Menetlus : 2017/2732(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0449/2017

Esitatud tekstid :

B8-0449/2017

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2017 - 8.13
CRE 05/07/2017 - 8.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0305

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 264kWORD 51k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0440/2017
28.6.2017
PE605.572v01-00
 
B8-0449/2017

suuliselt vastatava küsimuse B8-0319/2017 alusel

vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5


ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (2017/2732(RSP))


Evžen Tošenovský, Zdzisław Krasnodębski, Hans-Olaf Henkel fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (2017/2732(RSP))  
B8-0449/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 151, 152, artikli 153 lõikeid 1 ja 2 ja artiklit 173,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta II jaotist „Vabadused“ ja IV jaotist „Solidaarsus“,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu lepingut, eriti Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ning protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks(1),

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi tööstuse konkurentsivõime tegevuskava kohta, Euroopa tööstuse digitaliseerimise kohta ning digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste moderniseerimise paketi kohta,

–  võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta(2),

–  võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 29. mai 2017. aasta järeldusi tulevase ELi tööstuspoliitika strateegia kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. juuni 2017. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni Euroopa raudteetööstuse konkurentsivõime kohta(3),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2014. aasta resolutsiooni ELi terasesektori ning töötajate ja tööstusharu kaitse kohta(4),

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, mille Euroopa Parlament ratifitseeris 4. oktoobril 2016,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi ambitsioonika tööstusstrateegia kui Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni seisukohalt strateegilise prioriteedi väljatöötamise kohta (O-000047/2017 – B8-0319/2017),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa tööstus on paljudes tööstusharudes maailmas juhtival kohal; arvestades, et tööstus moodustab Euroopa ekspordist üle poole, teadus- ja arendustegevusse tehtavatest investeeringutest umbes 65 % ja selles on üle 50 miljoni töökoha (otsesed ja kaudsed töökohad, mis tähendab, et Euroopa töökohtadest on selles 20 %); arvestades, et viimase 20 aasta jooksul on Euroopa tööstuse panus ELi SKPsse vähenenud 19 %-lt vähem kui 15,5 %-le;

B.  arvestades, et 65% ettevõtjate kulutustest teadus- ja arendustegevusele tehakse töötlevas tööstuses; arvestades aga, et see määr langeb, ja arvestades, et seetõttu tuleb ELi tööstusliku baasi tugevdada, et säilitada ELis eriteadmised ja oskusteave ning neid suurendada;

C.  arvestades, et kõigist Euroopa äriühingutest on 99 % väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), mis moodustavad koos suurte ettevõtjatega ELi tööstuse alustala, ja arvestades, et kõigil neil ettevõtjatel tuleb arvestada suurte probleemidega, mis tulenevad majanduses toimuvatest üleilmsetest muutustest ning rahanduslikest ja haldusalastest takistustest;

D.  arvestades, et Euroopa tööstuse tähtsus maailmas väheneb, ja arvestades, et ELi poliitika peab Euroopa tööstust toetama, et suureneks selle konkurentsivõime ja suutlikkus Europasse investeerida;

E.  arvestades, et innovatiivne tööstus sõltub eelkõige suuresti sellest, kui suur on ELi teadusuuringute maht, teaduslik progress ja teaduskoostöö;

F.  arvestades, et konkurentsivõime suurendamisel ja investeeringukao vältimisel on strateegiline tähtsus ELi rahastamisvahenditel;

1.  rõhutab, et tööstusel on suur roll Euroopas majanduskasvu, tööhõive ja uuendustegevuse suurendamisel; nõuab, et komisjon võtaks selge kohustuse jõuda 2020. aastaks selleni, et tööstus moodustab liidu SKPst vähemalt 20 %, ja hindaks, kas 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid aitavad järgmise kümne aasta jooksul ELi tööstuspoliitikat ellu viia;

2.  on seisukohal, et ELi tööstusstrateegias tuleks arvesse võtta nii väiksemate kui ka suuremate tööstusettevõtete olukorda ja vajadusi;

3.  rõhutab VKEde tähtsust ja kordab, et ELi tööstusstrateegia rakendamisel tuleb arvestada VKEde väiksusest tulenevate probleemidega; tuletab meelde, et idufirmad ja noorettevõtjad on eelkõige kõige innovatiivsemates valdkondades väga tähtsad; nõuab, et komisjon vähendaks uuendustegevuse hõlbustamiseks ning ELi tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks VKEde, idufirmade ja noorettevõtjate regulatiivset koormust ning propageeriks klastreid, digitaalseid innovatsioonikeskusi ja ettevõtjate võrgustikke;

4.  on veendunud, et Euroopa tööstust tuleks pidada ELi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse seisukohast strateegiliselt tähtsaks; rõhutab, et ELil on võimalik eesseisvate eri probleemide ja ülesannetega, mille hulka kuuluvad ELi investeeringukadu, üleilmne konkurents ja kiire tehnoloogia areng, toime tulla üksnes siis, kui tööstus on tugev ja vastupanuvõimeline ning tööstuspoliitika tulevikku suunatud;

5.  rõhutab, et aitamaks liidu tööstusel lahendada probleeme, mida praeguses üleilmastunud keskkonnas tekitavad kiiresti muutuvad majandusolud ja õigusnormid, tuleb Euroopa tööstus muuta Euroopa ja välismaiste otseinvesteeringu jaoks atraktiivsemaks;

6.  rõhutab, et investeeringute ligimeelitamiseks peab keskkond olema investeeringuid toetav, õigusraamistik ette teada ja stabiilne ning rahale paremaks juurdepääsuks tuleb soodustada uusi ärimudeleid;

7.  tuletab meelde, et ELi rahastamisvahendid, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020“ ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on strateegilise tähtsusega, sest neist võivad raha saada igasuguse suurusega äriühingud; nõuab, et komisjon võtab nende vahendite tähtsust neile eelarve kavandamisel/kindlaksmääramisel arvesse;

8.  palub, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid ära kõigi ELi liikmesriikide ja piirkondade teaduslikud ja uurimisvõimalused ning looksid teadlaste ja tööstuse koostöö tihendamiseks lisastiimuleid, millega soodustada teaduskoostööd ja kiirendada tööstuse jaoks uuenduslike toodete, tehnoloogiate ja teenuste väljatöötamist;

9.  rõhutab, kui tähtsad on energialiit, digitaalne ühtne turg, digitaalarengu tegevuskava ning asjakohase, tulevikukindla ja tõhusa taristu kaudu Euroopa ühendamine;

10.  rõhutab, et ettevõtete halduskoormust ja nõuete täitmise kulusid tuleb vähendada, sest paremate õigusaktide ja hästi toimiva avatud turu soodustamine toetab ELi taasindustrialiseerimise poliitikat ja andmepõhist majandust;

11.  nõuab, et tervishoidu suhtutaks kui valdkonda, mis saab suurendada majanduskasvu; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ELi meditsiiniuuringuid ja tervishoiusüsteemi digiteerimist ning säilitaksid Euroopas konkurentsivõimelise meditsiinitööstuse;

12.  nõuab, et ELi tööstusstrateegia peab sisaldama tõhusaid ja jätkusuutlikke rahastamisvahendeid ja meetmeid, mille abil võidelda süsinikdioksiidi lekke ohuga;

13.  nõuab, et komisjon pööraks eritähelepanu Euroopa energiamahukatele tööstusharudele, milles tegutsevad ettevõtted peavad suurte energiakulude tõttu toime tulema karmi üleilmse konkurentsiga;

14.  rõhutab, kui olulised on avatud turud ning vaba ja õiglane rahvusvaheline kaubandus, mis põhinevad ühtsetel eeskirjadel ja võrdsetel tingimustel;

15.  nõuab, et komisjon jälgiks investeeringuid, mida kolmandad riigid teevad ELi strateegilisse taristusse, peamistesse tulevastesse tehnoloogiatesse ja muudesse tähtsatesse valdkondadesse;

16.  rõhutab, et ELi tööstuse digiteerimise strateegia on vajalik, et kasutada uute tehnoloogiate eeliseid täielikult ära ja suurendada Euroopa äriühingute konkurentsivõimet;

17.  rõhutab, et autotööstusel on Euroopas suur roll, sest sel on muude sektorite ja tööstusharude jaoks mitmekordistav mõju; toetab pidevaid pingutusi, mida autotööstuses tehakse selleks, et töötada välja moodsaid vähese CO2-heitega sõidukeid, nt elektrisõidukid ja vesinikkütuseelemendiga sõidukid, ning ühendatud ja isejuhtivaid sõidukeid;

18.  rõhutab, et jätkamaks uute oskuste ning ümberõppe, oskuste täiendamise ja pidevõppe edendamist, nagu komisjon on soovitanud oma dokumendis „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava“, tuleb ELis teha kooskõlastatud jõupingutusi;

19.  tuletab meelde, et ELi standardite kehtestamisel on oluline roll, ja pooldab suure tähelepanu pööramist sellele, et EL oleks rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides juhtpositsioonil;

20.  on veendunud, et Euroopa õigusraamistik peaks võimaldama tööstusharudel asjaomaste muutustega kohanduda ja võtta ennetavaid meetmeid, et aidata kaasa töökohtade loomisele, majanduskasvule ja piirkondade lähenemisele;

21.  soovitab pöörata ELi tööstusstrateegias eritähelepanu sektoritele, mis loovad suurt lisaväärtust ja kasutavad ära digi-, kosmose- ja nanotehnoloogiate tohutuid võimalusi;

22.  nõuab, et komisjon võtaks 2018. aasta alguseks koos liikmesriikidega vastu tervikliku Euroopa tööstuspoliitika strateegia ja tegevuskava, mis põhineb 20 % eesmärgil ning milles käsitletakse muu hulgas digiteerimist, jätkusuutlikkust, energiatõhusust, piisavaid ressursse ja eelkõige VKE huvides toimuvat dereguleerimist;

23.  palub komisjonil sätestada strateegias täpsed ja mõõdetavad tööstuspoliitika eesmärgid, mida täiendab lisanäitajate kogum, mille hulka kuuluvad näiteks tööstustoodang, tööhõive tase tööstuses ja suurus, mis näitab, kui suure protsentuaalse osa moodustavad SKPst töötleva tööstuse keskmised aastainvesteeringud;

24.  palub komisjonil näha strateegias ette, et hinnataks, milline mõju on sellel, kui võtta tööstuspoliitikat arvesse ELi strateegilistes algatustes, sest tänu hinnangule on võimalik algatusi muuta, kui need on ELi tööstuse jaoks kahjulikud, ja saavutada paremaid tulemusi;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 482, 23.12.2016, lk 89.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0240.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0280.

(4)

ELT C 294, 12.8.2016.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika