Resolutsiooni ettepanek - B8-0353/2017Resolutsiooni ettepanek
B8-0353/2017

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK lesbisid, geisid, biseksuaale, trans- ja intersoolisi inimesi (LGBTI-inimesi) käsitlevate nõukogu suuniste rakendamise kohta, eelkõige seoses (väidetavalt) homoseksuaalsete meeste tagakiusamisega Venemaal Tšetšeenias

15.5.2017 - (2017/2688(RSP))

suuliselt vastatava küsimuse B8-0219/2017 alusel
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5

Malin Björk, Marisa Matias, Helmut Scholz, Merja Kyllönen, Marina Albiol Guzmán, Patrick Le Hyaric, Younous Omarjee, Eleonora Forenza, Dennis de Jong, Sabine Lösing, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Rina Ronja Kari, Maria Lidia Senra Rodríguez, Stefan Eck, Tania González Peñas, Xabier Benito Ziluaga, Miguel Urbán Crespo, Estefanía Torres Martínez, Lola Sánchez Caldentey, Josu Juaristi Abaunz, Marie-Christine Vergiat fraktsiooni GUE/NGL nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0349/2017

Menetlus : 2017/2688(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B8-0353/2017
Esitatud tekstid :
B8-0353/2017
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B8-0353/2017

Euroopa Parlamendi resolutsioon lesbisid, geisid, biseksuaale, trans- ja intersoolisi inimesi (LGBTI-inimesi) käsitlevate nõukogu suuniste rakendamise kohta, eelkõige seoses (väidetavalt) homoseksuaalsete meeste tagakiusamisega Venemaal Tšetšeenias

(2017/2688(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle juurde kuuluvaid protokolle,

–  võttes reservatsioonidega arvesse Venemaa Föderatsiooni põhiseadust, eriti selle 2. peatükki inimese ja kodaniku õiguste ja vabaduste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ekspertide 13. aprilli 2017. aasta avaldust homoseksuaalsete meeste väärkohtlemise ja kinnipidamise kohta Tšetšeenias,

–  võttes arvesse 24. juunil 2013 vastu võetud Euroopa Ülemkogu suuniseid homo-, bi-, trans- ja interseksuaalide (LGBTI-inimeste) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi, milles käsitletakse LGBTI-inimeste võrdõiguslikkust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ning piinamise ja väärkohtlemise kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise ELi tegevuskava kohta[1],

–  võttes arvesse oma 14. detsembri 2016. aasta resolutsiooni inimõigusi ja demokraatiat maailmas ning Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas käsitleva 2015. aasta aruande kohta[2],

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini pressiesindaja 6. aprilli 2017. aasta avaldust homoseksuaalsete meeste inimõiguste rikkumise kohta Tšetšeenias,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust LGBTI-inimesi käsitlevate nõukogu suuniste rakendamise kohta, eelkõige seoses (väidetavalt) homoseksuaalsete meeste tagakiusamisega Venemaal Tšetšeenias (O-000039 – B8-0219/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et rahvusvahelised ja Venemaa inimõigusteorganisatsioonid, samuti sõltumatud kohalikud ja rahvusvahelised meediakanalid teatavad, et alates 2017. aasta veebruarist on Venemaa Föderatsiooni Tšetšeenia autonoomses vabariigis ebaseaduslikult vahistatud rohkem kui sada homoseksuaalsuses kahtlustatud meest, keda hoitakse kinni vähemalt kahes ebaseaduslikus vanglas, ning see on toimunud kooskõlastatud kampaania raames, mille väidetavalt korraldasid vabariigi ametivõimud ja julgeolekujõud Tšetšeenia presidendi Ramzan Kadõrovi otsesel korraldusel;

B.  arvestades, et ohvreid on väärkoheldud ja piinatud ning sunnitud avaldama teiste LGBTI-inimeste isikuid; arvestades, et teadete kohaselt on vähemalt kolm meest tapetud, kusjuures kaks neist surid neile vangistuses osaks saanud kohtlemise tõttu ja ühe suhtes pani tema perekond toime nn aumõrva;

C.  arvestades, et ohvrid hoiduvad üldiselt õigust nõudmast, kuna nad kardavad kohalike võimude kättemaksu; arvestades, et homoseksuaalsed (või homoseksuaalseks peetud) inimesed on tugevalt homofoobse ühiskonna tõttu eriti kaitsetud, ning arvestades, et nad võivad langeda sugulaste sooritatud aumõrva ohvriks;

D.  arvestades, et esialgseid teateid on eraldi kinnitanud organisatsioonid Human Rights Watch ja International Crisis Group, kes mõlemad toetuvad kohalike allikate kinnitustele, et politsei ja julgeolekujõud on asunud vahistama homoseksuaalseks peetud mehi;

E.  arvestades, et aastaid kestnud ähvarduste ja repressioonide tagajärjel ei suuda peaaegu ükski sõltumatu ajakirjanik ega inimõiguste aktivist enam selles piirkonnas töötada; arvestades, et Tšetšeenia ametnikud ja vaimulikud on ähvardanud ajalehte, mis jõhkra geidevastase kampaania esimesena avalikkuse ette tõi;

F.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on allkirjastanud mitmed rahvusvahelised inimõigusi käsitlevad lepingud ja Euroopa Nõukogu liikmena ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalisena on tal kohustus tagada kõigi isikute turvalisus, kes võivad olla ohustatud, sealhulgas nende seksuaalse sättumuse tõttu; arvestades, et Vene riik, parlament ja õigusasutused on kohustatud Tšetšeenia võimude sooritatud kuritegusid uurima ja neil on juurdepääs kõigile selleks vajalikele vahenditele;

G.  arvestades, et alates 1993. aastast ei käsitata homoseksuaalsust Venemaa Föderatsioonis enam kuriteona;

H.  arvestades, et LGBTI-inimesi kaitsevad kehtivad rahvusvahelised inimõigusi käsitlevad õigusaktid ja Venemaa siseriiklikud õigusaktid; arvestades aga, et sageli on vaja võtta konkreetseid meetmeid, et tagada LGBTI-inimeste kõik inimõigused, kuna seksuaalne sättumus ja sooline identiteet võib tekitada täiendava diskrimineerimise, kiusamise ja süüdistuste esitamise ohu koolis, töökohal ja laiemalt ühiskonnas, aga ka perekonnas; arvestades, et politsei, kohtu- ja ametiasutuste ülesanne ja vastutus on võidelda nende diskrimineerimisvormide vastu;

I.  arvestades, et president Putin on teinud Venemaa inimõiguste ombudsmanile Tatjana Moskalkovale ülesandeks moodustada töörühm süüdistuste uurimiseks;

J.  arvestades, et nõukogu suunistes LGBTI-inimeste kohta tehakse ELi delegatsioonidele ja liikmesriikide suursaatkondadele ülesandeks võtta LGBTI-inimeste õiguste edendamisel ennetav hoiak; arvestades, et suuniste kohaselt on LGBTI-inimeste vastase vägivalla vastu võitlemine ning LGBTI-inimeste inimõiguste kaitsjate toetamine prioriteetsed valdkonnad;

K.  arvestades, et 2017. aastal hinnatakse inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku rakendamise teist tegevuskava, mis hõlmab ka LGBTI-suuniseid;

L.  arvestades, et 7. märtsil 2017 võttis Venemaa Föderatsioon vastu õigusakti, mille kohaselt koduvägivalda ei käsitata enam kuriteona ja perekondlik vägivald ei ole enam kriminaalkuritegu, vaid väärtegu, mille toimepanijatele on ette nähtud leebemad karistused; arvestades, et Euroopa Parlament arutas seda küsimust oma 13.–16. märtsi 2017. aasta osaistungjärgul Strasbourgis;

1.  väljendab sügavat muret seoses teadetega geideks peetud meeste meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja tapmise kohta Venemaa Föderatsioonis Tšetšeenia vabariigis; kutsub ametivõime üles seda tagakiusamiskampaaniat lõpetama ja viivitamata vabastama kõiki, keda veel ebaseaduslikult kinni peetakse; nõuab tungivalt, et Venemaa ametiasutused tagaksid õigusliku ja füüsilise kaitse ohvritele ning samuti inimõiguste kaitsjatele ja ajakirjanikele, kes on sellele juhtumile tähelepanu juhtinud;

2.  mõistab hukka Tšetšeenia valitsuse pressiesindaja avalduse, milles eitati homoseksuaalide olemasolu Tšetšeenias ja ning nimetati neid käsitlevaid teateid valeks ja täielikuks väärinfoks; tuletab ametivõimudele meelde, et õigus elule, vabadusele ja turvalisusele on põhiline inimõigus ja seda kohaldatakse kõikidele;

3.  nõuab tungivalt vangistamis-, piinamis- ja mõrvajuhtumite viivitamatut, sõltumatut, objektiivset ja põhjalikku uurimist, et anda nende kavandajad ja toimepanijad kohtu alla ning teha lõpp karistamatusele; väljendab sellega seoses heameelt töörühma loomise üle, mida juhib Venemaa inimõiguste ombudsman, kes seda teemat uurib; palub ELi Venemaa delegatsioonil ning liikmesriikide saatkondadel ja konsulaatidel seda uurimist aktiivselt jälgida ning veelgi suurendada jõupingutusi ohvrite ning ohus olevate LGBTI-inimeste, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate abistamiseks;

4.  kutsub Tšetšeenia ametivõime ja Venemaa Föderatsiooni üles järgima siseriiklikke õigusakte ja rahvusvahelisi kohustusi ning õigusriigi põhimõtteid, edendama võrdõiguslikkust, mittediskrimineerimist ja universaalseid inimõiguste standardeid, sh LGBTI-inimeste puhul, ning toetama seda tegevust selliste meetmetega nagu teadlikkuse suurendamine, sallivuse edendamine ning vägivallast hoidumisel, võrdsusel ja mittediskrimineerimisel põhinev kaasamine;

5.  väljendab sügavat muret karistamatuse õhkkonna pärast, mis kõnealuseid tegusid võimaldab, ning nõuab koostöös kodanikuühiskonnaga õiguslike ja muude meetmete väljatöötamist sellise vägivalla ennetamiseks, seireks ning toimepanijate tulemuslikuks vastutusele võtmiseks; rõhutab, et Venemaal ja tema valitsusel on lõplik vastutus nimetatud tegude uurimisel, toimepanijate vastutusele võtmisel ja kõikide Venemaa kodanike kaitsmisel ebaseadusliku väärkohtlemise eest;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide ja Venemaa kodanikuühiskonnaga, et aidata Tšetšeeniast põgenenuid ja see väärkohtlemiskampaania avalikustada;

7.  kutsub lisaks ELi liikmesriike üles kaaluma ümberasustamiskohtade arvu suurendamist Tšetšeeniast pärit ohvrite, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate jaoks ning kiirendama turvalisuskaalutlustel põgenenud inimeste otsest ümberasustamist;

8.  väljendab erilist muret teadete pärast, et Tšetšeenia võimud soovivad enne ramadaani algust „kõigist geidest lahti saada“;

9.  võtab murega teadmiseks perevägivalda, sh lastevastast vägivalda käsitleva uue õigusakti vastuvõtmise Venemaal ja peab seda taandarenguks; rõhutab, et perevägivalda tolereerivad õigusaktid võivad põhjustada raskeid tagajärgi nii ohvritele kui ka ühiskonnale tervikuna; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles jätkuvalt edendama kõigi naistevastase vägivalla vormide, sealhulgas koduvägivalla kaotamist, kaitsma neid, kes on haavatavad, ning toetama ohvreid nii Euroopas kui ka väljaspool;

Suunised homo-, bi-, trans- ja interseksuaalide (LGBTI-inimeste) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks

10.  väljendab heameelt välisasjade nõukogu 24. juunil 2013. aastal vastu võetud suuniste üle LGBTI-inimeste kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks; on veendunud, et suunised annavad olulise tõuke LGBTI-inimeste õiguste edendamiseks kogu maailmas;

11.  väljendab muret selle pärast, et mõnedel ELi delegatsioonidel ja liikmesriikide esindustel on LGBTI-suunistest lünklikud teadmised ja nad ei rakenda suuniseid järjekindlalt;

12.  kutsub sellega seoses Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles nõudma suuniste strateegilisemat ja süstemaatilisemat rakendamist, kasutades selleks muu hulgas teadlikkuse suurendamist ja kolmandates riikides töötava ELi personali koolitamist, et tulemuslikult käsitleda LGBTI-õiguste teemat poliitilistes ja inimõigustedialoogides kolmandate riikidega ja mitmepoolsetel foorumitel ning toetada kodanikuühiskonna jõupingutusi;

13.  rõhutab kindlalt, et tähtis on suuniste rakendamist pidevalt hinnata, kasutades selgeid võrdlusaluseid; nõuab tungivalt, et komisjon viiks läbi ja avaldaks põhjaliku hindamise selle kohta, kuidas ELi delegatsioonid ja liikmesriikide diplomaatilised esindused on suuniseid kõigis kolmandates riikides rakendanud, et avastada võimalikud erinevused ja lüngad rakendamises ning need kõrvaldada;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning Venemaa Föderatsiooni ja Tšetšeenia valitsusele.