RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta
28.6.2017 - (2017/2732(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5
Reinhard Bütikofer fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0440/2017
B8-0446/2017
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 151, 152, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ja artikleid 191, 192, 193 ja 173,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 27 ja 30,
– võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava – Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse“ (COM(2010)0682),
– võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta[1],
– võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),
– võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),
– võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks[2],
– võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),
– võttes arvesse oma 5. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise poliitika vajalikkuse kohta hiljutiste Caterpillari ja Alstomi juhtumite valguses[3],
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta järeldusi,
– võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta[4],
– võttes arvesse nõukogu 29. mai 2017. aasta järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta,
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (O-000047/2017 – B8-0319/2017),
– võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa tööstus on maailmas juhtival kohal mitmetes tööstussektorites, annab ELi ekspordist üle poole ning teadus- ja arendustegevusse tehtavatest investeeringutest umbes 65 % ja annab otseste ja kaudsete töökohtade kaudu tööd rohkem kui 50 miljonile inimesele, mis tähendab, et kõigist ELi töökohtadest asuvad 20 % tööstussektoris;
B. arvestades, et Euroopa tööstusel on vaja säilitada oma suutlikkus investeerida Euroopasse ning tulla toime sotsiaalsete ja keskkonnaalaste ülesannetega ja säilitada oma liidripositsioon sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse valdkonnas;
C. arvestades, et 65 % ettevõtjate kulutustest teadus- ja arendustegevusele tehakse töötlevas tööstuses, ning arvestades, et ELi tööstusliku baasi tugevdamine on seetõttu väga oluline selleks, et hoida eksperditeadmised ja oskusteave ELis;
D. arvestades, et selliseid globaalseid väljakutseid nagu kliimamuutused silmas pidades on väga tähtis, et energia- ja ressursitõhusus ja ringmajandus oleksid Euroopa tööstuse taastamise keskmes, kui Euroopa tööstus soovib säilitada tulevikus oma konkurentsivõimet;
E. arvestades, et kaugeleulatuvate eesmärkidega innovatsioonipoliitika, mille raames soodustatakse kõrge kvaliteediga, innovatiivsete ja energiatõhusate toodete tootmist ning edendatakse jätkusuutlikke protsesse, võimaldab ELil tegutseda edukalt konkurentsitihedas maailmas;
F. arvestades, et õiglane tööstustoodetega kauplemine peab järgima töötajate õiguste ja keskkonnaalaste õigusaktide kõrgeid standardeid nii ELis kui ka kolmandates riikides;
G. arvestades, et investeerimine taastuvenergiasse, energia- ja ressursitõhususse ning ringmajandusse ajendab suurel määral investeerima tööstustoodetesse, mis suudavad luua positiivseid mõjuringe;
H. arvestades, et tööviljakus on suurenenud viimastel kümnenditel palju kiiremini kui loodusvara tootlikkus, samal ajal kui hinnangute kohaselt moodustavad tootmiskuludest tööjõukulud alla 20 % ning ressursikulud 40 %;
I. arvestades, et ainuüksi energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas oleks võimalik luua 2020. aastaks 5 miljonit otsest ja veel palju enam kaudseid töökohti;
J. arvestades, et innovatsioon ning investeerimine teadus- ja arendustegevusse, töökohtadesse ja oskuste uuendamisse on konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse jaoks ülimalt olulised;
K. arvestades, et suurima uuendustegevusega riigid on need, kellel on olemas selge tööstusstrateegia; arvestades, et riigid ja sektorid, mis on kõige ressursitõhusamad, on kõige konkurentsivõimelisemad;
L. arvestades, et tööstuslik tootmine, samuti üldsuse heaolust lähtuv vaatenurk, keskendumine ainuüksi lühiajalisele finantsturule ja lühiajalisele kapitali tootlikusele on kahjustanud innovatsiooni, investeerimist teadus- ja arendustegevusse, tööhõivesse, palkadesse ja kutseoskuste uuendamisse;
M. arvestades, et keskkonnasäästlik sektor oli Euroopas üks peamisi töökohtade arvu netokasvu tagajaid majanduslanguse ajal ning arvestades, et äriühingud, kellel on pikaajaline kava keskkonnasäästlikus majanduses tegutsemiseks, loovad praegustele globaliseerunud majanduse välisteguritele vastupidavamaid töökohti;
N. arvestades, et keskkonnasäästlike töökohtade arvu võimalikku suurenemist pidurdab oskuste vajakajäämine ja mittevastavus, mida muu hulgas põhjustavad erinevused õppekavades seoses jätkusuutlikkusega, tuvastatud puudujäägid teatud sektorite ning vajalike loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) ja IT-oskustega õpilaste vähesus;
O. arvestades, et on vaja valmistada töötajaid õigeaegselt ette üleminekuks ressursitõhusale ja keskkonnasõbralikule majandusele, millel on tööhõive valdkonnas tohutu potentsiaal;
P. arvestades, et naisettevõtjad moodustavad 31 % ELis füüsilisest isikust ettevõtjatena töötavatest isikutest ja 30 % alustavatest ettevõtjatest; arvestades, et naised on enamikel teaduse, tehnoloogia ja juhtimisvaldkonna töökohtadel ning kõrgematel hierarhiatasanditel alaesindatud;
Reaalmajanduse toetamine jätkusuutliku taasindustrialiseerimise poliitika abil
1. rõhutab tööstuse olulist rolli innovatsiooni, jätkusuutlikkuse ja kvaliteetsete töökohtade loomisel Euroopas; rõhutab ELi tööstusbaasi ajakohastamise tähtsust ja tuletab meelde ELi soovi jõuda selleni, et 2020. aastaks tuleks 20 % liidu SKP-st tööstusest;
2. on veendunud, et Euroopa tööstust tuleks pidada ELi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse seisukohast strateegiliselt tähtsaks; rõhutab, et ainult vastupidav tööstus ja tulevikku orienteeritud tööstuspoliitika võimaldab ELil vastu astuda tulevastele väljakutsetele, sealhulgas suurenevale survele, mida üleilmastumine avaldab paljudele Euroopa tööstussektoritele, võitlusele kliimamuutustega, ressursside ammendumisele ja üleminekule säästvusele;
3. kordab oma nõudmist komisjonile ja liikmesriikidele kujundada välja ühine ja terviklik ELi tööstuspoliitika, mis tuleks esitada 2018. aasta keskpaigaks ja mis põhineb muu hulgas digiteerimisel ja üleminekul säästvusele ning taastuvatel energiaallikatel põhineval energia- ja ressursitõhusal majandusel;
4. nõuab, et see poliitika peab põhinema selgetel eesmärkidel ja näitajatel, eelkõige kaugeleulatuvatel taastuvenergia, energiatõhususe, ressursside ja kliimaga seotud eesmärkidel, ning olelusringi ja ringmajanduse põhimõttel; rõhutab, et see peaks hõlmama arukat kombinatsiooni pakkumis- ja nõudluspoole meetmetest, mille eesmärk on majandus ELis ümber korraldada ning muuta tööstus vastupidavamaks ja ressurssidest vähem sõltuvaks;
5. rõhutab VKEde rolli ELi tööstuse alustalana ja tuletab meelde, et on vaja arendada ELi tööstuspoliitikat VKEdele sobival viisil; rõhutab ühtlasi vajadust vähendada halduskoormust, eelkõige VKEde jaoks, ilma et see kahjustaks kõige kõrgeimate standardite kehtestamist töötajate ja tarbijate ning tervise ja keskkonna kaitseks ning nende jõustamist;
6. pooldab terviklikku lähenemist ELi tööstuspoliitikale, mille puhul seatakse prioriteediks ELi väärtusahelate tugevdamine ja kõigi ELi piirkondade integreerimine taaselustatud ELi tööstuse võrgustikku;
7. nõuab, et ELi tööstuspoliitikaga suunataks investeeringuid loovusse, oskustesse, innovatsiooni ning jätkusuutlikesse tehnoloogiatesse ning lahendustesse, ning on veendunud, et seda tuleks toetada investeeringutega säästva energia lahendustesse, ühistranspordi taristusse ja arukate IKT-lahenduste kasutamisse;
8. nõuab valdkonnaüleste innovatsiooniliitude edendamist, et saada üle kapseldunud tööstuspoliitika lähenemisviisidest, mis võivad lämmatada innovatsiooni potentsiaali;
Kõrgete standardite kehtestamine innovatsiooni ja konkurentsivõime edendajatena
9. rõhutab vajadust täielikult ära kasutada Euroopa tööstuse potentsiaali keskkonnatehnoloogiate valdkonnas ja tagada, et tööstus pidevalt areneb ja levitab parimaid võimalikke tehnikaid ning tärkavat innovatsiooni;
10. toonitab vajadust integreerida keskkonnaaspektid muudesse poliitikavaldkondadesse, näiteks majandusse, investeeringutesse, tööstuslikesse standarditesse, teadustegevusse ja innovatsiooni, et töötada välja sidus ja ühtne lähenemisviis; on arvamusel, et liidus rakendatavatele meetmele peaks lisanduma rahvusvaheliselt toetatavad meetmed ja kolmandate riikidega tehtav koostöö, et tegeleda ühiste probleemidega;
11. on veendunud, et õigusloome võib olla innovatsiooni käivitavaks jõuks ja ELis kõrgete standardite kehtestamine soodustab vajalike erasektori investeeringute tegemist teadus- ja arendustegevusse, tänu millele on Euroopa äriühingutel võimalik viia ELi turule kvaliteetseid tooteid/teenuseid ja konkureerida rahvusvahelistel turgudel;
12. tuletab meelde, et ELi standardite kehtestamisel on oluline roll, ja pooldab suure tähelepanu pööramist sellele, et EL oleks rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides juhtpositsioonil; nõuab, et EL taastaks oma juhtrolli kõrgete keskkonnastandardite kehtestamises, rakendamises ja jõustamises, ning hoiatab, et kolmandatest riikidest mahajäämine (näiteks sõidukite heitenormide kehtestamisel) mõjutaks mitte ainult ELi tööstuse jätkusuutlikkust, vaid ka selle konkurentsivõimet;
13. on veendunud, et riigihangetel ja ökomärgisel on oluline roll jätkusuutlike toodete, teenuste ja innovatsiooni kasutuselevõtul ning majanduse ümberkorraldamisel; nõuab ELi riigihankedirektiivide kiiret rakendamist ning liikmesriikide ja komisjoni ühiseid jõupingutusi, tagamaks asjaolu, et avaliku sektori hankijad tuginevad oma pakkumisotsuste tegemisel majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõttele, keskendudes olelusringi maksumusele ning keskkonnasäästlikele ja sotsiaalselt jätkusuutlikele toodetele, vältides palgadumpingut ja töötajate ärakasutamist (ja kõlvatut konkurentsi) ning aidates tugevdada piirkondlikke majandusstruktuure;
Läbivaadatud konkurentsipoliitika, mis võimaldab ELi tööstusel globaalsel tasandil konkureerida
14. kutsub komisjoni üles ELi konkurentsiõigust läbi vaatama, et võtta paremini arvesse peamiste siseriiklike osalejate kasvavat rolli kolmandates riikides;
15. kutsub komisjoni üles kontrollima kolmandate riikide otseseid välisinvesteeringuid ELis, lähtudes julgeoleku ja võtmetähtsusega tehnoloogiatele juurdepääsu andmise kaitse aspektidest;
16. kutsub komisjoni üles jälgima paremini kolmandate riikide investeeringuid ELi liikmesriikidesse ja tagama kooskõla avalikke hankeid käsitlevate ELi õigusaktidega, näiteks õigusaktidega põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste ja kõlvatu konkurentsi kohta;
17. kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu välismaal asuvatele riigiettevõtetele, mida nende valitsused toetavad ja subsideerivad viisil, mida ELi ühtse turu eeskirjad ei luba ELi üksuste puhul;
Kaubanduspoliitika kooskõlastamine tööstuspoliitika ja üleminekuga seotud eesmärkidega
18. nõuab, et kaubanduspoliitika oleks tööstuspoliitikaga rohkem kooskõlas, et uue põlvkonna kaubanduslepingud ei tooks kaasa uusi ümberpaigutamisi ja edasist deindustrialiseerimist ELis;
19. rõhutab, et kaubandus- ja investeerimispoliitika eesmärk peaks olema aidata kaasa säästvale arengule, kvaliteetsete töökohtade loomisele ning kõrgete sotsiaalsete ja keskkonnastandardite edendamisele tööstuses ja tootmises; palub komisjonil tagada kõnealuste standardite tugevdamine kaubanduslepingutes;
20. rõhutab vajadust vältida seda, et ELi kaubanduspoliitikaga edendatakse konkurentsivastaseid tavasid, sealhulgas sotsiaalset ja keskkonnaalast dumpingut, eelkõige niisuguste odavate toodete dumpingut, mis seavad ohtu Euroopa standardid ja mõjutavad ELis paiknevat tööstust; nõuab, et EL võtaks kiiremas korras vajalikud meetmed, et kaitsta end ebaõiglaste kaubandustavade eest, ning tugevdaks märkimisväärselt oma kaubanduse kaitsevahendeid nende reaktsioonivõime ja tulemuslikkuse parandamise abil;
21. rõhutab vajadust järjepideva ja WTO tingimustele vastava tõhusa dumpingu- ja subsiidiumivastase ELi strateegia järele;
22. võtab teadmiseks vajaduse kooskõlastada ELi jõupingutusi, mille eesmärk on vähendada ressursisõltuvust kolmandatest riikidest, sel eesmärgil ühendades kolm jõupingutust õiglase rahvusvahelise turu juurdepääsu saamiseks ressurssidele, jätkusuutlikule kodumaisele kaevandamisele, sealhulgas kasulike materjalide eraldamise olmeprügist, ja tõhusa tehnoloogilise innovatsiooni ELi panustega mitmepoolsesse ülemaailmsesse ressursipoliitika juhtimisse;
23. rõhutab, et samas kui mitmes majandussektoris on EL suuresti avatud kolmandatest riikidest pärit konkurentidele, on kolmandad riigid kehtestanud mitmeid takistusi, millega diskrimineeritakse Euroopa äriühinguid; toonitab, et on vaja luua ülemaailmses konkurentsis õiglased ja võrdsed tingimused vastastikuseks turulepääsuks, et tõrjuda töökohtade kadumise ohtu ja kaitsta tööstuslikku oskusteavet Euroopas;
Energiasüsteemi ümberkujundamine ja jätkusuutlikkusele üleminek tööstuspoliitika edendajana
24. nõuab, et ELi tööstusstrateegiasse integreeritaks tulemuslikud keskkonnasõbralikud rahastamisvahendid ja meetmed, mis aitavad luua nn süsinikuriski suhtes suuremat turu läbipaistvust; rõhutab vajadust soodustada tööstuse jätkusuutlikku arengut Pariisi kokkuleppe raames kehtestatus eesmärkide valguses;
25. nõuab ELi ja liikmesriikide avaliku ja erasektori ressursside eraldamist laiema keskkonnasäästlike investeeringute kava raames, milles keskendutakse energiaalasele üleminekule, säästvale liikuvusele ja ringmajandusele; on veendunud, et ELi vahendid, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) vahendid pakuvad suuri võimalusi niisuguste investeeringute rahastamiseks; on veendunud, et riigiabi suuniseid tuleks paremini kohandada ja kasutada selleks, et rakendada innovatsiooni ja jätkusuutlikkust tõhustavaid poliitikameetmeid;
26. on seisukohal, et selleks, et luua majandusraamistik, mis soodustab era- ja avaliku sektori investeeringuid jätkusuutliku tööstuspoliitika raames, tuleb siseriiklikes ning rahvusvahelistes finants- ja fiskaalsüsteemides teha struktuurseid muudatusi, sealhulgas minna tööjõu maksustamiselt üle ressursside maksustamisele, sisestada väliskulud, lõpetada fossiilkütuste kasutamine ja muuta heitkogustega kauplemise süsteem toimivaks;
27. ootab, et komisjon esitaks 2018. aastal süsinikdioksiidi eelarve, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustega, sealhulgas neid, mis energialiidu osana hõlmavad tuvastamis- ja toetusmeetmeid energialiidu taastuvenergia projektide arendamiseks;
28. tunnistab raudteetööstuse tähtsust ja eripära, mida iseloomustab suur kapitalimahukus, märkimisväärne sõltuvus avalikest hangetest ning kohustus järgida väga kõrgeid ohutusstandardeid; tuletab meelde raudteetranspordi olulist panust kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmisse ning vajadust tagada, et Euroopa säilitaks kõnealuses sektoris tehnoloogilise ja innovatsiooniga seotud eelise; palub komisjonil tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) suurem kasutus raudteealase teadus- ja arendustegevuse projektide toetamiseks piirkondlikul tasandil;
29. tuletab meelde suurt uute töökohtade loomise potentsiaali ja kulude vähenemisega seotud kasu, mida oodatakse energiatõhususe parandamisest; rõhutab, et energiatõhusust parandavad meetmed, sealhulgas sihtmärgid, standardid ja võrdlusmehhanismid peavad seetõttu toetama algatusi kõigis tööstussektorites; juhib tähelepanu asjaolule, et eelkõige transpordi- ja ehitustööstuses tuleb järgida aktiivset energia säästmise poliitikat ja kasutada mitmekesisemaid energiaallikaid, mis oleksid säästvad, mittereostavad ja ohutud;
30. nõuab, et oluliselt parandataks jätkusuutlikkuse ning sotsiaalsete ja tööhõivekriteeriumite rakendamist ELi rahaliste vahendite, eelkõige EFSI ja kõikide Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavate rahastamisvahendite kasutamisel;
31. nõuab tööstusele suunatud teadus- ja arendustegevuse investeeringute toetamist, et tagada ressursi- ja energiatõhusus, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine ning ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse toetamine; nõuab konkreetseid vahendeid, mis võimaldaksid ELil ja liikmesriikidel koondada teadus- ja arendustegevuse jõupingutusi kõnealustes esmatähtsates valdkondades ning mis võimaldaksid tulemuste rakendamist kohalikus majanduses ja väärtusahela ulatuses;
Oskuste täiendamine tulevikku suunatud tööhõive jaoks tööstussektoris
32. rõhutab, et on vaja kooskõlastatud ELi jõupingutusi, et jätkata uute oskuste ning ümberõppe, oskuste täiendamise ja elukestva õppe edendamist, nagu komisjon on soovitanud oma uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas;
33. rõhutab, et arendada tuleb ulatuslikumat ja paremat juurdepääsu koolitusele, elukestvale õppele, tulevikku sobivale kutseõppele ja ülikooliharidusele, pannes suurt rõhku loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnale, ettevõtlikkuse toetamisele ning piisavale sotsiaalsele turvavõrgule koos teise võimaluse poliitikaga; rõhutab, et töökoha demokratiseerumist tuleb laiendada ning et töötajatel peaks olema individuaalne õigus koolitusele;
34. on veendunud, et rohelise majanduse töökohtade alase netopotentsiaali maksimeerimiseks on ülitähtis, et ELi olemasolevale tööjõule antaks nõuetekohased võimalused omandada uusi ringmajanduse jaoks vajalikke oskusi ning tulla toime üleminekuga säästlikumatele tootmisprotsessidele ja toodetele; nõuab Euroopa koolitus- ja haridusstrateegiat, millega toetataks äriühinguid, uurimisinstituute ja sotsiaalpartnereid keskkonnasäästlikkuse jaoks vajalike oskuste ühisel väljaselgitamisel;
35. rõhutab, et olemasolevate statistiliste andmete ja uuringute kohaselt on naised enamikel teaduse, tehnoloogia ja juhtimisvaldkonna töökohtadel ning kõrgematel hierarhiatasanditel alaesindatud; rõhutab asjaolu, et naissoost töötajad töötlevas tööstuses on ELi jaoks eelis; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks probleemid ja takistused, mida naised kogevad ettevõtjaks hakkamisel, ning edendada ja toetada naiste töötamist juhtivatel ametikohtadel;
Õiglasem maksustamine ja investeerimine reaalmajandusse
36. peab kahetsusväärseks reaalmajanduse liigset keskendumist finantstegevusele, mille on kaasa toonud ettevõtluskultuur, mis on keskendunud lühiajalistele finantsväljavaadetele, st aktsionäride tulu suurendamisele, selle asemel et säilitada uuenduslik tööstus, mis suudaks luua kvaliteetseid jätkusuutlikke töökohti ja tagada ühiskonnale pikaajaline kasu; peab kahetsusväärseks, et selle tagajärjel on töötlevast tööstusest kadunud palju töökohti;
37. peab kahetsusväärseks, et suurettevõtteid, kes tegutsevad Euroopas ja ka mujal maailmas, ei maksustata ELis õiglaselt; on seisukohal, et võideldes maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, oleks võimalik VKEde makse vähendada ja täita avaliku sektori eelarved tulevaste investeeringute tegemiseks vajaliku rahaga; nõuab, et ELi eelarve omavahendina kehtestataks äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas;
38. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] ELT C 199E, 7.7. 2012, lk 131.
- [2] ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0377.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0240.