RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta komisjoni 2018. aasta tööprogrammiks
30.6.2017 - (2017/2699(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
Sophia in ‘t Veld fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0434/2017
B8-0435/2017
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta komisjoni 2018. aasta tööprogrammiks
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet, eriti selle IV lisa,
– võttes arvesse 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet parema õigusloome kohta,
– võttes arvesse 13. detsembri 2016. aasta ühisavaldust ELi 2017. aasta seadusandlike prioriteetide kohta,
– võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi kokkuvõtvat aruannet, mis täiendab käesolevat resolutsiooni parlamendikomisjonide vaatepunktist ja mida komisjon peaks oma 2018. aasta tööprogrammi kavandamisel ja vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse võtma,
– võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,
A. arvestades, et komisjoni roll on edendada liidu üldisi huve, teha sel eesmärgil asjakohaseid algatusi, olla pühendunud õigusriigi põhimõtte kohaldamisele, mille aluseks on Euroopa põhiväärtused ning mis on väga tähtis selleks, et eurooplased saaksid rahus koos elada, teostada koordineerivaid, täitev- ja juhtimisfunktsioone ning algatada õigusakte;
B. arvestades, et komisjonil on kohustus tagada aluslepingute järgimine ja ELi õigusaktide jõustamine; märgib suure kahetsusega, et nii ELi poliitika rakendamine kui ka ELi õigusaktide ja eeskirjade jõustamine jätab soovida, nagu on märgata sellistes valdkondades nagu keskkonnastandardid, põhiõigused ja õigusriigi põhimõte, isikute vaba liikumine ja Schengeni ala; arvestades, et komisjon peaks võtma rakendamise ja jõustamise ajavahemikus 2017–2018 peamiseks prioriteediks;
VASTASTIKUSEL USALDUSEL PÕHINEV ÕIGUSRUUM JA PÕHIÕIGUSED
Õigusküsimused
1. nõuab veel kord, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku ELi haldusõiguse kohta, millega tagataks avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa haldus ja võetaks asjakohaselt arvesse parlamendi ettepanekut võtta vastu sellekohane ELi määrus;
2. kutsub komisjoni üles võtma Euroopa andmepõhise majanduse loomiseks tehtavas töös arvesse muret andmetele juurdepääsu ja nende omandiõiguse pärast ning vahendusteenuse osutajate ja teiste veebipõhiste platvormide jaoks sellega kaasnevaid vastutusega seotud küsimusi, et tagada õiguskindlus, suurendada tarbijate usaldust ja tagada täielik kooskõla kodanike õigustega eraelu puutumatusele ja isikuandmete täielik kaitse digitaalkeskkonnas;
Turvalisus
3. palub komisjonil tagada ajavahemikul 2015–2020 Euroopa julgeoleku tegevuskava ja selles esitatud terrorismivastase võitluse ning piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse valdkonna prioriteetide tõhus ja kooskõlastatud rakendamine, keskendudes tõhusatele julgeolekutulemustele; kordab oma üleskutset, et enne uute seadusandlike ettepanekute esitamist Euroopa julgeoleku tegevuskava raames korraldataks põhjalik hindamine, kus keskendutaks asjaomaste kehtivate ELi õigusaktide operatiivsele tõhususele ning selles valdkonnas alles jäänud lünkadele; peab siinjuures kahetsusväärseks mõjuhinnangute jätkuvat ja süstemaatilist puudumist mitme tegevuskava raames esitatud ettepaneku puhul;
4. kutsub komisjoni üles tegema tööd selleks, et võtta vastu õigusakte kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võetud liidu õigusaktide muutmiseks või asendamiseks, pidades eelkõige silmas nõukogu otsust 2005/671/JHA ja nõukogu raamotsust 2006/960/JHA, mis käsitlevad teabe ja jälitusteabe vahetust õiguskaitseasutuste vahel, sealhulgas terroriaktidega seotud teabevahetust, esitades horisontaalse õigusakti ettepaneku, millega parandatakse õiguskaitsealast teabevahetust ja suurendatakse operatiivkoostööd liikmesriikide vahel ja ELi ametitega, et tagada kohustuslik teabevahetus, mille eesmärk on võidelda raske rahvusvahelise kuritegevusega;
5. palub, et komisjon esitaks asjatult viivitamata ettepaneku Europoli uue asutamismääruse muutmiseks, et kujundada tõelist Euroopa uurimissuutlikkust, anda ametile õigusvõime, mis lubaks nõuda kriminaaluurimise algatamist, ja toetada teabe jagamist ning koondamist ELi tasandil;
6. kutsub komisjoni üles koondama teadmisi ning tehnilisi ja rahalisi vahendeid, et tagada ELi tasandil kooskõlastamine ja parimate tavade vahetamine võitluses vägivaldse äärmusluse ja terroristliku propaganda, radikaalsete võrgustike ning terroriorganisatsioonidesse uute liikmete värbamise vastu nii interneti kaudu kui ka väljaspool seda, keskendudes eelkõige ennetus-, integratsiooni- ja taasintegratsioonistrateegiatele, millel on selge sooline mõõde;
7. kutsub komisjoni üles täitma oma kohust aluslepingute täitmise järelevalvajana ning hindama liikmesriikide poolt terrorismivastase võitluse ja järelevalve valdkonnas hiljuti vastu võetud meetmete vastavust ELi esmastele ja teisestele õigusaktidele, pidades silmas, et põhiõiguste mis tahes piirangud peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud, seadusega ette nähtud, austama põhiõiguste hartas tunnustatud õiguste ja vabaduste olemust ning proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas harta artikli 52 lõikega 1;
Põhiõigused
8. kutsub komisjoni taas üles andma oma parima, et horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi ettepanek ummikseisust välja tuua; palub komisjonil kujundada LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu alusel täieulatuslik Euroopa vastus LGBTI-inimeste põhiõigustega seotud probleemidele, andes sellele homofoobia ja seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastase ELi tegevuskava vormi;
9. kutsub komisjoni üles kiirendama läbirääkimisi, mille tulemusel EL ratifitseeriks Istanbuli konventsiooni, mis on rahvusvahelisel tasandil esimene õiguslikult siduv vahend naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks; kordab oma üleskutset komisjonile võtta kasutusele soolise vägivalla määratlus kooskõlas ohvrite õiguste direktiivi sätetega ja esitada võimalikult kiiresti seadusandliku akti ettepaneku soolise vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks;
10. palub komisjonil rakendada viivitamata strateegilise kohustuse raames esitatud meetmeid ning lisada kogu ELi tegevusse ja poliitikasse süstemaatiliselt ja nähtavalt soolise võrdõiguslikkuse mõõtme;
11. ergutab komisjoni jätkama pürgimist ELi ühinemise poole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust selles küsimuses ning leides lahenduse allesjäänud õiguslikele probleemidele; nõuab tungivalt, et komisjon otsiks kiiresti lahendusi kahele kõige problemaatilisemale ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) seotud teemale, milleks on vastastikune usaldus ja kohtulik kontroll;
12. kutsub komisjoni üles tagama andmekaitsepaketi õigeaegse ja nõuetele vastava jõustumise ning toetama e-privaatsuse määruse vastuvõtmiseks toimuva õigusloomeprotsessi edukat lõpuleviimist; nõuab lisaks, et elektroonilise side konfidentsiaalsust kaitstaks, edendades otspunktkrüpteerimist ning keelates ELi õigusega kõik liikmesriikide poolt üldkasutatavaid sidevõrke või üldkasutatavaid elektroonilisi sideteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele kehtestatud kohustused, mis nõrgendaksid nende võrkude ja teenuste turvalisust;
UUE RÄNDEPOLIITIKA SUUNAS
13. nõuab ELi seadusliku rände valdkonna õigusaktide asendamist üheainsa horisontaalse määrusega, et luua tõeline ELi seadusliku rände poliitika;
14. nõuab eraldi määrust Euroopa humanitaarviisa kohta;
15. nõuab kaasaaitamise direktiivi muutmist, et selgitada erinevusi ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja tavakodanike tegude vahel, millega püütakse hädasolijaid aidata;
16. nõuab rakendamis- ja seirearuannete koostamist Euroopa piiri- ja rannikuvalve toimimise kohta;
DEMOKRAATLIKE MUUTUSTE LIIT
17. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste austamist käsitleva pakti kohta, mis sõlmitaks institutsioonidevahelise kokkuleppe vormis, lähtudes parlamendi seadusandlikus algatusraportis esitatud soovitustest;
18. kordab oma nõudmist moodustada rahastu demokraatiaga seotud toetusi jagavatele organisatsioonidele, et toetada kohaliku tasandi tegutsejaid, kes edendavad liidus demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste austamist;
19. juhib tähelepanu asjaolule, et kolmandad riigid ja valitsusvälised osalejad püüavad järjest rohkem kahjustada demokraatlike institutsioonide legitiimsust ELis hübriidvahenditega, sealhulgas desinformatsiooni kaudu, ning nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks vastupanuvõimet hübriidohtude suhtes ja võimekust edendada strateegilist teabevahetust ELis ja sellest väljaspool ning parandaks oma võimet võtta piisavaid vastumeetmeid, et võidelda süstemaatiliselt ebaõigete uudiste ja desinformatsiooni vastu;
UUS HOOG TÖÖKOHTADE LOOMISELE NING MAJANDUSKASVU JA INVESTEERINGUTE EDENDAMISELE
Mitmeaastase finantsraamistiku muutmine, eelarve ja tööhõive
20. tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 25 kohaselt peaks komisjon esitama uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku enne 1. jaanuari 2018; loodab, et nimetatud ettepanekus käsitletakse selliseid prioriteete nagu omavahendite süsteemi ulatuslik reform nii tulude kui ka kulude poolel, suurem rõhuasetus eelarve ühtsusele, et tagada täielik parlamentaarne kontroll kõikide kulutuste üle, eelarve suurem paindlikkus, sealhulgas uus erivahend, mida ei tohiks arvestada mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade sisse, mitmeaastase finantsraamistiku kestuse kohandamine, et viia see kooskõlla nii parlamendi kui ka komisjoni poliitiliste tsüklitega, ning otsustamisprotsessi üksikasjad, mis tagaksid vajalike rahaliste vahendite kättesaadavuse;
21. rõhutab, kui vajalik on omavahendite süsteemi põhjalik reform, mis tugineb lihtsuse, õigluse, läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtetele; tunneb sellega seoses suurt heameelt kõrgetasemelise omavahendite töörühma lõpparuande üle; kutsub komisjoni üles esitama 2017. aasta lõpuks ulatusliku õigusaktide paketi omavahendite kohta pärast 2020. aastat, eesmärgiga tagada, et ELi eelarve keskendub valdkondadele, mis toovad kõige suuremat Euroopa lisaväärtust, kaotades järk-järgult igasugused tagasimaksed ja lõpetades nn õiglase vastutasu põhimõtte rakendamise; ootab, et mis tahes uued omavahendid tooksid kaasa liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate maksete vähendamise;
22. kutsub komisjoni üles hoidma ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite eraldamise samal tasemel, mis 2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepiti; on sellest tulenevalt arvamusel, et tehniliste kohanduste puhul tuleks igati vältida ühtekuuluvuspoliitika eelarve vähendamist, võttes arvesse selle tähtsust majanduskasvu toetamisel ja töökohtade loomisel, ühtekuuluvuse tagamisel ELis ja eelkõige VKEde ning innovatsiooni ja teadusuuringute, samuti vähese CO2-heitega majanduse ja linnapoliitika toetamisel;
23. palub komisjonil kooskõlastada ELi linnade tegevuskava ja tagada seega sidusad ja integreeritud poliitikalahendused, mida linnad Euroopa tasandil vajavad, ning tagada seos parema õigusloome tegevuskavaga; palub komisjonil tugevdada oma sisemist kooskõlastamist linnapiirkondadega seotud teemade käsitlemisel ja näiteks laiendada mõjuhinnangute instrumenti, et hõlmata linnamõõdet senisest süstemaatilisemalt;
24. on seisukohal, et noorte tööhõive algatus on väga tähtis selleks, et vähendada noorte töötust, mis on ELis endiselt lubamatult suur; kutsub komisjoni üles tagama piisava rahastamise, et võidelda noorte töötuse vastu ja jätkata noorte tööhõive algatusega kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni, parandades samal ajal selle toimimist ja rakendamist ning võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruandes (nr 5/2017) noorte töötuse ja noorte tööhõive algatuse kasutamise kohta esitatud hiljutisi andmeid; kutsub lisaks komisjoni üles esitama ettepanekuid üle 50-aastaste inimeste tööhõive lihtsustamiseks;
25. nõuab tungivalt, et komisjon looks kõik sobivad mehhanismid noorte liikuvuse suurendamiseks, sealhulgas õpipoisiõppe eesmärgil, et vähendada oskuste mittevastavust tööturu nõudlusele ja parandada juurdepääsu töövõimalustele;
26. kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid uute oskuste tegevuskava raames, näiteks töötama välja üleeuroopalise oskuste vajaduste prognoosimise vahendi, mis võimaldaks hinnata tulevasi oskuste vajadusi ja kohandada neid paremini tööturul saadaval olevate töökohtadega, sealhulgas sinise majanduskasvu tegevuskava; tuletab meelde, et liikmesriikide poolt uute oskuste tegevuskava raames välja töötatud riiklikes digitaaloskuste strateegiates on oluline tagada haridusasutuste piisav rahastamine, et tagada kõigi selliste digitaaloskuste arendamine, mida üksikisikud ja äriühingud üha digitaalsemaks muutuva majanduse tingimustes vajavad; kutsub komisjoni üles hindama digitaaloskuste lõhe kaotamisega seotud rahastamis- ja investeerimisvajadusi;
27. palub, et komisjon avaldaks rohelise raamatu ebavõrdsuse kohta ja selle kohta, kuidas ebavõrdsus takistab majanduse elavdamist; julgustab komisjoni analüüsima ja hindama seda küsimust esimese sammuna enne poliitiliste lahenduste väljapakkumist ning võtma koheseid meetmeid selle suundumuse muutmiseks, et vähendada ebavõrdsust ja vaesust ning suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust;
28. kutsub komisjoni üles võrdse kohtlemise direktiivi muutma ning algatama seadusandliku menetluse, et esitada direktiiv, mis põhineb komisjoni 2014. aasta soovitusel töötasude läbipaistvuse kohta, eesmärgiga kõrvaldada püsiv sooline palgalõhe;
Programm „Horisont 2020“
29. tunnistab teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ tohutut Euroopa lisaväärtust; kutsub komisjoni üles tegutsema oma vahehindamisele tuginedes ja võtma arvesse parlamendi resolutsiooni; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks tööd lihtsustamise nimel, minimeeriks samas osalemist takistavaid tegureid ja tagaks kõigile programmi osadele kõrgeima sotsiaal-majandusliku kasu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis ning teeks tööd järgmist raamprogrammi käsitleva ulatusliku ettepaneku esitamiseks; rõhutab, et ELis esineva innovatsioonilõhe ületamiseks on vaja luua koostoime Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega;
Tõhusam ja mitmeliigilist transporti käsitlev transpordipoliitika
30. kutsub komisjoni üles rakendama määruse nr 551/2004 artiklit 3, millega luuakse ühtne Euroopa ülemine lennuinfopiirkond (EUIR), ning töötama välja ühenduvusindeksi, mille aluseks oleksid muud olemasolevad indeksid ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (EUROCONTROL) ja lennujaamade vaatluskeskuse senised uuringud;
31. kutsub komisjoni üles esitama raudtee-kaubaveoga kaasneva müra alase Euroopa lähenemisviisi väljatöötamist tagavad suunised ajakava kohta ja vahendid; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks jätkuvalt uuenduslike tehnoloogiavahendite arendamist, mis keskenduvad kaubaveo maanteelt raudteele suunamisele (ühisettevõte Shift2Rail);
32. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku, mille eesmärk on ühtlustada erinevad siseriiklikud õigusaktid, et tõhustada Euroopa maanteetranspordi siseturu loomist; kutsub komisjoni üles võtma seadusliku võimaluse olemasolu korral vajalikud meetmed Euroopa ühtset turgu moonutavate siseriiklike õigusnormide vastu;
33. kutsub komisjoni üles esitama integreeritud ja ühtlustatud seadusandlikku ettepanekut ühendatud ja automatiseeritud sõidukijuhtimise kasutuselevõtu kohta, võimaldades piiriüleseid katserajatisi, koostades proportsionaalseid Euroopa õigusakte vastutuse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse teemal ning toetades avaliku ja erasektori algatusi;
34. nõuab konkreetseid merendusalaseid meetmeid, et vähendada laevaheitmete ja lastijäätmete merrejuhtimist ning parandada sadamates laevajäätmete vastuvõturajatiste kättesaadavust ja kasutamist; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks uuenduslike tehnoloogiavahendite arendamist, mis keskenduvad autonoomsele laevandusele;
35. kutsub komisjoni üles kiiremas korras esitama mitmeliigilise transpordi paketi, et tagada integreeritud lähenemisviis transpordipoliitikale; pakett peaks sisaldama ka sätteid reisijate õiguste kohta ning reisijate ja kauba tervikliku uksest ukseni liikuvuse kohta; palub komisjonil pöörata rohkem tähelepanu ja avaldada suuremat toetust mitmeliigilise transpordi sektori digitaalsele ümberkujundamisele (e-dokumendid) ning algatada mitmeliigilise transpordi taristu ja teenuste kasutuselevõtt üleeuroopalises transpordivõrgus;
SÜVENDATUD JA ÕIGLASEM MAJANDUS- JA RAHALIIT
36. tervitab komisjoni algatust suurendada konkurentsivaldkonna koostööd Euroopa Parlamendiga; kutsub komisjoni üles seda tava jätkama ja tugevdama ning kaaluma seadusandliku tavamenetluse kohaldamist konkurentsipoliitikas, eelkõige juhul, kui on tegemist on aluspõhimõtete ja siduvate suunistega;
37. palub komisjonil väga kiiresti esitada konkreetsed ettepanekud finantsteenuste jaeturu valdkonnas, märkides, et ELi finantsteenuste jaeturg peaks toimima kodanike huvides ja pakkuma paremaid tooteid ning rohkem valikut;
38. palub komisjonil võtta Euroopa poolaasta raames tulemuslikke meetmeid, tagamaks, et liikmesriigid rakendavad riigipõhiseid soovitusi ja struktuurireforme oma majanduse kaasajastamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ning ebavõrdsuse ja tasakaalustamatuse vähendamiseks;
39. nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks tööd kapitaliturgude liidu lõpuleviimiseks, et kõrvaldada tõkked ELis majanduskasvu ja töökohtade loomiseks tehtavate investeeringute teelt; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, mis parandaksid ELi ettevõtluskeskkonda, et meelitada ligi suuremas ulatuses välismaiseid otseinvesteeringuid;
40. palub komisjonil kooskõlas Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooniga ELi rolli kohta rahvusvaheliste finants-, rahandus- ja reguleerivate asutuste ja organite raamistikus[1] ühtlustada ja kodifitseerida ELi esindatust mitmepoolsetes organisatsioonides ja organites, sihiga suurendada liidu osaluse läbipaistvust, usaldusväärsust ja vastutustundlikkust nendes organites, samuti suurendada liidu mõju ning edendada õigusakte, mille ta on demokraatliku protsessi teel vastu võtnud;
41. kutsub komisjoni üles edendama majanduskasvu, tuginedes kolmemõõtmelisele lähenemisele, mille eesmärk on tugevdada investeeringuid ja rahastada innovatsiooni, muu hulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja kapitaliturgude liidu kaudu, ning viies läbi struktuurireforme, et ajakohastada majandusharusid ja määrata kindlaks ühised poliitikameetmed;
ÜHENDATUD ÜHTNE DIGITAALNE TURG
42. on mures teatavate digitaalse ühtse turu strateegiasse kuuluvate seadusandlike ettepanekutega seotud viivituste pärast; on seisukohal, et ELi institutsioonid ei tohiks lasta strateegia hool raugeda ja peaksid tegema kõik võimaliku, et asjakohased ettepanekud esitada ja vastu võtta; palub kolmel institutsioonil vahehindamise käigus kohustuda kõige kõrgemal tasandil käsitlema neid ettepanekuid õigusloome protsessis prioriteetsetena, nii et kodanikud ja ettevõtjad saaksid kasu nende tulemustest;
43. väljendab heameelt ELi intellektuaalomandiõigust kaitsvate seaduste arendamise ja kaasajastamise püüete üle, eelkõige autoriõiguse valdkonnas, et kohandada need õigusaktid digitaalajastuga ja hõlbustada piiriülest juurdepääsu loovsisule, andes seega õiguskindluse ja kaitstes samas autorite ja esitajate õigusi; kutsub komisjoni üles lähtuma autoriõiguse ajakohastamiseks tehtavates seadusandlikes algatustes sõltumatutest tõenditest selle kohta, kuidas see mõjutab majanduskasvu ja töökohti (pidades eelkõige silmas kõnealuse sektori VKEsid), teadmiste ja kultuuri kättesaadavust, vahendaja vastutust, avatud internetti, põhiõiguseid ning loome- ja kultuurisektori võimalikke kulusid ja tulusid; on seisukohal, et autoriõigus peaks säilitama oma esmase funktsiooni – võimaldada loojatel oma töö eest tasu saada selle kaudu, et teised nende töid kasutavad, samas ühtlustades erandeid ja piiranguid teadusuuringute, hariduse, kultuuripärandi säilitamise ja kasutaja loodud infosisu valdkonnas; rõhutab, et piirkondliku ja Euroopa kultuuri edendamise traditsiooniliste meetodite tähtsat rolli ei tohiks moderniseerimis- või reformiettepanekutega kahjustada;
44. kordab oma nõudmisi selle kohta, et koostataks ettepanekud kultuuri- ja loomesektori kui töökohtade ja kasvu allika potentsiaali arendamiseks; rõhutab sellega seoses intellektuaalomandi õiguste jõustamise ja ajakohastamise tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon võtaks oma intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tegevuskava suhtes järelmeetmeid, mis hõlmavad ka intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi läbivaatamist, sest see ei sobi digitaalajastusse ega ole piisav internetis toime pandavate rikkumiste vastu võitlemiseks, ning võtaks järelmeetmeid ka rohelise raamatu suhtes tagasimaksmise ja sellega seotud süsteemide kohta seoses võimaliku kogu ELi hõlmava õigusega saada tagasi raha, mida on teadmatult kasutatud võltsitud toodete ostmiseks; kutsub komisjoni üles tugevdama veelgi intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse volitusi ja tunneb heameelt selle üle, et komisjon asutas intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamise eksperdirühma;
45. palub komisjonil tagada interneti säilimine avatud, neutraalse, turvalise ja kaasava suhtlus-, tootmis-, osalus- ja loomeplatvormina ning kultuurilise mitmekesisuse ja innovatsiooni pakkujana; tuletab meelde, et see on kõikide ELi kodanike ja tarbijate huvides ning aitab kaasa Euroopa äriühingute ülemaailmsele edukusele; toonitab vajadust tagada ühendatud Euroopa paketis vastu võetud võrgu neutraalsuse põhimõtte range kohaldamine;
46. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks digitaalse ühtse turu killustumise vältimiseks teavitamist ja infosisu kõrvaldamist käsitleva direktiivi, mis suurendaks õiguslikku selgust, ühtlustades internetiplatvormidele ja nende kasutajatele mõeldud infosisu kõrvaldamise menetlusi ja kaitsemeetmeid; rõhutab, et EL vajab tõhusat nõuetekohase kohtumenetluse ülesehitust, et kaitsta kodanikke meelevaldse sisu kõrvaldamise eest;
47. kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi, et tagada ELi e-valitsuse tegevuskava kiire rakendamine, ja palub komisjonil esitada aruanne pärast ühekordsuse põhimõtte ettevõtjatele ja kodanikele mõeldud ulatusliku katseprojekti käivitamist 2017. aastal;
SÜVENDATUD JA ÕIGLASEM SISETURG TUGEVAMA TÖÖSTUSBAASIGA
Ühtne turg
48. avaldab kahetsust, et komisjon ei ole praeguseks võtnud kuulda korduvaid nõudmisi luua Euroopa poolaasta raames tugev ühtse turu sammas, mis hõlmaks süsteemi, mille raames tehtaks korrapäraselt järelevalvet ja tuvastataks riigipõhiseid ühtse turu tõkkeid, mida liikmesriikides viimasel ajal sageli kehtestatakse ja millel on suurem mõju, sagedus ja kohaldamisala;
49. kordab seetõttu oma palvet, et komisjon esitaks riigipõhistes soovitustes ühtse turu tõkete kõrvaldamisele keskenduvad soovitused; nõuab ühtse turu integratsiooni ja liidusisese konkurentsivõime põhjalikku hindamist; rõhutab, et ühtse turu integratsiooni hindamisest peaks saama majanduse juhtimise raamistiku lahutamatu osa;
50. palub komisjonil keskenduda oma töös ühtse turu strateegia rakendamisele ja eelkõige seadusandlikele ettepanekutele, mis käsitlevad ühtset digiväravat – need tuleks esitada viivitamata – ning ühtse turu teabevahendit; tuletab sellega seoses meelde, et parlament rõhutas ühtse turu strateegiat käsitlevas resolutsioonis, et liikmesriikide vahelised regulatiivsed erinevused märgistamis- või kvaliteedinõuete osas loovad ebavajalikke takistusi toodete tarnijate tegevusele ja tarbijakaitsele ning selle hindamisele, millised märgistused on tarbijainfo tagamiseks vajalikud ja millised mittevajalikud, ning peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole selles küsimuses mingeid samme astunud;
51. palub komisjonil, keda toetavad Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC) ja riikide reguleerivad asutused, tähelepanelikult jälgida jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude 15. juunil 2017 toimunud kaotamise tulemusi, eelkõige direktiivi nõuetekohast rakendamist ja jõustamist selles osas, mis puudutab erandikavu, andmeside tarbimise mudelite arengut ning olemasolevaid jaetasandi tariifikavu; nõuab tungivalt, et hinnataks vabatahtliku mõistliku kasutamise poliitika nõuetekohast rakendamist;
52. nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kiiremas korras vastu ettepaneku muudetud komisjoni rakendusmääruse kohta, mis käsitleb tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus; tuletab komisjonile meelde, et selle uue ettepaneku vastuvõtmine oli üks Euroopa Parlamendi esitatud tingimusi tulirelvade direktiivi vastuvõtmisel, ja palub seetõttu komisjonil ettepanek viivitamatult vastu võtta, et kaotada lüngad julgeolekus ja tugevdada tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise kavu ELis;
53. tuletab komisjonile meelde, et küberjulgeoleku direktiivi vastuvõtmine oli esimene vajalik samm, kuid seda ei saa pidada piisavaks keskpikas ja pikas perspektiivis; palub komisjonil tagada, et liikmesriigid järgiksid selle sätteid ning teha ettevalmistusi direktiivi läbivaatamiseks niipea kui võimalik, et saavutada liikmesriikide vahelise operatiiv- ja strateegilise koostöö kõrgem tase;
Tarbija õigused
54. on seisukohal, et käimasolev tarbijaõiguste direktiivi hindamine on oluline tagamaks, et direktiiv on saavutanud oma eesmärgid ning et direktiivi ettepanekule lisatud algses mõjuhinnangus kirjeldatud eeldatavad mõjuavaldused on aset leidnud;
55. rõhutab vajadust viia õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames õigeaegselt lõpule tarbijaõiguse toimivuskontroll, nii et selle tulemusi saaks kasutada käesoleva ametiaja jooksul ja et see sisaldaks tarbijaõiguste direktiivi hindamise tulemusi;
56. on mures väidete pärast, mille kohaselt ühtsel turul sama kaubamärgi all ja samas pakendis ning erineva turundustekstiga müüdava toidu ja toiduks mittekasutatavate toodete kvaliteediomadused võivad liikmesriigiti erineda; palub komisjonil seda küsimust põhjalikumalt uurida;
VASTUPIDAV ENERGIALIIT JA ETTENÄGELIK KLIIMAMUUTUSTE POLIITIKA
57. palub komisjonil pärast mitmesuguste energialiitu, energiatõhusust, turukorraldust ja taastuvat energiat käsitlevate ning muude energiaga seotud seadusandlike ettepanekute ja teatiste vastuvõtmist suunata oma tähelepanu selle tagamisele, et liikmesriigid rakendaksid neid täies ulatuses; on seisukohal, et juriidiliste kohustuste ilmse täitmatajätmise korral peaks komisjon algatama rikkumismenetlused, sest eesmärgiks on luua tõeline energialiit;
58. nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule sõidu- ja furgoonautode ning raskeveokite CO2 heitkoguseid reguleerivate õigusaktide kavandatust niigi pikemaks veninud läbivaatamise ning esitaks piisavalt ulatuslikud seadusandlikud ettepanekud sõidukipargi keskmise sihteesmärgi kehtestamiseks aastaks 2025, mis oleks kooskõlas kaasseadusandjate 2013. aastal sõlmitud kokkuleppes võetud kohustustega;
59. palub komisjonil tagada, et EL säilitaks oma juhtrolli Pariisi kokkuleppe rakendamisel ja jõustamisel; palub komisjonil teha ettepanekud kogu liitu hõlmavate meetmete kohta, mis täiendavad ELi kohustust vähendada liidus tekitatavat kasvuhoonegaaside heidet 40%, pidades silmas lepingukohast 2018. aasta hõlbustavat dialoogi; nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon koostaks sajandi keskpaigani ulatuva CO2-heite vähendamise strateegia, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkidega, sh vahe-eesmärgid ELi kliimaeesmärkide kulutõhusa täitmise tagamiseks; samuti palub komisjonil hinnata ELi kehtiva poliitika kooskõla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, hõlmates ELi eelarvet ja fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist ning ookeanide majandamist, eriti võttes arvesse ookeanide tähtsust meie kliimale; palub komisjonil ette valmistada meetmed, millega toetada nõuetekohast üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, et maandada süsteemseid majandusriske, mis on seotud süsinikurikaste finantsvaradega; eeldab, et komisjon tagab, et tööprogramm kajastaks säästva arengu eesmärke, seades säästvuse majanduspoliitika keskmesse, ning kordab taas, kui oluline on täielikult rakendada 7. keskkonnaalane tegevusprogramm (2014–2020);
60. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskavas loetletud algatused, sealhulgas tootepoliitika ja toidujäätmete valdkonnas, ning jälgiks Euroopa poolaasta raames ringmajanduse loomiseks tehtavaid edusamme;
61. palub, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku keskkonnajärelevalve kohta, austades täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, et tugevdada keskkonnateemaliste õigusaktide ja standardite rakendamist ja jõustamist;
Põllumajandus- ja kalanduspoliitika
62. rõhutab, kui tähtis roll on kestlikul põllumajandus-, kalandus- ja metsandussektoril ELi toiduga kindlustatuse tagamisel, töökohtade pakkumisel ja keskkonnastandardite parandamisel, ning rõhutab samuti Euroopa põllumajanduse potentsiaali kliimamuutuste poliitikale kaasaaitamisel innovatsiooni kaudu ja meetmete abil, mis suurendavad Euroopa põllumajanduse CO2 sidumise potentsiaali;
63. kutsub komisjoni üles lihtsustama ÜPP rakendamist ning vähendama bürokraatiat, et suurendada selle poliitika tõhusust, leevendada põllumajandusettevõtjate halduskoormust ning pakkuda rohkem võimalusi innovatiivseteks lahendusteks, mis on tulevikku suunatud ja konkurentsivõimelise Euroopa põllumajandussektori jaoks hädavajalikud; palub komisjonil tagada, et tulevases ÜPP reformi ettepanekus sisalduks parema õigusliku reguleerimise põhimõte ning et ettepanek pakuks rohkem võimalusi ja rahalisi stiimuleid põllumajanduslikuks innovatsiooniks, mille eesmärk on tagada ELis pikaajaline toiduga kindlustatus, vähendada põllumajanduse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja suurendada põllumajanduse ilmastikukindlust;
64. palub komisjonil esitada ettepanekuid, et kiiresti lahendada looduskapitali jätkuva vähenemise probleem Euroopas ning vaadata läbi kehtiv poliitika, eelkõige ühine põllumajanduspoliitika, et saavutada ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärgid;
65. rõhutab, kui tähtis on võtta kiiresti meetmeid visalt kasvava antimikroobikumiresistentsuse suurenemise ohu vastu, sest see võib avaldada väga suurt mõju kodanike tervisele ja tootlikkusele ning liikmesriikide tervishoiueelarvele; palub komisjonil esitada ELi tegevuskava ettepanek selle kohta, kuidas rakendada liidus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülemaailmset antimikroobikumiresistentsuse tegevuskava; palub komisjonil tõhustada ka meetmeid, mida praeguse antimikroobikumiresistentsuse tegevuskava raames juba rakendatakse, ja tagada selle tegevuskava järjekindel rakendamine kõigi asjaosaliste poolt;
66. kordab, et 2013. aastal vastu võetud ühise kalanduspoliitika õigeaegse ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks peab komisjon jätkama seadusandlike ettepanekute esitamist kalavarude majandamise uuendatud mitmeaastaste kavade vastuvõtmiseks;
67. rõhutab, kui tähtis on tugev kontrollisüsteem, mis on sätestatud kontrollimääruses (nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009), millega ajakohastati ELi kalanduskontrolli põhimõtteid kooskõlas meetmetega, mis võeti vastu ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks; palub komisjonil korraldada igakülgne järelevalve ja teha vajaduse korral ettepanek meetmete muutmiseks, et kaotada puudused ja tagada nõuetekohane rakendamine;
68. on seisukohal, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) puhul on tegemist merel toimuva organiseeritud kuritegevuse vormiga, millel on katastroofiline ülemaailmne keskkonna- ja sotsiaal-majanduslik mõju, ja palub seetõttu komisjonil võtta kõik vajalikud meetmed koostööst keelduvate riikide ja kõigi organisatsioonide suhtes, kes ETR-kalapüügile kaasa aitavad;
KAUBANDUS
69. rõhutab oma toetust laiahaardelisele ja väärtuspõhisele kaubanduse tegevuskavale, millega tugevdatakse ülemaailmset reeglitel põhinevat süsteemi ning aidatakse kaasa töökohtade ja kasvu loomisele Euroopas; tervitab sellega seoses komisjoni jõupingutusi viia lõpule läbirääkimised Jaapaniga ja jätkata pooleliolevaid läbirääkimisi, näiteks Mehhikoga ja Mercosuri riikidega, samuti kiidab heaks eesmärgi alustada uusi läbirääkimisi, näiteks Austraalia ja Uus-Meremaaga, ning aidata ummikust välja seiskunud kõnelused, näiteks Indiaga;
70. palub komisjonil hoogustada arutelu WTO Nairobi-järgse tegevuse üle, sest mitmepoolsed kaubandusläbirääkimised peavad jääma ELi prioriteediks, isegi kui need osutuvad keeruliseks; on seisukohal, et samuti oleks kasulik uurida uusi valdkondi ja teemasid WTO raamistikus, näiteks e-kaubandust, ning tervitab komisjoni rahvusvahelisi algatusi investeeringute kaitse valdkonnas;
71. rõhutab, et ülimalt oluline on kiiremas korras ajakohastada ja tugevdada liidu kaubanduse kaitsevahendeid;
MÕJUVÕIMU SUURENDAMINE RAHVUSVAHELISEL TASANDIL
72. kutsub komisjoni üles edendama Euroopa Kaitsefondi loomist, mis hõlmaks piisavat rahastamist nii kaitsetehnoloogia valdkonna teadusuuringuteks kui ka liikmesriikide ühiseks vara omandamiseks; palub komisjonil edendama kaitsevaldkonna ühtset turgu käsitleva kahe direktiivi jõustamist ning esitada algatus ühiste tööstusstandardite väljatöötamiseks varustuse ja ressursside kohta;
73. nõuab tungivalt, et komisjon pööraks eriti tähelepanu kasvavatele pingetele Lääne-Balkani piirkonnas ning otsiks viise, kuidas tõhustada ELi tegevust leppimisprotsessi ja reformide edendamiseks kõigis asjaomastes riikides;
74. kiidab komisjoni rõhuasetuse eest nii ida- kui ka lõunapoolsele naabruspoliitikale, kuid rõhutab, et see peab omandama poliitilisema sisu, eelkõige kombineerides suuremat finantsabi, tugevamat demokraatia toetamist, turulepääsu ja paremat liikuvust; rõhutab, et poliitikas tuleb selgelt kindlaks määrata tegevusvaldkonnad, et paremini lahendada probleeme, millega naaberriigid silmitsi seisavad;
75. kutsub komisjoni üles seadma esikohale digiteerimist kui ELi välispoliitikavahendite lahutamatut osa ning kasutama seda võimalusena asuda liidripositsioonile näiteks sellistes valdkondades nagu interneti haldamine, inimõigused internetis, riiklikud normid küberruumis, küberjulgeolek ja internetivabadus, juurdepääs ja areng, digikirjaoskus ja võrgu neutraalsus;
76. rõhutab, et ELi poliitikas peab keskseks ühiseks nimetajaks olema inimõiguste, rahvusvahelise õiguse ja põhivabaduste edendamine ja austamine; palub komisjonil mitte eirata inimõiguste kaitsmise tähtsust terrorismivastaste meetmete raames; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks aktiivselt tööd selle nimel, et inimõigusi rakendataks tulemuslikult kõikides lepingutes, eelkõige kaubandus-, poliitilise dialoogi ja koostöölepingutes ning assotsieerimislepingutes, mille EL on allkirjastanud, pidades eelkõige silmas Cotonou lepingu artiklit 8 ja nn demokraatiaklauslit; kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima inimõiguste olukorda riikides, kellega EL on lepingud sõlminud;
77. palub ELil jätkata tööd, et aidata tagada vastutuselevõtmine sõjakuritegude, inimõiguste rikkumise ja kuritarvituste ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise eest, sealhulgas kinnitust leidnud keemiarelvade kasutamise eest; väljendab jätkuvat sügavat muret sihilike piirangute pärast, mis takistavad humanitaarabi andmist, ning kordab oma üleskutset, et komisjon teeks kõik endast oleneva, et aidata tagada ÜRO-le ja teistele humanitaarabiorganisatsioonidele täielik, takistamatu, ohutu ning kestlik üleriigiline juurdepääs riikides, kus see on vajalik;
78. kutsub komisjoni üles esitama läbivaadatud Euroopa konsensuse rakenduskava;
79. nõuab tungivalt, et komisjon ilmutaks ELi ajakohastatud üldises strateegias laiahaardelisust ning püüaks saavutada kiiresti muutuvas maailmas ELile parema positsiooni institutsiooniliste ja poliitiliste muudatuste tegemiseks 2030. aasta tegevuskava tõhusa rakendamise huvides; kutsub samuti komisjoni üles esitama ettepanekut üldise säästva arengu strateegia kohta, mis hõlmab kõiki asjakohaseid sise- ja välispoliitika valdkondi, sealhulgas ÜRO protsessi, üksikasjalikku ajakava kuni aastani 2030, konkreetset rakenduskava ja konkreetset menetlust, mis tagab parlamendi täieliku osaluse, samuti andma teavet 2030. aasta tegevuskava rakendamise, järelevalve, järelmeetmete ja ELi sise- ja välispoliitikasse lõimimise plaani kohta;
80. rõhutab oma toetust ulatuslikule välisinvesteeringute kavale; on veendunud, et tulevase Euroopa Kestliku Arengu Fondi ja ELi Aafrika usaldusfondi rakendamine kujuneb praeguste jõupingutuste tulemuslikkuse hindamisel otsustavalt tähtsaks; palub komisjonil ELi välispoliitikat aktiivselt ja tulemuslikult hoogustada; rõhutab, et EL peaks olema oluline jõud, kes annab Euroopa probleemidele tõhusaid vastuseid, et saavutada 2030. aastaks säästva arengu eesmärgid ja käsile võtta ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjused;
81. tuletab meelde vajadust läbi vaadata humanitaarabi määrus (nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96), et muuta ELi humanitaarabi tõhusamaks ning kooskõlastada see rahvusvahelise humanitaarõigusega, pidades eelkõige silmas tungivat vajadust laiahaardelisteks meetmeteks näljahädade vastu ning kestliku tuleviku tagamiseks miljonitele inimestele, keda mõjutavad konfliktid, loodusõnnetused või inimtegevusest tingitud katastroofid, samuti hariduse tagamiseks pikaajaliste kriiside olukorras;
82. kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi, et kaitsta naiste ja tütarlaste seksuaal- ja reproduktiivtervist ja õigusi kogu maailmas ning tagada, et nn üldine vaikimisseadus ei takistaks ELi humanitaarabivahendite kasutamist ega välismaiste pereplaneerimise organisatsioonide tööd, mida EL rahastab;
83. kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut, milles käsitletakse nn konfliktimineraalide määrusega kaasnevaid meetmeid (2014/0059 (COD)) kooskõlas asjakohase ühisteatisega (JOIN(2014)8);
84. palub, et komisjon, arvestades rõivatööstuse ülemaailmset iseloomu ja puudusi töötajate tingimuste parandamisel, läheks rõivasektori juhtalgatust käsitleva komisjoni talituste töödokumendi esitamisest kaugemale ja esitaks seadusandliku ettepaneku hoolsuskohustuse kohta rõivasektori tarneahelas;
85. kutsub komisjoni üles toetama arenguriike võitluses pettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, luues selleks kõikehõlmava ja siduva raamistiku;
86. kutsub komisjoni üles võtma tulevaste Cotonou lepingu järgset lepingut käsitlevate läbirääkimiste asjus edasipüüdlikku hoiakut, et saavutada siduv kokkulepe, mis on kohandatud uute oludega, millel on tugev poliitiline ja majandusliku arengu mõõde ning mis on orienteeritud piiritletud turumajandusele ja kaasavale majanduskasvule;
*
* *
87. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0108.