Menetlus : 2017/2732(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0445/2017

Esitatud tekstid :

B8-0445/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2017 - 8.13
CRE 05/07/2017 - 8.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0305

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 178kWORD 50k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0440/2017
28.6.2017
PE605.564v01-00
 
B8-0445/2017

suuliselt vastatava küsimuse B8-0319/2017 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


tööstuspoliitika kohta (2017/2732(RSP))


Patrizia Toia fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon tööstuspoliitika kohta (2017/2732(RSP))  
B8-0445/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 151, 152, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ja artiklit 173,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 27 ja 30,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut, eriti Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava – Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“ (COM(2010)0682),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks,(1)

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse president Junckeri poliitikasuuniseid „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks“,

–  võttes arvesse oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses,(2)

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tööstuse konkurentsivõime tegevuskava kohta, Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta ning digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste moderniseerimise paketi kohta,

–  võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta,(3)

–  võttes arvesse komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa tööstuse digitaliseerimine. Kuidas kasutada ühtse digitaalse turu kõiki võimalusi“ (COM(2016)0180),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta,(4)

–  võttes arvesse nõukogu 29. mai 2017. aasta järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (O-000047/2017 – B8-0319/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa tööstus on paljudes sektorites ülemaailmne liider ning see annab üle poole Euroopa ekspordist, ligikaudu 65% teadus- ja arendustegevuse investeeringutest ning enam kui 50 miljonit töökohta (st 20% Euroopa töökohtadest, nii otseselt kui ka kaudselt);

B.  arvestades, et 65% ettevõtjate kulutustest teadus- ja arendustegevusele tehakse töötlevas tööstuses, ning arvestades, et meie tööstusbaasi tugevdamine on seetõttu väga oluline, et hoida eksperditeadmised ja oskusteave ELis; arvestades, et digitaalareng, mis on Junckeri kava prioriteet, vajab eeldusena tugevat tööstusbaasi;

C.  arvestades, et naisettevõtjad moodustavad ainult 31% ELis füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatest isikutest ja 30% alustavatest ettevõtjatest;

D.  arvestades, et Euroopa tööstusel on vaja säilitada konkurentsivõime ja suutlikkus investeerida Euroopasse, ning arvestades, et see peab tulema toime sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega, mida ta peab koos rahvusvaheliste partneritega lahendama, säilitades samal ajal liidripositsiooni sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse valdkonnas;

E.  arvestades, et suurte eesmärkidega innovatsioonipoliitika, mille raames soodustatakse kõrge kvaliteediga, innovatiivsete ja energiatõhusate toodete tootmist ning edendatakse jätkusuutlikke protsesse, võimaldab ELil jääda üha konkurentsitihedamas maailmas sõltumatuks;

F.  arvestades, et tööstustoodete õiglases kaubanduses tuleb austada töötajate õigusi ja järgida keskkonnanorme; arvestades, et investeerimine taastuvenergiasse ja energiatõhususse ajendab suurel määral investeerima tööstustoodetesse, mis suudavad luua positiivseid mõjuringe; arvestades, et innovatsioon ning investeerimine teadus- ja arendustegevusse, töökohtadesse ja oskuste uuendamisse on jätkusuutliku majanduskasvu jaoks ülimalt olulised;

1.  rõhutab, et tööstusel on tähtis roll majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni stimuleerimisel Euroopas;

2.  kordab kui oluline on Euroopa tööstusbaasi tugevdamine ja ajakohastamine ning tuletab meelde ELi eesmärki tagada, et 2020. aastaks annaks tööstus 20% liidu SKP-st;

3.  kutsub komisjoni üles esitama koos liikmesriikidega 2018. aasta alguseks õigusakti ettepaneku järjepidevat ja terviklikku tööstuspoliitikat käsitleva liidu strateegia kohta, mille eesmärk on Euroopa taasindustrialiseerimine ning milles oleks esitatud konkreetne tegevuskava ambitsioonikate eesmärkide ning nende saavutamiseks võetavate seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete ajakavaga; palub komisjonil tugineda selle strateegia puhul tööstuspoliitika ELi strateegilistesse poliitikaalgatustesse integreerimise mõju hindamisele ning ulatuslikule dialoogile sidusrühmade, sh sotsiaalpartnerite ja akadeemiliste ringkondade esindajatega; tõstab esile asjaolu, et selline strateegia peab põhinema muu hulgas digiteerimisel (eelkõige nutitehnoloogiate, suurandmete analüüsi ja robootika integreerimisel tööstuslikesse väärtusahelatesse), jätkusuutlikkusel, ringmajandusel, energiatõhususel ja piisavatel vahenditel; on veendunud, et Euroopa õigusraamistik peaks võimaldama tööstusharudel asjaomaste muutustega kohanduda ja võtta ennetavaid meetmeid, et aidata kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele, majanduskasvule ja piirkondade lähenemisele;

4.  rõhutab VKEde rolli ELi tööstuse alustalana ja toonitab, et ELi tööstuspoliitikat on vaja arendada VKEdele sobival viisil; toonitab vajadust toetada ettevõtlussõbraliku keskkonna loomist, milleks tuleks tekitada kõikidele ELi VKEdele ja sotsiaalsetele ettevõtetele (näiteks ühistutele) võrdsed tingimused ning toetada asjaomaseid klastreid, ettevõtlusvõrgustikke ja digitaalse innovatsiooni keskusi;

5.  on veendunud, et Euroopa tööstust tuleks pidada ELi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse seisukohast strateegiliselt tähtsaks; rõhutab, et üksnes tugev ja vastupanuvõimeline tööstus ning tulevikku suunatud tööstuspoliitika võimaldavad ELil tulla toime mitmesuguste eelseisvate väljakutsetega, sealhulgas taasindustrialiseerimise, jätkusuutlikkusele ülemineku ja kvaliteetsete töökohtade loomisega; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad selliseid sotsiaal-majanduslikke olukordi paremini prognoosima ja tagama meie tööstusvõrgustiku konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse;

6.  rõhutab, et selleks, et aidata liidu tööstusel lahendada probleeme, mida praeguses üleilmastunud keskkonnas tekitavad kiiresti muutuvad majandusolud ja õigusnormid, tuleb Euroopa tööstus Euroopa ja välismaiste otseinvesteeringute jaoks atraktiivsemaks muuta;

7.  palub komisjonil võtta kõikides suurtes poliitikaalgatustes arvesse tööstuse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust;

8.  rõhutab, et olemasolevate statistiliste andmete ja uuringute kohaselt on naised enamikel teaduse, inseneriteaduste ja juhtimisvaldkonna töökohtadel ning kõrgematel hierarhiatasanditel alaesindatud; märgib, et naised on loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna hariduses ja ametikohtadel ülimalt alaesindatud, moodustades loodus- ja inseneriteaduste tippspetsialistidest vaid 24%; tõstab esile asjaolu, et töötleva tööstuse valdkonna naissoost professionaalid on ELi jaoks väärtuslikud ja nende hüvanguks tuleks kasutada kõiki olemasolevaid ressursse, et EL majandus- ja finantskriisist lõplikult taastuks ja suudaks toime tulla ühiskonnas toimuvate muutustega; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks probleemid ja takistused, mida naised kogevad ettevõtjaks hakkamisel, ning edendama ja toetama naiste töötamist juhtivatel ametikohtadel, muu hulgas palgavõrdsuse ning kõikide ametikohtade õiglase juurdepääsetavuse tagamise kaudu;

9.  rõhutab vajadust kasutada täielikult ära tööstuse potentsiaal keskkonnatehnoloogiate valdkonnas ja tagada, et tööstus pidevalt areneb ja levitab parimaid võimalikke tehnikaid ja tärkavat innovatsiooni, luues seeläbi Euroopa tööstuse jaoks konkurentsieelist, kusjuures Euroopa tööstus peaks püüdlema selle poole, et pakkuda võimalikult jätkusuutlikke tooteid, mille olelusringi kulud on võimalikult madalad;

10.  toonitab vajadust integreerida keskkonnaaspektid muudesse poliitikavaldkondadesse, näiteks majandusse, tööstusesse, teadustegevusse ja innovatsiooni, et töötada välja sidus ja ühtne lähenemisviis; on arvamusel, et liidus rakendatavatele meetmele peaks lisanduma rahvusvaheliselt toetatavad meetmed ja kolmandate riikidega tehtav koostöö, et tegeleda ühiste probleemidega;

11.  on veendunud, et ELi taasindustrialiseerimispoliitika peamised komponendid peavad olema halduskoormuse ja ettevõtete nõuete täitmisega seotud kulude vähendamine ning vajadus tagada tarbija-, töötajate, tervise ja keskkonnakaitse kõrged standardid;

12.  nõuab, et ELi tööstuspoliitika põhineks selgetel eesmärkidel ja näitajatel (sh kaugeleulatuvad energiatõhususe, ressursside ja kliimaga seotud eesmärgid) ning olelusringi ja ringmajanduse lähenemisviisil;

13.  nõuab, et ELi tööstusstrateegiasse integreeritaks tulemuslikud keskkonnasõbralikud rahastamisvahendid ja meetmed, mis aitavad turgu nn süsinikuriski seisukohast läbipaistvamaks muuta, ning toonitab vajadust toetada tööstuse jätkusuutlikku arengut, pidades silmas Pariisi kokkuleppe eesmärke;

14.  nõuab, et kaubanduspoliitika oleks tööstuspoliitikaga rohkem kooskõlas, nii et kaubanduspoliitika võtaks arvesse Euroopa tööstuse vajadusi ning uue põlvkonna kaubanduslepingud ei tooks kaasa uusi ümberpaigutamisi ja edasist deindustrialiseerimist ELis; märgib sellega seoses, kui oluline on arendada arutelu edasi ja tegeleda ka selle küsimusega, kuidas tugevdada vastastikkust avalike hangete ja investeeringute valdkonnas; peab kiiduväärseks algatust analüüsida kolmandate riikide investeerimist strateegilistesse sektoritesse;

15.  rõhutab, et sotsiaalpartnerid on sidusa tööstusstrateegia väljaarendamise seisukohast äärmiselt tähtsad, sest see strateegia peab hõlmama sotsiaalset mõõdet, et tööstuse praegune üleminekuetapp ei kahjustaks töötajate õigusi; rõhutab, et töökohtade innovatsiooni edu sõltub töötajate osalusest ja eelkõige headest töösuhetest töötajate ja juhtkonna vahel, sest innovatsiooni ajendiks on tihti see, et just töötajad leiavad viise, kuidas oma töökeskkonda, lõpptoodet või tootmisviise paremaks muuta;

16.  rõhutab, et Euroopa tööstus peab toime tulema ülemaailmse konkurentsi tingimustes, ning nõuab seetõttu, et komisjon hindaks uuesti turudefinitsioone ja kehtivaid ELi konkurentsieeskirju, eesmärgiga võtta arvesse asjaomaste ülemaailmsete turgude arengut, võimaldada strateegiliste partnerluste ja liitude sõlmimist ning lasta esile kerkida rahvusvahelise konkurentsiga toimetulekuks piisavat kriitilist massi omavatel osalistel; kutsub komisjoni lisaks üles ELi konkurentsiõigust läbi vaatama, et võtta paremini arvesse peamiste siseriiklike osalejate kasvavat rolli kolmandates riikides, pöörates samuti tähelepanu sotsiaalsetele, maksu- ja keskkonnanormidele, et vältida uusi dumpingu vorme;

17.  toonitab vajadust järjepideva, WTO põhimõtetega kokku sobiva ja tõhusa dumpingu- ja subsiidiumivastase üleliidulise strateegia järele, milles võetakse arvesse kõiki dumpingu vorme ja muu hulgas rahvusvaheliste sotsiaalsete, keskkonna- ja maksunormide mittetäitmist;

18.  kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu välismaal asuvatele riigiettevõtetele, mida nende valitsused toetavad ja subsideerivad viisil, mida ELi ühtse turu eeskirjad ei luba ELi üksuste puhul;

19.  palub, et komisjon kontrolliks kolmandatest riikidest pärit välismaiseid otseinvesteeringuid ELi, võttes arvesse julgeolekuhuve ja kaitstes juurdepääsu tähtsatele tulevikutehnoloogiatele, pidades siiski meeles ka seda, et Euroopa sõltub arvestataval määral välismaistest otseinvesteeringutest ja peaks jääma neile üldiselt väga avatuks;

20.  palub komisjonil luua õigusraamistik platvormide jaoks, et tagada eeskirjade järjepidevus ELis, kusjuures muu hulgas tuleks keskenduda vajadusele õiguskindluse, asjakohaste ja selgete eeskirjade ja võrdsete tingimuste järele;

21.  palub, et komisjon esitaks õigusakti ettepanekud andmete vaba liikumise, küberjulgeoleku ja andmete omandiõiguse kohta, mille abil toetada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja digitaliseerimist ning tagada samal ajal andmekaitse võimalikult kõrge tase;

22.  rõhutab, et selleks, et jätkata uute oskuste ning ümberõppe, oskuste täiendamise ja elukestva õppe edendamist, nagu komisjon on soovitanud oma dokumendis „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava“, tuleb ELis teha kooskõlastatud jõupingutusi; nõuab nende väljatöötamisel asjakohast konsulteerimist sotsiaalpartneritega;

23.  nõuab valdkonnaüleste innovatsiooniliitude edendamist, et saada üle olukorrast, kus domineerib kapseldunud tööstuspoliitika käsitus, mis võib lämmatada innovatsiooni potentsiaali; peab avaliku sektori investeeringuid selle eesmärgi edendamise seisukohast strateegiliselt olulisteks ning nõuab, et EL toetaks avaliku sektori investeerimist innovatsiooni;

24.  tuletab meelde, et ELi standardite kehtestamisel on oluline roll, ja pooldab suure tähelepanu pööramist sellele, et EL oleks rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides juhtpositsioonil;

25.  võtab teadmiseks vajaduse kooskõlastada ELi jõupingutusi, mille eesmärk on vähendada ressursisõltuvust kolmandatest riikidest, kusjuures selleks tuleks keskenduda neljale aspektile:

a.  ressursside õiglane pääs rahvusvahelisele turule,

b.  jätkusuutlik kodumaine kaevandamine,

c.  tõhusus ja tehnoloogiline innovatsioon,

d.  ringmajandus

ja ELi panustamine mitmepoolsesse üleilmsesse ressursipoliitika juhtimisse;

26.  on veendunud, et globaliseerumise ja digitaliseerimise ulatuslikud lained on Euroopa ettevõtete ja nende töötajate jaoks kõige suuremaks väljakutseks, kusjuures samal ajal on need probleemiks ka poliitikakujundajatele, sest areng on äärmiselt dünaamiline ja valdkondadeülene; on seega veendunud, et Euroopa poliitikat tuleb kohandada, et toetada Euroopa tööstuse edenemist ja kindlustada töötlevas tööstuses kvaliteetsed töökohad, võttes arvesse kiiresti muutuvaid olusid; rõhutab, et uus tööstuspoliitika strateegia peab viima eri poliitikavaldkonnad, eelkõige kaubandus-, keskkonna-, teadusuuringute, investeerimis-, konkurentsi-, energia- ja kliimapoliitika tööstuspoliitikaga kooskõlla, et luua üks sidus lähenemisviis; on veendunud, et tööstuspoliitika strateegia peab nutikal viisil ühendama horisontaalsed elemendid tähtsate strateegiliste sektorite konkreetsete käsitustega;

27.  pooldab ELi tööstuspoliitika terviklikku käsitust, mille puhul seatakse prioriteediks ELi väärtusahelate tugevdamine ja kõigi ELi piirkondade lõimimine taaselustatud ELi tööstuse võrgustikku, tagades samal ajal üleüldise territoriaalse ühtekuuluvuse;

28.  nõuab piirkondlikult tasakaalustatud tööstusstrateegiat, mis suudaks vähendada lõhet ELi kõige enam ja kõige vähem industrialiseeritud piirkondade vahel, aidates saavutada ELi piirkondliku lähenemise eesmärke;

29.  rõhutab, kui oluline on liidu strateegia õigeaegne vastuvõtmine, sest see võib mõjutada ka arutelusid uue mitmeaastase finantsraamistiku kesksete valdkondade üle ja eelkõige Euroopa ühendamise rahastut, üheksandat raamprogrammi ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde;

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0377.

(3)

ELT C 199E, 7.7.2012, lk 131.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0240.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika