Menetlus : 2017/2699(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0450/2017

Esitatud tekstid :

B8-0450/2017

Arutelud :

PV 04/07/2017 - 11
CRE 04/07/2017 - 11

Hääletused :

PV 05/07/2017 - 8.9
CRE 05/07/2017 - 8.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 222kWORD 61k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0434/2017
30.6.2017
PE605.574v01-00
 
B8-0450/2017

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 37 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele


komisjoni 2018. aasta tööprogrammi kohta (2017/2699(RSP))


Anthea McIntyre fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2018. aasta tööprogrammi kohta (2017/2699(RSP))  
B8-0450/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. veebruari 2016. aasta deklaratsiooni konkurentsivõime kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet,

–  võttes arvesse halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma 24. juuli 2014. aasta lõplikku aruannet „Bürokraatia vähendamine Euroopas – pärand ja tulevikuväljavaated“,

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühtse turu tulevase parema reguleerimise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate 2012.–2013. aasta aruannete kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 37 lõiget 3,

A.  arvestades, et parim majanduslik ja ühiskondlik toetus, mida liikmesriigid saavad oma kodanikele pakkuda, et tagada parem elukvaliteet, on majanduskasv koos madala inflatsiooni ning suure tööhõive ja palgakasvuga, millega loodaks vajalikud vahendid, et rahastada investeeringuid tulevikku, paremasse taristusse ja avalikesse teenustesse;

B.  arvestades, et liikmesriigid seisavad keerulisel maailmaturul silmitsi tõsiste majanduslike probleemidega, mida saab lahendada üksnes juhul, kui luua dünaamiline konkurentsivõimeline majandus, kus tootlikkus ja innovaatilisus suurenevad;

C.  arvestades, et kodumaiste ja rahvusvaheliste ohtude ajastul valmistab julgeolek suurt muret;

D.  arvestades, et üldsus on üha enam tüdinud liidust, kes näib võtvat endale volitusi ja kohustusi, mida on parem täita liikmesriikide, nende piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tasandil või millega saaksid inimesed ise hakkama;

E.  arvestades, et ELi kodanikud soovivad ilmselgelt liitu, mis oleks n-ö leebe, hõlbustades liikmesriikide vahelist koostööd valdkondades, kus see võib anda lisaväärtust, kuid austaks eelkõige olulisi subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja pädevuse andmise põhimõtteid;

1. OSA: EUROOPA ON JÕUDNUD OTSUSTAVASSE PÖÖRDEPUNKTI

 

Üldpõhimõtted, mille järgi kujundada 2018. aasta tööprogrammi

 

1.  rõhutab asjaolu, et liikmesriigid on ELi demokraatlik alus ning komisjon peab oma ettepanekutes 2018. aasta kohta pidama piisavalt tähtsaks riiklike ja piirkondlike valitsuste oma töösse kaasamist;

2.  kutsub komisjoni üles esitama 2018. aastal võimalikult vähe uusi ettepanekuid, keskendudes valdkondadele, milles üleeuroopaline koostöö võib anda lisaväärtust kooskõlas subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja pädevuse andmise põhimõtetega;

3.  nõuab ELi poliitika ja programmide ümberkujundamist, et anda liikmesriikidele kohalikul tasandil suurem kontroll ja rohkem paindlikkust selles osas, kuidas nad soovivad kokkulepitud Euroopa eesmärke saavutada;

4.  nõuab, et komisjon konsulteeriks rohkem otse liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike valitsuste ja kodanikega võimalike tulevaste ettepanekute küsimuses; rõhutab, et oluline on anda piisavalt aega tagasisideks ning kasutada mitmesuguste eri variantide kehtestamiseks rohkem nn valgeid raamatuid ja rohelisi raamatuid;

5.  rõhutab, kui tähtis on kulutõhusus ning väärjuhtimise ja pettuse juhtumite suhtes nulltolerantsi poliitika rakendamine;

6.  juhib tähelepanu sellele, et EL peab olema väljapoole avatud ja arendama tihedaid majandus-, kaubandus- ja strateegilisi sidemeid sõprade ja liitlastega, eelkõige lähinaabritega;

2018. aasta prioriteedid

7.  palub komisjonil seada 2018. aastal prioriteediks meetmed, mis võimaldavad ELil toetada liikmesriike oma majanduse reformimisel, et saavutada pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv, töökohtade loomine ja heaolu;

8.  on veendunud, et ELi tasandil on majanduse väljavaadete parandamisel otsustava tähtsusega parema õigusloome tegevuskava edendamine; kutsub seetõttu komisjoni üles viima tegevuskava sihikindlalt edasi, eelkõige järgmistes valdkondades:

–  VKE-testide ja konkurentsivõime testide kasutamine mõjuhinnangutes;

–  koormuse vähendamise eesmärkide kehtestamine;

–  iga-aastane koormusanalüüs ning

–  õiguskontrollikomitee töö;

palub komisjonil ühtlasi tagada, et mikroettevõtjad jäetaks võimalikult suurel määral välja kõigist seadusandlikest ettepanekutest, et oleks võimalik ergutada uusi idufirmasid ja ettevõtjaid;

9.  nõuab, et majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine jääks endiselt tähelepanu keskmesse; usub, et investeerimise suurendamist ei tuleks pidada vajalike struktuurireformide alternatiiviks;

10.  juhib tähelepanu konkurentsipoliitika jõustamise tähtsusele võrdsete tingimuste loomisel, millega ergutatakse kõigi ühtsel turul osalejate innovatsiooni, tootlikkust, töökohtade loomist ja investeeringuid kõigi ärimudelite puhul, sh VKEd;

11.  rõhutab, kui oluline on teha edusamme, et lahendada rändekriis viisil, millega näidatakse üles palju suuremat tähelepanelikkust seoses liikmesriikides levinud murega kontrollimatu rände pärast, esitades teostatavaid ettepanekuid poliitikameetmete kohta, ning austatakse suveräänsete liikmesriikide eelisõigusi selles valdkonnas;

12.  palub komisjonil seada prioriteediks läbirääkimised uute kaubanduslepingute üle kolmandate riikidega, et kindlustada Euroopa tarbijatele madalamad hinnad ja Euroopa tootjatele suuremad turud, mis toob kaasa uute töökohtade loomise ja suurema heaolu;

13.  rõhutab, et oluline on rakendada ringmajanduse poliitikat ja keskenduda seejuures võitlusele toidu raiskamise vastu; kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriike tegema koostööd ja vahetama häid tavasid;

14.  kordab, et puudega inimeste õigusi tuleb kaitsta vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsioonile; toonitab, et tõeliselt tähtis on saavutada täielik juurdepääs toodetele, teenustele ja keskkondadele, kuna see on hädavajalik, et võimaldada neil ühiskonnas täielikult osaleda;

15.  tuletab meelde, et on vaja edendada selliste mitteametlike hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu, kes hooldavad ülalpeetavaid sugulasi (eakaid, lapsi, puudega inimesi) ilma, et nad ametlikult osaleksid tööhõives;

16.  rõhutab, et Brexiti läbirääkimised tuleb lõpule viia positiivselt ja rahumeelselt, tunnustades Ühendkuningriigi suurt panust ELi 40 aasta jooksul, et tagada tulevikus liidu ja Ühendkuningriigi vahel tugev majanduslik ja poliitiline partnerlus, millega austatakse kõigi osapoolte mõistlikke nõudmisi ja huvisid;

2. OSA: KONKREETSED ETTEPANEKUD TÖÖPROGRAMMI KOHTA KÜMNE PRIORITEEDI ELLUVIIMISEKS

1.  Uue hoo andmine töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele

Parem õigusloome

17.  tuletab komisjonile meelde, et kõigi seadusandlike ettepanekute suhtes tuleks teostada põhjalik mõjuhinnang ja kulude-tulude analüüs; palub komisjonil tagada, et iga mõjuhinnang on sihipärane, et näidata võimalikku mõju ettevõtetele ja turule, ning et ettepanekuid esitatakse ainult juhul, kui soovitud mõju on proportsionaalne;

18.  rõhutab, et komisjon peab lisama VKE-testid ja konkurentsivõime testid kõigisse mõjuhinnangutesse, kuna see aitab tagada, et õigusaktidega ei kehtestata ettevõtetele, eelkõige VKEdele üleliigset koormust; kutsub komisjoni üles võtma VKE-testi kasutusele kõigis peadirektoraatides ning tegema süstemaatilisemalt koostööd õiguskontrollikomiteega, et tagada testi struktureeritum kohaldamine, nagu seda teostati määruse (EL) nr 910/2014 ja direktiivi 2011/7/EL puhul;

19.  soovitab tungivalt, et komisjon kehtestaks pärast kolmepoolsete läbirääkimiste lõpetamist ooteaja mõjuhinnangu ja subsidiaarsuse kontrolli tegemiseks; palub komisjonil näha ette hindamise, milles käsitletakse õiguskontrollikomitee sõltumatust oma järelevalverolli täitmisel ja mõjuhinnangute kohta objektiivse nõu andmisel, ning võimalike järelmeetmete võtmise; palub komisjonil tunnistada, et parema õigusloome tegevuskaval on oluline kohalik ja piirkondlik mõõde, mida subsidiaarsus alati ei puuduta, ning laiendada õigusaktide mõjuhindamise protsessi (mis erineb territoriaalse mõju hindamisest), et uurida kehtivate ja uute normide finants- ja haldusmõju kohalikele/piirkondlikele valitsustele;

20.  rõhutab, et institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe raames kokkulepitud iga-aastane koormusanalüüs on oluline vahend, mille abil teha kindlaks ja jälgida selgel ja läbipaistval viisil liidu jõupingutuste tulemusi liigsest reguleerimisest ja halduskoormusest hoidumisel ja nende vähendamisel, eriti kuna need mõjutavad VKEsid; on veendunud, et iga-aastast koormusanalüüsi tuleb kasutada, et teha kindlaks koormus, mis tuleneb nii komisjoni individuaalsetest seadusandlikest ettepanekutest ja aktidest kui ka õigusaktide siseriiklikku õigusesse ülevõtmisest ja tõlgendamisest üksikutes liikmesriikides ehk ülereguleerimisest;

21.  kutsub komisjoni üles võtma järelmeetmeid soovitustele, mis on esitatud 2012., 2013. ja 2014. aasta aruannetes subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta; märgib eelkõige, et aruannetes nõuti kõigi komisjoni esitatud ettepanekute faktiliselt põhjendatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse analüüsi; nõuab, et liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamustes käsitletaks lisaks subsidaarsusele proportsionaalsust, mistõttu tuleks läbi vaadata aluslepingud, et hinnataks nende liikmesriikide parlamentide arvu, mis on vajalik nn kollase kaardi rakendamiseks, ning pikendataks tähtaega, mille jooksul liikmesriikide parlamendid saavad esitada subsidiaarsust käsitleva arvamuse;

22.  juhib tähelepanu aruannetes esitatud nõudmistele, mille kohaselt proportsionaalsust käsitlevate komisjoni hinnangute põhjal loobutaks ettepanekutest, millega kaasneb ebaproportsionaalne koormus konkurentsivõimele ja VKEdele; tuletab meelde, et liikmesriikide parlamentidele taotleti nn rohelist kaarti ning parlament palus komisjonil seadusandlike läbirääkimiste lõpetamisel teha subsidiaarsuse kontrolli ja täieliku mõjuhindamise, millega tagatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse järgimine pärast ettepanekute muutmist;

23.  palub komisjonil vastavalt uue institutsioonidevahelise kokkuleppe asjakohastele sätetele viivitamata esitada ettepanekud, millega kehtestatakse koormuse vähendamise eesmärgid peamistes sektorites; palub komisjonil võtta eesmärgiks vähendada 2020. aastaks 25 % ettevõtete regulatiivsest koormusest tulenevaid majanduslikke kulusid igas poliitikavaldkonnas ning pikemas perspektiivis vähendada kehtivate liidu õigusaktidega kaasnevat koormust 2030. aastaks poole võrra; ergutab igati komisjoni kohaldama viivitamata põhimõtet, et iga uue õigusnormi puhul tunnistatakse kehtetuks kaks vana õigusnormi, kaaludes, kas on kasu regulatiivsest tasakaalustusmeetmest, mille puhul haldus- ja regulatiivset koormust lisavaid uusi norme võib kehtestada ainult juhul, kui olemasolevat koormust on võimalik vähendada kaks korda;

24.  palub komisjonil (ja parlamendil) tunnistada, et demokraatlikult valitud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende esindusühendused moodustavad osa Euroopa õigusloomeprotsessist; nõuab konkreetselt, et need vabastataks läbipaistvusregistriga seotud kohustustest, nagu seda on juba tehtud konkreetsete piirkondade puhul;

25.  kutsub komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu läbipaistvuse ja võimude lahususe tagamisele, järgides rangemalt ELi toimimise lepingu artikli 290 sätteid, ning seetõttu vältima delegeeritud õigusaktide kasutamist selleks, et võtta vastu tõelisi õiguslikke meetmeid, mis tuleks võtta vastu seadusandliku tavamenetluse alusel;

26.  rõhutab, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) tegevuskava ja kumulatiivsele mõjuhindamisele järgnevad hilisemad seadusandlikud ettepanekud on jätkuvalt olulised; kutsub komisjoni üles lisama Seveso III direktiivi REFITi jooksvasse programmi ning keskenduma peamiselt sellele, kuidas see mõjutab ettevõtteid ja eelkõige VKEsid ning nende suutlikkust teha pikaajalisi investeeringuid, ning milline on selle mõju ELis paikneva kemikaalide tootmise võimalikule ümberpaigutamisele;

27.  võtab teadmiseks Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevad komisjoni ettepanekud, mille eesmärk on tugevdada ELi sotsiaalset mõõdet; kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama, et prioriteetide elluviimisel järgitaks Euroopa sotsiaalõiguste samba raames tehtavate kõikide algatuste puhul täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

28.  palub komisjonil süstemaatiliselt läbi vaadata sotsiaalõigustik, mis koosneb enam kui 50 direktiivist, mis on välja töötatud alates aastast 1958, ning teha kindlaks täiendava lihtsustamise ja koormuse vähendamise võimalused, sh õigusaktide tagasivõtmise või kehtetuks tunnistamise kaudu, kui see on asjakohane;

29.  tunnistab, et naised on tööturul jätkuvalt alaesindatud; on sellega seoses veendunud, et paindlikud töölepingud, sh ajutised ja osalise tööajaga lepingud, võivad täita olulist rolli nende rühmade osalemise suurendamisel, kes oleksid muidu tööturult kõrvale jäetud; on seisukohal, et komisjonil ei ole asjakohane esitada seadusandlikke ettepanekuid, sh inimväärse töö raamdirektiivi, mille eesmärk on piirata selliste lepingute kasutamist liikmesriikides;

30.  tuletab meelde ELi toimimise lepingu artiklit 155; kutsub sotsiaalpartnereid üles kasutama praeguste ja tulevaste raamkokkulepete puhul täiustatud õigusloome vahendeid, suurendama mõjuhinnangute kasutamist ja esitama komisjoni õiguskontrollikomiteele kokkuleppeid, milles on toodud ettepanekud seadusandlike meetmete võtmise kohta;

Eelarvevahendid

31.  märgib, et komisjon peab avaldama oma ettepaneku uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne 1. jaanuari 2018, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklis 25; on seisukohal, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleb leida viis jõuda kaasaegse ELi eelarveni, milles käsitletaks asjakohaselt aktuaalseid probleeme, nagu rände- ja pagulaskriis, terrorismioht ja Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumine; on veendunud, et komisjon peaks seetõttu enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimisi vaatama põhjalikult läbi kulud, et süstemaatiliselt hinnata iga ELi eelarve poliitikavaldkonda selle tõhususe, lisaväärtuse ja ELi üldistele prioriteetidele kaasaaitamise kohta; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon viiks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kooskõlla nii komisjoni kui ka parlamendi poliitilise tsükliga, et parandada poliitilist isevastutust ja seega ka aruandekohuslust, mis on seotud liidu mitmeaastane eelarvega; on veendunud, et mitmeaastase finantsraamistiku 2013. aastal kokku lepitud ülemmäärad tuleb säilitada;

32.  võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb kaaluda omavahendite kõrgetasemelise töörühma ettepanekuid, k.a mis tahes uusi omavahendite võimalusi; nõuab tungivalt, et komisjon ei nõuaks ELile maksukogumisvolitusi; soovitab mitte loobuda praeguse omavahendite süsteemi kohta kehtestatud suunistest, nagu eelarve ja traditsiooniliste omavahendite (näiteks tolli- ja suhkrumaksud) tasakaal, või suunistest omavahendite kohta, mis põhinevad rahvamajanduse kogutulul; on seisukohal, et omavahendid peaksid olema esitatud liikmesriikide eelarvetes selgelt ja ühetaoliselt, et tagada ELi tulude läbipaistvus ja võrreldavus;

33.  on seisukohal, et komisjon peaks välja töötama parema eelarvekontrolli süsteemi, mis on proportsionaalne ELi poolsest rahastamisest saadava kasuga; on seisukohal, et selle süsteemi lahutamatu osa on aruandlus, mis peaks olema piisavalt läbipaistev ja üksikasjalik, sealhulgas aruandlus ELi vahendite saajate kohta ja selle kohta, kas maksed on tehtud tähtaegselt; on arvamusel, et ELi rahastamise kaudu saavutatud tulemuslikkust, kulutõhusust ning tulemusi tuleks alati kontrollida, et teha kindlaks ELi kulutuste jätkusuutlik ja pikaajaline mõju; tuletab meelde parlamendi üleskutset luua ühe praeguse voliniku ametikoha asemel ametikoht eelarvekontrolli volinikule, kes teeks pettuste ja väärjuhtimise juhtumite lahendamisel koostööd liikmesriikidega; nõuab, et koostataks ettepanekud kontrollikoja reformimiseks, et kontrollikoda toimiks nii auditi- kui ka hindamisasutusena, teostades või tellides liidu programmide sõltumatuid hinnanguid;

Transport

34.  rõhutab vajadust jätkata eelisjärjekorras üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) ja nende põhivõrgukoridoride arendamist, et ühendada kõigi ELi piirkondade transpordivõrgud ja lahendada sellised probleemid nagu sobiva taristu puudumine, juurdepääsetavus ja vähene koostalitlusvõime ELi ida- ja läänepoolsete osade vahel; rõhutab vajadust sünergia järele Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa ühendamise rahastu ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahaliste vahendite vahel, et tagada ELi kogu saadavaloleva rahastamise parim kasutamine; rõhutab siiski, et samal ajal kui Euroopa ühendamise rahastu 2.0 keskmes peaks olema innovaatilised rahastamisvahendid ja eri liiki vahendite kombineerimine, tuleks piisav osa selle toetustest reserveerida transporditaristu projektidele, mis ei ole turu erinevate tingimuste tõttu ELi eri osades erasektori investeeringute jaoks ligitõmbavad;

Teadusuuringud

35.  palub programmi „Horisont 2020“ projektitaotluste nõutavat üksikasjalikkuse taset arvestades, et komisjon teeks oma vahekokkuvõttes ettepaneku kehtestada rangemad valikukriteeriumid juba esimeses taotlusvoorus, kuna suur hulk taotlejaid kulutab aega ja teeb jõupingutusi täieliku taotluse koostamiseks teise vooru jaoks, kuigi taotluse edu on vähe tõenäoline ja neil puudub sellesse usk; on mures, et VKEde puhul on see probleem eriti tõsine;

36.  rõhutab vajadust rakendusuuringute järele, eelkõige teadusuuringute järele, mis annaksid paremaid teadmisi, oskusi ja tavasid, et tagada uute tehnoloogiate kasutamine parimal võimalikul viisil; kutsub komisjoni üles paremini tasakaalustama alus-, rakendus- ja siirdeuuringute ning arendustegevuse vajadusi, et tagada uute avastuste tõhus ja kiire siire tegelikesse tehnoloogiatesse ja toodetesse;

Oskused ja haridusprogrammid

37.  rõhutab, et hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegiline raamistik (ET 2020) ja komisjoni uus oskuste tegevuskava peaksid täiendama siseriiklikke meetmeid ning toetama liikmesriike nende jõupingutustes töötada välja formaalhariduse ja informaalse õppimise ning koolituse süsteeme, mille eesmärk on eelkõige parandada lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust;

38.  kutsub komisjoni üles tagama, et ekspertide kogukond ja asjaomased sidusrühmad, sh lapsevanemate organisatsioonid, kaasataks aktiivselt poliitika väljatöötamisse;

39.  palub komisjonil hinnata ELi kultuuri- ja haridusprogrammide tulemuslikkust ja lisaväärtust, pöörates erilist tähelepanu programmile „Kodanike Euroopa“, ning edendada menetluste lihtsustamist ja usaldusväärset finantsjuhtimist kõigil tasanditel;

Piirkondlik areng ja ühtekuuluvuspoliitika

40.  kutsub komisjoni üles selgelt viitama, kuidas toimub tema arvates 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika rahastamine ja struktureerimine ning milliseid praeguse korra reforme ta ette näeb; on veendunud, et läbipaistva otsustusprotsessi loomiseks tuleb esikohale seada kõikide institutsioonide vaheline dialoog; rõhutab, et rubriigi 1b praeguseid kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid tuleks ELi üldeelarves näidata osana ELi SKPst;

41.  palub komisjonil viia läbi täiendavad uuringud, et tagada, et ühtekuuluvuspoliitikal oleks toetusesaaja või projekti tasandil kavandatud mõju; on seisukohal, et see on eriti tähtis, kui arvestada, et hinnanguliselt on Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Ühendamise Rahastu programmitöö perioodi 2014–2020 vahenditest 2018. aasta lõpuks eraldatud üksnes 25 %;

42.  tõdeb, et koondmääruses on tehtud mitmeid olulisi muudatusi, mille keskmes on lihtsustamine, ühtlustamine ja paindlikkus; arvab, et saab veel palju ära teha tagamaks, et tehniline abi on sihipäraselt suunatud ning seda jälgitakse ja hinnatakse nõuetekohaselt; on ka seisukohal, et komisjon peaks tugevdama kohalikke osalejaid, tegeledes küsimustega, mis on seotud keerukate heakskiitmismenetlustega, toetusesaajatele hilinenud maksetega ja rahastamisallikate kombineerimisega, ning edendades kohaliku tasandi lähenemisviise, nt kogukonna juhitud kohalik areng;

2.  Ühendatud digitaalne ühtne turg

43.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid andmete üldise vaba liikumise põhimõtte kehtestamiseks ja andmete lokaliseerimise piirangute kaotamiseks kogu ELis;

3.  Vastupidav energialiit tulevikku vaatava kliimamuutuste poliitikaga

44.  palub komisjonil jälgida elektrituru uue ülesehituse sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas, kus energiaalase üleminekuga seotud kulud on teiste ELi liikmesriikidega võrreldes tõenäoliselt suuremad;

45.  tunneb muret energiatõhususe direktiivi rakendamise pärast ja palub komisjonil teha liikmesriikidega tulemusliku rakendamise tagamiseks järjepidevate suuniste alusel koostööd; toetab põhimõtet, mille kohaselt energiatõhusus on esmatähtsal kohal, kui see on asjakohane, ning on veendunud, et eesmärgid peaksid olema proportsionaalsed ja realistlikud;

4.  Integreeritum ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga

46.  palub komisjonil esitada ettepanekuid, mis tulenevad tema hinnangust liikluskindlustuse direktiivi (direktiiv 2009/103/EÜ) kohta, eelkõige aga sõidukikasutajate selliste probleemide lahendamise kohta, mis tulenevad Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas Vnuk vs. Triglav, ning kaaluda muid võimalusi selliste isikute olukorra parandamiseks, kes soovivad sõlmida kindlustuslepingut, näiteks kindlustusnõueteta perioodi tunnustamine teises liikmesriigis kui see, kus kindlustuslepingut soovitakse sõlmida, et kodanikud võiksid kasutada selle liikmesriigi tarbijatele kättesaadavaid pakkumisi;

47.  nõuab tungivalt, et komisjon peaks töötajate lähetamise direktiivi (direktiiv 96/71/EÜ) muutmise ettevalmistamisel silmas nii siseturu nõuetekohast toimimist kui ka teenuste osutamise vabaduse põhimõtet; nõuab tungivalt, et komisjon arvestaks robootika tsiviilõiguslike sätete koostamisel Euroopa Parlamendi pakutud sektoripõhist lähenemisviisi, et soodustada innovatsiooni ja võtta arvesse robootika erinevat arengutaset eri sektorites ja liikmesriikides;

48.  nõuab autotööstuses heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjoni tulemuste valguses, et kiiresti võetaks vastu liikluses tekkivate heitkoguste kolmas ja neljas pakett, et täpselt määratleda tingimused, mille puhul tuleb järgida praeguseid CO2 ja NOX piirmäärasid;

49.  märgib, et seoses biotsiidide määruse oluliste sätetega, mis käsitlevad tarnijatele loa andmist ja töödeldud toodete töötlemiseks kasutatud toimeainete registreerimist, on ees ootamas märkimisväärsed järgimisega seotud raskused, kuna määrusest mõjutatud ettevõtetes ei olda neist sätetest teadlikud; nõuab tungivalt, et komisjon tugineks juba alustatud tööle, mis tehti seoses hiljutise kõige olulisemate kemikaale käsitlevate õigusaktide (välja arvatud kemikaalimäärus REACH) toimivuskontrolli alal, aga ka järgmise etapi tööstusharudele kohaldatavate õigusaktidega seotud aspektidele, ning lisaks selle määruse oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi 2018. aasta tegevuskavva, pöörates erilist tähelepanu VKEsid ja mikroettevõtjaid mõjutavale rahalisele ja halduskoormusele, kui nad koostavad kõnealuse õigusakti alusel Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) lubade väljastamiseks dokumente;

50.  võtab teadmiseks liikmesriikide rahalised ja õigusalased probleemid nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) järgimisel, mida peetakse sageli ELi õigusaktide tulemuslikkuse kehvaks näiteks ja millega seoses on käimas arvukad rikkumismenetlused; rõhutab vajadust viia kõnealuse direktiivi aruandlustsükkel kooskõlla vee raamdirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) tsükliga, et samu järelevalveandmeid saaks kasutada mõlema direktiivi läbivaatamisel, ning piirata ja lihtsustada nitraatide kasutamise kavandamisega seotud nõudeid, mis on osutunud põllumajandussektoris tarbetuks bürokraatlikuks koormuseks; nõuab, et komisjon lisaks oma 2012. aastal teostatud ELi magevee poliitika toimivuskontrolli alase töö ja nitraadidirektiivi süstemaatilise läbivaatamise oma õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi 2018. aasta tegevuskavva, et lihtsustada tülikaid nõudeid ja vähendada järgimisega seotud kulusid;

51.  märgib, et praeguseid tegevusraamistikke ja andmevahendeid, mida kohaldatakse toidulisandite direktiivi (2002/46/EÜ) kohaselt toidulisandite koostisosadena kasutatavaid vitamiine ja mineraalaineid käsitlevate eeskirjade suhtes, tuuakse sageli esile kui näidet nõrkade ja aegunud ELi õigusaktide kohta, mille ühtlustamine üle kogu ELi on väga puudulik, ning seda mitte ainult reguleerimise ja asutustevahelise koostöö osas, vaid ka seetõttu, et toidus sisalduda võivate toitainete ning koostisosade valik on liikmesriikides väga erinev; kutsub komisjoni üles vaatama läbi juba tehtud tööd ja tegema tihedat koostööd Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA), et analüüsida teadusuuringuid kasutades Euroopa tervislike toiduainete turu praegust olukorda;

52.  rõhutab vajadust tagada jätkuvad investeeringud loometsüklisse ja tarbijate juurdepääs kvaliteetsele audiovisuaalmeedia sisule, edendades samal ajal alaealiste kaitset ning toetades Euroopa teoste tootmist ja levitamist; kutsub komisjoni sellega seoses üles täitma oma kohustust viia läbi mõjuhinnangud ja võtta tõestuspõhiseid meetmeid ning innustada parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja tööstuses, pidades samas meeles kultuurilise suveräänsuse põhimõtet;

Kalandus

53.  peab tervitatavaks edusamme, mida on teinud ELi kalalaevastikud ühise kalanduspoliitika (ÜKP) sihtide ja eesmärkide saavutamiseks, eelkõige säästvat kalandust käsitleva artikli 2 osas; kutsub komisjoni üles toetama ja jätkuvalt edendama (öko)märgiseid kui hea kvaliteediga ja säästvalt püütud kala tunnustamise ja merest lauale toomise jälgitavuse tagamise mehhanismi; kutsub komisjoni üles tagama, et ühist kalanduspoliitikat ja lossimiskohustust rakendatakse usaldusväärsel viisil realistliku ajakava alusel; kutsub komisjoni üles jätkama tihedat koostööd kalurite ja teadlastega, et tuvastada ja prognoosida, kus püüki piiravaid liike võib ette tulla, ning leida lahendusi, näiteks uuenduslikud kalapüügitehnikad (nt elektriimpulssidega kalapüük);

54.  rõhutab, et komisjonil oleks vaja vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1967/2006 (Vahemere määrus), eelkõige see osa, mis osutab teatavate traditsiooniliste püügivahendite kasutamise keelule, ja sätted, mis on seotud püügivahendite eripäradega; tunneb muret ettepaneku pärast võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse mitmeaastane kava väikeste pelaagiliste liikide püügi kohta Aadria meres ning nende varude püügi pikaajaline kava, mis sisaldab uut majandamisraamistikku;

55.  palub komisjonil leida pragmaatiline lahendus suuremahulisele kalapüügile, et reguleerida ja piirata tava kasutada väärtuslikke kalavarusid kalajahu tootmiseks, eelkõige kui on tegemist Läänemere haavatavate ökosüsteemidega; palub komisjonil läbi vaadata kehtivad õigusaktid, et eelkõige toetada väikesemahulist kalapüüki ja selle määratlust täpsustada; rõhutab, et komisjonil on vaja läbi vaadata olemasolevad õigusaktid, et kehtestada hooajaline püügikeeld Läänemere tursapüügile, et vähendada tursa noorte isendite püüki;

Põllumajandus

56.  peab tervitatavaks komisjoni korraldatud kaheteistkümne nädala pikkust avalikku konsultatsiooni ning asjaolu, et president Juncker ja volinik Hogan on tunnistanud, et ühine põllumajanduspoliitika tuleb taaselustada ja sellele tuleb eraldada piisavalt vahendeid; loodab, et põllumajandustootjatelt, kodanikelt ja organisatsioonidelt selle konsulteerimise käigus saadud tagasiside kujundab tulevast ühist põllumajanduspoliitikat; rõhutab, et ühine põllumajanduspoliitika peaks tagama, et maksumaksjate poolt põllumajandusse tehtud investeeringud tasuvad end ära ja et samas toimub liikmesriikide vaheline otsetoetuste ühtlustamine ning on tagatud, et EL suudab oma toidutootmise potentsiaali säilitada ja suurendada;

57.  on pettunud, et puuduvad meetmed, mis tagaksid selliste toitainete nagu lämmastik, fosfor ja kaalium tõhusama kasutamise, mis aitaks parandada toidu- ja energiatootmist; rõhutab, et mulla degradeerumine piirab ELi põllumajanduslikku tootmist ikka veel oluliselt;

58.  väljendab muret selle pärast, kuidas komisjon on kohaldanud mitmeid delegeeritud õigusakte; tuletab komisjonile meelde, et delegeeritud õigusaktidega tuleks teha tehnilisi ja halduslikke muudatusi ja mitte kehtestada ÜPPs poliitikast ajendatud põllumajanduslikke meetmeid, minnes nii seadusandlikust tavamenetlusest mööda;

59.  rõhutab, et ELi põllumajandustootjatele tuleb teise samba raames teha kättesaadavaks rohkem vabatahtlikke vahendeid, et võimaldada neil tulla toime suurenenud hinnavolatiilsuse ja madalamate hindade pikenenud perioodidega; kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et töötada välja ELi riskijuhtimismeetmete kogum; rõhutab, et esimese samba raames makstavad otsetoetused on põllumajandustootjate jaoks peamine sissetuleku stabiliseerimise vahend; kutsub komisjoni üles uurima meetmeid, mis tagaksid turu läbipaistvuse kogu toiduainete tarneahelas;

60.  kutsub põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraati üles tegema tihedat koostööd tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi ning siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadiga, et tagada põllumajandusliku toidutööstuse tähelepanu keskpunkti tõstmine; märgib, et kui ELi põllumajanduslik toidutööstus tahetakse muuta maailmaturul konkurentsivõimeliseks, tuleb jõupingutused suunata töökohtade loomisele, majanduskasvule ja investeeringutele kõigisse ettevõtetesse olenemata nende liigist ja suurusest, et tootmise potentsiaali maksimaalselt suurendada; rõhutab, et kui Euroopa tahab arendada oma täppispõllumajanduse meetodeid ja põllumajandustehnoloogiaid, peaks komisjon tegema liikmesriikidega koostööd, et kavandada investeeringuid tehnilisse või kõrgema taseme põllumajanduslikku koolitusse ja väljaõppesse;

5.   Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit

61.  toonitab kapitaliturgude liidu saavutamise olulisust; rõhutab siiski, et mis tahes edasisi seadusandlikke ettepanekuid tuleks teha vaid juhul, kui soovitud mõju muude kui seadusandlike vahenditega saavutada ei saa;

62.  toonitab, et mõnes valdkonnas edasiliikumiseks võiks olla parim viis mitteseadusandlikud sammud, sh turupõhiste lahendust soosimine ning konkurentsi ja ühtse turu eeskirjade tegelik jõustamine;

63.  palub komisjonil tunnistada, et ärimudelite ja finantsturgude mitmekesisus liikmesriikides võib olla väärtus, mis väärib kaitsmist kogu Euroopa jaoks;

64.  rõhutab, kui oluline on muuta õigusakte, et viia nad vastavusse rahvusvaheliste lepingute, näiteks praeguste Baseli kohustustega;

65.  väljendab heameelt töö üle, mida komisjon ja liikmesriigid teevad, et aktiivselt edendada võitlust maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja maksuparadiiside kasutamise vallas, kasutades hea maksuhaldustava edendamiseks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ekspertteadmisi;

66.  nõuab ranget kinnipidamist kohustuste mitte enda peale võtmise põhimõttest, mis pakub head võimalust majanduse juhtimise raamistiku reformimiseks;

67.  toonitab, kui tähtis on järelevalve olemasolevate pangandusliidu õigusaktide rakendamise üle ning tõhusam dialoog valdkondlike ekspertidega, et hinnata vastuvõetud õigusaktide mõju ja tulemuslikkust;

6.  Kaubandus

68.  toetab komisjoni jätkuvaid jõupingutusi, et pidada läbirääkimisi erisätete üle, mille eesmärk on parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemisvõimet kaubanduses ja investeeringutes; tunnistab ülemaailmsete integreeritud tarneahelate levikut rahvusvahelises kaubanduses; palub komisjonil rakendada digitaalkaubanduse strateegiat, milles võetakse arvesse võimalusi, mida see pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, lihtsustades nende juurdepääsu ülemaailmsetele turgudele; soovitab selle strateegia abil parandada e-kaubanduse ühenduvust ja suutlikkuse suurendamist, kõrvaldades selleks põhjendamatud piirangud piiriüleste andmevoogude osas, tingimusel et asjakohased eeskirjad avatud, usaldusväärse ja turvalise digitaalse kauplemise edendamiseks on kehtestatud; kutsub komisjoni üles edendama käimasolevatel ja tulevastel vabakaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel, ning samuti Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) digitaalse kaubanduse tegvuskava, kuna see organisatsioon peab jätkuvalt olema paindlik ja dünaamiline foorum läbirääkimiste jaoks;

69.  kutsub komisjoni üles läbi vaatama kehtivat ELi-AKV kaubandusraamistikku, mida reguleerib Cotonou leping, mis kehtib 2020. aastani; märgib, et see on hea võimalus hinnata suhteid ja tööd seoses uue mudeliga, milles võetakse arvesse tõenditel põhinevaid järeldusi mõju, tõhususe, ELi lisaväärtuse ja praeguste muudatuste kohta rahvusvahelisel tasandil; on seisukohal, et uue mudeli eesmärk peaks olema toetada Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) majanduskasvu ja nende integreerumist ülemaailmsesse majandusse; palub seetõttu komisjonil välja töötada selge ja tugev kaubanduspoliitika, mis hõlmab, kuid ei piirdu erasektori arengu, kaubanduse lihtsustamise ja vastastikuse liberaliseerimisega; palub komisjonil teha seda kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega;

70.  tunnistab ja toetab lähenemisviisi, mis on võetud strateegias „Kaubandus kõigile“ ja mille kohaselt lisatakse tulevastesse kaubanduslepingutesse korruptsioonivastased sätted, kuna korruptsiooni roll ebaseadusliku kaubitsemise hõlbustamises on teada; kutsub komisjoni üles kaubanduspartneritega peetavatel läbirääkimistel järgima kaubanduspoliitikat, mis aitab võidelda ebaseadusliku kaubandusega; soovitab, et see toimuks kooskõlas mitmepoolsel tasandil kokku lepitud kehtivate rahvusvaheliste kaubandusraamistikega;

7.  Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused

71.  on veendunud, et organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse tõhustamiseks on oluline, et ELi andmebaasid oleksid justiits- ja siseküsimuste valdkonnas täielikult koostalitlusvõimelised ning et asjaomastel riiklikel ametiasutustel oleks piisav juurdepääs muu hulgas biomeetrilistele andmetele; palub tungivalt komisjonil töötada välja praeguste ja tulevaste andmebaaside jaoks standardid, mis sisaldaksid sisseprojekteeritud turvet, ning kui see on kohaldatav, siis ka võimalikult väheste andmete kogumise vaikesätteid; on ühtlasi veendunud, et ELi ja selle liikmesriikide süsteemid peavad saama kasutada rahvusvahelisi andmebaase, nagu Interpoli hallatavad andmebaasid, ja nendega teavet vahetada; palub tungivalt komisjonil teha koos liikmesriikide tööd, et tagada ELi asjakohase teabe pidev ja kvaliteetne üleslaadimine andmebaasidesse;

72.  on veendunud, et kõige olulisem peaks olema töö uute või ajakohastatud andmebaasidega, sealhulgas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), ELi reisiteabe ja reisiloa süsteemi (ETIAS), teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteemi (Eurodac), Euroopa politseiregistrite indekssüsteemi (EPRIS) ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemiga (ECRIS), ning et nende käivitamiseks tuleks teha kättesaadavaks piisav rahastamine; palub tungivalt komisjonil pidevalt jälgida tehnoloogia arengut, et täiustada infosüsteeme, pidades silmas, et süsteemide kasutatavuse jaoks on kõige tähtsam nende kiirus ja usaldusväärsus;

73.  toetab küberkuritegevuse vastase võitluse strateegia eelseisvat ülevaatamist; palub, et komisjon vaataks läbi küberkuritegevust käsitlevad kehtivad õigusaktid ning esitaks ettepaneku, millega kehtestatakse selge õigusraamistik eraettevõtete ja õiguskaitseorganite vahelisteks suheteks võitluses organiseeritud kuritegevuse ja radikaliseerumise vastu internetis, võttes samal ajal arvesse isikuandmete töötlemise turvalisust ja isikuandmetega seotud rikkumiste ohtu;

74.  nõuab, et tõhustataks tööd, et võidelda veebipõhise propaganda, eelkõige äärmuslike ideoloogiate propageerimise ning ka destabiliseerimiseks mõeldud tegevuse vastu, nagu seda oli Venemaa poolt koordineeritud propagandategevus; nõuab Europoli internetisisust teavitamise üksuse jaoks asjakohasemat rahastamist;

75.  palub komisjonil koordineerida parimate tavade vahetamist radikaliseerumise tõkestamiseks ELi vanglates;

8.  Uue rändepoliitika suunas

76.  kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi kokkulepe sõlmimiseks kõigi asjaomaste pooltega Liibüas, et takistada kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikku sissevoolu ELi territooriumile;

77.  kutsub komisjoni üles jätkama läbirääkimisi kolmandate riikidega tagasisaatmis- ja tagasivõtulepingute üle, mis on õiglase varjupaiga taotlemise süsteemi oluline osa, ning vaatama läbi tagasisaatmisdirektiiv (direktiiv 2008/115/EÜ), et hinnata, kas see on ELi tagasisaatmispoliitika jaoks ikka veel asjakohane õigusraamistik; on veendunud, et liikmesriikide tasandil saaks rahvusvaheline kaitse andmise vahendina kasutada vabatahtlikku ümberasustamist;

78.  toetab eesmärki kehtestada liikmesriikides varjupaiga taotlemise jaoks ranged menetlused ja tingimused; on siiski seisukohal, et lõppkokkuvõttes vastutavad oma piiride ja tööturupoliitika, ning sotsiaalkaitse, tervishoiu, eluaseme ja hariduse kättesaadavuse eest liikmesriigid ja teevad seda ka tulevikus;

79.  on veendunud, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile toetuse tagamiseks tuleb teha rohkem jõupingutusi, sealhulgas ühiskasutusvahendite näol, kuna see amet asub täitma uusi ja olulisi kohustusi, sealhulgas tulevase ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi keskse üksuse ülesandeid;

9.  Suurem roll ülemaailmsel tasandil

80.  nõuab Euroopa naabruspoliitika korrapärast läbivaatamist ja palub tagada, et selles käsitletaks pidevalt arenevaid olukordi ELi ida- ja lõunapiiril; nõuab samuti Euroopa välisteenistuse töö ja eelarve nõuetekohast kontrollimist ja selle kohta vastava aruandluse koostamist; on arvamusel, et sellise hindamise käigus tuleks keskenduda mitte ainult sellele, kas raha on õigesti kulutatud, vaid ka küsimusele, kas naabruspoliitika eesmärgid on saavutatud;

81.  kutsub üles koostööle ELi, selle liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO, NATO ja Rahvaste Ühenduse vahel, et tagada ühise ülemaailmse välispoliitika, julgeoleku- ja humanitaarprobleemide lahendamine ja riikide pädevuse tunnustamine nendes valdkondades;

82.  rõhutab, et inimõiguste edendamine jääb ELi välispoliitika eesmärkides ja kõikides suhetes kolmandate riikidega oluliseks mõõtmeks, sealhulgas sellistes valdkondades nagu usuvabadus, sõnavabadus, poliitiline vabadus, ning naiste, laste, puuetega inimeste ja vähemuste, kaasa arvatud LGBTI-inimeste õigused;

83.  nõuab, et jätkataks diplomaatilise surve avaldamist, mis hõlmab üksikisikutele, rühmadele ja Venemaa valitsusele suunatud sanktsioone, et rahumeelselt lahendada Ukraina konflikt; nõuab, et peetaks rangelt kinni Venemaa poolt okupeeritud Krimmi mittetunnustamise poliitikast;

84.  kutsub üles edasisele rahvusvahelisele koostööle, et jõuda Iisraeli ja Palestiina konflikti suhtes läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppeni, mille tulemuseks on turvaline ja kõigi poolt tunnustatud Iisraeli riik, mis eksisteerib kõrvuti suveräänse ja elujõulise Palestiina riigiga;

Turvalisus

85.  sedastab, et NATO on Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika nurgakivi ning on vastu mis tahes meetmetele, mis kahjustavad ELi suhteid rahvusvaheliste kaitsevaldkonna partneritega; palub tungivalt komisjonil teha liikmesriikidega koostööd, et saavutada eesmärk, mille kohaselt peavad NATO liikmesriigid eraldama kaitsele vähemalt 2 % SKPst;

86.  palub komisjonil uurida ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames korraldatavate ELi tsiviilmissioonide eesmärke ja kulutasuvust, et selgitada tõhusamalt välja alad, kus muude organisatsioonide rolli saaks tulemuslikult ja asjakohaselt täiendada;

87.  kutsub ELi üles, et see rahvusvahelise jalaväemiinide vastase tegevuse suurima panustajana hindaks uuesti seda, kuidas EL suunab ja rahastab miinivastast tegevust, et viia selline tegevus võimalikult kiiresti edukalt lõpule;

88.  teeb ettepaneku teha kindlaks teadusuuringute rahastamise ja praktiliste meetmete võtmise küberjulgeoleku valdkonnas, eelkõige taristu kaitse ning riikide vastupidavuse tugevdamise vallas, et selgitada välja, kuidas tagada suurim lisaväärtus, võttes arvesse teiste organisatsioonide tehtud tööd;

Areng

89.  usub, et avaliku sektori roll on kestliku arengu eesmärkide saavutamisel alustrajava tähtsusega; usub, et erasektor on vaba ja õiglase kaubanduse tingimustes majanduskasvu ja jõukuse loomise liikumapanev jõud kõikides turumajanduslikes riikides, luues arenguriikides 90 % töökohtadest; märgib, et ÜRO andmetel on erasektori osakaal arenguriikide SKPst 84 %, ning et erasektor suudab pakkuda abist sõltuvuse vähendamiseks ja riigi ressursside kasutuselevõtuks kestlikku aluspõhja;

90.  palub komisjonil kehtestada selge, struktureeritud, läbipaistev ja aruandekohustusega raamistik, mis reguleerib partnerlussuhteid ja liite arengumaade erasektoriga; nõuab samuti, et ELi tasandil loodaks paljude huvirühmadega valdkondlikud platvormid, mis ühendaksid erasektorit, kodanikuühiskonna organisatsioone, vabaühendusi, mõttekodasid, partnervalitsusi, abiandjaid ja muid huvirühmi, et teavitada võimalustest avaliku ja erasektori partnerlustes osalemiseks, vahetada parimaid tavasid, anda tehnilist tuge seoses õigusraamistikuga ning probleemidega, mis eeldatavasti tekivad ühistest arengusekkumistest;

91.  tunneb heameelt EIP rolli üle kohaliku erasektori arengus; rõhutab asjaolu, et EIP mikrorahastamise toetus oli eriti tulemuslik, sest kõigest 184 miljoni euro ulatuses antud mikrokrediidi abil säilitati mikroettevõtjates 230 500 töökohta kogu maailmas, ning juhib tähelepanu sellele, et selline mikrokrediit on tugevalt seotud soolise aspektiga, sest selle abil luuakse naistele kaks korda rohkem töökohti kui meestele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama mikrorahastamise poliitika edukust, suurendades olemasolevaid rahalisi vahendeid; märgib, et Euroopa Investeerimispank eraldab täiendavaid vahendeid mikrorahastamisele ELi välislaenude andmise volituse kaudu kõikides arenguriikides, kus EIP tegutseb;

92.  tuletab meelde, et kestliku arengu 3. eesmärgis on selgelt öeldud, et 2030. aastaks peaks kõigil olema kogu elu jooksul hea vaimne ja füüsiline tervis; toonitab asjaolu, et igal aastal satub 100 miljonit inimest oma sissetulekutega ebaproportsionaalsete tervishoiukulude tõttu vaesusesse, ning et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel ei ole üle ühel kolmandikul maailma inimestest (sh. üle 50 % Aafrika elanikest) ravimitele juurdepääsu, mille on põhjustanud ebavõrdsus, näiteks madalam haridustase, väiksem sissetulek ja piiratud juurdepääs teabele, piiratud infrastruktuur, piiratud juurdepääs meditsiinipunktidele maapiirkondades, mis koos diagnoosi puudumisega viib selleni, et ravi ei toimu ja ravimid on ainult minimaalses ulatuses kättesaadavad;

93.  tuletab meelde, et eesmärk peaks olema jõuda arstiabi vajavate inimesteni sel ajal ja selles kohas, kus nad seda vajavad, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse asjaomaste kolmandate riikide suveräänsust ning samas tunnistades, et konfliktid ja hädaolukorrad avaldavad mõju ravimite kättesaadavusele ning ka tervishoiusüsteemi muudele elementidele; usub, et sellisel juhul on võimalike haiguspuhangute tõhusaks ennetamiseks ja/või lahendamiseks vajalikud hädaolukordade reageerimise süsteemid;

10. Demokraatlike muutuste liit

94.  palub komisjonil algatada institutsioonidevaheline kokkulepe, et vastavalt pädevuste andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse lahutamatutele põhimõtetele kaasata riikide parlamentide võrgustik tõeliselt ELi seadusandlikku protsessi; palub selleks komisjonil

–  pikendada de facto liikmesriikide parlamentidele põhjendatud arvamuse esitamiseks antud kontrolliaega 8-lt nädalalt 12 nädalani;

–  soodustada ja vaadata läbi riikide parlamentide poolt komisjonile esitatud põhjendatud omaalgatuslike arvamuste ettepanekud õigusaktide algatamiseks komisjoni pädevuse piires (nn rohelise kaardi menetlus);

–  kaaluda mis tahes põhjendatud arvamusi liidu seadusandliku akti eelnõu mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele, mis on poliitiliselt siduv, kui see on jõudnud ettenähtud piirmäärani ehk ühe kolmandikuni riikide parlamentidele eraldatud häältest, ja sellest tulenevalt kohustuda koheselt ja täielikult kõrvaldama vaidlustatud õigusakti eelnõu;

–  kiita heaks Luksemburgi kompromissi parlamentariseerimine ja kaasajastamine seoses liikmesriigi parlamentide põhjendatud arvamustega teemadel, mida antud riik peab olulist riiklikku huvi pakkuvaks, ja millega ollakse vastu teatava õigusakti eelnõu vastuvõtmisele või selles osalemisele, ning kutsub nõukogu üles põhjalikule arutelule, et jõuda selles küsimuses üksmeelele;

–  kiita heaks liikmesriikide parlamentide õigus võtta tagasi ja vaadata läbi komisjoni poolt vastu võetud rakendusakte või delegeeritud õigusakte, samuti nende õigust täielikule koostööle mis tahes riigi parlamendi uurimiskomisjoni taotluse korral, kui tegemist on Euroopa tasandi küsimusega;

–  vaadata läbi mis tahes direktiiv või määrus, kui seda nõuab liikmesriigi parlament;

–  lisada teatavatele õigusaktidele automaatse aegumisklausli, mis jõustub viie või kümne aasta pärast;

–  algatada jagatud pädevuste tagasivõtmine, kui liikmesriikide parlamendid on ühe kolmandikulise häälteenamusega seisukohal, et kogemusi arvesse võttes ei ole eesmärke seadusandliku tavamenetlusega piisavalt saavutatud ja oleks parem pädevused liikmesriikide ametivõimudele ja/või piirkondlikele ja kohalike omavalitsustele tagasi anda;

95.  kutsub seetõttu komisjoni üles algatama ELi lepingu artikli 48 põhjal aluslepingute korralise läbivaatamise, et teha ettepanek ELi toimimise lepingu artikli 341 ja protokolli nr 6 muutmiseks, mis on vajalik selleks, et parlament saaks ise otsustada oma asukoha ja sisemise töökorralduse üle;

96.  kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut Euroopa Liidu Kohtu põhikirja muutmiseks, et ƒkõigil kohtunikel, kes on osalenud kohtuasja arutamisel, oleks võimalik lisada kohtuotsusele kas kohtuotsust toetav või sellest lahknev eriarvamus või lihtsalt avaldus selle kohta, et ta on erineval seisukohal;

o

o

97.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Ülemkogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0105.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0103.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika