisele ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme ühepoolsele sõjalisele tegevusele; kutsub kõiki osalisi üles hoiduma mis tahes meetmetest, mis põhjustab vägivalla eskaleerumist;
14. mõistab teravalt hukka kõik kuriteod, mis on pandud toime Süüria tsiviilelanikkonna suhtes ning mida võib pidada sõjakuritegudeks ja inimsusvastasteks kuritegudeks; väljendab muret asjaolu pärast, et ISIL/Daesh kasutab linnapiirkondades inimkilpe;
15. nõuab, et kõik konfliktiosalised võtaksid kõikvõimalikke asjakohaseid meetmeid tsiviilisikute kaitseks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas lõpetades rünnakud, mis on suunatud tsiviilrajatiste vastu, näiteks meditsiinikeskuste, koolide ja veejaamade vastu, demilitariseerides viivitamata niisugused rajatised, püüdes vältida sõjaliste tugipunktide paigutamist tihedalt asustatud aladele ning võimaldades haavatute ja kõikide piiramisrõngas asuvatelt aladelt lahkuda soovivate tsiviilisikute evakueerimist; rõhutab asjaolu, et aastaid kestnud konflikti jooksul on terrorirünnakud olnud peamiselt suunatud tsiviilelanikkonnale ja tsiviilrajatistele, ning et terroriteod, millega katkestatakse veevarustus, kujutavad endast sõjakuritegusid;
16. märgib sügava murega, et karistamatus Süürias suurendab laialt levinud rikkumisi ja inimõiguste kuritarvitusi ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi; rõhutab vajadust lõpetada karistamatus nende rikkumiste ja kuritarvituste puhul ning rõhutab sellega seoses vajadust käsitleda seda küsimust tõefoorumi raames, millesse on kaasatud kõik konflikti osalised, välja arvatud ÜRO poolt hukka mõistetud terrorirühmitused;
17. mõistab hukka humanitaarabi kättetoimetamise takistamise; nõuab tungivalt, et kõik osalised tagaksid humanitaarabi jõudmise eranditult kõigi seda vajavate inimesteni kogu Süürias; kordab oma üleskutset kõigile konflikti osalistele kooskõlastada humanitaarabi ÜRO ja Süüria valitsuse egiidi all;
18. väljendab sügavat muret humanitaarabi politiseerumise pärast ning nõuab tungivalt, et kõik abiandjad ja konfliktiosalised austaksid humanitaarabi andmisel humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtteid;
19. väljendab sügavat muret Süürias esineva vägivalla eest põgenevate pagulaste ja riigisiseste põgenike olukorra pärast; tunneb heameelt naaberriikide jõupingutuste üle, mida tehakse Süüria pagulaste vastuvõtmiseks, ning tunnistab sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, mis kaasnevad suurte pagulaskogukondade kohaloluga niisugustes riikides; võtab teadmiseks suurenevad rahalised vajadused ja püsiva rahastamispuudujäägi seoses Süüria naabruskonnas asuvatele riikidele antava humanitaarabiga; kutsub liikmesriike üles täitma oma lubadusi ning toetama ÜROd humanitaarabi andmisega miljonitele süürlastele, kes on ümberasustatud nii riigi sees kui ka vastuvõtvates riikides ja kogukondades;
20. ergutab teisi väljaspool kõnealust piirkonda asuvaid riike, eelõige ELi liikmesriike kaaluma sarnaste meetmete ja poliitikavahendite rakendamist, et pakkuda Süüria pagulastele kaitset ja humanitaarabi;
21. mõistab hukka Euroopa Liitu saabuvatele süürlastele de facto rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise ELi-Türgi lepingu jõustumise tõttu, mille kohaselt „kõik Türgist Kreeka saartele saabuvad uued ebaseaduslikud migrandid saadetakse alates 20. märtsist 2016 Türgisse tagasi“ vastavalt põhimõttele, et Türgi on turvaline kolmas riik – eeldus, mille Euroopa Parlament lükkab tagasi; tuletab meelde, et EL ja liikmesriigid vastutavad põgenike ja sisserändajate ees, kes põgenevad sõja, kaose, majandusliku viletsuse, nälja ja surma eest ning kes kannatavad ülemaailmse neoliberaalse majanduspoliitika tõttu;
22. mõistab hukka surve, mida Kreekale avaldavad komisjon ja Euroopa Ülemkogu, et too tunnustaks Türgit turvalise kolmanda riigina, sealhulgas Matthias Ruete 5. mail 2016 saadetud kirjas Kreeka valitsusele;
23. nõuab, et ELi saatkonnad ja konsulaadid väljastaksid Süüriast pärit varjupaigataotlejatele viivitamatult humanitaarviisad ning et jõustataks rahvusvahelised kohustused, mille EL ja selle liikmesriigid on võtnud rände valdkonnas, eelkõige ümberasustamisprogrammide raames ELi tasandil; nõuab, et kõik niisugustes programmides osalevad liikmesriigid teeksid täielikku koostööd; rõhutab, et kaasava ja usaldusväärse dialoogi raames peaks Süüria rahvas määrama kindlaks asjakohase protsessi ja mehhanismid, et saavutada õiglus, leppimine, tõde ja vastutuselevõtmine rahvusvahelise õiguse rikkumiste ja kuritarvituste eest, samuti hüvitised ja tõhusad õiguskaitsevahendid ohvrite jaoks;
24. peab kahetsusväärseks asjaolu – pidades silmas ühepoolsete piiravate meetmete katastroofilisi tagajärgi tsiviilelanikkonnale ning nende rolli humanitaarabi takistamisel –, et uues Süüria strateegias lubatakse tühistada kõnealused sanktsioonid alles siis, kui käimas on poliitiline üleminek; nõuab tungivalt, et nõukogu lõpetaks viivitamata kõik Süüria vastu suunatud majandussanktsioonid, mis on tõendatult mõjutanud eelkõige tsiviilelanikkonda;
25. nõuab tungivalt, et EL peaks dialoogi kõikide konfliktiosalistega, jättes välja vaid terrorirühmitused; väljendab muret ELi ühekülgse konflikti hindamise pärast; rõhutab, et sõja lõpetamiseks ja konfliktile poliitilise lahenduse leidmiseks on vaja dialoogi Süüria ühiskonna kõigi osadega, jätmata kedagi kõrvale; tuletab ELi institutsioonidele meelde, et keelduda dialoogi astumast ühe konfliktiosalisega on vastuolus rahuvahendamise ülesandega;
26. väljendab heameelt ELi valmisoleku üle aidata aktiivselt kaasa Süüria ülesehitamisele; peab samuti tervitatavaks Süüria strateegia keskendumist konfliktijärgse planeerimise ettevalmistamisele ning kavatsust toetada taastamistöid, töökohtade loomist ja ärivõimalusi, haridust, psühhosotsiaalset toetust Süüria lastele ja noortele ning tütarlastele haridusele võrdse juurdepääsu edendamist; kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti tihedalt nende meetmete strateegilisse kavandamisse;
27. lükkab tagasi Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni hiljutise ettepaneku, mille kohaselt peaksid Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank asuma Süüria konfliktijärgses stsenaariumis juhtima makromajanduslikke stabiliseerimispüüdeid; lükkab tagasi igasuguse Rahvusvahelise Valuutafondi või Maailmapanga osaluse Süüria taastamise ja majanduse elavdamise protsessis; toonitab, et Süüria rahvas peab saama ise otsustada, kuidas riiki taastada ja kellega koostööd teha;
28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni presidendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentide esimeestele, Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile, ÜRO peasekretärile, Vahemere Liidu peasekretärile ning Araabia Riikide Liigale.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0229.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0187.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0040.
- [4] JOIN(2017)11 final.