Menetlus : 2016/2998(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0352/2017

Esitatud tekstid :

B8-0352/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/05/2017 - 11.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0226

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 172kWORD 50k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0345/2017
16.5.2017
PE603.777v01-00
 
B8-0352/2017

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamise kohta Lähis-Idas (2016/2998(RSP))


Hilde Vautmans, Marietje Schaake fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamise kohta Lähis-Idas (2016/2998(RSP))  
B8-0352/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–  võttes arvesse varasemaid ÜRO resolutsioone, sealhulgas resolutsiooni 2334/2016, mille ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu 23. detsembril 2016,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruannet inimõiguste olukorra kohta okupeeritud Golani kõrgendikul Süürias, mis esitati Peaassambleele 10. jaanuaril 2017,

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 6. jaanuari 2017. aasta arutelu Lähis-Ida rahuprotsessi üle,

–  võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel,

–  võttes arvesse neliku 2016. aasta mai aruannet,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident (edaspidi „kõrge esindaja“) on korduvalt väljendanud oma pühendumust liidu rolli uuendamisele ja suurendamisele rahuprotsessis;

B.  arvestades, et aeg, mil Euroopa diplomaatia püsis vaatleja positsioonil, peaks sellest tulenevalt otsa lõppema;

C.  arvestades, et 2015. aasta aprillis nimetas kõrge esindaja uue ELi eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessis („ELi eriesindaja“);

D.  arvestades, et okupatsioon on kestnud praeguseks enam kui 50 aastat ja Oslo I kokkulepped allkirjastati 1993. aastal;

E.  arvestades, et paljudes liikmesriikides töötatakse jätkuvalt Palestiina riigi tunnustamise nimel;

F.  arvestades, et Euroopa Liit leiab, et praeguses muutuvas rahvusvahelises poliitilises keskkonnas nõuab Lähis-Ida rahuprotsess rohkem kui kunagi varem tugevat koordineerimist ning osapoolte, piirkonna ja rahvusvahelise kogukonna tugevat ühtsust;

G.  arvestades, et palestiinlastest elanike ja nende õiguste, sh kinnipeetavate õiguste kaitse Jordani Läänekaldal, eriti piirkonnas C, ja Ida-Jeruusalemmas on ülimalt tähtis, et hoida kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus elujõulisena;

H.  arvestades, et 2017. aasta aprillis taunis ÜRO inimõiguste ülemvolinik asjaolu, et Gaza sektori ametivõimud viisid läbi kolm hukkamist, rikkudes Palestiina rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi;

I.  arvestades, et Euroopa Liit on suurim rahalise abi andja Palestiina omavalitsusele ja ka Iisraeli suurim kaubanduspartner; arvestades, et Iisraelil on programmi „Horisont 2020“ raames juurdepääs ELi rahalistele vahenditele, samuti on ta põllumajandus-, tööstus- ja farmaatsiatooteid käsitlevate kokkulepete osaline;

J.  arvestades, et lisaks jõupingutustele rahuprotsessi taaskäivitamiseks eksisteerivad konkreetsed koostööprojektid, nagu Punase mere ja Surnumere vahelise veeülekande kontseptsioon, mis annab väljavaate lootuse, rahu ja leppimise saavutamiseks, mida piirkond hädasti vajab;

1.  kinnitab oma toetust kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele, kus turvaliste ja tunnustatud piiridega Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik elavad külg külje kõrval rahus ja julgeolekus, ning on kinnitanud, et ei tunnistata mingeid 1967. aasta eelsete piiride muutmisi peale nende, milles osapooled on kokku leppinud, sealhulgas selles osas, mis puudutab Jeruusalemma kahe riigi pealinnana;

2.  on kindlalt vastu igasugusele tegevusele, mis ohustab kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisust, ning kutsub mõlemat osapoolt tungivalt üles näitama nii poliitika kui ka tegevuse kaudu üles tõelist pühendumist kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele, et taastada usaldus ja luua alus sisulisteks läbirääkimisteks; palub Euroopa välisteenistusel ning ELi delegatsioonidel Jeruusalemmas ja Tel Avivis selleks kohapealset arengut ja selle laiemat mõju ka edaspidi tähelepanelikult jälgida ning kaaluda täiendavaid meetmeid, et kaitsta kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisust, mille saavutamist kahjustavad pidevalt uued sündmused kohapeal;

Takistused kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamisel

3.  on sellega seoses seisukohal, et Iisraeli asunduste olemasolu ja ehitamine okupeeritud Palestiina aladel, sealhulgas Jeruusalemma idaosas, on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslik ning takistab oluliselt kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamist;

4.  väljendab kahetsust eelkõige selle üle, et Knesset kiitis 6. veebruaril 2017 heaks nn reguleerimise seaduse, mis võimaldab tagasiulatuvalt legaliseerida palestiinlaste omandile rajatud asundused ilma õiguspärase eraisikust omaniku nõusolekuta; avaldab kahetsust Iisraeli valitsuse 30. märtsi 2017. aasta otsuse üle esitada pakkumused uute asunduste rajamiseks sügavale Jordani Läänekalda sisealale;

5.  kutsub Iisraeli seetõttu üles lammutama alates 2001. aasta märtsist rajatud eelpostid kooskõlas neliku 2002. aasta tegevuskavaga ning lõpetama kogu asundustegevuse; kordab oma üleskutset Iisraeli ametiasutustele lõpetada koheselt Gaza blokeerimine, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust kaitsta oma kodanikke terrorirünnakute eest;

6.  mõistab hukka ELi rahastatud rajatiste ja projektide purustamise okupeeritud territooriumidel; nõuab tungivalt, et kohapeal tegutsevad ELi rahastatavad organisatsioonid teeksid koostööd Iisraeli ministeeriumitega, et vältida sellise hävitustöö kordumist;

7.  tuletab meelde, et rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse järgimine riikide ja valitsusväliste jõudude poolt, kaasa arvatud vastutus oma tegude eest, on selle piirkonna rahu ja julgeoleku nurgakivi;

8.  peab kahetsusväärseks, et halvenev poliitiline ja majanduslik olukord takistab Palestiina omavalitsust täiel määral näitamast oma juhtrolli, et esindada palestiinlasi läbirääkimistel ühtselt, ning takistab võitlust vägivalla ja sellele õhutamise vastu, eriti kui tegemist on palestiina noortega;

9.  rõhutab, et Palestiina omavalitsus peaks kõnelema läbirääkimistel Iisraeliga ühtselt, esindades mitte ainult Jordani Läänekallast, vaid ka Gaza sektorit; kutsub Hamasi üles nõustuma sellega, et Palestiina omavalitsus esindab ka Gazat;

10.  tuletab meelde, et jätkuv vägivald, hiljutised terroriaktid iisraellaste vastu ja vägivallale õhutamine on põhimõtteliselt kokkusobimatud rahumeelse kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse edendamisega ning suurendavad märkimisväärselt usaldamatust kogukondade vahel; peab kahetsusväärseks, et Palestiina omavalitsus teeb jätkuvalt märtriteks Iisraelis terrorirünnakute toimepanemisel hukkunud palestiinlasi;

11.  kutsub Palestiina omavalitsuse julgeolekujõude üles viima läbi tulemuslikke ja õigeaegseid operatsioone, nagu ebaseaduslike relvavarude hävitamine ja võitlus Palestiina relvastatud rühmituste sellise tegevuse vastu, nagu näiteks raketirünnakud Iisraeli suunas;

12.  nõuab tungivalt, et Gaza ametivõimud peataksid surmanuhtluse edaspidise täideviimise, ning kutsub Palestiina omavalitsust üles kehtestama viivitamatult ametlikku moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, eesmärgiga see kaotada;

13.  kutsub mõlemaid osapooli üles astuma viivitamatult samme, et hoida ära kõik vägivallaaktid tsiviilelanike vastu, sealhulgas terroriaktid, samuti provokatsioonid, vägivallale õhutamine ja hävitamine;

Uus Euroopa rahualgatus: ühtne seisukoht

14.  tuletab liikmesriikidele meelde 1980. aasta juuni Veneetsia deklaratsiooni, millega ELi liikmesriigid võtsid omale kohustused rahuprotsessis, ja nõuab uue Veneetsia deklaratsiooni vastuvõtmist okupatsiooni 50. aastapäeva puhul käesoleva aasta juunis; kutsub kõrget esindajat üles kasutama seda uut deklaratsiooni Euroopa rahualgatuse loomisel;

15.  rõhutab, et EL peab võtma omale nelikus ja läbirääkimistel osalevate pooltega piirkonnas peamise ja äratuntava rolli; peab seetõttu tervitatavaks asjaolu, et kõrge esindaja nimetas ametisse ELi eriesindaja Lähis-Ida rahuprotsessis, mis on selge sõnum ELi võetud kohustuse kohta;

16.  peab siiski kahetsusväärseks, et alates eriesindaja ametisse nimetamisest ei tundu liit etendavat suuremat rolli konflikti lahendamisel; nõuab seetõttu, et kõrge esindaja ja ELi eriesindaja kasutaksid paremini ära ELi ja selle liikmesriikide poliitilisi sidemeid ja institutsioonilisi eksperditeadmisi, mis põhinevad Euroopa geograafilisel lähedusel, ajaloolistel sidemetel ja tihedatel majandussuhetel Lähis-Ida piirkonnaga, et tagada aktiivsem ja tulemuslikum poliitiline roll iisraellaste ja palestiinlaste vahelises rahuprotsessis ning Araabia riikide ja Iisraeli vahel üldiselt;

17.  rõhutab sellega seoses, kui olulised on jätkuvad jõupingutused Araabia rahualgatuse edendamiseks, samuti neliku ja Egiptuse täiendavad jõupingutused; tunnustab Prantsusmaa algatust kutsuda kokku rahvusvaheline rahukonverents;

18.  rõhutab, et selleks, et toetada tõelist Euroopa rahualgatust, on liikmesriikide esmane kohustus aidata aktiivselt kaasa ühtse Euroopa seisukoha kujundamisele ja hoiduda ühepoolsetest algatustest, mis nõrgestavad Euroopa meetmeid;

19.  rõhutab, et Euroopa riigipead ja valitsusjuhid ei saa nõuda, et liit käituks piirkonnas proaktiivselt, kui nende lahknevad seisukohad ei võimalda liidul rääkida ühel häälel, kõrge esindaja kaudu;

20.  rõhutab, et see, kuidas tulevikus arenevad ELi suhted nii Iisraeli kui ka Palestiinaga, sõltub ka nende pühendumisest püsiva rahu tagamisele, mille aluseks on kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Lähis-Ida neliku eriesindajale, Iisraeli Knessetile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile ning Palestiina Seadusandlikule Nõukogule.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika