RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi Süüria strateegia kohta
15.5.2017 - (2017/2654(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Marietje Schaake, Petras Auštrevičius, Beatriz Becerra Basterrechea, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Marielle de Sarnez, Martina Dlabajová, Marian Harkin, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Ilhan Kyuchyuk, Louis Michel, Javier Nart, Urmas Paet, Jozo Radoš, Jasenko Selimovic, Hannu Takkula, Pavel Telička, Ramon Tremosa i Balcells, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Cecilia Wikström, Valentinas Mazuronis fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0331/2017
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,
– võttes arvesse rahvusvahelisi lepinguid ja konventsioone, sh piinamisvastast konventsiooni, genotsiidi vältimise konventsiooni ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) lepingut,
– võttes arvesse Rooma statuuti ja Rahvusvahelise Kohtu asutamisdokumente,
– võttes arvesse ajutisi kohtuid, sh endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelist kriminaalkohut (ICTY), Rwanda asjade rahvusvahelist kriminaalkohut (ICTR) ning Liibanoni asjade erikohut (STL),
– võttes arvesse 2012. aasta Genfi kommünikeed,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ISILi/Daeshi ja Al-Nusra rinde kohta ning asjassepuutuvaid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Süüria Araabia Vabariigi konflikti kohta, eelkõige resolutsioone 2218 (2013), 2139 (2014), 2165 (2014), 2191 (2014), 2199 (2015), 2254 (2015), 2258 (2015), 2268 (2016), 2328 (2016), 2332 (2016) ja 2336 (2016),
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/71/L.48, millega luuakse rahvusvaheline, erapooletu ja sõltumatu mehhanism, mis aitab uurida rahvusvahelise õiguse alusel kõige raskemaid Süüria Araabia Vabariigis alates 2011. aasta märtsist toime pandud kuritegusid ja anda kohtu alla nende eest vastutavaid isikuid,
– võttes arvesse nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 18.–19. veebruari 2016. aasta, 20.–21. ja 27. oktoobri 2016. aasta, 14. novembri 2016. aasta ja 15. detsembri 2016. aasta järeldusi välissuhete kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 30. detsembri 2016. aasta avaldust Süürias vaenutegevuse lõpetamise väljakuulutamise kohta ja 23. märtsi 2017. aasta avaldust Süüria kohta ning komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud 9. detsembri 2016. aasta avaldust olukorra kohta Aleppos, 6. aprilli 2017. aasta avaldust väidetava keemiarünnaku kohta Süürias Idlibis ning 7. aprilli 2017. aasta avaldust USA raketirünnaku kohta Süürias,
– võttes arvesse konverentsi „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“ kaasjuhatajate 5. aprilli 2017. aasta deklaratsiooni,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu poolt loodud Süüria Araabia Vabariigi küsimustega tegeleva sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 6. septembri, 16. juuni ja 22. veebruar 2016. aasta aruandeid, Süüria Araabia Vabariigi küsimustega tegeleva sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 13. märtsi 2017. aasta koosolekudokumenti, milles käsitletakse inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi Süüria Araabia Vabariigis 21. juulist 2016 kuni 28. veebruarini 2017 ning ÜRO inimõiguste nõukogu 27. septembri ja 21. oktoobri 2016. aasta resolutsioone Süüria Araabia Vabariigi kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et sõda Süürias on muutunud üheks tõsisemaks humanitaarkriisiks maailmas pärast Teist maailmasõda ning sellel on jätkuvalt laastavad ja traagilised tagajärjed Süüria inimestele;
B. arvestades, et Süüria kriisil on üha enam destabiliseeriv mõju piirkonnale laiemalt;
C. arvestades, et konflikt on kestnud juba seitse aastat ning oli 2016. aasta lõpuks kaasa toonud juba enam kui 400 000 inimese tarbetu surma; arvestades, et 13,5 miljonit inimest ehk peaaegu kolm neljandikku allesjäänud elanikkonnast vajavad hädasti humanitaarabi ning 6,6 miljonit süürlast on riigisisesed põgenikud; arvestades, et konflikt on viinud Süüria majandus- ja inimarengus 40 aastat tagasi ning sundinud 4,8 miljonit inimest otsima varjupaika välismaal;
D. arvestades, et rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt on rahvusvahelisel üldsusel kohustus võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada tsiviilelanike ja tsiviilobjektide kaitse nii riiklike kui ka valitsusväliste osalejate eest;
E. arvestades, et konfliktil on kõige rängemad tagajärjed lastele; arvestades, et peaaegu 6 miljonit last sõltuvad nüüd humanitaarabist; arvestades, et peaaegu pooled neist on olnud sunnitud kodudest põgenema;
F. arvestades, et kõik konfliktipooled ning eelkõige Assadi režiim ja selle liitlased Venemaa ja Iraan on toime pannud raskeid inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumisi, sh inimsusvastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid ja genotsiide;
G. arvestades, et vastutus, õigus, õigusriigi põhimõte ja võitlus karistamatuse vastu on rahu kindlustamise ja konflikti lahendamise, leppimise ja ülesehitamise püüdluste jaoks hädavajalikud;
H. arvestades, et Süüria ühines 1955. aastal genotsiidi vältimise konventsiooniga ja 2004. aastal piinamisvastase konventsiooniga;
I. arvestades, et valitsuse ja liitlasvägede süül on hukkunud sadu tuhandeid tsiviilelanikke, eelkõige Aleppos ja selle ümbruses toimunud lakkamatute rünnakute käigus, ning nad on hävitanud suure osa linnast tsiviilelanike vastu suunatud õhu- ja suurtükirünnakutega; arvestades, et valitsusasutused ja liitlasväed on Ida-Aleppos pealetungi käigus väidetavalt sisenenud tsiviilisikute kodudesse ja pannud toime meelevaldseid tapmisi; arvestades, et rünnakute käigus on teadlikult sihikule võetud tsiviiltaristu, mis on kaasa toonud veejaotussüsteemide, meditsiinirajatiste ja koolide hävitamise; arvestades, et need rünnakud on põhjustanud põhiteenuste tõsiseid puudujääke ja kujutavad endast näljutamistaktikat;
J. arvestades, et Assadi režiim blokeerib hädavajaliku arsti-, toidu- ja humanitaarabi andmist ÜRO, ELi, vabaühenduste ja kohalike osalejate poolt; arvestades, et humanitaarkonvoisid on tahtlikult rünnatud ja pommitatud; arvestades, et Süüria valitsus on lisaks lõiganud tsiviilisikud tahtlikult ära hädavajalikest kaupadest ja teenustest, nagu toit, vesi ja arstiabi; arvestades, et rünnakud ja tsiviilisikute näljutamine asustatud alade piiramise teel kujutavad endast sõjataktikana rahvusvahelise humanitaarõiguse selget rikkumist;
K. arvestades, et mitmete juurdluste käigus on leitud, et Assadi jõud on kasutanud keemiarelva eesmärgiga kahjustada ja tappa tsiviilisikuid; arvestades, et viimane keemiarünnak tsiviilelanike vastu toimus 4. aprillil 2017 Idlibi provintsis asuvas Khan Sheikhounis, kus hukkus vähemalt 70 tsiviilelanikku, kellest paljud olid lapsed, ning sajad inimesed said viga; arvestades, et USA on teavitanud ELi, et nende hinnangul on Süüria režiim kasutanud keemiarelvi, ning USA vastas sõjaliselt 7. aprillil õhurünnakuga Shayrati lennuväebaasi vastu Süürias;
L. arvestades, et EL lisas kooskõlas ELi keemiarelvade leviku ja kasutamise vastase võitluse poliitikaga 2017. aasta märtsis neli Süüria sõjaväe kõrget ametnikku sanktsioonide objektiks olevate isikute loetellu seoses nende rolliga keemiarelvade kasutamisel tsiviilelanike vastu;
M. arvestades, et 12. aprillil 2017. aastal hääletas Venemaa koos Boliiviaga ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastu, millega oleks mõistetud hukka keemiarelvade väidetav kasutamine Süürias ja kutsutud Assadi režiimi üles tegema selle juhtumi uurimisel koostööd;
N. arvestades, et 15. aprillil 2017. aastal rünnati Süürias Lääne-Aleppos Rasheedinis umbes 5000 evakueeritud isikut, kes olid teel piiramisrõngas asuvatest Foah ja Kefraya linnadest valitsuse kontrolli all olevatele aladele; arvestades, et tapeti kümneid inimesi, sh lapsi, ning paljud said vigastada;
O. arvestades, et on teateid, et Assadi režiim jätkab keemiarelvade tootmist teadusuuringute keskuse (Scientific Studies and Research Centre) varjus; arvestades, et vastavalt 2013. aasta kokkuleppele keemiarelvadest loobumise kohta on Assad kohustatud viivitamata lõpetama kõnealuse tegevuse ning andma OPCW-le üle kõik allesjäänud keemilised mõjurid ja keemiarelvad;
P. arvestades, et ametiasutused on meelevaldselt vahistanud tuhandeid tsiviilisikuid, keda hoitakse ebainimlikes tingimustes ja kes peavad taluma väärkohtlemise äärmuslikke vorme, mille eesmärk on sageli tapmine; arvestades, et sellised väärkohtlemise vormid hõlmavad piinamist, süstemaatilist toidust, veest, ravimitest ja arstiabist ilmajätmist ning sadistlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist; arvestades, et aruannetes on dokumenteeritud massilised poomised ja kohtuvälised hukkamised Assadi valitsuse juhitavates kinnipidamisasutustes; arvestades, et paljusid tsiviilelanikke sunnitakse kadunuks jääma, hoitakse pikalt vangis ja nende üle mõistetakse ebaõiglaselt kohut; arvestades, et Süüria valitsusel on tavaks igasugust teisitimõtlemist süsteemselt massiliste poomiste abil vaigistada; arvestades, et allikate teatel on Saydnaya vanglas selliseid kohtuväliseid hukkamisi toimunud viie aasta jooksul 13 000 korda;
Q. arvestades, et Assadi režiim kasutab sunniviisilise ümberasustamise taktikat, et muuta linnade, külade ja piirkondade usulist koosseisu ning tekitada demograafilisi muutusi; arvestades, et sellist taktikat on kasutatud Damaskuse lähedal asuvates linnades, sh Darayyas ja Muadamiyat al-Shamis, ning Homsi linnas Al-Waeri piirkonnas;
R. arvestades, et rahvusvahelise üldsuse ja üksikute riikide kohus on tuua kohtu ette isikud, kes on Süüria konflikti käigus toime pannud rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumisi; arvestades, et seda võib teha kas olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste õiguskaitsevahendite, sh riiklike ja rahvusvaheliste kohtute abil või kasutades ajutisi rahvusvahelisi kriminaalkohtuid, mida ei ole veel loodud; arvestades, et lisaks isiklikule kriminaalvastutusele saab teatavatel tingimustel ka riike võtta vastutusele selliste kohustuste rikkumise eest, mis on sätestatud Rahvusvahelise Kohtu kohtualluvusse kuuluvates rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, sh 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases konventsioonis ning 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioonis;
S. arvestades, et rahvusvaheline üldsus oleks pidanud aktiivsemalt toetama Süüria barbaarsele režiimi demokraatlikku ja ilmalikku opositsiooni; arvestades, et praeguses olukorras on ilmalik opositsioon äärmiselt nõrk ning tsiviilelanikud on lõksus džihaadi terroristide, islami fundamentalistide ja kurdi separatistide või Assadi režiimi toetajate vahel, mis teeb äärmiselt keeruliseks rahvusliku leppimise ja konsensuse leidmise, mis võiks Süüriasse rahu tuua;
T. arvestades, et 23. veebruaril 2017. aastal algas Genfis Süüria-sisene läbirääkimiste protsess, milles juhindutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2254 (2015), milles keskendutakse valitsemise küsimustele, sh Süüria uuele põhiseadusele, valimiste korraldamisele ning 2012. aasta Genfi kommünikees sätestatud põhimõtetele; arvestades, et Genfis toimuvad läbirääkimised ei ole siiani toonud kaasa konkreetseid edusamme rahumeelse lahenduse leidmiseks Süüria kriisile;
U. arvestades, et 5. aprillil 2017. aastal kaasjuhatas EL Süüria ja piirkonna tuleviku toetamise konverentsi, mis tõi kokku rohkem kui 70 riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni ning rahvusvahelise ja Süüria kodanikuühiskonna esindajad; arvestades, et selle konverentsi aluseks olid varasemad konverentsid Kuveidis ja Londonis ning seal lepiti kokku terviklikus lähenemisviisis Süüria kriisile, sh rahalistes lubadustes; arvestades, et rahvusvahelise üldsuse toetus ja võetud kohustused on endiselt äärmiselt olulised, et saavutada rahumeelne tulevik Süürias ja kogu piirkonnas;
V. arvestades, et 4. mai 2017. aastal jõudsid Venemaa, Iraan ja Türgi Kasahstanis kokkuleppele luua neli tsooni pingete leevendamiseks; arvestades, et sel kokkuleppel ei ole tagatisi ega jõustamise ja järgimise mehhanisme ning Assadi režiim keeldub ÜRO järelevalvest; arvestades, et Süüria opositsioon ei saa toetada kokkulepet selle praegusel kujul, mida toetab Iraan; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole kokkulepet veel heaks kiitnud;
W. arvestades, et ELi Süüria strateegia koostamisel vaadati läbi viimati nõukogu poolt 23. mail 2016. aastal läbi vaadatud ja ajakohastatud ELi piirkondlik strateegia Süürias ja Iraagis ning Daeshi ohu kohta;
X. arvestades, et ELi jõupingutused humanitaarabi andmisel ning Süüria tuleviku kavandamisel on kiiduväärt; arvestades, et EL peaks olema ettevaatlik ja mitte andma tingimusteta abi Süüria ülesehitamiseks, kui riiki juhivad ja kontrollivad Assad ning tema liitlased Venemaa ja Iraan; arvestades, et Assadil, Putini Venemaal ja Iraanil ei tohi lubada loobuda vastutusest nende sõjalise sekkumise majanduslike tagajärgede eest; arvestades, et seetõttu tuleb relvastatud konfliktile leida usutav ja kaasav poliitiline lahendus, millega nõustuvad kõik osapooled, välja arvatud terrorirühmitised;
Y. arvestades, et Süüria ülesehitamine peaks põhinema alt-üles-lähenemisviisil ja kohalike osalejate edukal võimestamisel, välistades seega teadaolevad terrorirühmitised;
1. kutsub Süüria režiimi ja selle liitlasi Venemaad ja Iraani üles lõpetama viivitamata valimatu pommitamine ja tapmine ning vägivald Süüria rahva vastu ning võimaldama humanitaarkonvoidele ja -abile kohest ja takistamatut juurdepääsu; tuletab Süüria, Venemaa ja Iraani režiimide liikmetele meelde, et nad vastutavad rahvusvahelise kriminaalõiguse kohaselt kohutavate kuritegude eest, mida nad Süürias jätkuvalt toime panevad;
2. mõistab kõige karmimalt hukka jätkuvad süstemaatilised, laialt levinud ja räiged inimõiguste rikkumised ja kõik rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, mida panevad toime Assadi jõud Venemaa ja Iraani toetusel, samuti need, mida panevad toime valitsusvälised relvastatud terrorirühmitised, eelkõige ISIL/Daesh, Jabhat Fatah al Sham / Al-Nusra rinne ja teised džihaadirühmitised;
3. kutsub Venemaad, Iraani ja muid väliseid konflikti osapooli üles lõpetama laastav sekkumine Süüria konflikti ning kasutama oma mõjuvõimu Assadi üle, et tagada vaenutegevuse ja piiramise täielik lõpetamine;
4. tuletab kõigile osalistele meelde, et üleriigilise kaasava relvarahu ning rahumeelse ja mõlemapoolselt vastuvõetava lahenduse Süüria kriisile saab saavutada ÜRO egiidi all, nagu on sätestatud 2012. aasta Genfi kommünikees ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2254 (2015), ÜRO peasekretäri Süüria erisaadiku Staffan de Mistura ning peamiste rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega toel; võtab teadmiseks Astanas peetud läbirääkimised, mille eesmärk oli jõuda kokkuleppele;
5. võtab teadmiseks hiljutise memorandumi pingete leevendamise tsoonide loomiseks Süürias, millele on alla kirjutanud Venemaa, Iraan ja Türgi kui nelja lennukeelutsooni garandid; palub memorandumi allakirjutanutel ja Süüria režiimil kokkulepe tõhusalt jõustada ning lõpetada kogu vaenutegevus, millel on otsene mõju Süüria rahvale; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Süüria režiim on keeldunud memorandumi rakendamisel ÜRO järelevalvest;
6. taunib asjaolu, et G7 kohtumisel Itaalias ei suudetud jõuda kokkuleppele sanktsioonide kehtestamises Venemaa režiimile Süüria elanikkonna pommitamise ja tema jätkuva toetuse tõttu Assadi režiimile;
7. väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida tegid enam kui 70 riigi esindajad 4.–5. aprillil 2017. aastal Brüsselis toimunud konverentsil Süüria ja piirkonna tuleviku toetamiseks, ning antud rahaliste lubaduste üle; väljendab heameelt asjaolu üle, et osalised lubasid eraldada 5,6 miljardit eurot 2017. aastaks ning 3,47 miljardit eurot aastateks 2018–2020; tuletab meelde, et Süüria ülesehitamise kulud on hinnanguliselt ligikaudu 200 miljardit USA dollarit; kutsub rahvusvahelist üldsust üles täitma seni täitmata lubadusi humanitaarabi andmiseks Süürias ja selle naaberriikides;
8. märgib, et enamik Süüria pagulasi on põgenenud naaberriikidesse, sh Liibanoni, Jordaaniasse ja Türki; väljendab sellega seoses heameelt ELi poolt Jordaania ja Liibanoniga sõlmitud uue partnerluse prioriteetide üle, samuti ELi päritolueeskirjade lihtsustamise üle Jordaania ekspordi puhul; peab kahetsusväärseks, et suur hulk pagulasi elab Jordaanias ja Liibanonis endiselt ebakindlates sotsiaalsetes ja majanduslikes tingimustes ega suuda tihti (seaduslikku) tööd leida; kutsub Jordaania ja Liibanoni ametiasutusi üles töötama selle nimel, et kaotada allesjäänud (mitteametlikud) tõkked, toetama laiemaid füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimalusi ning täitma lubadusi töökohtade loomise kohta naistele ja noortele;
9. väljendab heameelt Türgi külalislahkuse üle ligi 3 miljoni põgeniku vastuvõtmisel; julgustab Türgi valitsust andma tööload kõikidele Süüria pagulastele; võtab teadmiseks ELi ja Türgi avalduse; taunib asjaolu, et 2017. aasta veebruari lõpuks oli vaid 3565 Süüria põgenikku Türgiga sõlmitud 1:1 kokkulepe alusel Euroopasse asustatud; kutsub ELi liikmesriike üles tõhusamalt täitma oma lubadusi Süüria pagulaste Türgist ümberasustamise kohta;
10. kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles tegema kõik selleks, et elavdada ÜRO vahendatud rahukõnelusi ning nõuda nendel kõnelustel aktiivsemat rolli, kasutades ära ELi rahalist võimekust ja valmisolekut eraldada märkimisväärseid vahendeid Süüria ülesehitamiseks; nõuab tungivalt, et asepresident ja kõrge esindaja toetaks aktiivselt Süüria kodanikuühiskonda ja neid, kes tahavad demokraatlikku, pluralistlikku ja kaasavat Süüriat, ning kaasaks nad oma jõupingutustesse Süüria rahva tuleviku nimel; ergutab asepresidenti ja kõrget esindajat töötama koos Süüria rahvaga, et töötada välja kohalikud ülesehitamisstrateegiad Süüria eri osade ja piirkondade jaoks;
11. mõistab kõige karmimalt hukka kohutava keemiarünnaku, mis tabas 4. aprillil 2017 Idlibi provintsis asuvat Khan Sheikhouni linna, milles hukkus vähemalt 70 tsiviilelanikku, sealhulgas lapsi ja päästetöötajaid, ning kus paljudel ohvritel olid gaasimürgituse sümptomid; märgib, et OPCW teabekogumismissiooni esialgse hinnangu kohaselt on väide keemiarelvade kasutamise kohta usaldusväärne; rõhutab, et selliste rünnakute eest vastutavad isikud tuuakse kohtu ette; kordab, et keemiarelvade konventsiooni osalisena on Süüria režiim selgesõnaliselt kohustunud hoiduma keemiarelvade kasutamisest; mõistab hukka Venemaa veto ÜRO Julgeolekunõukogu viimasele resolutsioonile, milles mõistetakse rünnak hukka ja nõutakse selle uurimist;
12. mõistab hukka eksitava teabe ja valede jätkuva kasutamise Venemaa ja Assadi režiimide poolt, sh Valgekiivrite teotamise ning valeteabe, mida levitati viimase, 4. aprillil 2017. aastal toimunud keemiarünnaku toimepanijate kohta;
13. kordab oma nõudmist, et sõjakuritegude, genotsiidi ja inimsusvastaste kuritegude toimepanijad tuleb võtta vastutusele ja nende tegudel peavad olema nende jaoks tagajärjed; rõhutab, et süüdlased tuuakse kohtu ette; on jätkuvalt veendunud, et ei konflikti tulemuslik lahendamine ega püsiv rahu Süürias ole võimalik ilma toime pandud kuritegude eest vastutusele võtmiseta; rõhutab, et sõjakuritegude üle, mida on toime pannud nii režiim kui ka opositsioonijõud (viimased küll väiksemas ulatuses), saab rahvusvaheliselt kohut mõista;
14. kutsub kõiki ELi liikmesriike üles tagama, et inimsusevastaseid kuritegusid, genotsiidi ja sõjakuritegusid käsitletakse rahvusvahelise õiguse alusel kuritegudena, ning kutsub kõiki ELi liikmesriike üles mõistma kohut selliste kuritegude eest, mida on Süürias toime pannud nende kodanikud ja nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad kolmandate riikide kodanikud; kiidab sellega seoses heaks Hispaania otsuse kuulata ära kaebus üheksa Süüria luureametniku suhtes seoses piinamise ja muude inimõiguste rikkumistega;
15. tuletab meelde universaalse kohtualluvuse põhimõtet; kordab oma toetust Süüria juhtumi andmiseks Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; taunib asjaolu, et see võimalus on ÜRO Julgeolekunõukogus jätkuvalt blokeeritud;
16. on seisukohal, et riigid, sh ELi liikmesriigid, võivad üksikult algatada Rahvusvahelises Kohtus rikkumismenetluse teiste riikide vastu seoses riigi rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, sh 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastasest konventsioonist ning 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioonist tulenevate kohustuste rikkumisega; kutsub kõiki ELi liikmesriike seoses sellega üles andma Süüria riiki Rahvusvahelisse Kohtusse, et määrata kindlaks riigi vastutus ning anda selgelt märku oma valmisolekust kehtestada vastutus Süürias toimepandud kohutavate kuritegude eest;
17. nõuab, et rahvusvaheline üldsus, EL ja selle liikmesriigid teeksid ÜROga koostööd ajutise rahvusvahelise kriminaalkohtu loomiseks, et tuua kohtu ette ja võtta vastutusele üksikisikud ja valitsusvälised osalejad, kes vastutavad sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi eest Süürias;
18. väljendab heameelt rahvusvahelise, erapooletu ja sõltumatu mehhanismi üle, mis aitab uurida rahvusvahelise õiguse alusel kõige raskemaid Süüria Araabia Vabariigis alates 2011. aasta märtsist toime pandud kuritegusid ja anda kohtu alla nende eest vastutavaid isikuid; taunib asjaolu, et kõnealune mehhanism ei ole ikka veel täielikult finantseeritud; kutsub liikmesriike üles täitma selles küsimuses oma lubadused;
19. rõhutab kohalike ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vabaühenduste töö väga suurt tähtsust sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja muude rikkumiste, sh kultuuripärandi hävitamise tõendusmaterjalide registreerimisel; nõuab, et EL ja liikmesriigid pakuksid sellistele osalejatele täiendavat ja täielikku abi; kutsub ELi ja liikmesriike üles piisavalt rahastama organisatsioone, kes tegelevad avalikel allikatel põhineva uurimisega ning sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude tõendusmaterjalide digitaalse kogumisega, et tagada vastutus ja tuua rikkumiste toimepanijad kohtu ette;
20. kiidab humanitaartöötajate püüdlusi toimetada hädavajalikku abi, toitu, vett ja ravimeid konfliktipiirkonda lõksu jäänud inimestele ning nõuab taas kord tungivalt, et kõik konfliktiosalised tagaksid, et humanitaarabiasutustel oleks ohutu ja takistamatu juurdepääs sõja tõttu kannatavatele tsiviilelanikele; mõistab teravalt hukka tahtlikult ülemäärased, ebaproportsionaalsed ja valimatud rünnakud tsiviilelanike (sh laste), evakueeritud inimeste konvoide, abi- ja tervishoiutöötajate ning tsiviiltaristu (nt koolide ja haiglate) vastu;
21. väljendab heameelt ELi Süüria vastu suunatud piiravate meetmete viimase läbivaatamise üle, mille käigus lisati meetmete kohaldamisnimekirja isikud, kes vastutavad keemiarelvade kasutamise ja tsiviilelanike represseerimise eest riigis; rõhutab, et EL peaks kaaluma kõiki olemasolevaid võimalusi teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, sh õhust abi andmisel ja lennukeelutsoonide loomisel;
22. nõuab selle resolutsiooni tõlkimist araabia keelde;
23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsusele ja parlamentidele, ÜRO-le, rahvusvahelise Süüria toetamise rühma liikmetele ning kõikidele konfliktiosalistele.