Menetlus : 2017/2732(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0447/2017

Esitatud tekstid :

B8-0447/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2017 - 8.13
CRE 05/07/2017 - 8.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0305

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 172kWORD 47k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0440/2017
28.6.2017
PE605.569v01-00
 
B8-0447/2017

suuliselt vastatava küsimuse B8-0319/2017 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (2017/2732(RSP))


Lieve Wierinck fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (2017/2732(RSP))  
B8-0447/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklit 173 (XVII jaotis), milles käsitletakse ELi tööstuspoliitikat ja viidatakse muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatist „Eduka andmepõhise majanduse suunas“ (COM(2014)0442),

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2017. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (COM(2017)0294),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(1),

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ettevalmistuste kohta digitaalse ühtse turu aktiks(2),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta(3),

–  võttes arvesse president Junckeri poliitikasuuniseid „Euroopa uus algus: töökohtade loomise ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamise tegevuskava“,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tööstuse konkurentsivõime tegevuskava kohta, Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta ning digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste moderniseerimise paketi kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 29. mai 2017. aasta järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (O-000047/2017 – B8-0319/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et tööstus, mis toimib äärmiselt muutlikus globaalses keskkonnas, kus valitsevad tehnoloogilised, keskkonnaalased ja ühiskondlikud probleemid, on Euroopa Liidu jaoks üks tähtsaimaid sektoreid; arvestades, et 1990. aastatel moodustas Euroopa tööstustoodang kogu maailma toodangust 36 %, kuid praegu moodustab see üksnes 24 % ja selle protsentuaalne osakaal väheneb pidevalt(4);

B.  arvestades, et saavutamaks ELi eesmärki, mille kohaselt peaks tööstuse osa liidu SKPst moodustama 2020. aastaks 20 %(5), tuleb rakendada konkreetseid meetmeid ja algatusi;

C.  arvestades, et kuigi 75 % digitaalmajanduse väärtusest on pärit traditsioonilisest tööstusest, on viimane võtnud digitehnoloogiaid kasutusele üksnes piiratud ulatuses, sest Euroopa äriühingutest kasutab uusimaid digitehnoloogiaid täielikult ära vaid 1,7 % ja VKEdest kasutab internetti müügikanalina üksnes 14 %; arvestades, et Euroopa peab IKT-sektori suurt potentsiaali ära kasutama ära, et tööstus digiteerida ja säilitada selle ülemaailmne konkurentsivõime(6);

D.  arvestades, et ELi tööstuse seisukohast on esmatähtsad ELi konkurentsivõime ja investeeringud;

E.  arvestades, et tööstusliku tootmise digiteerimine muudab Euroopa tööturu nõudlust; arvestades, et muutunud nõudluse täitmiseks tuleks kogu ühiskonnas suurendada digitaaloskuseid;

F.  arvestades, et tööstuse digiteerimist toetava strateegia kaudu tuleks 2021. aastaks kasutusele võtta 50 miljonit eurot ja see strateegia on oluline Euroopa majanduse konkurentsivõime jaoks;

1.  rõhutab, et ELi taasindustrialiseerimiseks on vaja terviklikku käsitlust, mis sisaldab konkreetseid meetmeid ja tegevusi ning ühendab konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, töökohtade loomise ja kaasatuse, kuid arvesse tuleb võtta, et digipöörde ning uute ärimudelite tekkimise tõttu on tööstussektori struktuur muutumas;

2.  kutsub komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja järjepideva ja tervikliku tööstuspoliitika liidu strateegiat, mille eesmärk on Euroopa taasindustrialiseerimine ning mis põhineks muu hulgas digiteerimisel (eelkõige nutitehnoloogiate ja robootika integreerimisel tööstuslikesse väärtusahelatesse), jätkusuutlikkusel, energiatõhususel ning piisavatel rahalistel vahenditel ja taastuvenergiaressurssidel; nõuab seetõttu, et liikmesriikide vahel toimuks suurem lähenemine; on veendunud, et Euroopa õigusraamistik peaks võimaldama tööstusharudel asjaomaste muutustega kohanduda ja võtta ennetavaid meetmeid, et aidata kaasa töökohtade loomisele, majanduskasvule ja piirkondade lähenemisele;

3.  tunneb nõukogu 29. mai 2017. aasta järelduste üle heameelt, eriti selle üle, et nõukogu palus komisjonil koostada hiljemalt 2018. aasta kevadeks tervikliku EL tööstuspoliitika tuleviku strateegia;

4.  usub, et teatavate Euroopa tööstusharude jaoks oleks rahvusvahelises konkurentsis toimetulemiseks kasulik saavutada kriitiline mass;

5.  tuletab meelde teatavate tööstussektorite eripära: neid iseloomustab eelkõige selliste seadmete valmistamine, mille tööiga on kuni 50 aastat, suur kapitalimahukus, suur sõltuvus avalikest hangetest ning kohustus järgida väga kõrgeid standardeid;

6.  rõhutab, et Euroopas konkurentsivõime suurendamiseks on ELi jaoks oluline, et Euroopa toodete kvaliteedi parandamist toetataks taasindustrialiseerimisprotsesside kaudu, eelkõige teadustegevuse, kontseptsiooni „Industry 4.0“ ja digiteerimise kaudu;

7.  tuletab meelde, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb tööstussektori jaoks säilitada piisavad rahalised vahendid, mida eraldatakse eelkõige erivahendite ning selliste rahastamisvahendite kaudu nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja 9. raamprogramm;

8.  rõhutab, et tööstuse digiteerimine on tähtis, et EL säilitaks tööstusvaldkonnas üleilmse juhtpositsiooni; palub komisjonil oma kavatsus, mille kohaselt peab tööstus moodustama SKPst 20 %, täpselt kindlaks määrata; rõhutab sellega seoses, et tööstuse digiteerimine võib tänu tootmiskulude vähenemisele tuua töötleva tööstuse töökohad ELi tagasi;

9.  tuletab meelde, et tööstuse digiteerimise soodustamiseks on olulisim kehtestada toetav õigusraamistik ja luua nüüdisaegne Euroopa digitaalne taristu; loodab, et kõiki asjaomaseid sidusrühmi kutsutakse üles aktiivselt osalema;

10.  tuletab meelde, et ressursse tuleb kasutada tõhusamalt ja vastutustundlikumalt; on seisukohal, et seda eesmärki arvestades tuleb kogu väärtusahelas propageerida uuendustegevust soodustavat ringmajanduse põhimõtet ning levitada ja vahetada nii era- kui ka avalikus sektoris asjaosaliste hulgas häid tavasid;

11.  kutsub komisjoni üles tagama, et tööstuspoliitika on kooskõlas innovatsioonipõhimõttega ning et mõjuhinnangu koostamisel analüüsitaks ka seda, milline mõju võib tööstuspoliitikal olla teadus- ja uuendustegevusele;

12.  rõhutab, et pingutused, mida tehakse ELi tööstussektori ambitsioonika strateegia väljatöötamiseks, peaksid olema kooskõlas 2015. aasta detsembris sõlmitud Pariisi kliimakokkuleppe energia- ja kliimaeesmärkidega;

13.  rõhutab, et meretööstus ja meremajanduse kasv muutuvad järjest tähtsamaks ning neist võib saada Euroopas uus majanduskasvu allikas;

14.  tuletab meelde, et eritähelepanu tuleks pöörata VKEdele ja sellele, et tihendada koostööd olemasolevate äriühingute, idufirmade ja kasvufirmade vahel, sest see võib kaasa aidata jätkusuutlikuma ja konkurentsivõimelisema ärimudeli väljatöötamisele;

15.  juhib tähelepanu sellele, et tööstuslikud väärtusahelad on üha rohkem jaotunud üle kogu Euroopa ning seetõttu on ELi-poolne koordineerimine õigustatud ja vajalik; palub, et komisjon soodustaks tööstuse digiteerimise valdkonnas eri riiklike algatuste, näiteks Industrie 4.0 Saksamaal, Industrie du Futur Prantsusmaal, aruka tööstuse algatus Madalmaades (neid on veel palju), vastastikust täiendamist; nõuab selles valdkonnas parimate tavade vahetamist;

16.  rõhutab, et kogu ELis on vaja tulevikku suunatud tööstuspoliitikat, mille abil on komisjonil võimalik sotsiaal-majanduslikku arengut paremini prognoosida ja tagada tööstusvõrgustike konkurentsivõime, sh käsitlusviis, mille puhul võetakse valdkondade eripära rohkem arvesse; rõhutab, et investeeringute soodustamiseks tuleb ELi tööstussektor atraktiivsemaks muuta;

17.  rõhutab, et sidusrühmi on väga hea kokku viia konkurentsivõime klastrite kaudu, sest neil on selleks sobiv korraldus; palub komisjonil klastreid ja nende koostööd Euroopa tasandil toetada, sest see tagab piirkondlikul ja kohalikul tasandil VKEde, teaduskeskuste ja ülikoolide kaasamise; kutsub komisjoni üles töötama välja aruka spetsialiseerumise platvorme, mille kaudu ergutada looma sektorite- ja valdkondadevahelisi sidemeid; rõhutab, et piirkondadevahelist koostööd tuleb tugevdada, et suurendada riikidevahelisi võimalusi;

18.  tuletab meelde, et kõik teadus- ja arendustegevuse, rahvusvahelise kaubanduse, keskkonna ja tööhõivega seotud meetmed peavad olema sidusad; rõhutab, et Euroopa tööstuspoliitika väljatöötamisel on tähtis osa energialiidul;

19.  rõhutab, et kui kolmandad riigid tegelevad strateegilise tähtsusega ELi tööstusharudes ühinemiste ja omandamistega või teevad välismaised otseinvesteeringuid, võib sellega kaasneda strateegiline oht; on seisukohal, et investorite huvi ei peaks ELi avalikust huvist alati kaalukam olema; nõuab, et komisjon töötaks välja raamistiku, mille alusel hinnata, kas ELi kolmandate riikide välismaised otseinvesteeringud ning ühinemis- ja omandamistegevus on ELile strateegiliselt ohtlikud;

20.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet, mis vastab president Junckeri ettepanekule elavdada kaitsekoostööd; nõuab, et viidaks ellu ühtne Euroopa kaitsepoliitika, mille kaudu tehtava teadus- ja arendustegevuse tulemusel võib tööstussektor kasvada;

21.  tuletab meelde, et hästi korraldatud praktikasüsteemide kaudu, mis põhineksid nii akadeemilisel õppel kui ka töökohas toimuval praktilisel õppel, tuleb õppimisel tähtsustada tehnilisi oskusi;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0009.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0240.

(4)

Eurostati andmed.

(5)

Komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatis „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks. Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis“, COM(2012)0582.

(6)

Komisjoni 6. mai 2015. aasta teatis „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika